1981-10-08-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
sect
7f
•f
5 •
Nr. 38 (1649) 1981
i Riia
-KIRJANIKE KONGRESSIL
STATAH MART NIKLUSE KÜSIMUS
1.--4. oktoobrini peeti Torontos Ülemaailmne dissident-kirjanike
kongress >,Kirjanik ja inimõigused", mis oli korraldatud
Toronto ülikooli juures töötava „Toronto Arts
Group for Human Rights" poolt koostöös Aninesty Inter-nationaFlga
ja PEN klubidega. •;
SecoHid CIas$ Mall Registration No. 1354;
piimEVÄL,: 8. O K ^ - THURSDAY, OCTOBER 8 XXXI! aastakäik
MII ^rrcsgffia»^-.^:,^-^ • -^^ ^^^-^^
es
Läti Noorte.5/Kõngress Inglismaal,'milk^^^
osa üle 200 noorte esindaja ja iile 50 vaatleja, kujunes teatud määral
sensatsiooniliseks. Eriti hüvitava ja ootamatu referaadiga —
„§id^med kodumaaga" — esines
Zalkalns. ;
Ta rõhutas, et sidemed kodumaaga
— •sõprade ja sugulastega on vajalikud
mõlematele pooltele. Aga sl-
'esident
:se president Anwar Sadat
suri teisipäeval atentaadi ohvrina.
Ta võttis koos teiste ametid
kandjatega JaV külalistega vastu
paraadi, mis korraldati 6. okt.
1973; a. sõja meenutamiseks, kui
ühelt paraadikolonms liikuvalt
sõidukilt hakkasid sõjaväelased
automaatrelvadega tulistama. Fre-sident
vildi sõjaväehaiglasse^ Esialgu
olid teated atendaadi kohta
napid ja vastukäivad. Teisipäeva
hommikul teatati Kanada raadio-uudistes,
et paraadi ülekanne TV-s
oli äkitselt katkestatud atendaadi
pärast, president vüdud haiglasse
ja mitu Isikut said surma ja haavata.-
• '
Hilisem teade andis inforriiat-siooni,
et presidendil on kergem
haav ja tema perekond on ko^-
nenud haiglasse. Keskpäeval tuli
teade, et Anwar ^adat suri operatsioonilaual.
Tulistamisel sai surma
presidendi erasekretär ja paarkümmend
haavata, nende hulgas
asepresident ja kaitseminister.
Anwar Sadat oli 62 aastane. Tema
surm võib tuua rahutusi
suuri muudatusi Lähis-Idas.
derned n.n.. „Kultüuriikamitee" kau^
du ön väga kardetavad, kuna see on
esmajoones KGB asutis. Eesmärgiks
ei ple turistide tutvustamine Läti
kultuuriliste saavutustega vaid pagu-lusb
killustamine ja neutraliseerimi^
ne.,Teiseks tähtsaks KJK-ülesandeks
on • Läti KGB salaluure osakonna
(ül^m Robert Anspoks) ja KGB salajase
infprmätsiooni kesikuse (ülem
Miervaldis Kucans) juhiste! leida
^kultuurisidemete" siidi all paguüas-peres
reetureid ja kommunisimi toetajaid.
Ta peatus pikemalt ohtude
juures millistesse võiks sattuda kergemeelsed
,,kultuurikomiteega" kaasajooksikud.
Et tõendada oma kõnes esiletoc-dud
fakte ta andis sõna 5, kongressi
korralduskomitee esimehele Andris
Mellakauls'ile (Inglismaa läti noorte
esindaja), kes a-valdas pisiasjades
oma ohtlikud ja kardetavad seiklused
K . K . ja KGB tegelastega. Ta jutustas
kuidas läti kommuinistiik „julgeolekukomitee"
püüdis teda teha
(Järg; lk. 3)
.18 A^*
Kongressi avas 1. oktoobril Am.
nesty Intemationari peasekretär
thomas Hammerberg ja kongressist
võttis osa umbes 90 kirjanikku.
Avakõnes märkis T.
