Meie Elu = Our life, December 24, 1980

              mtm
ikpha^ ,
ijatele,
jala
Ita pi-pal-fmiselt
leele-rralda-föd
ja
ikutelt
cxma
taestu-,
luge-mdus^
seni-lati;
ol-jiriata.
ilt au­le,
kel-isi
ol-llootü-laliku
ievale
taga-vajali-
Idi sil-luvisi.
klaste
iadeni
Ifilm
iteeri-
Iks on
suure
(iikuid,
lusi
fi tub-lav,
et
pa-lelikul
litme
ilmu^
üles-lestus-
[ks ju-
Isanne
iil lei-nende
1. Näi-
*äeva-rasta-
\se ja
mljet.
\itee
sam-
[•anda-selle
luluta-mee-ts
oli
L Sel-laseit
li au-
:aldu-asja-m
oi-leolu-
[akub
lid ja
ler
tes^
(lliiillll
i
te
I I
I
- • 1
„Meie Elu" nr. S2 (I6S0)
0 a 0
taustaks on olmejpinnal tekkivad
: konfliktid (sabad kauplustes),tarbe-ja
toidukaupade defitsiidid ning nen­de
ebaühtlane jaotumine), mis ^o- •
austavad alkoholismi, kuritegevust, -
perekonna ebastabiilsust ja 'muid :
laostavaid nähtusi. Need konfliktid
liituvad Eestis rahvaõiguslike suhete
korrastamatusega.
Muid probleeme on avalikkuses
rohkem või vähem käsitletud, kuid
meile tundub, et rahvusilkul pinnal
tekkinud konflikte on seni esitatud
ainult kilt huligaanlike. Seepärast on ^
meie kirjas pööratud tähelepanu eel­kõige
sotsiaalsete konfliktide rahvus-
^likule aspektile. • • '
.Rahvuslikul pinnal tekkivad konf­liktid
muudab eriti tõsiseks see, et
nende põhjusi ei ole meie avalikus
sõnas seni piisava avameelsusega kä­sitletud
— see peegeldub kasvõi.eel­toodud
ETA teadaandes. jMeie arva­tes
oh rahvuslike konfliktide ja pin­gete
põhjuseks Eestis mõlemate suu­remate
rahvusrühmade ~ eestlaste
ja venelaste — ebakindlus. osaltJs^gi
hirm oma: identiteedi pärast. Hirm
aga sünnitab irratsionaalset, sageli
otse agressiivset käitumist.
Ebakindlust ja hirmu on põhjusta­nud
mitmed objektiivsed ja subjek­tiivsed
faktorid, mida ei tohi[va^el.
da; eraldi vaid koos. ;
. Objektiivseid sündmusi majandu­se,
demograafia ja kultuuri vallas
nähakse ja tõlgendatakse vältimatult
ka läbi rahvustunde prisma.
. EESiyiSTE EBAKIiaBLüg •
Eestlaste ebakindlust oma- tulevi­ku
suhtes on põhjustanud järgmised
asjaolud: -
— eesti elanikkonna osakaalu kiire
vähenemine, eriti Tallinnas, kus
eestlased; on muutuinas vähemus­rahvuseks,
;
— eesti keele kasutamise piiramine
asjaajamises, olmes, teaduses ja mu­jal.
Seda tendentsi iseloomustavad
näiteks eesti keelt ja kii|jandust kä-sitlevate
väitekirjade- 'kohustuslik
esitamine vehe keeles. Eesti NSV 40.
