1977-04-29-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
17 (1420) 1^77
ister Darcy Meese
tubakasaadus-
| Saadud lisatulud
f86.000-le töötule. v
lid uusdempkraa-
|ie esialgul silma-prövintsi
väide,
[aalvalitsusele on
lad Ottawale roh-
I i
pju. Uusi üürima'-
ehita ja olemas-j
tarvilisel määral
Ristuste tegemise-
|!e maksumaksja
kuigi palju uusi •
.ehitustöölised ja
ehitusmaterjali. :'
tüa tööd.
alt. toob uusi \a- •
liberaalid toeta-sellega
jääb kon- .
Isyalksus amet isud'
arvatavasti :
lõttes avaldavad ...
'ee ei loe. Ontario .
konversatiividel
1'usdemokraatidel
35 kohta.
on esiratud eel- ;
Jtario töösturite
Igläs Keen õnnit-
|iue eelarve puhul
me plaan eelarve
ja: töökohtade.,
eriti hinnatav.
litieš uue eelane .
käubanduskesku-..
brrich. •
lega avaldas raha-leoügh
arvamist,
äi arvestus, nagu.
(isus Quebecit ja
iwale koguni 43
naks ta,, kui nad
J' õige.. Ontario ar-lOttäwa
fÖderaal-
Quebecile palju
Quebecilt mak-saanud.
,.:
ne, et Ontario on •
Li de valitsuse all :
lihts. Rahvas siis-.
|tu, et energia, ta-ipemas.
Arva ta k-fUevõtete
jutt, et
energiaallikate
:-' ÄJK
lehid
üla kirjutab üks
/alehes".
juulikuul Balti-
|s kokku astunud
Rahvuskongress .
lastu REE esime-jpaneku
ülemaa-
Hise rahvusfondi
sealsamas anne-
Ide dollari, ulatu-less
tegi Ülemaa- . •
löukogule, asuko-esandeks
organi-"\
eks kõik vajalik.
Isgrupi esindaja .
jsknõukogu käsu-
[ki, mille anneta- '
nüümseks. '•;'••/
Igemisest möödu-kuid
veel pole
seid samme. on.
,iõuko2u fondi
I.iud. .":
naal koos "Kesk-iroo,
millest vöt- :
jj esindajana G,
(tonist, kuid/ilm-,
olekul sõnagagi ••
lisimust. '
ieerika eestlaste
t olekul (yt. Ees- •
"r, 1977) kus küll •
timores toimu*
IM kohta, mille'
|a oli võtnud 144,.
laalt.
uid 144. organ i-
^ellesl ei sõnagi.
^enütata, et tõeiha
/teistimiljonit
Is pool: miljonit,
jolü-.veel suutnud
|epärast, et Keskme
on selleks ku-
; järgmise Esto
vastu?
Estolane
utas eesti ühis-li
ühiskonna fee*
f.U
r
.i. w
El:..
f
, Ä i e Elu" nr. 17 (1420) 1977 REEDEL, 29. APRILLIL - FRIDAY, ÄPRIL 29 3
Üliõpilaste „
(Algus esiküljel)
dengeid. Igasse ühiselamusse läks
salk tudengeid olukorda selgitama,
ülejäänud hõikasid tänavalt „välja
välja!" Kui seesolijd pärisid ,,miks?
mille nimel?", vastati: „tudengite solidaarsuse
nimel", „nõuame tudengite
demokraatiat!" Üsna alguses lepiti
kokku, et lõhkuma ja huligaanitse-ma
ei hakata, niida ka ei juhtunud.
Ülejõe linnaosast tulid tudengid
üle silla tagasi, et käia läbiPälsoni
(endine K. Põdra) ja Tiigi tänava internaadid.
Rahvast oli tunduvalt
juurde tulnud. Kõik olid ülevas tujus.
' . \
NÕUAME PIIRIDE
AVAMIST • , (
Tee ääres olevaid asutusi tervitati
mitmesuguste "hüüetega. Lasteaiast
möödudes hõigati „elagu lasteaed!",
toidupoe juures ,,liha ja suitsuvorsti!",
Võidu silda ületades „elagu
võit!", Julgeolekukomitee hoonest
möödudes „välja! välja!" Sekka kostis:
nõuame piiride ayamist!", koosolekute
vabadus!". „hõuame konstitutsiooni
täitmist!"/Vastuseks kõlas
üksmeelne „hurraa!", „elagu Nõukogude
Liidu konstitutsioon!".
• Algusest peale saatis üliõpilaste
kolonni ees ja taga miilitsaeskort.
Tudengeid õhu tati kolonnist lahkuma.
Ähvardati: „Te teete ainult endale
halba". -. :
Üliõpilased kostsid ülemeelikult,
„Mis seal ikka!. Tulge parem meiega!"
Enesekaitseks .hüüti: „Elagü
nõukogude miilits!" {varem oli karjutud
„maha!"i) Meeleavaldust toetasid
ka Pälsöni ja Tiigi tänava internaatide
üliõpilAsed. Tiigi tänava in-
SKÄUD1N00RUS KEYADPARÄÄDSt
Pühapäeva, 24. aprilli pärastlõunal toimus Moss Park Armory hiigelsuures
treehinghallis Toronto eesti skautliku nooruse jüripäeva paraad. Pa-raadirivis
oli 250 noort ja juhti rivistunud üksuste kaupa oma lippude alla.
Paraadil mängis noortemalevate ühine orkester Enn Kiilaspea juhtimisel.
Paraadi juhatas Lembitu Maleva rivijuht Arnold Kukk.
itsad, ta-a
hüpati
Kanada praostkonna Sinodist osavõtjaid pärast jumalateenistust altari ees. 1. rida, vasakult — abipraost T.
Nõmmik, piiskop K. Raudsepp; praost 0. Puhm, õp. E. Lootšma. 2. rida — õpetajad O. Gnadenteich, L. Leiv,
A. Taül ja H. Laaneots. Foto — E. Liigand
ternaadi ees seisid juba mii
kistasid väljumjst. Ent väi
akendest. •
Nüüd suundus kolonn, mille pik;
kus ületas' sada meetrit, Tähtveresse,
Betoni tänavas asuva EPA ühiselamu
juurde: Miilitsa poolt tehtud
takistustele Vaatamata saadi ka sealt
abiväge, samal ajal lauldi >,Saa vabaks
eesti meri!"
Lõpuks, kella ühe paiku öösel,
alustas, tudengite _mass (mitmete
osavõtjate hinnangul ligemale tuhat
inimest) mööda Kingissepa (end.
Gustav Adolfi) tänavat liikumist Rae
.koja platsi poole, kus taheti maha
pidada suurem miiting. :
Katoliku kiriku vastas asuva sõja
komissariaadi hoone juures olid vas:
tas suuremad miilitsajõud: tänava
ääres autod, tänaval jä sõjakomissa-
. riaadi ees ,„korravalvurite" tihedad
rivid. Küllap võimumehed kartsid
halvimat — kallaletungi sõjakomissariaadi
vihatud kartoteekidele, kuhu
on nõukogude vajaduste tarvis
kirja pandud eesti potensiaalne kahuriliha.
