1982-02-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• - f Secoiid €las3 Mail Registration-No. 1354. USlJBÖSEaEOESnsi Nr. 5 (1666) 1982 NELJAPÄEVAL, 4. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 4 XXXIII aastakäik K. Rffiisdlsepp Ja EELK-esimees A. Tork teatasid pühapäeval kirikus, et koguduse vaimuliku kohale kandidee-ifi? õp; Andres Taul. - Teatavasti j^eetri koguduse hing<^arjase koht vabaneb JMimis 'penise kauaaegse õpetaja Oskar Puhmi pensionile aBi- Elu" kuuleb oli vakantseks kuulutatud Peetri kogudu-- se õpetaja kohale kaks kandidaati, Ices leppisid kökku> et koguduse ^ _ täiskogule esitatakse auiult üks nen. Foto 0. Haamer tet Küsimu^^ oli arutusel möödu-nud teisipäeval peetud kogudus^ nõukogu koosolekul, kus tutvuneti kandidaatide poolt esitatud thigi-mustega. Nõukogu otsustas esitada täiskogule kandidaadina õp. Andres Tauli kes on praegu EELK Vana Andrese koguduse vaimulik. õp. Aadres Taul peab kandidaadhia jutluse Peetri kkikus pühapäeval, 14. veebruaril. Koguduse täiskogu tuleb kokku märtsikuus. • •lo 0 9 • OTTAWA — Kanada vaihsus ei ole andnud järele juutide üha süüdistatute üle kohtumõistmiseks siin maal, samuti nõudele nende väljaandmisele Nõukogude Lii-üksikasjalikku ette-av i„ dule, selgub ajalehest,,The Citizen". Ganadian Jewish CJöngress kavandab panekut 'valitsusele/suurt nn. „llolocaušt" demonstratsiopM kevadel, tl'' Simon Nagu 'kirjutab lehe kaastööline solicitor generari Jninisteeriumite Hugh Paterson, on valitsuse tegevu- esindajatest selgitamiseks mis inför-setus pahandanud juudi ühiskonda, matsioon sõjaroimarite osas on iaa» kellele lootusi andis Solicitor »G,ene- daval ja mida ette võtta, rai Robert Kaplan kaks aastat taga^ Komitee salajane ettekanne esitati si. Varsti pärast ministriks^ saamist juulis ja lükati valitsuse poolt taga-märtsis 1980 Kaplan kohtus rahvus-. si tõenäolikult Chretieni veenmisel. vahelise „natsiküti" Simon Wiesent- • haliga Washingtonis ja naasudes ütles oma välimispiirkonna vaimustä-kõiki neid aastaid midagi tehakse, tud juutidele Torontos; ei pärast kõiki neid aastaid midagi > tehakse. Kliid kohtuminister Jean Chretien, kes otsustab taolise aktšioorii legaalsuse .üle, ütles Parlamendi juriidilisele komiteele detsembris,' et kuigi Kanada hea meelega saadaks sõja-roimades süüdistatud välismaa^dele, ta ei mõista siin kohut kuritegude eest, mis toimunud kusagil mujal 35 aastat tagasi. r EI AI^A VÄUA^^^v M ' Ainukene riik, kes on soovinud Ka-nadalt mõne sõjaraimades süüdistatu väljaandmist, on Nõukogude Liit ja Kanada mitte- ainult ei keeldu deporteerimisest raudrimbä taha, vaid on umbusklik sovjetide motiivides. Pealegi enamiku ekspertide arvates Kanadas ei ole sa)ksa sõjakurjategijaid ja Lääne^Saksamaa on osutunud äärmiselt tõrksaks Läti, Ukraina, Ungari või teiste sõjaroimarites osas kes elavad Kanadas. Kanada oli üks neist vähestest Läänemaailma riikidest, kes 1979 aastas /avaldas soovi, et L^äne-Sak-samaa muudaks sõjaroimade aegu-misaega, nii et nende üle saab jätkuvalt kohut mõista. Nii ka^toimus. Kohtuminister Jean Ohretien möö-^ dunud aastal muutis originaalset õiguste ja vabaduste harta ettepanekut sõjaroimarite vastutuse'le võtmise osas. • POLITSEI mjtminM^y : ^ Siiski ei ole minister Robert Kalp-lani pingutused seaduste tihendamiseks, et anda sõjaroimades kahtlustatud Kanada kohtu alia, anclnud senini tulemusi. Kuninglik Ratsapo-litsei (RCMP) ei šaa teha juurdlusi sõjakuritegude osas kui puudub legaalne alus nende vastutusele võjt-mliseks. Kohtumihister aryab, et ei ole soovitav alustada Kanadas prot- | sessidega tegevuse pärast mis toimu^ : nud teistes riikides. Tema parlamentaarne