aastapäevale pühendatud ' piduliku
koosoleku läbiviimine : iainult v€ne
keeles,'. : , :
— eestikeelse ajakirjanduse ja palju­de
raamatute, eriti Tahvuskultuurile;
oluliste teoste muutumine raskesti
kättesaadavaks, rahvuslike ieaduste
arengu ilmne pidurdus,
— ülepingutatud ja oskamatu propa­gandakampaania
vene keele õpetami­seks
koolides ja lasteaedades, ajaloo­õpetuses
esinev venelaste osa eriline
esiletõstmine teiste rahvuste arvejl
tööstuses ekstensiivse arengu- üles-
. forsseerimine ülelnduiiste. ministee­riumide
:poolt, pööramata küllal|dast
. tähelepanu sellega kaasnevale jöko-loogilise
tasakaalu rikkumisele,
"-^ kakskeelsuse propageerimine ühe­poolselt
eestlaste hulgas, mülele ei
vasta midagi samaväärset mut^iaste
seas — see süvendab eestlastes tun­net,
et nende eniakeelde suhtutakse
kui teisejärguHsse keelde, ajakirja
„Russki Jasök y Estohskoi Skole"
kõr\'al puudub analoogiline ajakiri
eesti keele õpetamiseks kehalikes ve-
•ne koolides.
ff IHU UIT* EO
ALGASID ÜLEMAAILMSETI
ESTI PÄEVADE EELTÖÖD
ja Sihtasutuse juhatuste
ine 7. jaanuaril
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekul möödunud nä­dalal
oli arutusel järgmiste Üle­maailmsete
Eesti Päevade küsimus.
Kuna Austraalia Eesti Seltside Liidu
poolt on Ülemaailmsele Eesti Kesk-lõukogule
New Yorgis ametlikult
teatatud, et Austraalia loobub Eesti
Päevade korraldamisest, on Üle­maailmne
Eesti Kesknõukogu sellest
teatanud EesUaste Kesknõukogule
Kanadas, palunud Kanada võtta en­dale
järgmiste Ülemaailmsete Eeštl
Päevade korraldamine ja EKN-ul Ka­nadas
astuda selleks vajalikke sam­me
ja teha vastavaid algatusi. Järg­miste
Ülemaailmsete Eesti Päevade
ajana soovib ÜEKM Juhatus 1984.
:.siastat. • •'
EKN juhatuse koosolekul juhatus-
Illge Tõnu Tõsine, Sihtasutus Eesti
Päevad Kanadas esimehena Infor­meeris
Sihtasutuse juhatuse seisu­kohtadest.
Sihtasutus Eesti Päevad
Kanadas soovib Eesti Päevade küsi­muse
üle nõupidamist EKN juhatu­sega.
Vahetati mõtteid küsimuse üle
ja otsustati pidada EKN ja Slhtasu»
tus Eesti Päevad Kanadas juhatuste
ühine koosolek kesknädalal, 7. jaa­nuaril
1981. Sel koosolekul selgitatak­se
ja määratakse kindlaks, missugu­ses
korras pannakse alus Kanadas
toimuvate järgmiste Ülemaailmsete
• • • •
^' •
EKN juhatuse koosolekul vahetati
Eesti Päevade Peakomitee loomisele,
mõtteid ka järginlste Eesti Päevade
aja üle. Üldiseks arvamiseks oll,^ et
normaalne on pidada järgmised XAo-maallmsedi
Eesti Päevad Kanadas
1984. aastal. Olümpiamängude tol­mumine
samal aastal Los Angelesls
ei peaks segama Eesti Päevade läbi­viimist
ja võiks nendest osavõttin
isegi soodustada.
Stockholmi madetudtetsUlöppim avaliku kirja allkirj°&
— juhtivatele ja rahvuskultuuri
probleemidega tegelevatele amet­kondadele
inimeste määramine, kel­lel
ei ole piisavalt teadmisi eesti kul­tuurist
egä huvi selle vastu, r
Eestlaste rahvustundeid häiriyaid
samme põhjendatakse enamasti ma­janduslike
kaalutlustega. Meile aga
näib, et eestlaste seas ilmnev meele­kibedus
ja ebakindfus ei saa jätta
avaldamata mõju majanduse efek­tiivsusele
ja töö 'kvaliteedile.
