1983-06-30-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 30. jUUNII' - THÜRSDAY, jUNE 30 „Mei(B Elu" nr. 26 (1739) 198S „Meie Elu" IÜP. 26 (1739) 1983 matkapäevik: , Terry Fdx'i erakordse ja ennastohverdava Lootuse Maratoni ning tema mälestuse meenutamine äsjanähtud enam kui elusuuruse monumendi näol on jätnud meile kõigile sügava mulje. Istume vaikselt ja igaüks omaette mõtteid mõlgutades tagasiteel Thun-der Bay'sse. Pärast filmidemonstratsiooni ja õhtusööki meie Thunder Bay peatuskohas, uues skandinaavia stiilis Val-halla hotellis, sõidame Port Arthuri sadamasse, et asuda mootor-laev. „Welcome'i" pardale ringisõiduks Superiori jäilvp Thunder Bay suures sadama-osas — suuruselt kõlmsis Ka-nadas- ja Kaministikwia jõel. Thunder Bay on St. Lawrence'i jõge pidi kulgevate ookeani-kauba-iaevade läänepoplseim lõppsadam. Teravili, mis tuuakse kohale preeria-provintsidest, hoitakse suuremõõt-melistes elpaatorites Thunder Bay sadamas kuni laevadele laadimiseni. Meie veesõiduki pardalt vallutab vaatepiiri ühtepidi linna silueti taustal hiigelrviljasalvede orelivilestik ning teisel pool on silmapiiril Superiori veevälja taustal päikeseloojaku hilistes kiirtes 16 miili sadamast asuval maaninal kolme miili pikkuse lameda mäe „Magava hiiglase" tumenevad piirjooned. Legend jutustab, et kaua enne Valge Mehe §uperiori järve kallastele saaburtiist valitsesid Ojibwa indiaan- Ontario valitsuse Tiarigsmi ja Meelelahutuse Ministeeriumi km- Ihaldusel toimus hiljuti ringreis etnilise meedia esindajatele põhja- Qääne (loode-) Ontarios. Kogu seemaa-ala, Thunder Bay^st lääne pool, alates English River^ist kuni Ontario—Manitoba piirini ning loode- Ontario Kanada—USA piirist kuni Hudson Bay rannani — 60 tuhat mutmiili — on nii rahvakeeles kui ka ametlikes turismi-väljaannetes nimetatud «Sunset Country" — «Päikeseloojaku maa", Ontario Tu-irismiministeeriumi poolt etniliste ajakirjanike käsutusse antud suure reisibussi nimi oli „Grey Goose" — ,,Hal| hani", sellep siis pealkirigi,, Halli hanega päikeseloojaku maal'\ Tuletõrjejaam on hiigel-ettevõte komplitseeritud tehnilise aparatuuri, ilmajaamade ja ilmateadete jälgimi^ se, vastavate järelduste ning hoiatuste tegemiseks, tuletõrjevahendite, mis hõlmavad tegelikest tõrjevahen-deist kuni meeskodadele vajalike magamiskottide ja söögiriistadeni — kuni 1000 mehe jaoks -; tuletõrjevoolikute parandamisest esmaabivahen-diteni, transporteeritavatest mini-büroodest kuni helikopterite ja „vee-pommitajateni". Metsatulekahjude vastu võitlemine nõuab suurt administratsiooni, kiireid ühenduspidamise võimalusi, aläti-valmis meeskondi ning tõrjevahendeid. Südasuvel võib mõnikord tekkida kuni 20 metsapõlemist päevas! • Arvestades maa-ala suurust ning metsade rohkust ning näiteks piksest süüdatud, sageli teede puudusest l i gipääsmatuid metsij on arusaadav, kui palju inimpänust ja tehnilisi ras-jcusi selline tohutu tõrjesüsteem eeldab ja nõuab. Aasta; keskmine met-sa- tulekahjude arv on saja üniber. 1980. aastal leidis aset metsapõ-lemine, mille vastu võitlemiseks kulus 2 kuud! Tuli hävitas ligi 32 000 aakrit metsa, — 10 aasta metsaväru, mis nõuab 100 aastat uuesti täiskasvuks. Hukkus 1 helikopter koos piloodi ja tehnikuga. — Kui palju metsloomi? — Mõtlemapanevad arvud ja sellega kaasuv arusaamine ning lugupidamine metsapõlemiste vastu võitlejate ees! — ' NOOR'METS KASVAB , Seal, kus loodus ise on pikse näol metsad süüdanud, või inimese käsi nad lohakusest põlema pannud, püüab mets ise tagasi kasvada. See , on loomulik areng, mis aga paraku nõuab aastakümneid. Paberivabrikute metsalangetajatele järgnevad,, ettenägeliku ja hoolsa puidutööstus-majanduse korral tavalisti uute pistikute istutajad, et tagada uut metsa-kasvu. Jõulupuudegi tarbeks on vaja pidevat metsa-alade täiendamist ja uuendamist. Selleks on aga Kanadas igal aastal vaja tohutul arvul noori puutaimi. Puude eluiga varieerub. Boreaal- (pohja-) metsades on näiteks n.n. musta kuuse eluiga 150 aastat. Suurte järvede- St, Lav^renceM alal on „väriseva haava" kestvus 60 aasta ümber, kuna aga Briti Kolumbia ran-niku- metsades Douglas-kuuse iga võib ületada 1000 aasta piiri. 1946. aastal asutati Thunder Bay puutaimla, mis varustas algaastail 300-500 tuhande puuga peamiselt eramajandeid. Lähemas tulevikus loodetakse bare-root, n.