sekretär Jim Peterson Torontos ütleb, et valitsus on omale ülesande võtnud aktsiooniks sõjaroimarite osas ja ainu- ; kene kiisimus jääb kuidas seda läbi :• viia.'; . . Kaplan ei anna jutuajamisi selles küsimuses. Varsti pärast 1 seda kui ta sai ministriks 1980. p. Kaplan aitas moodustada komitep kohtii- ja Kohtuministeferiunü esindajad' ütlevad ainult, et komitee soovitas valitsusel midagi rohkem ette võtta kui et ignoreerida, kuid midagi vähem kui kohtulikult vastutusele võtma Kanadas. „NATSIKÜTT" EI TULE- . Juutide organsatsiooni Canadian Jewish Gohgress ipresident Irwin Cötler piiüab veenda 'Simon Wiesenthali, et ta tuleks Ottawasse mõjutama Kanada valitsust. „Natsikü-ti" esindaja New Yorgis ütles, et kc|nservatiividel ei näi olevat kavatsust sõjaroimarite küsimusega tege- USA-s käivad „sõjakurjategi!Jate" protsessid juba niõnda aega vastava seaduse alusel. Kohtuministeeriü- Wiesenthal olevat äärmiselt pettu-. mi raames töötab selleks vastav eri-nud Kaiiada hoiakus ja tõenäolikult keeldub Ottawasse minekust. Wiesenthalil on vana vimm, kuna ta olevat 1960 a. andnud materjalid Kanada valitsusele Kanadas, elunevate sõjaroimades kahtlustatute • kohta. Kuid valitsus ütleb, et neil pole mingit materjali. „fe. Wiesenthali nimistut, mis olevat esitatud meile 1960. a. minu parimal teadmisel ei ole olemas", ütles ministriabi assistent Roger Tas- KUULUGU POOLALEl alusel 50 rahvast nõuab ÜSÄ algatusel kujunes möödunud nädalalõpp ülemaailmseks solidaarsuse avaldamise päevaks poola rahvale tema võitluses sõjaväevalitsuse ja sõjaseaduse kehtestamise vastu. Demonstratsioone korraldati ülemaailmses ulatuses ja 90 minutit kestnud erilises TV-saates 50 riigi valitsuse juhid või nende volinikud nõudsid sõjaseaduse lõpetamist Poolas ja inimõiguste rakendamist rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. TV saade anti edasi 39 keeles ja arvatakse, et seda saadet jälgisid 350 miljonit inimest. 11 Varsti pärast Ronald Reagani valimist USA presidendiks, kaitseminis- • iiÄim lesitas kava Jaserrelvade Ja:: ^- ' -'^ J , . . . ^enti ilmjinuiumi saadistavate, .laser^ se, kes on ka^sojaroimade kusim^^ kurte patareidega varustatud jaama, sega^t^geleva Jcomitee esimees. .Ole- väliaehitamiseks. Nende jaama-me küsinud Wiesenthalilt uut mmis- väljaehitamist ^tseministee-tut, kuid asjatult, ^ . rium loeb väga oluliseks USA stra- ^^^^<^ tõhustamise alaL hordlik . Kaplam .kntiseenmisega, pre^^^ ^. ^^^^^ võibolla seepärast, et loodab, et on ^^^^ et maaihnaniumi hakata ka-, võimalus vastava seaduse andmi- g^^ama riigikaitse otstarbel vaata-seks. Konservatiivide^ oigusknitik „,ata. N. Ludu edusammudele ilma- AUan Lawrence märgib, et K^lan niumi sõidukite arendamise alaL on A^tnud^omale p^^^ jj^^^ karteri pt^idendiks olekiö probleemi lahendada, ajani^^ N.Lüt saatis maailmarumni vusse sõjakate juutide grupid ja on ^.j,.^^^^^ sateliiü la ühel nendest, V nuud hädas. Ajakirjanik hsab, et g^vus-Salut, N. Liidu astronaudid ! viibisid maaihnaruumis 185 päeva, i See tõestas, et N. Liidu ilmaruumi- t sõidukid on küllalt hast arendatud välja astronautide kandmiseks, vaatluste teostamiseks ja maanealt antavate ülesannete täitmiseks laserkiirte patareide abil, mis N. Liidul juba olemas. USA kaitseministeeriimii kavas on arendada välia lähemate aastate jooksul erilised, keemills-laserkiirte r^vad, millefira on võimalik maail-niaruumi rakettidelt Ja võitluslennu-kltelt hävitada vaenlase rakette, len- TV saade, mis anti edasi ka sa-teliidi kaudu, algas poola rahva ajaloolise ülevaatega ja olukor» ra kirjeldamisega, milles elab poola rahvas praegu. Laupäeval algasid poola rahvale solidaarsust avaldavad