MÄNGIB OHTLIKKU MÄNGU
Võib arvata, et Eestis olevatel ve­nelastel,
ukrainlastel, valgevenelaste!
ja teistel mitte-eesti rahvusest ela­nikel
on' raskusi etnilise identiteedi
leidmisega — nad on väga mitmeke­sist
rahvuslikku, geograafihst ja sõt"
siaalset päritolu. Eestlaste ja teiste
rahvaste psühholoogilised erinevu­sed
on seni jäänud täiesti uurimata.
tihti ülehinnatakse saavutatud üht­luse
sügavust. Sageli - tekkivad rah­vuslikud
konfliktid sellest, et inime­sed
ei mõista üksteise käitumist ja
tõlgendavad seda valesti. On äärmi-'
selt oluline teada rohkem Eestisse
migreeruriud inimeste sotsiaalsetest,,
etnilistest ja kultuurilistest probleer
midest ning sellest, kuidas need on
seotud eestlaste samalaadsete prob­leemidega.
Samuti peaksime tingimata teada
saama ja avalikult kõnelema ning
kirjutama sellest, mis teisi häirib
eestlaste suhtumises ja käitumises.
Mõlema peamise rahvus.rühma vahel
ilmneb usaldamatust ja sellel pinnal
levivad eelarvamused, stereotüüpsed
eksiküjutelmad ning kuulujutud,
mjs taas osutab vajadusele saada ja
levitada: olukorrast objektiivset in­formatsiooni.
Tõe defitsiit ori ohtli­kumaid
defitsiite.
JSes tlaste rahvustunne on mõnelt
halt äärmiselt hell ja siin võib
hoolimatusel olla eriti tõsiseid taga-jä:
'gi. Eestlaste ülitundlikkus eriti
oma-keele suhtes seletab see, et aas­ta
>adu on siinsetest sakslastest va­litsejad
suhtunud eesti keelesse põl­gusega
ja terve eelmise sajandi on
ee stläsi algul sakslaste, hiljem tsaari­võimude
poolt püütud veenda oma­ke
else kultuuri võimetuses, otstarbe­tu
ses ja kahjulikkuses. Eestlased
lõid omakeelse kultuuri saksa mõis-nlce
ja tsaarivõimude mõnitustele
ja survele vaatamata ning seeläbi on
ee^ti keel eestlastele kättevõidetud
ini mväärikuse süinbol. Eestlastega
sa ab siinv lähemalt suhelda vaid see,
kes oskab nende keelt või vähemalt
avaldab selgesti oma lugupidamist
sele vastu. Inimene, kes elab aastaid
Et stis ja on lugupidamatu eesti kee­le
ja ^kultuuri vastu, solvab sel kom­be
i tahes või tahtmata eestlaste inim­väärikust.
Suhtumine eesti keelde on
üks sõlmküsimusi eestlaste ja teiste.
raJivusrühmade vahekordade ikujun-damisel
Eestis.
•ielnev ei taha ega saa olla ammen­dav
käsitlus kõigist seikadest, mis
or ülemäära pifigutanud põhiliste
ralwusrühmade suhteid Eesti NSV-s.
M(j tahame ainult osutada mõnele
põhiprobleemile, eelkõige aga vaja­dusele
rahvusprobleeme toepoolest
lahendada, ausalt ning põhjalikult
uurida ja arutada kõigil- tasemetel,
ahites rangelt teaduslikest käsitlus­telt
ja lõpetades laiade diskussioo­nidega
ajakirjanduses, raadios, tele­visioonis,
koolides ja ettevõtetes. .
t välticja Tallinnas asetleidnud
sühdmuste kordumist ja leevendada
olemasolevaid rahvuste vahelisi pin­ge:
d, tuleks kõigepealt võtta inidagi
ettb eestlaste kõikumalöönud oleviku-mm
0 0 c
; (Algus esiküljel) '
Ernst Idla elutööd kroonis Idla°
Centeri, tema enda võlmlemisinsti-tuudi
loomine Stokholmi, mille ava­jaks
oli kuningas Ise. Au, mis rõhis-tas,
kuivõrd ideerikast eestlast on
siiri maal hinnatud. Mees, kes võim-»
lemises pearõhu asetas vabale liiku­misele)
normaalsele kõnnile ja jook­sule,
mis tema kätes kujunesid nau-.
ditavaks vaatemänguks, sama| ajal
ka psfiiühilisekš naudinguks liikur
jaiie endile --Idla eesmärgiks oli lii­kumise
ja muusika harmbonias luua
harmoonilist inimest, psühhofüüsi­list
heaohi.