Hammerberg, kes on rootsi päritoluga,
et ligi pooltes UN liikmesriikides
on poliitilisi vange, '
kes kannatavad tagakiusamiste
all. Üksikasjalikumad ülevaated
olukordadest regionaalsetes piirkondades
anti kuues eritÖörüh-mas.
Ida^Euroopa osas esines ettekandega
olukorrast Eestis ja
teistes Balti riikides eesti kirjanik
Arved Viirlaid rõhutades
sealsete rahvaste nõuet vabadusele
jja okupatsiooniK^õimude poliitilist
survet neis maades.
VIIRLAID KÕMELES '
Laudkondade diskussioonis
Ida-Euroopa kohta valgustati
olukorda mitme esindaja poolt
objektiivselt ja.rõhutati eriti dis-siident-
kirjänike kannatusi sealsete
kommunistlike rezhiimide
all. Nõukogude Liidu dissidentli-ke
kirjanike kannatustest kõneles
üksikasjalikumalt Natalja
Gorbanevskaja, kes oli ise olnud
kaks korda paigutatud vaimuhaiglasse,
pääses välja 1975. a. ja
elab praegu Pariisis. N. Gorbanevskaja
nimetas ka Mart Nikr
luse tagakiusamist, keda ta isiklikult
tundis ja avaldas kartust
ta tervise vastupidamise pärast.
A. Viirlaid iseloomustas rahva ja
kirjanike kannatusi Eestis ja
teistes Balti riikides ja süüdistas
vaba maailma vähese tähelepanu
balti rahvastele pööramise pärast.
Rootslanna Britt Arenader,
Rootsi PEN klubi sekretär, analüüsis
Nõukogude Liidu põhiseadust,
milledes deklareeritud põhimõtted
on vastuolus tegelikkusega.
Ida-Sak§a olukorrast kõneles
Lääne-Berliinis elav Hans
Buch, märkides, et Ida-Saksa-,
maa saadab oma dissidendid välja
Lääne-Saksamaale, ja tshehhi
kirjanike kannatusi käsitas Zde-na
Tominovä.
Kongressi tpsel päeval esitat,i
kokkuvõtted eripiirkondade
koosolekuist.' Peale Ida-Euroopa
töögrupi kurtsid teiste piirkondade
esindajad peamiselt parempoolsete
rezhiimide ülekohtust
sealsete liberaalsete kirjanike
suhtes. Üks jaapanlane sarjas tugevalt
Taiwani, ja tugevat häält
tõsteti Lõuna-Aafrika, Salvadori
ja Tshiili rezhiimide vastu.
MART NIKLUSE KÜSIMUS .
-Eestlastest jälgisid käiku EKN
peasekretär E. Salurand, kes levitas
okupeeritud Eestis välja
antud 40 intellektuaali protesti-kirja,
ja-Henny Aruja, kes läbi-,
rääkimiste korras rõhutas Mart
Nikluse rasket olukorda, kellele
Amnesty International peaks
suuremat tähelepanu pöörama.
Kongressi koosolekuil viibisid
veel Stella Kerson ja Vally Naelapea.
Toimunud kongressi kohta on
iseloomustav,, et kongressi korraldajad
ei.saatnud kutseid ega
informatsiooni ei siinsetele etnilistele
keskorganisatsioonidLle
ega etnilistele ajalehtedele kongressi
jälgimiseks. Seetõttu puudusid
kongressilt ka ametlikud
osavõtjad ukrainlaste, poolakate
ning lätlaste ja leedulaste poolt.
Üks ukraina kirjanik haaras siiski
sõnavõttude korras sõna ja
kirjeldas Ukraina olukorda läbirääkimistes
ettenähtud aja jooksul.
.
Toffer koos sugulastega oma villa juures
ja luksus jahiEva" vaatetekiL
Largo's,
ja
' I .1.1'.' ••" * . » . . ' , . . . J . . . - . . I . - ' . . . • • i ^ . u ü j A . i L i g . . 4 .'ii.t^o ^.^'M.ff•||'^i^l^i.•|,l,•wu:.v•
HELMI HERMAN'1 •
S T I N Ä I T U S
akvarellid ja skulptuurid
„KARII ÜF CANADA,, ART GALLERY
lohn St., Unit 220, Markham, Ontario — Tel 495-2068
;l ; Näituse avamine laupäeval, 17. oktoobril kl. 3—8,
(1 Näitus on avatud kuni 31. oktoobrini,
([ Galerii avatud äripäeviti kl. 9—5, laup. ja pühap. kl. 3—7.