ü. paljajuure- - liste pistikute arvu tõsta 19. miljonile, milledest enamik, ligi 12 milj. puud aastas Jäheb Ontario valitsuse käsutusse. Koidikutes kasvatavate; » puu, juur ja muld- pistikute arv on varsti loodetavasti 30 milj. ümber. Ringsõidul suurtel niaa-aladel selgitab puutaimla hollandi päritoluga juhataja ettevõtte mitmesuguseid menetlusi kemikaalide kasutamise — üha vähem, kuid tulemusrikka- , malt-osas, külmetustehnikat, seemen-damisprotsessi, puude liikide arendamist, päikese- tuule- ja külmakaitset, kõrgvee- ja lumekaitset, ümberistutamist, putukatõrjet ja pistikule säilib ' tamisprobleeme. Alasse varem mittesüvenenule on nähtu ja kuuldu lausa hämmastavalt uudne, imestust- ja imetlustäratav. On hea teada, et Ontario hoolitseb selle eest, et „noor mets kasvaks!" y KAKABEKA FALLS Vanast Fort William'ist 22 kilomeetrit ülesjõge asub imeilus Kaka-beka kosk. . Kaubavahetajad pidid vanasti oma 24-jala pikkuseid kanuusid ja sajar naelaseid kandameid seljas vedama' Mountain Portage'i kaudu, et all- või ülemjooksul Kaministikwa jõel neid uuesti kasutada võida. Nimetatud Kaministiquia (prants.) Voyageur Route, oli see kasutusel juba 16;88. aastast alates, mil kosk avastati ning leidis kasutamist kuni 19. sajandi keskpaigani, mil Dawson Road ning hiljem CPR selle kasutamise vaja-tüks tegid; 1904. aastal alustati elekt-ri- jõujaama ehitamisega, mis nüüd varustab küll elektriga kogu iimbrUs-konda, kuid sealjuures on kahandanud kose loomulikku võimsat langust. Sellegipärast on jõe ligi 40-meetri-line kukkumine üle kaljuseina - moodustades Kakabeka kose — ta vär- Iisraelis märgata Öp. Tõnis Nõmmik käis juutide turismikonverentsil Mootorlaev „Welcome" Superior järveL vilises, vahutavas tormavuses meeliülendav ja kauaks-meeldejääv jiilt.; On siin ennegi käidud ja oldud; kuid alati sunnib see looduslik draama peatuma ja meenutama kose legendaarset tekkelugu. „kakabeka" tähendab Ojibwa indiaanlaste keeles ,,Mürisevad veed." Nende territooriumile tungisid kord sisse Sioux punanahad, võttes kinni kohaliku Ojibwa pealiku tütre Greenmantle'!. Sioux'd sundisid pealiku tütre neile teed.juhatama- sõiduks kanuudega piki Kaminstikwia jõge'^ Ojibwa laagrisse, kuid Greenmantle juhtis neid selleasemel koskedele, ise viimasel hetkel vette hüpates ja kaldajfe ujudes, hoiatamaks, oma suguhari. Juhtkanüud hukkusid ning Ojibwa'(l olid suutelised ülejaä-. nud Sioux ka laletungijad tagasi tõrjuma. Kes usub ja küllalt kaua veelan-gust silmitseb, võib veel praegugi kujutleda Ojibwa pealiku tiitre kuju kose kohal hõljuvas udupilves. ^ • Pärast keskpäeva-einet Kakabeka Falls pargis, kus küll punanahad meid rahule jätavad, kuid mustad kärbsed ja sääsed meid see-eest lausa elusalt tahavad ara süüa, sõidame taas edasi lääne suunas.- Muudame kellaaega ning võidame sellele päevale tunni juurde. NYM LAKE 11,320 hektari suuruse maa-ala tu-lekaitsekeskus. 45-mehelised meeskonnad. Oma helikopter 100-160 jalga puulatvade kohal puristab „yee-pommitaja" 230 gallonit vett korraga alla. Saame meiegi sellest pisut osa, kui pärast mõnusat kohvipausi peamajas oleme kogunenud järve kaldale demonstratsiooni-lendu ning vee-pommitamist jälgima. Jällegi rikkamad ühe uue kogemuse \^õrra! QUETICO CENTRE Huvitava õhtu veedame Eva järve kaldal, looduslikult kaunis Quetico seminaride ja konverentside keskuses, 30 kilomeetrit Atikokan'ist, Quetico 1974 ruutmiili suuruse provint-sipargi lähedal, milles samuti põgusalt peatume. , . Quetico keskuse eesmärgiks on võimaldada kursusi äritegevuse, ühiskondlike probleemide, hoole-kande- asütuste ja teiste organis.atsi-oonide huvides tegutsema vastavalt tänapäeva kiireile ühiskondlikele ja majanduslikele muudatustele. Keskus on tegutsenud 1958. aastast saadik mittekasutaotleva ettevõttena, püüdes rikastada üksikisikute kui ka kogukondlikku elu elukutselise väljaõppe, kunstide, vaba-aja veetmise ja tervisliku elu programmide näol. Kõik see leiab aset suurepäraselt kavandatud loengusaalide, elu- ja magamisruumide, söögisaali, ujula, sauna ja muude tarberuumide arhitektuuriliselt kooskõlastatud miljöös. Vastuvõtt ja õhtusöök on suurepärased. ' - Hilisõhtu on põhjamaiselt kaua valge ja jäämameelitay. Ent ei, meid ootab juba