Ernst Idlat on huvitanud tema elu­ajal
igasugused lllkumls- ja tantsu^
koolid, ka arstiteadus, et avardada
võimalusi ja luua sünteese. Paiguti
on ta oma suurte koreograafiliste
võimetega suutnud pakkuda võim­lemist,
mis oma visuaalses kütkesta­vuses
on otse kutselise tantsu piiril,
kuigi teostatud tavaliste võimlejate
poolt. Võimlemise abiriistade hulgas
domineerib Idla-võlmlemlses nn. Id-ia-
pall, mis annab lugematul^ või­malusi
nii lllkumlskombl^atsloonl-deks
kui ka mängurõõmuks nllig vh
suaal?eks efektiks.
Ernst Idlaga on sammu pidanud
rahvusvaheline naisvõimlemine kogu
tema eluala ja kahtlemata arenevad
tema Ideed ja levlnevad edasi ka pä­rast
tema surma. Sellegipoolest omi
ta nime kandnud terve epohh, Ernst
Idla on läinud maalima võhnlemlse
ajalukku. Tema nim! däb edasi.
Ernst Idla sündis I. aprillil 190!
Türi lähedal (Hso mölsaaednlku po­jana,
õppis Talllniia Reaalkoolis ja
õhtukoolis, võttis ^ursõdurlna osa
Vabadussõjast K/ICVI Maleva koos­seisus,
kus JuHt:
ja tulevikukindluse tagamiseks ja sel­le
tagamiseks, et Eesti põliselanikele
jääks alati otsustav sõna oma maa
ja rahva tuleviku ikohta. Küsimus
Eestimaa tulevikust ei tohiks jääda
üleliiduliste ministeeriumide, peava-litsuste
ja teiste ametkondade otsus­tada.
Kõigi^3 suurematele sotsiaal­majanduslikele
ettevõtmistele, näi­teks
suurte tööstusettevõtete rajami­sele
või laiendamisele peaks eelnema
Võimalike sotsiaalsete, psühholoogi­liste
ja ökoloogiliste tagajärgede uu­rimine
ja avalik arutelu. :
Reyolutsioonist alates on eesti kee­lel
olnud konstitutsioonilised tagati­sed
ja teda on kasutatud ametliku
keelena kogu Eesti alal kõigis avali­ku
elu valdkondades. Igal Eesti NSV
piirides elaval eestlasel on olnud ene­sestmõistetav
õigus eestikeelsele
kesk- ja kõrgharidusele ning emakee­le
kasutamisele asjajamises mi kõ­nes
kui kirjas. Arvame, et selle print­siibi
seaduslik fikseerimine Eesti
I^SV ülemnõukogu poolt Tiornialisee-
Tiks oluliselt praegust ebatervet õhk­konda.
Rahvuslikud konfliktid võivad ker­gesti
viia usaldamatuseni ja muuta
võimatuks ühiskonna rahuliku are­nemise.
Seda saab tagada ainult kõi­gi
siinsete rahvusrühmade koostöö.
Sellepärast peame möödapääsema­tuks
tekkinud olukorra ausat ja sü­gavat
analüüsi. Me soovime, et .Eesti
saaks ja jääks maaks, kus ükski ini­mene
ei pea tundma solvanguid ja
takistusi oma emakeele või päritolu
pärast, kus rahvusrühmade vahel on
mõistmine ning pole vihkamist,
maaks, kus valitseb kukuuriline üht­sus
mitmekesiduses ja keegi ei tunne
oma rahyutündeid solvatuna või kul­tuuri
ohustatuna."
Avalikule kirjale on alla kirjutanud
40 kultuuritegelast.
.50 pluss O . ŠX
18
ma võimlemisõpetaja Leopold Tõn-soh
— ühtiasi tulevase võlmlemisala
geniaalse arendaja eshnese huvi ära­taja.