Üliõpilased hüüdsid; „Täna meeleavaldus,
homme sõjavägi!" „Kogu
võim tudengitele!" jne.' Rongkäiku
ei suudetud takistada.
Kingissepa mäe all proovisid .miilitsad
meeleavaldajate kallal juba
füüsilist jõudu kasutada, aga need
surusid end tihedalt kokku, pilgates:
„Meie miilits kaitseb meid!" Vormikandjad
tõmbusid ^emale.
Võimud olid äärmises ärevuses,
. sest kuhu sündmused välja viivad,
polnud; kellelgi teada.. Juba keskööl
' pidi. Tallinnast välja saadetama eri-
' varustusega lööaipataljon, aga Tartu
miilitsaülem arVas esialgu oma jõududega
toime tulevat. Erilennukid
tõid kohale Tallinna. KGB-mehi, sõ-
. javäeukšustele oli antud häireseisund,
v
LOOSUNG'KISTI MAHA
.. Tudengite edaslimarss muutus üha
raskemaks. Raekoja platsile viivad
teed —. Ülikooli, Kingissepa, ja 21.
juuni (Rüütli) tänav — olid autode
.! miijitsaahelikega tõkestatud. Välku-
. sid'fotoaparaatide lambid, tudengeid
.pildistati ja filmiti, et hiljem osavõtjaid
kindlaks teha. Kasutati ka inf-rapunäst
kaamerat.-
Üliõpilased tõmbasid kraed ja kapuutsid
üles. Neid, kes püüdsid väl-
• jakule tungida, hakati ,,sidrunitesse"
ja ,.kongidesse." (miilitsaautod) toppima;
:
Ometi jõudis osa meeleavaldajaid
Raekoja platsile.' Nad kiskusid seal
maha Nõukogude konstitutsioöni-päeva
auks" üles seatud loosungi, rahva
seast hüüti „Mine persse Venemaa,
sa eesti rahva piinaja!"
Demonstratsioon lagunes, osa üll-,
õpilasi vajus laiali, osa põgenes Toomemäele,
kuhu miilitsaautod järele
kihutasid. Seal hakati jälle üliõpilasi
peksma ja autosse vedas, päästeti
kaaslaste poolt vabaks.- Põgenev
..korravalvur" tulistas paar korda
õhku. Teisal nähti, kuidas 3 võmmi
tagusid jalgadega sinises üliõpilas-teklis
noorukit. Tudengid loopisid
vastuseks miilitsaid ja nende autosid
kividega.
Peamised sündmused lõppesid 4.
detsembri hommikul umbes pool
kolm. Meeleavaldus aeti laiali füüsilise
vägivalla, filmimise ja pildistamisega.
Lõpuks saabus köhale ka tuletõrje
(seda ei juletud varem kasutada,
kuna valves .oli EPA poisse).
Meeleavalduse laialiajamises osales
palju erariides mehi (KGB-lased).
Moored olid ärevil kogu öö. Suurem
osa kinnivõetuid vabastati enne
hommikut pärast - seletuste kirjutamist.
Järgmisel nädalal nõuti. kõikidelt
üliõpilastelt teaduskondade kaupa
seletuskirjade kirjutamist, kus
tuli kirjeldada, mida nad '3. detsembri
õhtul tegid.
Algas palavikuline „selgitüskam-paania":
julgeolekumehed pidasid
kõrgemates õppeasutistes loenguid,
väljaastumise suurust püüti vähendada
ja kujutada seda palja huligaa
nitsemisena (..lapsiku ja. arutu •käitumisena",
nagu ütles „Edasi" artikli
autor), millest osavõtjad „teenituit"
karistatakse (eksmatrikuleerimised).
Noored ja nende vanemad kogunesid.
Moss Park Armorysse parajasti
sel ajal, kui seal toimus ühe Kanada
rügemendi aastapäeva paraad kahe
orkestri saatel. Nii oli eestlastel vOi:
maius näha vanade briti traditsioonide
kohaselt toimuvat: militaarset'
drilli. Kohe kui Kanada rügement
hallist välja marssis, rivistusid neli:
:
nurka .eesti tüdrukud ja poisid. Torontot
nimetatakse sageli pagulas-
Eesti. pealinnaks ja seda nime väärib
ta ka eesti skautluse poolest. Toronto
on ainus eestlaste keskus, kus tegutseb
viis skaütlikku noorteüksust,
300 noorega.- ! ;
Paraadiruumi sisenesid marsihelide
saatel Kanada ja Eesti lipud, j-a-raadi
juhataja raporteeris maleva juhile.
Noorteüksusi tervitasid gaidide
maleva juht Tiia Kütt, skautide maleva
juht Silver Kask, peagaid Hilja
Kuutma ja peaskaut Jaan Lepp. Noored
vastasid oma üksuste ja skautlike
juhtlausetega. Orkestri saatel
.lauldi Kanada hümni.
: Palvuse pidas preester dr. Vello
dult alla langes suur sini-must-valge
kangas. Mõttesilla luuletust luges
Lembitu sõjasõitja Allan. Mägi. Laul- *
di orkestri saatel Eesti hümni palve-salmi.
Järgnejalt toimus Noorte Aasta
väljakuulutamine peaskaut Jaan Lepa
ja gaider Helgi Koseni poolt ja
malevate ning liitude ringkirjade ettelugemine.
Ringkirjadega tehakse
teatavaks tubliduse, eest antavad
edutamised ja teenetemärgid. Välja-hüütud
noored ilmusid paraadi pea-laua
ette, kus märgid ja diplomid
üle anti. (Edutatud noorte ja teenetemärkide
saatjate nimed avaldame
järgmises numbris, samuti võistluste
võitjad ja kursuste lõpetajd.)
v Ringkirjade'.;
ja edutamistega tegelesid maleva vanem
Ermi Soomet, maleva juht Silver
Kask, abi juht Ervin Äleve, sekretär
Valter Piigli, peaskaut Jaah
Lepp ja õppeala juhataja Peeter Kallaste.
; Gaiditüdrukute ringkirju ja
edutamisi korraldasid Tiia Kütt, Ene
Lüdig, Siiri Lepp, Helgi Rosen ja
Edutamiste ja kaotuste tõttu vaeslapse ossa sattunud EELK Kanada!
praostkond sai omale uue juhtkonna laupäeval, 23. apr. kui praostkonna,
sinod üksmeelselt valis omale praostiks õp. assessor Oskar Puhmi, abi-praostiks
õp. Tõnis Nõmmiku, praostkonna nõukogu liikmeiks õp. Andres
Tauli ja Peeter Altosaare. Ainukesena eelmisest koosseisust oli järel Edgar^
Heinsoo, kelle ametiaeg lõpeb 1978. a. ,
Praostkonna sinodiks olid kogunenud
Toronto Jakobi koguduse kirikusse
koos piiskop Karl Raudsepaga
praosti k.t. Oskar Puhm jä õpetajad
Oskar Gnadenteich, Heino Laaneots,
Henrik Laur, Leo Leiv, Ernst Loots-maa,
Tõnis NõmmiM, Udo Petersoo
ja Andres Taul.