meie ,,Hall hani" ning Peter valvab hoolega, et kogu tema „hanekari" oma istmetel on, enne kui me suur,,Hani" käigu sisse võtab suunaga Atikokani poole. (Järgneb) , Hõimumaalt Kakabeka kosk. lased siinseid põlismetsi ning kummardasid oma Suurt Vaimu — Na-nibijou'd, les elasMt. McKay'l{mägi Thunder Bay lähedal). Nanibljou kaitses neid ..Gitchie Gumee" (Lake Superior) ületamisel. Truuduse tasuks avaldas Nanibijou punanahka- • dele rikkalikii hõbeda leiukoha, kuid ennustas kahvanägude sellest teada saades i-eetjale kadu ning endale igaveseks kivistümist. Üks äraandlik punanahk avaldaski saladuse valgele mehele. Kanuude lähenedes puhkes hiigeltorm ning nad hukkusid. — Kus kunagi oli olnud Thžinder Bay ava, oli järgmisel hommikul tõusnud järvest hiigel-kaljuneem Nanibijou kivistunpd kuju — „Magava hiigla-oome nooreci ta Op. Tmk Nõmmik naasus lisrae» list, kus ta esindas kanada ja eesti luteriusu kirikuid konverentsil Ghristian Pilgrimage Promotioi . Convention '83. Konverents toimus Jeruusalemas ning Tel-Avivi lähedal Herzelias, kuid konverentsi ajal toimus rida ringreise ristiusu pühadesse paikadesse, nagu Petle-hemma, Kapernauma, Naini, Tibe-riasse ja Natsareti. Samuti külastati teisi arheoloogilisi vaatamisväärsusi Jeerikos, Akkos ja Hero- ' diumis ning mitmeid kibutse ja moshave, nendest kahte 5 ja 10 km Liibanoni piirist. Osavõtjaid oli 28 riigist Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika mandritelt, kokku üle 320 isiku, neist Kanadast 22. Konverentsi korraldajaks oli Iisraeli Tu-rismiministeerium ja lennuliin El AL Nagu õp. T. Nõmmik „Meie Elule" jutustas, oli vastuvõtt suurejooneline ja majutus parimates hotellides. Kuna kristlased moodustavad 60% Iisraeli külastajatest ning n.n. palverändurid nendest lõviosa, siis on arusaadav milleks juudid teevad oma parima, et oma m^ad kõigiti propageerida. Konverentsist osavõtjad välismaalased olid enamuses vaimulikud, turistibüroode esindajad ning ' ajakirjanikud, Iisraelist aga hotellide ja kibutside öömajade esindajad, tu-rismireisude korraldajad ning turis-miministeeriumi esindajad. Konve-. rentsi ajal kanti ette terve rida ajaloolisi, arheoloogilisi, piiblilisi loenguid, külastati väljakaevamisi, tutvuti hotellidega ja eriti uuemate arheoloogiliste leidudega Jeruusalemma vanalinnas. Lisaks sellele, püüti ka tutvustada delegaatidele tänapäeva Iisraeli, selle kultuuri ja majanduslikke ja teaduslikke saavutisi, eriti arstiteaduse ja põlluniajanduse alal. Poliitikat ametlikult välditi, kuid turismijuhid, omnibussijuhid ja teised kohalikud elanikud tegid vaheaegadel oma parima et delegaatidele oma vaatevinkleid valgustada. Konverentsi eesmärkideks paistsid olema peale ametliku, kristlaste n.n. palverännakute propageerimise, veel soetada lisreaelile sõpru ja tahe oma maad ja eriti selle viimase 35 aasta saavutusi uhkusega näidata. SÕJA-ÕHKKONDA POLE Ringi reisides paistis silma, et sõ-ja- õhkkond, mida arvasime seal leida, täiesti puudus — paistab et rahvas on igasuguste kriisidega nõnda harjunud, et peale otseste lahingute või terroriaktide, suurt kedagi ei häiri. Ajalehtedest võis siiski lugeda, et alatasa toimuvad siin või seal tsiviil-laitse või kaitseliidu harjutused. Sõjaväge on alatasa liikumas, enamuses kompaniikolonnides, peaasjalikult reservistid kes lähevad kuu ajaks okupatsiooniteenistusele Liibanoni. Sellevastu peegeldus ajakirjandusest teatud rahvatüdimus, et Liibanoni sõjakäigule ei ole võidukat või vähemalt rahutoovat lahendust leitud. Huvitav oli jälgida, et Iisraeli noorsõdurite vannutamine, juhtusime Jeruusalema n.n. nutumüüri ees nägema, toimus suure tseremooniaga, võiks ütelda „saksa mustri järgi". Muidu jätab juutide sõjavägi Kanada sõjaväes hariduse saanud ohvitseridele kaunis kašima-tu mulje. Kõneldes paari Iisraeli soo-musväe ohvitseridega, kes oma hariduse samuti saanud Camp Bordenis Soomusvägede Koolis, selgus muu hulgas, et kuigi Iisraelil oma kahes viimases sõjas sai sõjasaagiks ligi 900 Nõukogude Liidus valmistatud tanki, mis korda seati ning üles võeti, ei ole need osutunud nõnda tõhusateks relvadeks kui läänes arvatakse. Neid asendatakse järjest kas Iisraeli enda „Melk3ra",. või pruugitud, välismaalt ostetud inglise „Centurion" tankidega. Muidu paistis silma ka