demonstratsioonid ülemaailmses ulatuses. Suuremad nendest korraldati U,SA-s, Kanadas, Austraalias, Euroopas, Jaapanis ja Indias. Need. olid korraldatud kohalike poola rahvuskaaslaste ja tööliste ametiühingute algatusel rahva suurearvulisel osavõtul. Demonstratsioonidel ja TV saates esinenud kõnelejad nõudsid sõjaseisukorra kohest lõpetamist Poolas ja inimõiguste rakendamist rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. VÕITLUS IDEOLOOGILISEL PINNAL USA president Reagan oma sõ-navõtus rõhutas, et praegune poola rahva võitlus teostub mitte-lahinguväljal vaid ideoloogilisel pinnal. Tahe selleks võitluseks asub poola rahva südames ja see ei ole mitte mahasurutav ega hävitatav sõjalise jõu abil. Ta avaldas veendumust, et 10 miljonit Poola töölist, kes kuuluvad'/tööliste vabadesse ametiühingutesse ,lSolidaarsus^', koos oma pet-e-konrla liikmetega moodustavad, enamiku poola rahvast. Seda ei ole võimalik võita. Poola rahva vastu on võidelnud sakslased ja venelased. Praegu võitleb rahva vastu tema oma valitsus. See on põhjusetks., miks meie ei saa toetada seda valitsust ja oleme rakendanud sanktsioone Poola ja N. Liidu vastu, kes seisab Poola sõjaväevalitsuse taga ja nõuab eriti vabade ametiühingute tegevuse lõpetamist Poolas. POOLA KUULUGU POOLALE! Sjse on motto, mille alusel kori-aldati demonstratsioonid ja monstratsioonil USA välisminister, kindral Haig mainis, et kommunistlik kord ei ole suutnud anda rahvastele leiba ega vabadust. Majanduslike raskusr te eest Poolas on vastutav N. Liit. Tal tuleb aidata majanduslikult Poolat. . Inglismaa peaminister Marga-ret Thatcher oma sõnavõtus rõhutas, et Poola on üks Lääne- Euroopa rahvastest. Tema rah-vusHkud väeosad võitlesid külg-külje kõrval liitlaste väeosadega II maaümasõjas. Meie kohus on nüüd seista poola rahva kõrval ja aidata' teda praeguses võitluses oma vabaduse eest. Belgia, Itaalia ja Hispaania ^ valitsuse juhid nõudsid kohest sõjaseaduse lõpetamist Poolas, vangide vabastamist ja inimõiguste taastamist. Kanada peaminister P. E. Tru,deau sooviks oH, et sõjaseadus Poolas lõpetatakse ja demokraatlik kord taastatakse. EESRifE KADUGU Prantsuse president Mitter-rand lisas oma sõnavõtus, et on vähe, kui nõuame sõjaseaduse lõpetamist ja vabaduse taastamist. Raskused IdarEuroopa rahvaste juures on üldised ja nende i kõrvaldamiseks tuleb kaotada eesriie, mis lahutab Euroopa riike. Liikumine ja mõtete vahetamine ida ja lääne vahel peab olema vaba, siis saar. dakse üle ka majanduslikest raskustest idas. . Endised Poola saadikud USAs ja Jaapanis, kös palusid asüüli USA-s pärast sõjaseaduse välja-kuulutamisi Poolas, seletasid TV saates, et nemad olid läänes va-^ ba poola rahva esindajateks; Selle asemel on nüüd valitsuse poolt allasurutud rahvas ja meie seda ei saa esindada. Meie oleme tänulikud vabadele rahvas- TVj saated möödunud nädalalõ- tele, et nad aitavad nõuda vaba^ pull Chicagos korraldatud de- duse. taastamist Poolas. uurimise osakond, kes on alustanud üle pooletuhande juurdluse. Neist vähem kui pooled on lõppenud kohtu alla andmisega. Süüdistused on tõstatatud valeandmete andmise pä- ^^rl. H kodakondsuse aravot- ^ ^SA kasutab lasiridiri raketti- ' ^ • ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ole ia lennukite juhttolseüa laku. kerinud ja nagu ajakirjanduses vate märkide, nagu lennukid ja tarn. läbis teade, on siin immigratsiooni- jdd, MvitamlUl. dokumendid vanemast ajast havita- ^^j^^^ :^emä^, et la-ser ehk surmakiirte kasutamisele võtmisega suuremas ulatuses^ tulevl-kusõja iseloom saab olema oluliselt , 27. yeebruaril!982 kell 7 õ. Toronto Eesti Maja suures saalis erinev möödunud sõdade omast. o