Sinodi koosoleku avas praosti k.t.
O. Puhm ja avapalvuse pidas õp. E.
Lootsmaa. Koosolek kuulutati lahtiseks
ja päevakord kinnitati esitatud
kujul. Juhatajaks sai põhikirja alusel
praosti k.t. Ö. Puhm. Teiseks^ juhatajaks'valiti
A. Vahtras. Protokol-lisid
A. Roost ja K. Kadak.
Tervituse sinodile oli saatnud peapiiskop
Konrad Veem ja mitmed
ametivennad Ühendriikidest jä mujalt.'
:';
Ederma, abipraost Helmut Piir ja
nõukogu liige V. Rebane. Neid mälestati
palvuses. /
Ai uandest nähtus, et umbes l/3;
teaü olevatest/ eestlastest ei kuulu
ühtegi kristlikku kogudusse. Kogudustes-
kokku on 8865 hinge. Möödunud
aastal surevus ületas sündivuse
ja õpetaja kohad on vakantsed kolmes
koguduses. Usuline elu kogudustes
on endiselt elav ja rahaline aruanne
näitas elukallidusele vastavat
suurenemist.
Tegevuskava näeb ette usulise tegevuse
süvendamist, õpetajate järelkasvu
toetamist stipendiumite näol,
vikaarõpetaja tegevuse laiendamist
eriti noortetöö alal, noortele palveraamatu
koostamist ja ühiste laulu
lehtede trükkimist. tähtsamate kiri
Salo, kes tegutseb skaudijuhina ja 'peagaid Hilja Kuutma.
kandis vormiriietust. Ta meenutas Väljas oli külm ja vihmane,
vana vaga j uttu Püha-Jürist, kes jul- paraadisiaalis oli nooruse ja kevade
ge mehena tappis kurjuse lohemao, õhkkord. See jõudis kulminatsiooni
Skaudid on Püha-Jüri eeskujul kur- siis, kui orkester hakkas mängima
juse jahil. Kõige tähtsam, aga ka kõi- laagrilaule ja porilaste ning noored
ge raskem ja julgust 'nõudvam on j mödöusid paraadsammul tervitavate
kurjuse hävitamine oma südamest, juhtide eest .mööda. Jüripäeva pä-Ühe
osana • jüripäeva pidustusest
on mõttesilla ehitamine kodumaale,
Selle sisse juhatavad sõnad ütles dr.
Vello Soots. selgitades noortele mõttesilla
sisu — püüdku vabadusele' ja
ühtekuuluvust eestlaste vahel. Mõttesilla
sõnalise teksti oli seekord
koostanud Rootsis tegutsev skaudijuhi
t Arnold Pundi. Noored pöördusid
käskluste järele nägudega kirde,
s.o. Kodu-Eesti poole, kus halli rõ-
El
ITLÜST
Möödunud aasta tegevuse aruande.; kupühade ' tarvis. Aruanded ja tege-kandis
ette praosti k.t. 0. Puhm,
märkides esimesena suurt kaotust
hingekarjašte peres. Surma läbi olid
lahkunud õp. August Kivisikk, Bruno
V i
.23 WESTMORE.DR.;'
•; SÜITE 404, REXDALE, =';
Onti M9V 3Y7 — Tel. 745-4622
VAIMNE SURUTIS -
Lõpetuseks võib märkida, et 3. detsembri
spontaansed väljaastumised
kajastavad nii või teisiti Tartu kõrgkoolides,
eriti TRÜ-s- juba mitu aastat
kestvat vaimset surutist. Kui 60-
te aastate teisel poolel tärkasid mõningad
lootused üliõpilaselu demokratiseerimisele
ja üldisele vaimsele
virgumisele, siis ..pärast 1968. Praha
kevade lämmatamist tehti kõikidele
taolistele .üritustele lõpp.
TRÜ ärksama vaimuga komsomo-likomitee
puhastati iseseisvama ja
rahvaslikuma meelsusega tegelastest.
Üliõpilaspäevade tõrvikurongi-käigud;
niis ergutasid tudengite ühistunde
ja spontaansema eneseväljenduse
kasvu; keelati.
Senisest veelgi rangemalt hakati
kontrollima üliõpilaste isetegevust.
Iga vähegi silmapaistvama värskema
ansambli esinemisele eelneb vaikne
kulissidetagurie võitlus kõikvõimalike
ametivõimude, ühiskondlike kont
rollide ja poliitilise tsensuuriga, kellele,
kava tuleb üksikasjaliselt esitada;
ning kõik. võimalikud ja võima
tud kahemõttelisused ja torked „ära
seletada" (enamasti hoopis välja jätta).
.
. Alles peale seda, kui. ...kutsutud ja
seatud seltsimehed" on programmi
kõigest kahtlasest puhtaks rookinud,
võib ..spontaane" omalooming irõla-da
ka teistele tudengite kõrvadele.
Asi ön lõppenud mitme omapärase'
ansambli laialisaatmisega või aktiivsemate
üliõpilaste' eksmätrikuleeri-'
misoHa. . '
Eriti masendavaks ;on muutunud
ülikooli elu praeguse rektori Arnold
Koo.bi ajal, kes oma olematut mainet
teadlasena on püüdnud tasa teha poliitilise
.kontrolli tugevndamisega.
Koobi otsesel juhtimisel toimus 1975
ka TRÜ sotsioloogialaboratooriumi,
üleliidulist tunnustust võitnud uurimiskeskuse
sulgemine ja. selle juhi
Vöoglaidi vallandamine.
Tsensuur, informatsiooni moonutamine
ja puudulikkus, mida noored
teravalt tunnetavad, siira eneseteostuse
ja osa karjääri perspektiivitus,
nn. ühiskondliku töö mõttetus ja bü-rokraatlikkus
(komsomol), poiiit-ametnike,
julgeolekumeeste ja nuhkide
alaline ängistav kontroll, mark-
EESTI KINNISVARADE
VAHENDUS'
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS
2670 A. YONGE ST. • >
Sissekäik Lytton Blvd-ilt.
Tel. 487-4477.
' .' Kodus Tel. HI 7-2017
, Sõbralik ja õiglane teenimine.
HÖGAN PONTIAC BUICK
348 -Dahf6rth:Aye;"
Telefon.äris: 461-3561
PONTIAC
BUICK
LEMANS .
; VfeNTURA
FIREBIRD
ASTRE
• G.M..C. veoautod
Pruugitud autod.
sistlike usuõpetusainete ja sõjalise
õpetuse, osa järjest suurem rõhutamine
(erialaainete arvel), elu-olusti-kuliste
tingimuste halvenemine viimasel
ajal (elukalliduse tõus, mitmete
toiduainete nappus) — kõik see
moodustab piisava tausta rahulolematuse
.avaldusteks.
Otsene põhjus võib sageli olla juhuslik.