teisi saagirelvi ja liiklusvahendeid: vene kahureid mitmes kaliibris, egiptuse soomusautosid, egiptuse ja süüria päritoluga, kuid Nõukogude Liidus valmistatud rakette jne. Enamus relvastusest ja muust varustusest, mida maanteel ja linnades näha, oli Iisraeli, USA või Inglismaa päritoluga. Lennu- ja mereväega kokkupuuteid ei olnud. TAGASILÖÖGID MAJANDUSELUS' Majanduselus kurdeti ka Iisraelis, nagu pea igal pool, tagasilööke. Möödunud aastal sai Iisrael tagasilöögi turismis, mis oli muidugi üheks Liibanoni sõja tulemuseks. Ajalehed-kurtsid, et laevatööstus on madal-konjuktuuris, lennutööstusel ei ole nii palju välistellimisi kui loodetud. Inflatsioon on nalju kõrgem kui Kanadas, kuid mitlte ühtlane vaid võnkuv, mis raskendab majanduslikku planeerimist. Selle eest aga Iisraeli põllumajandus areneb suure hooga ning selle osatähtsus ekspordis suureneb aastast aastasse. Üldmulje on siiski positiivne, paistab, et ka majanduse alal ollakse olukorraga harjutud. Iisrael on õnnelikus olukorras, et juudid üle maailma toätavad igal aastal Iisraeli suurte summadega. Kuid kaua kestnud sõjalised pinged, kui just mitte sõjad, neelavad selle toetuse ja veel suure osa riigi sissetulekutest. Kristlastele on Iisrael ikkagi üle kõige Ptiha Maa, Jeesus Kristuse maapealse misjoni, kannatuse, surma ja ülestõusmise asukoht. Väljaarvatud Euroopa kristlased, kes on viimastel aastatel üha »'ohkem külastamas talvekuudel Elatis, Punase Mere kallastel turismihotelle ja liiyarandu, on enamus kristlasi ikkagi palverändurid. Siiski on Iisrael rohkem kui ainult Püha Maa, ta on elav, kosmo-politaalne, omab väikese riigi kohta mitmekülgse maastiku, rahvuse ja on tsentrumiks mitte ainult ristiusule ja juutidele, vaid on ka üheks islami usutsentrumiks ning Bahai ja mitme teise usujndi keskpunkt. Kui oleme tuttavad kõige sellega, mis Püha Maa pakub kristlastele usuliselt, ajaloo- . liselt ja arheoloogiliselt, on Iisrael ka muidu huvipakkuv riik, kus on palju omapära,, kunsti ja kultuuri, mjda tasub vaadelda. sena. -1 On juba hiline õhtutund, kuid tae-varand on ikka veel hele, kui astume jälle „kuivale maale". Pilk kinnitub veelkord „Magava hiiglase" siluetile ning veelkorijselt meiehub üks teine noor eesmärgile pühendunu. Temagi kuju ta kivistunud vormis, Terry Fox'i monument valgete kaskede ja ..Magava hiiglase" taustal, on osa Thunder Bay vaatamis-ja mälestamisväär-tustest. TÕRJE JA KAITSE Järgmine päev on tulvil tihedat tegevust. Ministry of Natural Resources poolt korraldatud kavas on kõigepealt kaks külastust: Thunder Bay distrikti (31, 155 ruutkilomeetrit) metsatulekahjude vastu võitlemise peakeskusesse ning metsade taastamiseks vajalike uute pistikute ja puude arendamis-taimlasse. paberi peal ei kõla kumbki eriti huviäratav, kuid tegeliklms ületab üllatuslikult oodatu. Soome noored armastavad ajalehti lugeda, selgus hiljuti teMud gallupist. Ligikaudu kõik 12—20 aastased loevad lehti vähemalt mõne korra nädalas ja keskmiselt võtab see aega 20-^30 minutit. Ea-rühmas 12—14 aastat meeldib „te-leka" vaatamine natuke rohkem kui ajalehtede sirvitšemine. Seda-vastu 18—20 aastastele õn ajalehtede lugemine selgesti regulaar-sem TV-vaatamisest. Keskmiselt läheb aega noortel televisiooni juures kaduma umbes 2—3 tundi päevas ning nad vaatavad seda pisut täiskasvanuist kauem. Aga mida vanemaks noor inimene saab, seda vähem tema oma aega TV juures veedab, väidab gallup. OOTAVAD JUUTE Mõned usklikud ootavad, et Venemaa juudid kord transportperitak-se Soome kaudu Iisraeli. Sellest liikumisest" osavõtjate hulgas olla isegi rahvasaadikuid. Ajakirjanduse andmeil pole tegu tühjajutuga. Tõenduseks on see, et praegu kogutakse nimesid, kes tahaksid paigutada kolimise ajaks 400.000 juuti oma koju. See ary põhineb ameerika jutlustaja Steven Lightle ennustusele.. Soome jutlustaja Leo Melleri järgi ühel soome lihaprodutseerijal on olemas juutide jaoks ladu, kuhu ta on paigutanud mitme aasta jooksul 10.000 kilogrammi külmutatud liha. Sama jutlustaja väidab, et üks soomlane asutas juutide toitlustamiseks suure ka-läkasvatamisettevõtte, teisel olevat kaks ristikujulist viljatorni täis vjilja ning ehitab kolmandat. Mõned; soomlased on kortereid ostnud või\ andnud ehitada internaate juutide jaoks. Jutlustaja ütles