• 1
M A R i l P I B U
Toronto Eesti Maja suur^ saalis
STOKHOLM (EFL) — Saksa päevaleht „BiM" toob'6-veemlise
pealkirjaga sõnumi end. USA presidendi Nixoni külaskäigust Saksamaale,
Flensburgi, kus ta külastas oma „seitsmeteistkümne]nidat
parimat sõpra" eestlasest miljonäri, 58-aastast Erich Tofferit.
Külastus algas 2. septembril. Tof^ Toffer on abielus ja tal on kaks
feril on Flensburgis suurhotell„Ho- last, 25 ja 15 aastat vanad. Ta elab
I tel an der Grenze", 240 voodiga, siis oma hotelli kõrgemail korrusel pent-kaks
super-kaubamaja ja bensiinijaa- housi-taolises korteris, mis on 450
!mu. ÜSA-s omab ta villa ja 20-meetri mutmeetrit suur: marmorporandad,
pikkuse jahtlaeva. Pärast sõda ehitas mahagoni-laed, pärsia vaibad, Yuka-
Toffer üles kohviröstimise vabriku, palmid jne.
millel osakonnad kogu Saksamaal ja
varustas hiljem Saksa Liiduarmeed
ja USA väeosi Saksamaal manöövrite
tqiduportsjonitega.
ILSE LEHIST
l ö State University^st kõneleb:
1. VABAD JA SEOTUD ASSOTSIATSIOONID
URVE KARUKSI LUULES
2. EESTI RAHVATARKUS VANASÕNADE VALGUSEL
Neljapäeval, 15. oktoobril kell 730 õ. Tartu CoUegels.
EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD
9
meval, 18J
kell2p.l.
lal
laupäeval, 3L okt. k<£
Prince Hotel, Toronto,
Tofferi villa-naabriks Ameerikas
on Nixoni parim sõber, pankur Charles
(„Bebe") Rebozo. Sealtkaudu
tekkis tutvus Nixoniga, kellega ta
käis korduvalt oma jahiga sõitmas.
Teatavasti ilmus Nixoni sulest best-sellef^
iks luinnistatpd röapiat „Nii
kaotame rahu". Sellest raamatust on
tehtud 27 eksemplari kuldtrükis.
Seitsmeteistkümnes eksemplar Nixoni
isikliku pühendusega on Tofferil.
Oma isikust andis Erich Toffer
saksa reporterile järgmise lühiseletus
se: „ölen pärit Tallinnast. Kõik minu
ärg. lk. 3)
i@stll[ivciliide Toetav Naisring Torontos
pühapäeval, 1. novembrill981 kell 3 pl
Eesti Maja suures saalis.
Sissepääs $6.00
Piletite ettetellimine pr. E. Vooglaid tel. 773-4325 ja
pr. E. Kruusement tel. 231-6157
v§.'Ristmäe255-§234
7.30
, 17. oktoobril kell 4 peale lõunat
Lawrence Park CoUegiate Institute äuditoorjuiiilj
.wrence W. Ja Avenue'ld.)
. Lavastus: URMAS JCÄRMER lavakujundus: MOUL LIND C
-eelmüügil alates 21. septeinbristAbistamiskomitees Eesti Majas tel 4614 Pokoš"
767 M. Pleasant Rd. tel. 488-2078 ja S. Valge tel. 469-0664. Etenduse päeval kohapeal alates kella
2.30 peale lõunat. Pääsmete hind $8.00, õpilastele $6.00. -
¥ana-Andrese
EVA WILSON-MÄ.RTSON, sopran KA^ 3ERGEMANN, klaver •
lävel, Faure, Berg, Deckner Ja Tobiase helitööd. / Pääse $5.00 .