Soomuslaev „Potjomkinil"
1905 puhkenud ülestõusu, ajendas us-sitanud
liha, -millega madruseid toita
taheti. Läbinisti mäda vaimutoit,
mida Tartu noortele haritlastele on
aastaid sisse söödetud, tekitas^lõpuks
spontaanse reaktsiooni.
vuskava koos eelarvega, mis tasakaalus
$2,000.00 kinnitati esitatud ku-jui.
' ;-:
Aruande ja tegevuskava juures
avaldati mõtteid kuidas kiriklikku
tegevust elustada, eriti 'käesoleval
„Usü ja jumalateenistuse aastal.
Peeti soovitavaks, et kogudustes
leiaks aset jumalateenistused . igal
.pühapäeval ja õpetajad peaks vastäs-tiku
rohkem jutlustama teistes kogudustes.
See tooks koguduse.liikmeid
rohkem kirikusse.
Piiskop K. Raudsepp omalt poolt
selgitas, et tema ametalaline tegevus
ei too kaasa praostkonnale ega kogudustele
mingisuguseid kulutusi.
Tööjaotus tema - ja peapiiskopi vahel
jätab piiskopile usu- ja kirikuelu
korraldamise ning juhtimise Ameeri-'
ka mandril. Peapiiskop teostab seda
Euroopas ja teistel mandritel.
• Valimiste juurde tulles seati praosti
kandidaadiks praosti k.t;- assessor
0. Puhm. Salajasel hääletamisel ta
valiti praostiks ilma ühegi vastuhääleta.
Abipraosti kandidaatideks seati
õp. T. Nõmmik ja õp. Ä. Taul. Äbi-praostiks
valiti T. Nõmmik., Nõukogu
liikmete valimine teostus samas
korras.- Esitati kolm kandidaati. Vali
tuiks osutusid õp. A. Taul'ja P. Altosaare
./
Valimistele järgnes; vaheaeg, kus
koguduse naispere kostitas toitudega
sinodist osavõtjaid ja külalisi.
Pärast vaheaega sinod kuulas ära
2 referaati. Õp. H. Lauri: ,,Kogudus
•Jumala perekonnana" ja piiskop K.
Raudsepp: „Usu ja jumalateenistuse
aasta". Esimeses referaadis rõhutat
üksteise armastuse osatähtsust koguduse
elus. See on jõud, mis liidab
koguduse ühiseks pereks jä teeb ta
tugevaks Jumala 'teenimisel. Piiskop
K. Raudsepp oma .ettekandes andis
juhendeid kuiclas usuelu korraldada
-Usu ja . jumalateenistuse aastal".
Sidet tuleks luua kõigi koguduse
liikmetega, eriti aga nendega, kes ei
saa oma tervislikel, põhjustel .kirikuistest
jumalateenistustest osa võtta;
Sinodi koosolekule järgnes pidulik
jumalateenistus, kus teenisid kõik
sinodist osavõtnud vaimulikud. Jutlustas'õp.
M. Laaneots ja sopran1 Valve
Tali laulis 2 laulu. Sellele järgnes
praosti, abipraosti. ja nõukogu liikmete
ametisse: õnnistamine piiskop
K. Raudsepa poolt, kiriku põhikirjas
ettenähtud kõrra kohaselt.
Pühapäeval jutlustasid väljastpoolt
Torontosse tulnud õpetajad
Toronto, Hamiltoni ja St. Catharines
koguduste k i r i k u t e s . >
958 Broadview Ave. Toronto 6, Ont.
raad kestis veidi üle; tunni.
Kohe pärast paraadi kogunesid
gaiderid ja skautmasterid Eesti Maja
väikesesse saali jüripäeva koos-'
viibimisele. Gaiderid olid korraldanud
vorsti ja hapukapsa eine ja kohvilaua.
Naiste poolelt oli ka külalis-kõneleja,
Ühendriikide eesti'.gaidi-,
juht ja seltskonnategelane mag. Vaike
Lugus, kes refereeris Eesti tuleviku
küsimusi noorte ja noorsootöö
taustal. Referaat, milles ülesehitavas
toonis oli ka etteheiteid, võeti soojalt
vastu, külalisele anti lilli.
Mobufu saatis oma
armee
Royal Bank of Canadä
lahkub Quebecisf
Kuna Rene Leyesque separatistid
kuulutasid Quebeci ühekeelseks provintsiks,
kus on lubatud • ametlikus
asjaajamises kasutada ainult .prantsuse
keelt, siis kavatseb Royal.Bank
of Canada ja mitmed teised pangad
ja suurettevõtted .omi peakortereid
Quebeci st üle tuua Ontariosse. Ontario
peaminister W.' Davis märkis
oma kõnes, et iseseisvaks muutunud
Quebeci ja Ontario vahel ei saaks
toimuda praegusel kujul kaubavahetust;
See on Rene Levesqued vihastanud.
..Püütakse kõigiti avaldada
survet, et hoida Quebecit Kanada
föderatsioonis, kuid praegune" Quebeci'peaminister
ja valitsus seisavad
kindlalt;separatismi teel. ,''
' Zaire president Mobutu teatas, et
ta ei soovi, et Zaires valatakse ameerika
sõdurite verd. Ta soovib ainult,
et USA saadaks talle relvi ja sõjama-terjali.
Mobutu kinnitas, et maroko-,
lased ja ' Zaire armee on piiranud
sisse Angoolast kuubalaste juhtimi-
! sel sissetunginud väed.
Mobutu, kes ristis ennast Mobutu
Sese Sekoks, mobiliseeris 2000 ,4-ja
jala piküst poolmetsikut Pygmy suguharu
liiget võitluseks sissetungijate
vastu. See suguharu elab isoleeritult
Pcihja-Zaires;ja kasutab sõdimiseks
ja jahipidamiseks terasvibüsid
mürgitatud nooltega. Pygmy kääbus-sõdurid
on tuntud oma erakorralise
julguse tõttu, kuna nad ei karda surma
ja niipea, kui nende nool vastast
tabab sureb see silmapilkselt. Pyg-myd
on ka varem sarnaseid sissetungijaid
tagasitõrjunud ja Aafrikas
tuntakse nende eest suurt hirmu.
sisim
Abessiinia võimud saatsid; oma
maalt välja USÄ ja teiste lääneriikide
diplomaate, kuid USA saatkonna
sulgemisest ei olnud veel teada. USA
ja teised riigid protesteerisid! Abessiinia
on, viimasel ajal tihendanud
suhteid Nõukogude Liiduga.
Suured .USA õlilaevad algasid
Alaska õli vedamist ÜSA lääneranniku
linnadesse. Praegu tuntakse suurt
muret sellepärast, et^võimalikud oli
•lekkimised võivad rüvetada USA ja
Kanada kaldaveed.
EI '• :•
MINGIT. ;
KOMPROMISS2
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Eestlaste ajaleht. „MEIE ELU" levib üle: kogu maailma, kus asub
eestlasi. — Tellige ja.lugege „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumreid.„MEIE ELU" tellimishinnad: -•'".•..'•.
Kanadas: 1 a. S20.00, 6 k. $11.00, 3 k. S7.0O. USA-sse: 1 a. $21.00, 6 k.'
111.50, 3 -k;. $7.50. ülemeremaadesse: 1 a.S24;00, 6 k. $13.00,3 k. $8.00.