siin olevat juba 40 aastat valmistatud ette massikoli-miseks, sellest ainult pole avalikkuses kõneldud. Ja nii üks endine sõdur ostnud 10 bussi ja peaaegu 30 aastat need seisnud ootamas juute. Paar korda olevat siiski busside mudelid uuemateks vahetatud. Ka ühel teisel isikul olevat jätkuvalt Soome—N. Liidu piiri läheduses 15 sõiduautot stardivalmina juute ootamas. „AUTOSTUMINE" Soome „autostub" kogu aeg. Möödunud aastal ületas autode arv 1,5 miljoni piiri ning praegu on kõikide registreeritud sõidukite (traktorid, mootorrattad jne.) arvuks kokku natuke ül,e kahe miljoni. Nendest oli-sõiduautosid täpselt 1.343.275. Seega oleks siis võimalik,korraga kogu Soome rahvas sõiduautodesse paigu- , tada. Möödunud aastal müüdi kokku 128.017 uut sõiduautot, mis on 22% ehk üle 18.000 eelmisest aastast rohkem. Esimesele kohale paigutus Wis-san/ Datsun 18.604 ehk 14,5%. Järgnesid Ford 12.450/9,7%, Toyota 11.208/8,8%, Opel 10.734/8.4%, Lada 10.715/8,4%, Fiat 7106/5,6%, Talbot 7044/5,5%, Saab 6751/5,3%, Mazda 6557/5,1% ja Volvo 6076/4,8%. . ' .M. Sydney Eesti Suusaklubi taotleb klubihooneostmist, mis asub Aust» raalia Lumemägedes Jindabyne'! ja Thredbo vahel. Maja ntahutab mugavalt 10-~12 isikut korraga, asub 25-aakrilisel krundil ja maksab 150.000 dollarit (Austraalia). Klubihoone soetamiseks asutati „Eeskl Unit Trust", mille osatähe hinnaks 5000 dol. (Austraalia). Esiaigsess® komiteesse kuuluvad: Karl Treffner, Mikk Nelson, Alar Lehtsalu, Tiiu Salasoo, Harald Mirlieb, Ants Tartu ja Peter Maasepp. EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerannid kuues värvis. ^ Rfiästaaluste katmine. Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed. IsuDuta hindamine. Helistage päeval töökoda td. 832-2238 Kodus 769-0932 ©SSO mVESTMENTS I M C , 10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEÖ neiuna Oi( süAdinud 13. septembril 189f surnud 22. juuni mä OOTAMATULT LAHKUNUD, M( HEINRICH MI Qurnud 4. juunil lj mälestavad k Õetütrel ARMAST TÄDI PAULINE neiuna Hj sündinud 16. novRmb| surnud 12. mail mälestavadl Al II Farmid raskustes E^sti põllumi I , pankrotist „raud Kirjapandud ajaloo vältel ei ole keegi leidnud, et gloobuse põllupinda inimkonna toitmiseks võiks väärtuselt võrrelda mono teise substantsiga. Võimalik, et paljud-ci tea ja võib-olia pole isegi kuulnud, et 1930 a. Kanada valitsus palkas McGiiri ülikooli majandusteadlasest prof. Step> hen Leacock'), et selgitada Kanada põllupinna suurust. Hiljem valitsusele esitatud rapordis prof. Leacock Väitis, et Kanadat on, peale ülosharl-tud põllupinna, külluses maad, mida võib kasutada põllumajandite - farmide rajamiseks. - ja selletõttu Ka-| nada võib toila kuni 250 miljoniini-mest. Viimane rahvaloendus näitas, et| seisame oma elanike arvuga alles 25 miljoni piires. Seega peaks prof. Lea-1 cock'i avastuse järele olema Kanadal põllumaad veel enam kui 200 miljonil hinge jaoks. Kuid dr. julian Dumask, Ottawa Põllulagavarade Instituudist, seletas hiljuti „Kanada Pressile" (CP), et prof. Leacock'! poolt omal-l ajal valitsusele antud andmed ei pea paika mittemillegagi, sest Kanadul on põllumaad väga piiratud ulatu.ses.l Tervelt iWh kogu-territooriumist on ' põllupidamiseks täiesti kõlbmata jal peale selle on kaugelt üle 10% ääre-| maid, mis kõlbuline ai/mlt loomade| karjatamiseks, / P Õ L L U P I N D VÄHENEB Ühenduses sellega on Ickkinui kriitika nii föderaal- kui ka provintsil valitsuste plaanide kohta, kus .sellestki vähesest põllupinnast, mis seni ülesharilud, lõigatakse järk-järgulj äärelinnade laiendamiseks ja isegi uut^ asulate rajamiseks. Koos kõig( sellega kaasub ka tööstus-kaubanf dus-transport ja muude etlevõteuj püstitamine. [ Muide Kanada toillusolukorda ail , tab allakäivitada ka aastaid kestnuJ depressioon, kus ka farme läirnKJ pankrotti suurel arvul ja sellele pol(| veel suudetud panna piiri. Puudul vastav Pikalaenu- või Põllupankl , kust farmerid võiks saada laenJ mõõduka protsendi vastu, nagu sej oli üldine Ida-Euroopas enne maailmasõda. Seal oli põllumajani duslaenude protsendiks kaks kiin| kolm (2-3), mitte aga kaubandui laenudega ühel ta.semel, nagu siij kombeks, sest põllust saadud tulu laeku üheaegselt äritehinguteg? : vaid sealt on tulu võimalik alles aaf tate pärast. FARMIDE PANKROTID Kanada ajakirjanduses on viini^ 3el ajal tihti kirjutatud siinseist mfi janduslikest raskusist ja sealt on se gunud, et farmide pankrotiminoki põhjuseid võiks kokkuvõtta järgnf vait: a] kõrged produktsiooni kuluj kallid masinad ja kõrged töötasud, pidev langus farmeritele maksti J ,1