e os Lääne neiu LILIAN TREIBERG Los Ängelesist esitab ' LÕBUSA MUUSIKALISE KAVA' Reine Uferi klaverisaatel Baar 1^ V. Gustavšoni orkester Pääse koos kohvilauaga $9.0® Pääsmete .eelmüük; seltsiliikmeik ja Paul Kalju tel. (416) Glenmount Park Rd; Toronto, Ont. M4E:2M9. — Leida Marley es-masp. ja teisip. õhtuti Eesti Majas kell 7—9 õ. LÄÄNLASTE SELTS Eestisse, peamiselt Tallinna on saabunud permanentselt elama uus sort venelasi, n.n. .ySuure isamaasõja veteranid". Umbes 3000 isikut. Need on priviligeeritud isikud,, kes saavad riigilt korterid, tööd ei tee, ei tarvitse ka kaupade sabas seista. Neid peavad ärid teenima esmajoones ,kui eelistatuid > AJaleM „Globe. and Mail" teate kohaselt oli Eestis ettevalmistamisel üldstreik 1. veebruaril. Streigi kestvus pidi olema 30 min. ja eesmärk solidaarsuse avaldamine Poola töölistele võitluses sõjaväevalitsuse diktaatorliku korra vastu. Lehe andmetel see pidi olema juba eesti tööliste kolmas streik,. vaatamata okupatsioonivalitsuse püüetele streike takistada. Esimene streik, 1. dets. 1981 oli olnud ulatiislikum kui ajalehtedes avaldati. 150 inimest oli arreteeritud Tallinnas. Eesti demokraatliku uniooni lendlehti, mille kaudu organiseeritakse streike, kuni N. Liidus taastatakse demokraatlik kord, on levitatud ka väljaspool Eestit, Moskvas, Leningradis ja Ukraina pealinnas, Kiievis, Lätis ja Leedus. itr USA brigaadikindral James Do-zier vabastati Itaalia Punase Brigaadi salajasest vangikongist ülla-tusrünnakuga. Otsustav sissemurre ruumi kestis ainult 3 sekundit ja sellega ei jäänud Dozieri valvuritele aega tema mõrvamiseks, kuigi nad olid selleks etteyalmistatud. i( Lääne-Saksamaal kogutud andmete kohaselt on lääneriigid andnud ,4colmanda maailma" riikidele 15 korda rohkem majanduslikku ja rahalist abi kui kommunistliku bloki riigid. Lääneriikide poolt antud abi oli möödunud aastal 526.7 miljardit ja kommunistlike maade poolt antud abi J1.8 miljardit. • ^ Kahel filipiinlasel löödi pead maha Saudi Araabias selle eest, et nad olid tapnud ühe libanoonlase ja vägistanud tema naise. Kun:ngas Kha-led oli surmaotsuse kinnitanud arvestades kuritööde võikusega. i( Inglismaa ja Tshehhoslovakkia vahel sõlmiti kokkulepe, mille alusel Inglismaa saadab 18.4 tonni Tshehhoslovakkia kulda Prahasse ja Tshehhoslovakkia valitsus maksab Inglismaa kodanikele, kelle varandused natsionaliseeriti Tshehhoslo-vakkias $130 miljoni väärtuses, Tshehhoslovakkia kulla tõid ära Prahast sakslased ja see sattus liitlaste valdusesse sõja lõpul. Kulla väärtust hinnatakse $250 miljoni peale. lii: Kanada peaministrite konverentsil üheks oluliseks punktiks on pai-. kade kontrolli küsimus. Enne konverentsi mitme provintsi peaministrid, nende seas ka Alberta peaminister Peter Lougheed, avaldasid arvamist, et Kanadas on mindud palkade nõudmisega liiga kaugele ja sellele tuleb panna piir. Temaga ühel arvamisel oli ka Kanada finantsmi-nister Allan MaqEachen. ^Möödunud nädalal viibisid Kanadas Põhja-Iiri protestantide juht pastor Paisley ja üks Ih-i Revolutsioonilise Armee (IRA) juhtidest. Mõlemad püüdsid selgitada oma seisukohta aastaid kestnud võitluses. Põhja-Iirimaal elab 1 miljon (Järg. lk. 3) 12. veebruaril: 1982. a.. algusega kell. 8 õhtul Tartu College suures Sissepääs: M liikmed $5, külali^^^ .?7 (üks joogi pilet sissearvestatud) Eesti Vabariigi 64. aastapäeva tähistamist KOOSVIIBIM KOOS EESKAVA ja ÕHTUSÖÖGIGA Palume ilmuda vastavas riietuses. Toronto Eesti Maja suures saalis , Loterii — Tantsuks mängib Gustavsoni orkester mi
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 4, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-02-04 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E820204 |