Kiri-, ja lennuposti lisa: Kanadas ja'USA-s: 1 ä. S10.50, 6 k. $5.25.
Ülemeremaadesse: 1 a. S23.50,6 k.jll.75. ; •
„MEIE ELU" TALITUS
-•: 958 Broadview. Av-e.,; Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong: *
Palun saatke minule teie Elu" kuuks.
Tellimisraha siinjuures;...................
(Tshekiga, panga rahakaardiga,.posti rahakaardiga).
Nimi: ....
Postiaadress: .
Kuupäev ...........................
• : \(AUkiri)
. . . . . i i i i t t m i i
OZBt
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 29, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-04-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770429 |
Description
| Title | 1977-04-29-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 17 (1420) 1^77 ister Darcy Meese tubakasaadus- | Saadud lisatulud f86.000-le töötule. v lid uusdempkraa- |ie esialgul silma-prövintsi väide, [aalvalitsusele on lad Ottawale roh- I i pju. Uusi üürima'- ehita ja olemas-j tarvilisel määral Ristuste tegemise- |!e maksumaksja kuigi palju uusi • .ehitustöölised ja ehitusmaterjali. :' tüa tööd. alt. toob uusi \a- • liberaalid toeta-sellega jääb kon- . Isyalksus amet isud' arvatavasti : lõttes avaldavad ... 'ee ei loe. Ontario . konversatiividel 1'usdemokraatidel 35 kohta. on esiratud eel- ; Jtario töösturite Igläs Keen õnnit- |iue eelarve puhul me plaan eelarve ja: töökohtade., eriti hinnatav. litieš uue eelane . käubanduskesku-.. brrich. • lega avaldas raha-leoügh arvamist, äi arvestus, nagu. (isus Quebecit ja iwale koguni 43 naks ta,, kui nad J' õige.. Ontario ar-lOttäwa fÖderaal- Quebecile palju Quebecilt mak-saanud. ,.: ne, et Ontario on • Li de valitsuse all : lihts. Rahvas siis-. |tu, et energia, ta-ipemas. Arva ta k-fUevõtete jutt, et energiaallikate :-' ÄJK lehid üla kirjutab üks /alehes". juulikuul Balti- |s kokku astunud Rahvuskongress . lastu REE esime-jpaneku ülemaa- Hise rahvusfondi sealsamas anne- Ide dollari, ulatu-less tegi Ülemaa- . • löukogule, asuko-esandeks organi-"\ eks kõik vajalik. Isgrupi esindaja . jsknõukogu käsu- [ki, mille anneta- ' nüümseks. '•;'••/ Igemisest möödu-kuid veel pole seid samme. on. ,iõuko2u fondi I.iud. .": naal koos "Kesk-iroo, millest vöt- : jj esindajana G, (tonist, kuid/ilm-, olekul sõnagagi •• lisimust. ' ieerika eestlaste t olekul (yt. Ees- • "r, 1977) kus küll • timores toimu* IM kohta, mille' |a oli võtnud 144,. laalt. uid 144. organ i- ^ellesl ei sõnagi. ^enütata, et tõeiha /teistimiljonit Is pool: miljonit, jolü-.veel suutnud |epärast, et Keskme on selleks ku- ; järgmise Esto vastu? Estolane utas eesti ühis-li ühiskonna fee* f.U r .i. w El:.. f , Ä i e Elu" nr. 17 (1420) 1977 REEDEL, 29. APRILLIL - FRIDAY, ÄPRIL 29 3 Üliõpilaste „ (Algus esiküljel) dengeid. Igasse ühiselamusse läks salk tudengeid olukorda selgitama, ülejäänud hõikasid tänavalt „välja välja!" Kui seesolijd pärisid ,,miks? mille nimel?", vastati: „tudengite solidaarsuse nimel", „nõuame tudengite demokraatiat!" Üsna alguses lepiti kokku, et lõhkuma ja huligaanitse-ma ei hakata, niida ka ei juhtunud. Ülejõe linnaosast tulid tudengid üle silla tagasi, et käia läbiPälsoni (endine K. Põdra) ja Tiigi tänava internaadid. Rahvast oli tunduvalt juurde tulnud. Kõik olid ülevas tujus. ' . \ NÕUAME PIIRIDE AVAMIST • , ( Tee ääres olevaid asutusi tervitati mitmesuguste "hüüetega. Lasteaiast möödudes hõigati „elagu lasteaed!", toidupoe juures ,,liha ja suitsuvorsti!", Võidu silda ületades „elagu võit!", Julgeolekukomitee hoonest möödudes „välja! välja!" Sekka kostis: nõuame piiride ayamist!", koosolekute vabadus!". „hõuame konstitutsiooni täitmist!"/Vastuseks kõlas üksmeelne „hurraa!", „elagu Nõukogude Liidu konstitutsioon!". • Algusest peale saatis üliõpilaste kolonni ees ja taga miilitsaeskort. Tudengeid õhu tati kolonnist lahkuma. Ähvardati: „Te teete ainult endale halba". -. : Üliõpilased kostsid ülemeelikult, „Mis seal ikka!. Tulge parem meiega!" Enesekaitseks .hüüti: „Elagü nõukogude miilits!" {varem oli karjutud „maha!"i) Meeleavaldust toetasid ka Pälsöni ja Tiigi tänava internaatide üliõpilAsed. Tiigi tänava in- SKÄUD1N00RUS KEYADPARÄÄDSt Pühapäeva, 24. aprilli pärastlõunal toimus Moss Park Armory hiigelsuures treehinghallis Toronto eesti skautliku nooruse jüripäeva paraad. Pa-raadirivis oli 250 noort ja juhti rivistunud üksuste kaupa oma lippude alla. Paraadil mängis noortemalevate ühine orkester Enn Kiilaspea juhtimisel. Paraadi juhatas Lembitu Maleva rivijuht Arnold Kukk. itsad, ta-a hüpati Kanada praostkonna Sinodist osavõtjaid pärast jumalateenistust altari ees. 1. rida, vasakult — abipraost T. Nõmmik, piiskop K. Raudsepp; praost 0. Puhm, õp. E. Lootšma. 