Pärast sõda lõpetas Sõjakooli
ohvitserina Sõjakooli teises lehnus ja
oli lühemat aega kaadriohvltserlks
soomui
Siirdus 1922 Saksamaale kehakas-yatust
õpphna BerÜlnl Kalser.Wil.
nelms-Instltute ja Deutsche Hoch-schule
für Lelbesübung Juures, kus
tema arengut mõjutas enim prof.
Thlel. Naasis kodumaale 1925 ja asus
nooruse Innuga tegutsema kehalise
kasvatuse alal, mh. olles olümpia-treeneriks
1928, eesti võimlemlsrüh-ma
juhiks Helsingi võlmlemlspidus-tustel
1929; 1930 asutas Idla Eesti
Võimlemise Instituudi. Oli esimene
eesti raadlovõlmlemise juht ja Ees­ti
esimeste Ja tehte Mängude orga­niseerijaks
aastatel 1934 ja 1939.
Saabudes pagulusse Rootsis 1944,
koondas ta oma endistest võimleja­test
südamiku ümber grupi, mis sai
nimeks „Idla-tüdrukud" ja millise
esinemine Stokholmi Kontsertmaja
laval kujunes Idlä-võlmlemlse trium­fiks.
Tema tegevust hakkas toetama
Stokholmi Eesti Võlmlemlsühhig.
Hiljem, tegevuse laienedes on Idla
tegevuse arendamiseks ja toetami­seks
loodud ka vastav rootsi ühing
paljude prominentsete osalejatega,
kelle seas Jarl Hjalmarson oli prae-*
guse Idla-Centeiii Aiivselss „
Ulsteri vanglates karistust kand­vad
terroristid lõpetasid näljastreigi.
Üks neist oli suremas ja tõenäolikult
vitamiinipuudusel tekkinud häirete
tõttu kaotab nägemise. Mõlemad
pooled; nii Inglise valitsus kui strei­kijad,
peavad end võitjaks. Nälgijad
nõidsid poliitiliste vangide õigusi. .
Inglise õhujõudude koosseisus ole-
VÄle 12.000 nadssõdurile õpetatakse
käsirelvade kasutamist. Kaitseminis­teeriumi
teadaandel varustatakse
neid relvadega enesekaitseks. Mere-vä^
teenlstuses olevad 3800 naist jää-ka
edaspidi relvastuseta. Kogu­mas
on Inglise sõ
Kuuba presidendi Fidel Castro ja
teiJte vasakpoolsete diktaatorite vas­tu
kavatsetud atendaat Nikaraaguas
mcödunud suvel ei saanud teoks ra­ha
puudusel relvade muretsemiseks.
Nikaraagua ajalehe Times-Picayune
ahiimetel oli atendaadi korraldami­sel
juhtivalt tegev endine Nikaraa­gua
õhujõudude üfem
lür Kommunistliku Hiina valltsiss
hoiatab uut Ameerika Ühendriikide
pntsldenÜR. Reagani ametiike side-ms
te loomise eest Taivanlga. R. Re^*
gaM esindaja S. eilne oma külaskäi­gul
Taivanis olles andis mõista, et
uu^ president kavatseb määrata sln-na
oma alalise Isikliku esindaja.
na valitsus tõlgitseb seda oma teada­andes
Elina siseasjadesse segamises.
lV Afganistani pealinnas Kabulis vis­kasid
kohalikud elanikud kividega
surnuks kaks vene sõdurit, kes olid
sisenenud ühte majja. Sajad vihased
afgänid takistasid politsei ja ameti­isikute
kohaletulekut. Seda saadi te­ha
ainult vene sõjajõudude kohale­toomisel.
,
1^ Ameerika sõjajõudude teatel puu­dub
kostöö õhujõudude ja armee va­hel.
Nimelt puuduvad õhuväel vasta­vad
transportlennukid suurte tanki­de
transporteerimlšeks suuremas ko­guses.
Praegused lennukid suudavad
vila vald kaks suurt tanki korraga
ja kahe tanki vUmlne Iraani läheb
maksma $225.000.—. Pentagoni and­metel
ei ole aga väiksemad suuteli­sed
vastu seisma Vene masinatele,
mis on kasutusel Afganistanis.