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 30, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-06-30 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830630 |
Description
Title | 1983-06-30-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 30. jUUNII' - THÜRSDAY, jUNE 30 „Mei(B Elu" nr. 26 (1739) 198S „Meie Elu" IÜP. 26 (1739) 1983 matkapäevik: , Terry Fdx'i erakordse ja ennastohverdava Lootuse Maratoni ning tema mälestuse meenutamine äsjanähtud enam kui elusuuruse monumendi näol on jätnud meile kõigile sügava mulje. Istume vaikselt ja igaüks omaette mõtteid mõlgutades tagasiteel Thun-der Bay'sse. Pärast filmidemonstratsiooni ja õhtusööki meie Thunder Bay peatuskohas, uues skandinaavia stiilis Val-halla hotellis, sõidame Port Arthuri sadamasse, et asuda mootor-laev. „Welcome'i" pardale ringisõiduks Superiori jäilvp Thunder Bay suures sadama-osas — suuruselt kõlmsis Ka-nadas- ja Kaministikwia jõel. Thunder Bay on St. Lawrence'i jõge pidi kulgevate ookeani-kauba-iaevade läänepoplseim lõppsadam. Teravili, mis tuuakse kohale preeria-provintsidest, hoitakse suuremõõt-melistes elpaatorites Thunder Bay sadamas kuni laevadele laadimiseni. Meie veesõiduki pardalt vallutab vaatepiiri ühtepidi linna silueti taustal hiigelrviljasalvede orelivilestik ning teisel pool on silmapiiril Superiori veevälja taustal päikeseloojaku hilistes kiirtes 16 miili sadamast asuval maaninal kolme miili pikkuse lameda mäe „Magava hiiglase" tumenevad piirjooned. Legend jutustab, et kaua enne Valge Mehe §uperiori järve kallastele saaburtiist valitsesid Ojibwa indiaan- Ontario valitsuse Tiarigsmi ja Meelelahutuse Ministeeriumi km- Ihaldusel toimus hiljuti ringreis etnilise meedia esindajatele põhja- Qääne (loode-) Ontarios. Kogu seemaa-ala, Thunder Bay^st lääne pool, alates English River^ist kuni Ontario—Manitoba piirini ning loode- Ontario Kanada—USA piirist kuni Hudson Bay rannani — 60 tuhat mutmiili — on nii rahvakeeles kui ka ametlikes turismi-väljaannetes nimetatud «Sunset Country" — «Päikeseloojaku maa", Ontario Tu-irismiministeeriumi poolt etniliste ajakirjanike käsutusse antud suure reisibussi nimi oli „Grey Goose" — ,,Hal| hani", sellep siis pealkirigi,, Halli hanega päikeseloojaku maal'\ Tuletõrjejaam on hiigel-ettevõte komplitseeritud tehnilise aparatuuri, ilmajaamade ja ilmateadete jälgimi^ se, vastavate järelduste ning hoiatuste tegemiseks, tuletõrjevahendite, mis hõlmavad tegelikest tõrjevahen-deist kuni meeskodadele vajalike magamiskottide ja söögiriistadeni — kuni 1000 mehe jaoks -; tuletõrjevoolikute parandamisest esmaabivahen-diteni, transporteeritavatest mini-büroodest kuni helikopterite ja „vee-pommitajateni". Metsatulekahjude vastu võitlemine nõuab suurt administratsiooni, kiireid ühenduspidamise võimalusi, aläti-valmis meeskondi ning tõrjevahendeid. Südasuvel võib mõnikord tekkida kuni 20 metsapõlemist päevas! • Arvestades maa-ala suurust ning metsade rohkust ning näiteks piksest süüdatud, sageli teede puudusest l i gipääsmatuid metsij on arusaadav, kui palju inimpänust ja tehnilisi ras-jcusi selline tohutu tõrjesüsteem eeldab ja nõuab. Aasta; keskmine met-sa- tulekahjude arv on saja üniber. 1980. aastal leidis aset metsapõ-lemine, mille vastu võitlemiseks kulus 2 kuud! Tuli hävitas ligi 32 000 aakrit metsa, — 10 aasta metsaväru, mis nõuab 100 aastat uuesti täiskasvuks. Hukkus 1 helikopter koos piloodi ja tehnikuga. — Kui palju metsloomi? — Mõtlemapanevad arvud ja sellega kaasuv arusaamine ning lugupidamine metsapõlemiste vastu võitlejate ees! — ' NOOR'METS KASVAB , Seal, kus loodus ise on pikse näol metsad süüdanud, või inimese käsi nad lohakusest põlema pannud, püüab mets ise tagasi kasvada. See , on loomulik areng, mis aga paraku nõuab aastakümneid. Paberivabrikute metsalangetajatele järgnevad,, ettenägeliku ja hoolsa puidutööstus-majanduse korral tavalisti uute pistikute istutajad, et tagada uut metsa-kasvu. Jõulupuudegi tarbeks on vaja pidevat metsa-alade täiendamist ja uuendamist. Selleks on aga Kanadas igal aastal vaja tohutul arvul noori puutaimi. Puude eluiga varieerub. Boreaal- (pohja-) metsades on näiteks n.n. musta kuuse eluiga 150 aastat. Suurte järvede- St, Lav^renceM alal on „väriseva haava" kestvus 60 aasta ümber, kuna aga Briti Kolumbia ran-niku- metsades Douglas-kuuse iga võib ületada 1000 aasta piiri. 