¥äna-Andrese kirikus pühapäeval, 18. oktopbril kell 11 hommikul
EVA WILSON-MÄRTSON, sopran — CARL-OTTO MÄRTSON orelil
Tobias-Puesberg, Lüdig> Toi, Campra, Süda, Deckner, Kapp helitööd
Pääse kiriku korjandus.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 8, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-10-08 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811008 |
Description
| Title | 1981-10-08-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | sect 7f •f 5 • Nr. 38 (1649) 1981 i Riia -KIRJANIKE KONGRESSIL STATAH MART NIKLUSE KÜSIMUS 1.--4. oktoobrini peeti Torontos Ülemaailmne dissident-kirjanike kongress >,Kirjanik ja inimõigused", mis oli korraldatud Toronto ülikooli juures töötava „Toronto Arts Group for Human Rights" poolt koostöös Aninesty Inter-nationaFlga ja PEN klubidega. •; SecoHid CIas$ Mall Registration No. 1354; piimEVÄL,: 8. O K ^ - THURSDAY, OCTOBER 8 XXXI! aastakäik MII ^rrcsgffia»^-.^:,^-^ • -^^ ^^^-^^ es Läti Noorte.5/Kõngress Inglismaal,'milk^^^ osa üle 200 noorte esindaja ja iile 50 vaatleja, kujunes teatud määral sensatsiooniliseks. Eriti hüvitava ja ootamatu referaadiga — „§id^med kodumaaga" — esines Zalkalns. ; Ta rõhutas, et sidemed kodumaaga — •sõprade ja sugulastega on vajalikud mõlematele pooltele. Aga sl- 'esident :se president Anwar Sadat suri teisipäeval atentaadi ohvrina. Ta võttis koos teiste ametid kandjatega JaV külalistega vastu paraadi, mis korraldati 6. okt. 1973; a. sõja meenutamiseks, kui ühelt paraadikolonms liikuvalt sõidukilt hakkasid sõjaväelased automaatrelvadega tulistama. Fre-sident vildi sõjaväehaiglasse^ Esialgu olid teated atendaadi kohta napid ja vastukäivad. Teisipäeva hommikul teatati Kanada raadio-uudistes, et paraadi ülekanne TV-s oli äkitselt katkestatud atendaadi pärast, president vüdud haiglasse ja mitu Isikut said surma ja haavata.- • ' Hilisem teade andis inforriiat-siooni, et presidendil on kergem haav ja tema perekond on ko^- nenud haiglasse. Keskpäeval tuli teade, et Anwar ^adat suri operatsioonilaual. Tulistamisel sai surma presidendi erasekretär ja paarkümmend haavata, nende hulgas asepresident ja kaitseminister. Anwar Sadat oli 62 aastane. Tema surm võib tuua rahutusi suuri muudatusi Lähis-Idas. derned n.n.. „Kultüuriikamitee" kau^ du ön väga kardetavad, kuna see on esmajoones KGB asutis. Eesmärgiks ei ple turistide tutvustamine Läti kultuuriliste saavutustega vaid pagu-lusb killustamine ja neutraliseerimi^ ne.,Teiseks tähtsaks KJK-ülesandeks on • Läti KGB salaluure osakonna (ül^m Robert Anspoks) ja KGB salajase infprmätsiooni kesikuse (ülem Miervaldis Kucans) juhiste! leida ^kultuurisidemete" siidi all paguüas-peres reetureid ja kommunisimi toetajaid. Ta peatus pikemalt ohtude juures millistesse võiks sattuda kergemeelsed ,,kultuurikomiteega" kaasajooksikud. Et tõendada oma kõnes esiletoc-dud fakte ta andis sõna 5, kongressi korralduskomitee esimehele Andris Mellakauls'ile (Inglismaa läti noorte esindaja), kes a-valdas pisiasjades oma ohtlikud ja kardetavad seiklused K . K . ja KGB tegelastega. Ta jutustas kuidas läti kommuinistiik „julgeolekukomitee" püüdis teda teha (Järg; lk. 3) .18 A^* Kongressi avas 1. oktoobril Am. nesty Intemationari peasekretär thomas Hammerberg ja kongressist võttis osa umbes 90 kirjanikku. Avakõnes märkis T. Hammerberg, kes on rootsi päritoluga, et ligi pooltes UN liikmesriikides on poliitilisi vange, ' kes kannatavad tagakiusamiste all. Üksikasjalikumad ülevaated olukordadest regionaalsetes piirkondades anti kuues eritÖörüh-mas. Ida^Euroopa osas esines ettekandega olukorrast Eestis ja teistes Balti riikides eesti kirjanik Arved Viirlaid rõhutades sealsete rahvaste nõuet vabadusele jja okupatsiooniK^õimude poliitilist survet neis maades. VIIRLAID KÕMELES ' Laudkondade diskussioonis Ida-Euroopa kohta valgustati olukorda mitme esindaja poolt objektiivselt ja.rõhutati eriti dis-siident- kirjänike kannatusi sealsete kommunistlike rezhiimide all. Nõukogude Liidu dissidentli-ke kirjanike kannatustest kõneles üksikasjalikumalt Natalja Gorbanevskaja, kes oli ise olnud kaks korda paigutatud vaimuhaiglasse, pääses välja 1975. a. ja elab praegu Pariisis. N. Gorbanevskaja nimetas ka Mart Nikr luse tagakiusamist, keda ta isiklikult tundis ja avaldas kartust ta tervise vastupidamise pärast. A. Viirlaid iseloomustas rahva ja kirjanike kannatusi Eestis ja teistes Balti riikides ja süüdistas vaba maailma vähese tähelepanu balti rahvastele pööramise pärast. Rootslanna Britt Arenader, Rootsi PEN klubi sekretär, analüüsis Nõukogude Liidu põhiseadust, milledes deklareeritud põhimõtted on vastuolus tegelikkusega. Ida-Sak§a olukorrast kõneles Lääne-Berliinis elav Hans Buch, märkides, et Ida-Saksa-, maa saadab oma dissidendid välja Lääne-Saksamaale, ja tshehhi kirjanike kannatusi käsitas Zde-na Tominovä. Kongressi tpsel päeval esitat,i kokkuvõtted eripiirkondade koosolekuist.' Peale Ida-Euroopa töögrupi kurtsid teiste piirkondade esindajad peamiselt parempoolsete rezhiimide ülekohtust sealsete liberaalsete kirjanike suhtes. Üks jaapanlane sarjas tugevalt Taiwani, ja tugevat häält tõsteti Lõuna-Aafrika, Salvadori ja Tshiili rezhiimide vastu. MART NIKLUSE KÜSIMUS . -Eestlastest jälgisid käiku EKN peasekretär E. Salurand, kes levitas okupeeritud Eestis välja antud 40 intellektuaali protesti-kirja, ja-Henny Aruja, kes läbi-, rääkimiste korras rõhutas Mart Nikluse rasket olukorda, kellele Amnesty International peaks suuremat tähelepanu pöörama. Kongressi koosolekuil viibisid veel Stella Kerson ja Vally Naelapea. Toimunud kongressi kohta on iseloomustav,, et kongressi korraldajad ei.saatnud kutseid ega informatsiooni ei siinsetele etnilistele keskorganisatsioonidLle ega etnilistele ajalehtedele kongressi jälgimiseks. Seetõttu puudusid kongressilt ka ametlikud osavõtjad ukrainlaste, poolakate ning lätlaste ja leedulaste poolt. Üks ukraina kirjanik haaras siiski sõnavõttude korras sõna ja kirjeldas Ukraina olukorda läbirääkimistes ettenähtud aja jooksul. . Toffer koos sugulastega oma villa juures ja luksus jahiEva" vaatetekiL Largo's, ja ' I .1.1'.' ••" * . » . . ' , . . . J . . . - . . I . - ' . . . • • i ^ . u ü j A . i L i g . . 4 .'ii.t^o ^.^'M.ff•||'^i^l^i.