^Tuntud filminäitleja Telly Sava-lase
vastu esitas ülalpidamise kulude
nõudmise viie miljoni dollari suuru­ses
tema endine armukeneke Sally
Savalas. Nad elasid pikemat aega
koos. Nõue On Sally tütre Nicolette
ülalpidamise kuludeks, kelle isaks ei
ole aga Telly Savalas.
^ Valitsuse andmetel on Jamaikas
mõrvatud viimase kümne kuu jook­sul
745 Isikut. Möödunud aastal sa­ma
aja jooksul oli mõrvu 291.
Sõda Lähls-Idas, mille algatas
Irak kallaletungiga Iraanlle, et kind­lustada
enesele vaba väljapääs Shatt
ai Arab jõe kaudu Pärsia lahte, näib
kujunevat pikaajaliseks, kus N. LUt
võlh osutuda üheks võitjaks. Ilma
et ta sellesse sõjalisse konflikti otse­selt
sekkuks.
Selle sõja koldeks'on alai.kus pal­jude
riikide huvid ristuvad ja sõdi­vate
riikide juhtideks on võimuah­ned
mehed, kes oma isikliku mina
ambitsioonid asetavad kõrgeinale
maa ja rahva huvidest. Selle taga­järjel,
Iraagi poolt algatatud, piira­tud
eesmärgiga sõda võib kujuneda
suursõjaks ning lõppeda ettenähta-matute
tagajärgedega'nagu I ja II
maailmasõda. Oluline selle juures on
Moskva kahepoolne ning ohtlilc
mäng. N. Liit deklareerib oma era­pooletust,
nagu kommunismi levita­misel
Aafrikas, kuid la^b teistel
kommunistlikel maadel, Moskvast
juhitult abistada üht ja teist võitle­vat;
poolt, et sõda veniks pikale ja
kujundaks Pärsia lahe ruumis olu­korra,
kus N. Liidu kontrolli alla
võivad sattuda strateegiliselt üHtaht-sad
alad, kaasaarvatud Pärsialahe
kallas..
: MOSKVA SÖJALISEII)
LEPINGUD; :
N, Liitu tuleb lugeda üheks Iraagi
—Iraani sõja arhitektiks. Ta on al­gusest
peale segatud sellesse sõjalis­se
konflikti. Iraagis valitseb kommu­nistlik
diktatuur ja N. Lnt on sõlmi­nud
sellega sõpruslepingu. Ta annab
Iraagile majanduslikku abi ja sõja­list
varustust; Seal on hulk N. Liidu
sõjalisi nõuandjaid ja tehnikuid, kes
õpetavad iraaklasi kasutama N. Lii-
'du päritoluga relvi, Enne kallale­tungi
algust Iraagi võimumees Sad-dam
Hussein külastas Moskvat ja
sai sealt kindlasti nõusoleku kallale­tungiks
Iraanile. Lääne eriteadlas­te
ennustus, et sõda kestab ainult
paar nädalat, oli lühinägelik. Araa­bia
riikide poolehoid selles sõj as kuu­lub
Iraagile, kuigi tema oli sõja alga­taja.
N^dest Jordaania kuningas
Hussein deklareeris, et tema annab
Iraagile kõike võimalikku sõjalist
abi, lubas vedada läbi Jordaania sõ-javarustus
Iraagile ja andis luba ka­sutada
Aquaba sadamat Iraagile
määratud sõjavarustuse mahalaadi­miseks.
Mitme kommunistliku maa
kaubalaevad on hakanud kasutama
seda võimalust j a üle kümne laeva
laadib seal maha iraagile määratud
sõjalist varustust iga päev.
Teiseks on teada, et mitte kaua ae­ga
tagasi Liibüa ja Süüria moodusta-
; sid riikide Hidu ja N. Lnt sõlmis ka­hekümneks
aastaks sõpruslepingu
Süüriaga. Ta kohustus andma Šüü-riale
igakülgset majanduslikku ja sõ­jalist
abi. Süürial ei ole olnud Iraa­giga
pikemat aega head diplomaati­list
vahekorda. Praeguses sõjas Süü­ria
koos Liibüaga korraldab N. Liidu
päritoluga sõjalise varustuse trans-porteerimist
Iraani. Kasutades sel­leks
Liibüa lennuvälju, N. Liidu
transportlennukeid ja Põhja-Korea
, kaubalaevu. Transportlennukid ka­sutabad
teed üle Musta mere ja N.