Description
Title | 1982-02-04-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | • - f Secoiid €las3 Mail Registration-No. 1354. USlJBÖSEaEOESnsi Nr. 5 (1666) 1982 NELJAPÄEVAL, 4. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 4 XXXIII aastakäik K. Rffiisdlsepp Ja EELK-esimees A. Tork teatasid pühapäeval kirikus, et koguduse vaimuliku kohale kandidee-ifi? õp; Andres Taul. - Teatavasti j^eetri koguduse hing<^arjase koht vabaneb JMimis 'penise kauaaegse õpetaja Oskar Puhmi pensionile aBi- Elu" kuuleb oli vakantseks kuulutatud Peetri kogudu-- se õpetaja kohale kaks kandidaati, Ices leppisid kökku> et koguduse ^ _ täiskogule esitatakse auiult üks nen. Foto 0. Haamer tet Küsimu^^ oli arutusel möödu-nud teisipäeval peetud kogudus^ nõukogu koosolekul, kus tutvuneti kandidaatide poolt esitatud thigi-mustega. Nõukogu otsustas esitada täiskogule kandidaadina õp. Andres Tauli kes on praegu EELK Vana Andrese koguduse vaimulik. õp. Aadres Taul peab kandidaadhia jutluse Peetri kkikus pühapäeval, 14. veebruaril. Koguduse täiskogu tuleb kokku märtsikuus. • •lo 0 9 • OTTAWA — Kanada vaihsus ei ole andnud järele juutide üha süüdistatute üle kohtumõistmiseks siin maal, samuti nõudele nende väljaandmisele Nõukogude Lii-üksikasjalikku ette-av i„ dule, selgub ajalehest,,The Citizen". Ganadian Jewish CJöngress kavandab panekut 'valitsusele/suurt nn. „llolocaušt" demonstratsiopM kevadel, tl'' Simon Nagu 'kirjutab lehe kaastööline solicitor generari Jninisteeriumite Hugh Paterson, on valitsuse tegevu- esindajatest selgitamiseks mis inför-setus pahandanud juudi ühiskonda, matsioon sõjaroimarite osas on iaa» kellele lootusi andis Solicitor »G,ene- daval ja mida ette võtta, rai Robert Kaplan kaks aastat taga^ Komitee salajane ettekanne esitati si. Varsti pärast ministriks^ saamist juulis ja lükati valitsuse poolt taga-märtsis 1980 Kaplan kohtus rahvus-. si tõenäolikult Chretieni veenmisel. vahelise „natsiküti" Simon Wiesent- • haliga Washingtonis ja naasudes ütles oma välimispiirkonna vaimustä-kõiki neid aastaid midagi tehakse, tud juutidele Torontos; ei pärast kõiki neid aastaid midagi > tehakse. Kliid kohtuminister Jean Chretien, kes otsustab taolise aktšioorii legaalsuse .üle, ütles Parlamendi juriidilisele komiteele detsembris,' et kuigi Kanada hea meelega saadaks sõja-roimades süüdistatud välismaa^dele, ta ei mõista siin kohut kuritegude eest, mis toimunud kusagil mujal 35 aastat tagasi. r EI AI^A VÄUA^^^v M ' Ainukene riik, kes on soovinud Ka-nadalt mõne sõjaraimades süüdistatu väljaandmist, on Nõukogude Liit ja Kanada mitte- ainult ei keeldu deporteerimisest raudrimbä taha, vaid on umbusklik sovjetide motiivides. Pealegi enamiku ekspertide arvates Kanadas ei ole sa)ksa sõjakurjategijaid ja Lääne^Saksamaa on osutunud äärmiselt tõrksaks Läti, Ukraina, Ungari või teiste sõjaroimarites osas kes elavad Kanadas. Kanada oli üks neist vähestest Läänemaailma riikidest, kes 1979 aastas /avaldas soovi, et L^äne-Sak-samaa muudaks sõjaroimade aegu-misaega, nii et nende üle saab jätkuvalt kohut mõista. Nii ka^toimus. Kohtuminister Jean Ohretien möö-^ dunud aastal muutis originaalset õiguste ja vabaduste harta ettepanekut sõjaroimarite vastutuse'le võtmise osas. • POLITSEI mjtminM^y : ^ Siiski ei ole minister Robert Kalp-lani pingutused seaduste tihendamiseks, et anda sõjaroimades kahtlustatud Kanada kohtu alia, anclnud senini tulemusi. Kuninglik Ratsapo-litsei (RCMP) ei šaa teha juurdlusi sõjakuritegude osas kui puudub legaalne alus nende vastutusele võjt-mliseks. Kohtumihister aryab, et ei ole soovitav alustada Kanadas prot- | sessidega