2. rida — õpetajad O. Gnadenteich, L. Leiv, A. Taül ja H. Laaneots. Foto — E. Liigand ternaadi ees seisid juba mii kistasid väljumjst. Ent väi akendest. • Nüüd suundus kolonn, mille pik; kus ületas' sada meetrit, Tähtveresse, Betoni tänavas asuva EPA ühiselamu juurde: Miilitsa poolt tehtud takistustele Vaatamata saadi ka sealt abiväge, samal ajal lauldi >,Saa vabaks eesti meri!" Lõpuks, kella ühe paiku öösel, alustas, tudengite _mass (mitmete osavõtjate hinnangul ligemale tuhat inimest) mööda Kingissepa (end. Gustav Adolfi) tänavat liikumist Rae .koja platsi poole, kus taheti maha pidada suurem miiting. : Katoliku kiriku vastas asuva sõja komissariaadi hoone juures olid vas: tas suuremad miilitsajõud: tänava ääres autod, tänaval jä sõjakomissa- . riaadi ees ,„korravalvurite" tihedad rivid. Küllap võimumehed kartsid halvimat — kallaletungi sõjakomissariaadi vihatud kartoteekidele, kuhu on nõukogude vajaduste tarvis kirja pandud eesti potensiaalne kahuriliha. Üliõpilased hüüdsid; „Täna meeleavaldus, homme sõjavägi!" „Kogu võim tudengitele!" jne.' Rongkäiku ei suudetud takistada. Kingissepa mäe all proovisid .miilitsad meeleavaldajate kallal juba füüsilist jõudu kasutada, aga need surusid end tihedalt kokku, pilgates: „Meie miilits kaitseb meid!" Vormikandjad tõmbusid ^emale. Võimud olid äärmises ärevuses, . sest kuhu sündmused välja viivad, polnud; kellelgi teada.. Juba keskööl ' pidi. Tallinnast välja saadetama eri- ' varustusega lööaipataljon, aga Tartu miilitsaülem arVas esialgu oma jõududega toime tulevat. Erilennukid tõid kohale Tallinna. KGB-mehi, sõ- . javäeukšustele oli antud häireseisund, v LOOSUNG'KISTI MAHA .. Tudengite edaslimarss muutus üha raskemaks. Raekoja platsile viivad teed —. Ülikooli, Kingissepa, ja 21. juuni (Rüütli) tänav — olid autode .! miijitsaahelikega tõkestatud. Välku- . sid'fotoaparaatide lambid, tudengeid .pildistati ja filmiti, et hiljem osavõtjaid kindlaks teha. Kasutati ka inf-rapunäst kaamerat.- Üliõpilased tõmbasid kraed ja kapuutsid üles. Neid, kes püüdsid väl- • jakule tungida, hakati ,,sidrunitesse" ja ,.kongidesse." (miilitsaautod) toppima; : Ometi jõudis osa meeleavaldajaid Raekoja platsile.' Nad kiskusid seal maha Nõukogude konstitutsioöni-päeva auks" üles seatud loosungi, rahva seast hüüti „Mine persse Venemaa, sa eesti rahva piinaja!" Demonstratsioon lagunes, osa üll-, õpilasi vajus laiali, osa põgenes Toomemäele, kuhu miilitsaautod järele kihutasid. Seal hakati jälle üliõpilasi peksma ja autosse vedas, päästeti kaaslaste poolt vabaks.- Põgenev ..korravalvur" tulistas paar korda õhku. Teisal nähti, kuidas 3 võmmi tagusid jalgadega sinises üliõpilas-teklis noorukit. Tudengid loopisid vastuseks miilitsaid ja nende autosid kividega. Peamised sündmused lõppesid 4. detsembri hommikul umbes pool kolm. Meeleavaldus aeti laiali füüsilise vägivalla, filmimise ja pildistamisega. Lõpuks saabus köhale ka tuletõrje (seda ei juletud varem kasutada, kuna valves .oli EPA poisse). Meeleavalduse laialiajamises osales palju erariides mehi (KGB-lased). Moored olid ärevil kogu öö. Suurem osa kinnivõetuid vabastati enne hommikut pärast - seletuste kirjutamist. Järgmisel nädalal nõuti. kõikidelt üliõpilastelt teaduskondade kaupa seletuskirjade kirjutamist, kus tuli kirjeldada, mida nad '3. detsembri õhtul tegid. Algas palavikuline „selgitüskam-paania": julgeolekumehed pidasid kõrgemates õppeasutistes loenguid, väljaastumise suurust püüti vähendada ja kujutada seda palja huligaa nitsemisena (..lapsiku ja. arutu •käitumisena", nagu ütles „Edasi" artikli autor), millest osavõtjad „teenituit" karistatakse (eksmatrikuleerimised). Noored ja nende vanemad kogunesid. Moss Park Armorysse parajasti sel ajal, kui seal toimus ühe Kanada rügemendi aastapäeva paraad kahe orkestri saatel. Nii oli eestlastel vOi: maius näha vanade briti traditsioonide kohaselt toimuvat: militaarset' drilli. Kohe kui Kanada rügement hallist välja marssis, rivistusid neli: : nurka .eesti tüdrukud ja poisid. Torontot nimetatakse sageli pagulas- Eesti. pealinnaks ja seda nime väärib ta ka eesti skautluse poolest. Toronto on ainus eestlaste keskus, kus tegutseb viis skaütlikku noorteüksust, 300 noorega.- ! ; Paraadiruumi sisenesid marsihelide saatel Kanada ja Eesti lipud, j-a-raadi juhataja raporteeris maleva juhile. Noorteüksusi tervitasid gaidide maleva juht Tiia Kütt, skautide maleva juht Silver Kask, peagaid Hilja Kuutma ja peaskaut Jaan Lepp. Noored vastasid oma üksuste ja skautlike juhtlausetega. Orkestri saatel .lauldi Kanada hümni. : Palvuse pidas preester dr. Vello dult alla langes suur sini-must-valge kangas. Mõttesilla luuletust luges Lembitu sõjasõitja Allan. Mägi. Laul- * di orkestri saatel Eesti hümni palve-salmi. Järgnejalt toimus Noorte Aasta väljakuulutamine peaskaut Jaan Lepa ja gaider Helgi Koseni poolt ja malevate ning liitude ringkirjade ettelugemine. Ringkirjadega tehakse teatavaks tubliduse, eest antavad edutamised ja teenetemärgid. Välja-hüütud noored ilmusid paraadi pea-laua ette, kus märgid ja diplomid üle anti. (Edutatud noorte ja teenetemärkide saatjate nimed avaldame järgmises numbris, samuti võistluste võitjad ja kursuste lõpetajd.) v Ringkirjade'.; ja edutamistega tegelesid maleva vanem Ermi Soomet, maleva juht Silver Kask, abi juht Ervin Äleve, sekretär Valter Piigli, peaskaut Jaah Lepp ja õppeala juhataja Peeter Kallaste. ; Gaiditüdrukute ringkirju ja edutamisi korraldasid Tiia Kütt, Ene Lüdig, Siiri Lepp, Helgi Rosen ja Edutamiste ja kaotuste tõttu vaeslapse ossa sattunud EELK Kanada! praostkond sai omale uue juhtkonna laupäeval, 23. apr. kui praostkonna, sinod üksmeelselt valis omale praostiks õp. assessor Oskar Puhmi, abi-praostiks õp. Tõnis Nõmmiku, praostkonna nõukogu liikmeiks õp. Andres Tauli ja Peeter Altosaare. Ainukesena eelmisest koosseisust oli järel Edgar^ Heinsoo, kelle ametiaeg lõpeb 1978. a. , Praostkonna sinodiks olid kogunenud Toronto Jakobi koguduse kirikusse koos piiskop Karl Raudsepaga praosti k.t. Oskar Puhm jä õpetajad Oskar Gnadenteich, Heino Laaneots, Henrik Laur, Leo Leiv, Ernst Loots-maa, Tõnis NõmmiM, Udo Petersoo ja Andres Taul. Sinodi koosoleku avas praosti k.t. O. Puhm