Liidu territooriumi Iraani lennuks.
Viimastel päevadel saadetakse Iraani
transportlennukitel isegi bensiini, et
sõjamasinaid käigus hoida. Sõjalise
abi andmise pärast Iraanile, Iraak
katkesta? diplomaatilise läbikäimise
Süüriaga..Kaugemale sellest ta ei ole
läinud, kuna on teadlik, et Moskva
juhtimisel saavad sõjalist varustust
mõlemad sõdivad pooled N. Liidu la­dudest.
MIDA TAOTLEB N. LIIT?.
Välisvaatlejate arvates Iraagi^
Iraani sõda pidi kestma ainult paar
nädalat, siis on nende laskemoona
tagavarad ära kulutatud ja sõda"16^
peb. Moskva poolt juhitud N. Liidu
relvaabi mõlemale poolele võimal­dab
sõja jätkamist. Seda kasutavad
sõdivad pooled oma vastase tööstus­like
ja sõjaliselt tähtsate keskuste
purustamiseks ja õli toodangu kat­kestamiseks,
ölienamei toodeta. Se­da
ei jätl u rahva ja sõjaväe tarbeks
ja impor iitakse välismaalt. Rahvas
elab puuduses ning muutub rahu-
/ tuks. Valitsuse võim Bagdadis ja Te­heranis
väheneb, kuna sõdivate pool­te,
sõjaväed hävitavad üksteist rinne­tel.
Need varsti ei ole suutelised pi­dama
korda maal ja provintsides te­kivad
rahutused. See loob eriti ohtli­ku
olukorra Iraanis, kus on palju
vähemusrahvusi. Otse vastu N. Liidu
piiri elab 3,5 miljonit aserbaidzhaan-last
ja 2,4 miljonit kurdistaanlast,
kes mitmel korral on taotlenud oma
iseseisvuse taastamist. Lõunapool
nendest elab 1,7 miljonit araablast,
kes tõenäoliselt tahavad kas iseseis­vaks
saada või ühineda Iraagiga.
Lõuna-idas elab 250,000 balushtaan-last,
kelle sooviks on ühineda Pakis-taniga.
Loomulikult on N. Liit vai-mis
andma kõigile nendele rahvaste­le
majanduslikku abi ja sõjalist toe­tust,
et oma iseseisvust kaitsta. Iraan
selle tagajärjel laguneb ja N. Liidu
osatähtsus tõuseb. Seda vaevalt saa­vad
taluda USA, NA:rO ja Araabia
riigid. Kui nad sekkuvad N. Liidu
mõjuvõimu kasvamise piiramiseks
Pärsia lahe piirkonnas, siis tulemu­seks
on sõjaline konflikt, mille taga­järgi
praegu ei osata ette näha. Poo­la
jagamine Saksamaa ja N. Liidu va­hel
1939. a: võiks anda juhise.
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Mome
Insulation Programl" alusel — C.H.I.P.
INSULATION 4... Asjatundlik isoleerimine
AND coMPAHv imw> Maasvllla puhmnlsega.
S<ne»l94f. Föönlngu ventllaatorido
Esüidaja Torontos: ENN LIGE, tel 425-0839
J
ffiOBB
Läti äri
Woois Arts & Croft
9 Oueen St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. 368-5011
on rikkalikus valikus importeeritud lõngu, iceland Topi lõng, ai-paca,
anchor needlepolnt lõng, Rroy lõng j.t. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tUdd-miseks
ja sõlmimiseks (macrame).
3 K Ä N D I N Ä Ä V I A S T HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA ^ Kanvaa mitmes värvis ^ SOODSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.,--kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.
Meie teine äri: 674 Broadvitw Ave. Tor. — Tel. 469-2005, keU 3—5 p.l.