tegevuse pärast mis toimu^ : nud teistes riikides. Tema parlamentaarne sekretär Jim Peterson Torontos ütleb, et valitsus on omale ülesande võtnud aktsiooniks sõjaroimarite osas ja ainu- ; kene kiisimus jääb kuidas seda läbi :• viia.'; . . Kaplan ei anna jutuajamisi selles küsimuses. Varsti pärast 1 seda kui ta sai ministriks 1980. p. Kaplan aitas moodustada komitep kohtii- ja Kohtuministeferiunü esindajad' ütlevad ainult, et komitee soovitas valitsusel midagi rohkem ette võtta kui et ignoreerida, kuid midagi vähem kui kohtulikult vastutusele võtma Kanadas. „NATSIKÜTT" EI TULE- . Juutide organsatsiooni Canadian Jewish Gohgress ipresident Irwin Cötler piiüab veenda 'Simon Wiesenthali, et ta tuleks Ottawasse mõjutama Kanada valitsust. „Natsikü-ti" esindaja New Yorgis ütles, et kc|nservatiividel ei näi olevat kavatsust sõjaroimarite küsimusega tege- USA-s käivad „sõjakurjategi!Jate" protsessid juba niõnda aega vastava seaduse alusel. Kohtuministeeriü- Wiesenthal olevat äärmiselt pettu-. mi raames töötab selleks vastav eri-nud Kaiiada hoiakus ja tõenäolikult keeldub Ottawasse minekust. Wiesenthalil on vana vimm, kuna ta olevat 1960 a. andnud materjalid Kanada valitsusele Kanadas, elunevate sõjaroimades kahtlustatute • kohta. Kuid valitsus ütleb, et neil pole mingit materjali. „fe. Wiesenthali nimistut, mis olevat esitatud meile 1960. a. minu parimal teadmisel ei ole olemas", ütles ministriabi assistent Roger Tas- KUULUGU POOLALEl alusel 50 rahvast nõuab ÜSÄ algatusel kujunes möödunud nädalalõpp ülemaailmseks solidaarsuse avaldamise päevaks poola rahvale tema võitluses sõjaväevalitsuse ja sõjaseaduse kehtestamise vastu. Demonstratsioone korraldati ülemaailmses ulatuses ja 90 minutit kestnud erilises TV-saates 50 riigi valitsuse juhid või nende volinikud nõudsid sõjaseaduse lõpetamist Poolas ja inimõiguste rakendamist rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. TV saade anti edasi 39 keeles ja arvatakse, et seda saadet jälgisid 350 miljonit inimest. 11 Varsti pärast Ronald Reagani valimist USA presidendiks, kaitseminis- • iiÄim lesitas kava Jaserrelvade Ja:: ^- ' -'^ J , . . . ^enti ilmjinuiumi saadistavate, .laser^ se, kes on ka^sojaroimade kusim^^ kurte patareidega varustatud jaama, sega^t^geleva Jcomitee esimees. .Ole- väliaehitamiseks. Nende jaama-me küsinud Wiesenthalilt uut mmis- väljaehitamist ^tseministee-tut, kuid asjatult, ^ . rium loeb väga oluliseks USA stra- ^^^^<^ tõhustamise alaL hordlik . Kaplam .kntiseenmisega, pre^^^ ^. ^^^^^ võibolla seepärast, et loodab, et on ^^^^ et maaihnaniumi hakata ka-, võimalus vastava seaduse andmi- g^^ama riigikaitse otstarbel vaata-seks. Konservatiivide^ oigusknitik „,ata. N. Ludu edusammudele ilma- AUan Lawrence märgib, et K^lan niumi sõidukite arendamise alaL on A^tnud^omale p^^^ jj^^^ karteri pt^idendiks olekiö probleemi lahendada, ajani^^ N.Lüt saatis maailmarumni vusse sõjakate juutide grupid ja on ^.j,.^^^^^ sateliiü la ühel nendest, V nuud hädas. Ajakirjanik hsab, et g^vus-Salut, N. Liidu astronaudid ! viibisid maaihnaruumis 185 päeva, i See tõestas, et N. Liidu ilmaruumi- t sõidukid on küllalt hast arendatud välja astronautide kandmiseks, vaatluste teostamiseks ja maanealt antavate ülesannete täitmiseks laserkiirte patareide abil, mis N. Liidul juba olemas. USA kaitseministeeriimii kavas on arendada välia lähemate aastate jooksul erilised, keemills-laserkiirte r^vad, millefira on võimalik maail-niaruumi rakettidelt Ja võitluslennu-kltelt hävitada vaenlase rakette, len- TV saade, mis anti edasi ka sa-teliidi kaudu, algas poola rahva ajaloolise ülevaatega ja olukor» ra kirjeldamisega, milles elab