ja avapalvuse pidas õp. E. Lootsmaa. Koosolek kuulutati lahtiseks ja päevakord kinnitati esitatud kujul. Juhatajaks sai põhikirja alusel praosti k.t. Ö. Puhm. Teiseks^ juhatajaks'valiti A. Vahtras. Protokol-lisid A. Roost ja K. Kadak. Tervituse sinodile oli saatnud peapiiskop Konrad Veem ja mitmed ametivennad Ühendriikidest jä mujalt.' :'; Ederma, abipraost Helmut Piir ja nõukogu liige V. Rebane. Neid mälestati palvuses. / Ai uandest nähtus, et umbes l/3; teaü olevatest/ eestlastest ei kuulu ühtegi kristlikku kogudusse. Kogudustes- kokku on 8865 hinge. Möödunud aastal surevus ületas sündivuse ja õpetaja kohad on vakantsed kolmes koguduses. Usuline elu kogudustes on endiselt elav ja rahaline aruanne näitas elukallidusele vastavat suurenemist. Tegevuskava näeb ette usulise tegevuse süvendamist, õpetajate järelkasvu toetamist stipendiumite näol, vikaarõpetaja tegevuse laiendamist eriti noortetöö alal, noortele palveraamatu koostamist ja ühiste laulu lehtede trükkimist. tähtsamate kiri Salo, kes tegutseb skaudijuhina ja 'peagaid Hilja Kuutma. kandis vormiriietust. Ta meenutas Väljas oli külm ja vihmane, vana vaga j uttu Püha-Jürist, kes jul- paraadisiaalis oli nooruse ja kevade ge mehena tappis kurjuse lohemao, õhkkord. See jõudis kulminatsiooni Skaudid on Püha-Jüri eeskujul kur- siis, kui orkester hakkas mängima juse jahil. Kõige tähtsam, aga ka kõi- laagrilaule ja porilaste ning noored ge raskem ja julgust 'nõudvam on j mödöusid paraadsammul tervitavate kurjuse hävitamine oma südamest, juhtide eest .mööda. Jüripäeva pä-Ühe osana • jüripäeva pidustusest on mõttesilla ehitamine kodumaale, Selle sisse juhatavad sõnad ütles dr. Vello Soots. selgitades noortele mõttesilla sisu — püüdku vabadusele' ja ühtekuuluvust eestlaste vahel. Mõttesilla sõnalise teksti oli seekord koostanud Rootsis tegutsev skaudijuhi t Arnold Pundi. Noored pöördusid käskluste järele nägudega kirde, s.o. Kodu-Eesti poole, kus halli rõ- El ITLÜST Möödunud aasta tegevuse aruande.; kupühade ' tarvis. Aruanded ja tege-kandis ette praosti k.t. 0. Puhm, märkides esimesena suurt kaotust hingekarjašte peres. Surma läbi olid lahkunud õp. August Kivisikk, Bruno V i .23 WESTMORE.DR.;' •; SÜITE 404, REXDALE, ='; Onti M9V 3Y7 — Tel. 745-4622 VAIMNE SURUTIS - Lõpetuseks võib märkida, et 3. detsembri spontaansed väljaastumised kajastavad nii või teisiti Tartu kõrgkoolides, eriti TRÜ-s- juba mitu aastat kestvat vaimset surutist. Kui 60- te aastate teisel poolel tärkasid mõningad lootused üliõpilaselu demokratiseerimisele ja üldisele vaimsele virgumisele, siis ..pärast 1968. Praha kevade lämmatamist tehti kõikidele taolistele .üritustele lõpp. TRÜ ärksama vaimuga komsomo-likomitee puhastati iseseisvama ja rahvaslikuma meelsusega tegelastest. Üliõpilaspäevade tõrvikurongi-käigud; niis ergutasid tudengite ühistunde ja spontaansema eneseväljenduse kasvu; keelati. Senisest veelgi rangemalt hakati kontrollima üliõpilaste isetegevust. Iga vähegi silmapaistvama värskema ansambli esinemisele eelneb vaikne kulissidetagurie võitlus kõikvõimalike ametivõimude, ühiskondlike kont rollide ja poliitilise tsensuuriga, kellele, kava tuleb üksikasjaliselt esitada; ning kõik. võimalikud ja võima tud kahemõttelisused ja torked „ära seletada" (enamasti hoopis välja jätta). . . Alles peale seda, kui. ...kutsutud ja seatud seltsimehed" on programmi kõigest kahtlasest puhtaks rookinud, võib ..spontaane" omalooming irõla-da ka teistele tudengite kõrvadele. Asi ön lõppenud mitme omapärase' ansambli laialisaatmisega või aktiivsemate üliõpilaste' eksmätrikuleeri-' misoHa. . ' Eriti masendavaks ;on muutunud ülikooli elu praeguse rektori Arnold Koo.bi ajal, kes oma olematut mainet teadlasena on püüdnud tasa teha poliitilise .kontrolli tugevndamisega. Koobi otsesel juhtimisel toimus 1975 ka TRÜ sotsioloogialaboratooriumi, üleliidulist tunnustust võitnud uurimiskeskuse sulgemine ja. selle juhi Vöoglaidi vallandamine. Tsensuur, informatsiooni moonutamine ja puudulikkus, mida noored teravalt tunnetavad, siira eneseteostuse ja osa karjääri perspektiivitus, nn. ühiskondliku töö mõttetus ja bü-rokraatlikkus (komsomol), poiiit-ametnike, julgeolekumeeste ja nuhkide alaline ängistav kontroll, mark- EESTI KINNISVARADE VAHENDUS' Toronto Real Estate Board'i liige Oleme kolinud UUS AADRESS 2670 A. YONGE ST. • > Sissekäik Lytton Blvd-ilt. Tel. 487-4477. ' .' Kodus Tel. HI 7-2017 , Sõbralik ja õiglane teenimine. HÖGAN PONTIAC BUICK 348 -Dahf6rth:Aye;" Telefon.äris: 461-3561 PONTIAC BUICK LEMANS . ; VfeNTURA FIREBIRD ASTRE • G.M..C. veoautod Pruugitud autod. sistlike usuõpetusainete ja sõjalise õpetuse, osa järjest suurem rõhutamine (erialaainete arvel), elu-olusti-kuliste tingimuste halvenemine viimasel ajal (elukalliduse tõus, mitmete toiduainete nappus) — kõik see moodustab piisava tausta rahulolematuse .avaldusteks. Otsene põhjus võib sageli olla juhuslik. Soomuslaev „Potjomkinil" 1905 puhkenud ülestõusu, ajendas us-sitanud liha, -millega madruseid toita taheti. Läbinisti mäda vaimutoit, mida Tartu noortele haritlastele on aastaid sisse söödetud, tekitas^lõpuks spontaanse reaktsiooni. vuskava koos eelarvega, mis tasakaalus $2,000.00 kinnitati esitatud ku-jui. ' ;-: Aruande ja tegevuskava juures avaldati mõtteid kuidas kiriklikku tegevust elustada, eriti 'käesoleval „Usü ja jumalateenistuse aastal. Peeti soovitavaks, et kogudustes leiaks aset jumalateenistused . igal .pühapäeval ja õpetajad peaks vastäs-tiku rohkem jutlustama teistes kogudustes. See tooks koguduse.liikmeid rohkem kirikusse. Piiskop K. Raudsepp omalt poolt selgitas, et tema ametalaline tegevus ei too kaasa praostkonnale ega kogudustele mingisuguseid kulutusi. Tööjaotus tema - ja peapiiskopi vahel jätab piiskopile usu- ja kirikuelu korraldamise ning juhtimise Ameeri-' ka mandril. Peapiiskop teostab seda Euroopas ja teistel mandritel. • Valimiste juurde tulles seati praosti kandidaadiks praosti k.t;- assessor 0. Puhm. Salajasel hääletamisel ta valiti praostiks ilma ühegi vastuhääleta. Abipraosti kandidaatideks seati õp. T. Nõmmik ja õp. Ä. Taul. Äbi-praostiks valiti T. Nõmmik., Nõukogu liikmete valimine teostus samas korras.