1946. aastal asutati Thunder Bay puutaimla, mis varustas algaastail 300-500 tuhande puuga peamiselt eramajandeid. Lähemas tulevikus loodetakse bare-root, n.ü. paljajuure- - liste pistikute arvu tõsta 19. miljonile, milledest enamik, ligi 12 milj. puud aastas Jäheb Ontario valitsuse käsutusse. Koidikutes kasvatavate; » puu, juur ja muld- pistikute arv on varsti loodetavasti 30 milj. ümber. Ringsõidul suurtel niaa-aladel selgitab puutaimla hollandi päritoluga juhataja ettevõtte mitmesuguseid menetlusi kemikaalide kasutamise — üha vähem, kuid tulemusrikka- , malt-osas, külmetustehnikat, seemen-damisprotsessi, puude liikide arendamist, päikese- tuule- ja külmakaitset, kõrgvee- ja lumekaitset, ümberistutamist, putukatõrjet ja pistikule säilib ' tamisprobleeme. Alasse varem mittesüvenenule on nähtu ja kuuldu lausa hämmastavalt uudne, imestust- ja imetlustäratav. On hea teada, et Ontario hoolitseb selle eest, et „noor mets kasvaks!" y KAKABEKA FALLS Vanast Fort William'ist 22 kilomeetrit ülesjõge asub imeilus Kaka-beka kosk. . Kaubavahetajad pidid vanasti oma 24-jala pikkuseid kanuusid ja sajar naelaseid kandameid seljas vedama' Mountain Portage'i kaudu, et all- või ülemjooksul Kaministikwa jõel neid uuesti kasutada võida. Nimetatud Kaministiquia (prants.) Voyageur Route, oli see kasutusel juba 16;88. aastast alates, mil kosk avastati ning leidis kasutamist kuni 19. sajandi keskpaigani, mil Dawson Road ning hiljem CPR selle kasutamise vaja-tüks tegid; 1904. aastal alustati elekt-ri- jõujaama ehitamisega, mis nüüd varustab küll elektriga kogu iimbrUs-konda, kuid sealjuures on kahandanud kose loomulikku võimsat langust. Sellegipärast on jõe ligi 40-meetri-line kukkumine üle kaljuseina - moodustades Kakabeka kose — ta vär- Iisraelis märgata Öp. Tõnis Nõmmik käis juutide turismikonverentsil Mootorlaev „Welcome" Superior järveL vilises, vahutavas tormavuses meeliülendav ja kauaks-meeldejääv jiilt.; On siin ennegi käidud ja oldud; kuid alati sunnib see looduslik draama peatuma ja meenutama kose legendaarset tekkelugu. „kakabeka" tähendab Ojibwa indiaanlaste keeles ,,Mürisevad veed." Nende territooriumile tungisid kord sisse Sioux punanahad, võttes kinni kohaliku Ojibwa pealiku tütre Greenmantle'!. Sioux'd sundisid pealiku tütre neile teed.juhatama- sõiduks kanuudega piki Kaminstikwia jõge'^ Ojibwa laagrisse, kuid Greenmantle juhtis neid selleasemel koskedele, ise viimasel hetkel vette hüpates ja kaldajfe ujudes, hoiatamaks, oma suguhari. Juhtkanüud hukkusid ning Ojibwa'(l olid suutelised ülejaä-. nud Sioux ka laletungijad tagasi tõrjuma. Kes usub ja küllalt kaua veelan-gust silmitseb, võib veel praegugi kujutleda Ojibwa pealiku tiitre kuju kose kohal hõljuvas udupilves. ^ • Pärast keskpäeva-einet Kakabeka Falls pargis, kus küll punanahad meid rahule jätavad, kuid mustad kärbsed ja sääsed meid see-eest lausa elusalt tahavad ara süüa, sõidame taas edasi lääne suunas.- Muudame kellaaega ning võidame sellele päevale tunni juurde. NYM LAKE 11,320 hektari suuruse maa-ala tu-lekaitsekeskus. 45-mehelised meeskonnad. Oma helikopter 100-160 jalga puulatvade kohal puristab „yee-pommitaja" 230 gallonit vett korraga alla. Saame meiegi sellest pisut osa, kui pärast mõnusat kohvipausi peamajas oleme kogunenud järve kaldale demonstratsiooni-lendu ning vee-pommitamist jälgima. Jällegi rikkamad ühe uue kogemuse \^õrra! QUETICO CENTRE Huvitava õhtu veedame Eva järve kaldal, looduslikult kaunis Quetico seminaride ja konverentside keskuses, 30 kilomeetrit Atikokan'ist, Quetico 1974 ruutmiili suuruse provint-sipargi lähedal, milles samuti põgusalt peatume. , . Quetico keskuse eesmärgiks on võimaldada kursusi äritegevuse, ühiskondlike probleemide, hoole-kande- asütuste ja teiste organis.atsi-oonide huvides tegutsema vastavalt tänapäeva kiireile ühiskondlikele ja majanduslikele muudatustele. Keskus on tegutsenud 1958. aastast