•|,l,•wu:.v• HELMI HERMAN'1 • S T I N Ä I T U S akvarellid ja skulptuurid „KARII ÜF CANADA,, ART GALLERY lohn St., Unit 220, Markham, Ontario — Tel 495-2068 ;l ; Näituse avamine laupäeval, 17. oktoobril kl. 3—8, (1 Näitus on avatud kuni 31. oktoobrini, ([ Galerii avatud äripäeviti kl. 9—5, laup. ja pühap. kl. 3—7. • 1 M A R i l P I B U Toronto Eesti Maja suur^ saalis STOKHOLM (EFL) — Saksa päevaleht „BiM" toob'6-veemlise pealkirjaga sõnumi end. USA presidendi Nixoni külaskäigust Saksamaale, Flensburgi, kus ta külastas oma „seitsmeteistkümne]nidat parimat sõpra" eestlasest miljonäri, 58-aastast Erich Tofferit. Külastus algas 2. septembril. Tof^ Toffer on abielus ja tal on kaks feril on Flensburgis suurhotell„Ho- last, 25 ja 15 aastat vanad. Ta elab I tel an der Grenze", 240 voodiga, siis oma hotelli kõrgemail korrusel pent-kaks super-kaubamaja ja bensiinijaa- housi-taolises korteris, mis on 450 !mu. ÜSA-s omab ta villa ja 20-meetri mutmeetrit suur: marmorporandad, pikkuse jahtlaeva. Pärast sõda ehitas mahagoni-laed, pärsia vaibad, Yuka- Toffer üles kohviröstimise vabriku, palmid jne. millel osakonnad kogu Saksamaal ja varustas hiljem Saksa Liiduarmeed ja USA väeosi Saksamaal manöövrite tqiduportsjonitega. ILSE LEHIST l ö State University^st kõneleb: 1. VABAD JA SEOTUD ASSOTSIATSIOONID URVE KARUKSI LUULES 2. EESTI RAHVATARKUS VANASÕNADE VALGUSEL Neljapäeval, 15. oktoobril kell 730 õ. Tartu CoUegels. EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD 9 meval, 18J kell2p.l. lal laupäeval, 3L okt. k<£ Prince Hotel, Toronto, Tofferi villa-naabriks Ameerikas on Nixoni parim sõber, pankur Charles („Bebe") Rebozo. Sealtkaudu tekkis tutvus Nixoniga, kellega ta käis korduvalt oma jahiga sõitmas. Teatavasti ilmus Nixoni sulest best-sellef^ iks luinnistatpd röapiat „Nii kaotame rahu". Sellest raamatust on tehtud 27 eksemplari kuldtrükis. Seitsmeteistkümnes eksemplar Nixoni isikliku pühendusega on Tofferil. Oma isikust andis Erich Toffer saksa reporterile järgmise lühiseletus se: „ölen pärit Tallinnast. Kõik minu ärg. lk. 3) i@stll[ivciliide Toetav Naisring Torontos pühapäeval, 1. novembrill981 kell 3 pl Eesti Maja suures saalis. Sissepääs $6.00 Piletite ettetellimine pr. E. Vooglaid tel. 773-4325 ja pr. E. Kruusement tel. 231-6157 v§.'Ristmäe255-§234 7.30 , 17. oktoobril kell 4 peale lõunat Lawrence Park CoUegiate Institute äuditoorjuiiilj .wrence W. Ja Avenue'ld.) . Lavastus: URMAS JCÄRMER lavakujundus: MOUL LIND C -eelmüügil alates 21. septeinbristAbistamiskomitees Eesti Majas tel 4614 Pokoš" 767 M. Pleasant Rd. tel. 488-2078 ja S. Valge tel. 469-0664. Etenduse päeval kohapeal alates kella 2.30 peale lõunat. Pääsmete hind $8.00, õpilastele $6.00. - ¥ana-Andrese EVA WILSON-MÄ.RTSON, sopran KA^ 3ERGEMANN, klaver • lävel, Faure, Berg, Deckner Ja Tobiase helitööd. / Pääse $5.00 . ¥äna-Andrese kirikus pühapäeval, 18. oktopbril kell 11 hommikul EVA WILSON-MÄRTSON, sopran — CARL-OTTO MÄRTSON orelil Tobias-Puesberg, Lüdig> Toi, Campra, Süda, Deckner, Kapp helitööd Pääse kiriku korjandus. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-08-01