- Esitati kolm kandidaati. Vali tuiks osutusid õp. A. Taul'ja P. Altosaare ./ Valimistele järgnes; vaheaeg, kus koguduse naispere kostitas toitudega sinodist osavõtjaid ja külalisi. Pärast vaheaega sinod kuulas ära 2 referaati. Õp. H. Lauri: ,,Kogudus •Jumala perekonnana" ja piiskop K. Raudsepp: „Usu ja jumalateenistuse aasta". Esimeses referaadis rõhutat üksteise armastuse osatähtsust koguduse elus. See on jõud, mis liidab koguduse ühiseks pereks jä teeb ta tugevaks Jumala 'teenimisel. Piiskop K. Raudsepp oma .ettekandes andis juhendeid kuiclas usuelu korraldada -Usu ja . jumalateenistuse aastal". Sidet tuleks luua kõigi koguduse liikmetega, eriti aga nendega, kes ei saa oma tervislikel, põhjustel .kirikuistest jumalateenistustest osa võtta; Sinodi koosolekule järgnes pidulik jumalateenistus, kus teenisid kõik sinodist osavõtnud vaimulikud. Jutlustas'õp. M. Laaneots ja sopran1 Valve Tali laulis 2 laulu. Sellele järgnes praosti, abipraosti. ja nõukogu liikmete ametisse: õnnistamine piiskop K. Raudsepa poolt, kiriku põhikirjas ettenähtud kõrra kohaselt. Pühapäeval jutlustasid väljastpoolt Torontosse tulnud õpetajad Toronto, Hamiltoni ja St. Catharines koguduste k i r i k u t e s . > 958 Broadview Ave. Toronto 6, Ont. raad kestis veidi üle; tunni. Kohe pärast paraadi kogunesid gaiderid ja skautmasterid Eesti Maja väikesesse saali jüripäeva koos-' viibimisele. Gaiderid olid korraldanud vorsti ja hapukapsa eine ja kohvilaua. Naiste poolelt oli ka külalis-kõneleja, Ühendriikide eesti'.gaidi-, juht ja seltskonnategelane mag. Vaike Lugus, kes refereeris Eesti tuleviku küsimusi noorte ja noorsootöö taustal. Referaat, milles ülesehitavas toonis oli ka etteheiteid, võeti soojalt vastu, külalisele anti lilli. Mobufu saatis oma armee Royal Bank of Canadä lahkub Quebecisf Kuna Rene Leyesque separatistid kuulutasid Quebeci ühekeelseks provintsiks, kus on lubatud • ametlikus asjaajamises kasutada ainult .prantsuse keelt, siis kavatseb Royal.Bank of Canada ja mitmed teised pangad ja suurettevõtted .omi peakortereid Quebeci st üle tuua Ontariosse. Ontario peaminister W.' Davis märkis oma kõnes, et iseseisvaks muutunud Quebeci ja Ontario vahel ei saaks toimuda praegusel kujul kaubavahetust; See on Rene Levesqued vihastanud. ..Püütakse kõigiti avaldada survet, et hoida Quebecit Kanada föderatsioonis, kuid praegune" Quebeci'peaminister ja valitsus seisavad kindlalt;separatismi teel. ,'' ' Zaire president Mobutu teatas, et ta ei soovi, et Zaires valatakse ameerika sõdurite verd. Ta soovib ainult, et USA saadaks talle relvi ja sõjama-terjali. Mobutu kinnitas, et maroko-, lased ja ' Zaire armee on piiranud sisse Angoolast kuubalaste juhtimi- ! sel sissetunginud väed. Mobutu, kes ristis ennast Mobutu Sese Sekoks, mobiliseeris 2000 ,4-ja jala piküst poolmetsikut Pygmy suguharu liiget võitluseks sissetungijate vastu. See suguharu elab isoleeritult Pcihja-Zaires;ja kasutab sõdimiseks ja jahipidamiseks terasvibüsid mürgitatud nooltega. Pygmy kääbus-sõdurid on tuntud oma erakorralise julguse tõttu, kuna nad ei karda surma ja niipea, kui nende nool vastast tabab sureb see silmapilkselt. Pyg-myd on ka varem sarnaseid sissetungijaid tagasitõrjunud ja Aafrikas tuntakse nende eest suurt hirmu. sisim Abessiinia võimud saatsid; oma maalt välja USÄ ja teiste lääneriikide diplomaate, kuid USA saatkonna sulgemisest ei olnud veel teada. USA ja teised riigid protesteerisid! Abessiinia on, viimasel ajal tihendanud suhteid Nõukogude Liiduga. Suured .USA õlilaevad algasid Alaska õli vedamist ÜSA lääneranniku linnadesse. Praegu tuntakse suurt muret sellepärast, et^võimalikud oli •lekkimised võivad rüvetada USA ja Kanada kaldaveed. EI '• :• MINGIT. ; KOMPROMISS2 KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. Eestlaste ajaleht. „MEIE ELU" levib üle: kogu maailma, kus asub eestlasi. — Tellige ja.lugege „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU" proovinumreid.„MEIE ELU" tellimishinnad: -•'".•..'•. Kanadas: 1 a. S20.00, 6 k. $11.00, 3 k. S7.0O. USA-sse: 1 a. $21.00, 6 k.' 111.50, 3 -k;. $7.50. ülemeremaadesse: 1 a.S24;00, 6 k. $13.00,3 k. $8.00. Kiri-, ja lennuposti lisa: Kanadas ja'USA-s: 1 ä. S10.50, 6 k. $5.25. Ülemeremaadesse: 1 a. S23.50,6 k.jll.75. ; • „MEIE ELU" TALITUS -•: 958 Broadview. Av-e.,; Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada Tellimiskupong: * Palun saatke minule teie Elu" kuuks. Tellimisraha siinjuures;................... (Tshekiga, panga rahakaardiga,.posti rahakaardiga). Nimi: .... Postiaadress: . Kuupäev ........................... • : \(AUkiri) . . . . . i i i i t t m i i OZBt |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-29-03