poola rahvas praegu. Laupäeval algasid poola rahvale solidaarsust avaldavad demonstratsioonid ülemaailmses ulatuses. Suuremad nendest korraldati U,SA-s, Kanadas, Austraalias, Euroopas, Jaapanis ja Indias. Need. olid korraldatud kohalike poola rahvuskaaslaste ja tööliste ametiühingute algatusel rahva suurearvulisel osavõtul. Demonstratsioonidel ja TV saates esinenud kõnelejad nõudsid sõjaseisukorra kohest lõpetamist Poolas ja inimõiguste rakendamist rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. VÕITLUS IDEOLOOGILISEL PINNAL USA president Reagan oma sõ-navõtus rõhutas, et praegune poola rahva võitlus teostub mitte-lahinguväljal vaid ideoloogilisel pinnal. Tahe selleks võitluseks asub poola rahva südames ja see ei ole mitte mahasurutav ega hävitatav sõjalise jõu abil. Ta avaldas veendumust, et 10 miljonit Poola töölist, kes kuuluvad'/tööliste vabadesse ametiühingutesse ,lSolidaarsus^', koos oma pet-e-konrla liikmetega moodustavad, enamiku poola rahvast. Seda ei ole võimalik võita. Poola rahva vastu on võidelnud sakslased ja venelased. Praegu võitleb rahva vastu tema oma valitsus. See on põhjusetks., miks meie ei saa toetada seda valitsust ja oleme rakendanud sanktsioone Poola ja N. Liidu vastu, kes seisab Poola sõjaväevalitsuse taga ja nõuab eriti vabade ametiühingute tegevuse lõpetamist Poolas. POOLA KUULUGU POOLALE! Sjse on motto, mille alusel kori-aldati demonstratsioonid ja monstratsioonil USA välisminister, kindral Haig mainis, et kommunistlik kord ei ole suutnud anda rahvastele leiba ega vabadust. Majanduslike raskusr te eest Poolas on vastutav N. Liit. Tal tuleb aidata majanduslikult Poolat. . Inglismaa peaminister Marga-ret Thatcher oma sõnavõtus rõhutas, et Poola on üks Lääne- Euroopa rahvastest. Tema rah-vusHkud väeosad võitlesid külg-külje kõrval liitlaste väeosadega II maaümasõjas. Meie kohus on nüüd seista poola rahva kõrval ja aidata' teda praeguses võitluses oma vabaduse eest. Belgia, Itaalia ja Hispaania ^ valitsuse juhid nõudsid kohest sõjaseaduse lõpetamist Poolas, vangide vabastamist ja inimõiguste taastamist. Kanada peaminister P. E. Tru,deau sooviks oH, et sõjaseadus Poolas lõpetatakse ja demokraatlik kord taastatakse. EESRifE KADUGU Prantsuse president Mitter-rand lisas oma sõnavõtus, et on vähe, kui nõuame sõjaseaduse lõpetamist ja vabaduse taastamist. Raskused IdarEuroopa rahvaste juures on üldised ja nende i kõrvaldamiseks tuleb kaotada eesriie, mis lahutab Euroopa riike. Liikumine ja mõtete vahetamine ida ja lääne vahel peab olema vaba, siis saar. dakse üle ka majanduslikest raskustest idas. . Endised Poola saadikud USAs ja Jaapanis, kös palusid asüüli USA-s pärast sõjaseaduse välja-kuulutamisi Poolas, seletasid TV saates, et nemad olid läänes va-^ ba poola rahva esindajateks; Selle asemel on nüüd valitsuse poolt allasurutud rahvas ja meie seda ei saa esindada. Meie oleme tänulikud vabadele rahvas- TVj saated möödunud nädalalõ- tele, et nad aitavad nõuda vaba^ pull Chicagos korraldatud de- duse. taastamist Poolas. uurimise osakond, kes on alustanud üle pooletuhande juurdluse. Neist vähem kui pooled on lõppenud kohtu alla andmisega. Süüdistused on tõstatatud valeandmete andmise pä- ^^rl. H kodakondsuse aravot- ^ ^SA kasutab lasiridiri raketti- ' ^ • ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ole ia lennukite juhttolseüa laku. kerinud ja nagu ajakirjanduses vate märkide, nagu lennukid ja tarn. läbis teade, on siin immigratsiooni- jdd, MvitamlUl. dokumendid vanemast ajast havita- ^^j^^^ :^emä^, et la-ser ehk surmakiirte kasutamisele võtmisega suuremas ulatuses^ tulevl-kusõja iseloom saab olema oluliselt , 27. yeebruaril!982 kell 7 õ. Toronto Eesti Maja suures saalis erinev möödunud sõdade omast. o e os Lääne neiu LILIAN TREIBERG Los Ängelesist esitab ' LÕBUSA MUUSIKALISE KAVA' Reine Uferi klaverisaatel Baar 1^ V. Gustavšoni orkester Pääse koos kohvilauaga $9.0® Pääsmete .eelmüük; seltsiliikmeik ja Paul Kalju tel. (416) Glenmount Park Rd; Toronto, Ont. M4E:2M9. — Leida Marley es-masp. ja teisip. õhtuti Eesti Majas kell 7—9 õ. LÄÄNLASTE SELTS Eestisse, peamiselt Tallinna on saabunud permanentselt elama uus sort venelasi, n.n. .ySuure isamaasõja veteranid". Umbes 3000 isikut. Need on priviligeeritud isikud,, kes saavad riigilt korterid, tööd ei tee, ei tarvitse ka kaupade sabas seista. Neid peavad ärid teenima esmajoones ,kui eelistatuid > AJaleM „Globe. and Mail" teate kohaselt oli Eestis ettevalmistamisel üldstreik 1. veebruaril. Streigi kestvus pidi olema 30 min. ja eesmärk solidaarsuse avaldamine Poola töölistele võitluses sõjaväevalitsuse diktaatorliku korra vastu. Lehe andmetel see pidi olema juba eesti tööliste kolmas streik,. vaatamata okupatsioonivalitsuse püüetele streike takistada. Esimene streik, 1. dets. 1981 oli olnud ulatiislikum kui ajalehtedes avaldati. 150 inimest oli arreteeritud Tallinnas. Eesti demokraatliku uniooni lendlehti, mille kaudu organiseeritakse streike, kuni N. Liidus taastatakse demokraatlik kord, on levitatud ka väljaspool Eestit, Moskvas, Leningradis ja Ukraina pealinnas, Kiievis, Lätis ja Leedus. itr USA brigaadikindral James Do-zier vabastati Itaalia Punase Brigaadi salajasest vangikongist ülla-tusrünnakuga. Otsustav sissemurre ruumi kestis ainult 3 sekundit ja sellega ei jäänud Dozieri valvuritele aega tema mõrvamiseks, kuigi nad olid selleks etteyalmistatud. i( Lääne-Saksamaal kogutud andmete kohaselt on lääneriigid andnud ,4colmanda maailma" riikidele 15 korda rohkem majanduslikku ja rahalist abi kui kommunistliku bloki riigid. Lääneriikide poolt antud abi oli möödunud aastal 526.7 miljardit ja kommunistlike maade poolt antud abi J1.8 miljardit. • ^ Kahel filipiinlasel löödi pead maha Saudi Araabias selle eest, et nad olid tapnud ühe libanoonlase ja vägistanud tema naise. Kun:ngas Kha-led oli surmaotsuse kinnitanud arvestades kuritööde võikusega. i( Inglismaa ja Tshehhoslovakkia vahel sõlmiti kokkulepe, mille alusel Inglismaa saadab 18.4 tonni Tshehhoslovakkia kulda Prahasse ja Tshehhoslovakkia valitsus maksab Inglismaa kodanikele, kelle varandused natsionaliseeriti Tshehhoslo-vakkias $130 miljoni väärtuses, Tshehhoslovakkia kulla tõid ära Prahast sakslased ja see sattus liitlaste valdusesse sõja lõpul. Kulla väärtust hinnatakse $250 miljoni peale. lii: Kanada peaministrite konverentsil üheks oluliseks punktiks on pai-. kade kontrolli küsimus. Enne konverentsi mitme provintsi peaministrid, nende seas ka Alberta peaminister Peter Lougheed, avaldasid arvamist, et Kanadas on mindud palkade nõudmisega liiga kaugele ja sellele tuleb panna piir. Temaga ühel arvamisel oli ka Kanada finantsmi-nister Allan MaqEachen. ^Möödunud nädalal viibisid Kanadas Põhja-Iiri protestantide juht pastor Paisley ja üks Ih-i Revolutsioonilise Armee (IRA) juhtidest. Mõlemad püüdsid selgitada oma seisukohta aastaid kestnud võitluses. Põhja-Iirimaal elab 1 miljon (Järg. lk. 3) 12. veebruaril: 1982. a.. algusega kell. 8 õhtul Tartu College suures Sissepääs: M liikmed $5, külali^^^ .?7 (üks joogi pilet sissearvestatud) Eesti Vabariigi 64. aastapäeva tähistamist KOOSVIIBIM KOOS EESKAVA ja ÕHTUSÖÖGIGA Palume ilmuda vastavas riietuses. Toronto Eesti Maja suures saalis , Loterii — Tantsuks mängib Gustavsoni orkester mi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-04-01