saadik mittekasutaotleva ettevõttena, püüdes rikastada üksikisikute kui ka kogukondlikku elu elukutselise väljaõppe, kunstide, vaba-aja veetmise ja tervisliku elu programmide näol. Kõik see leiab aset suurepäraselt kavandatud loengusaalide, elu- ja magamisruumide, söögisaali, ujula, sauna ja muude tarberuumide arhitektuuriliselt kooskõlastatud miljöös. Vastuvõtt ja õhtusöök on suurepärased. ' - Hilisõhtu on põhjamaiselt kaua valge ja jäämameelitay. Ent ei, meid ootab juba meie ,,Hall hani" ning Peter valvab hoolega, et kogu tema „hanekari" oma istmetel on, enne kui me suur,,Hani" käigu sisse võtab suunaga Atikokani poole. (Järgneb) , Hõimumaalt Kakabeka kosk. lased siinseid põlismetsi ning kummardasid oma Suurt Vaimu — Na-nibijou'd, les elasMt. McKay'l{mägi Thunder Bay lähedal). Nanibljou kaitses neid ..Gitchie Gumee" (Lake Superior) ületamisel. Truuduse tasuks avaldas Nanibijou punanahka- • dele rikkalikii hõbeda leiukoha, kuid ennustas kahvanägude sellest teada saades i-eetjale kadu ning endale igaveseks kivistümist. Üks äraandlik punanahk avaldaski saladuse valgele mehele. Kanuude lähenedes puhkes hiigeltorm ning nad hukkusid. — Kus kunagi oli olnud Thžinder Bay ava, oli järgmisel hommikul tõusnud järvest hiigel-kaljuneem Nanibijou kivistunpd kuju — „Magava hiigla-oome nooreci ta Op. Tmk Nõmmik naasus lisrae» list, kus ta esindas kanada ja eesti luteriusu kirikuid konverentsil Ghristian Pilgrimage Promotioi . Convention '83. Konverents toimus Jeruusalemas ning Tel-Avivi lähedal Herzelias, kuid konverentsi ajal toimus rida ringreise ristiusu pühadesse paikadesse, nagu Petle-hemma, Kapernauma, Naini, Tibe-riasse ja Natsareti. Samuti külastati teisi arheoloogilisi vaatamisväärsusi Jeerikos, Akkos ja Hero- ' diumis ning mitmeid kibutse ja moshave, nendest kahte 5 ja 10 km Liibanoni piirist. Osavõtjaid oli 28 riigist Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika mandritelt, kokku üle 320 isiku, neist Kanadast 22. Konverentsi korraldajaks oli Iisraeli Tu-rismiministeerium ja lennuliin El AL Nagu õp. T. Nõmmik „Meie Elule" jutustas, oli vastuvõtt suurejooneline ja majutus parimates hotellides. Kuna kristlased moodustavad 60% Iisraeli külastajatest ning n.n. palverändurid nendest lõviosa, siis on arusaadav milleks juudid teevad oma parima, et oma m^ad kõigiti propageerida. Konverentsist osavõtjad välismaalased olid enamuses vaimulikud, turistibüroode esindajad ning ' ajakirjanikud, Iisraelist aga hotellide ja kibutside öömajade esindajad, tu-rismireisude korraldajad ning turis-miministeeriumi esindajad. Konve-. rentsi ajal kanti ette terve rida ajaloolisi, arheoloogilisi, piiblilisi loenguid, külastati väljakaevamisi, tutvuti hotellidega ja eriti uuemate arheoloogiliste leidudega Jeruusalemma vanalinnas. Lisaks sellele, püüti ka tutvustada delegaatidele tänapäeva Iisraeli, selle kultuuri ja majanduslikke ja teaduslikke saavutisi, eriti arstiteaduse ja põlluniajanduse alal. Poliitikat ametlikult välditi, kuid turismijuhid, omnibussijuhid ja teised kohalikud elanikud tegid vaheaegadel oma parima et delegaatidele oma vaatevinkleid valgustada. Konverentsi eesmärkideks paistsid olema peale ametliku, kristlaste n.n. palverännakute propageerimise, veel soetada lisreaelile sõpru ja tahe oma maad ja eriti selle viimase 35 aasta saavutusi uhkusega näidata. SÕJA-ÕHKKONDA POLE Ringi reisides paistis silma, et sõ-ja- õhkkond, mida arvasime seal leida, täiesti puudus — paistab et rahvas on igasuguste kriisidega nõnda harjunud, et peale otseste lahingute või terroriaktide, suurt kedagi ei häiri. Ajalehtedest võis siiski lugeda, et alatasa toimuvad siin või seal tsiviil-laitse või kaitseliidu harjutused. Sõjaväge on alatasa liikumas, enamuses kompaniikolonnides, peaasjalikult reservistid kes lähevad kuu ajaks okupatsiooniteenistusele Liibanoni. Sellevastu peegeldus ajakirjandusest teatud rahvatüdimus, et Liibanoni sõjakäigule ei ole võidukat või vähemalt rahutoovat lahendust leitud. Huvitav oli jälgida, et Iisraeli noorsõdurite vannutamine, juhtusime Jeruusalema n.n. nutumüüri ees nägema, toimus suure tseremooniaga, võiks ütelda „saksa mustri järgi". Muidu jätab juutide sõjavägi Kanada sõjaväes hariduse saanud ohvitseridele kaunis kašima-tu mulje. Kõneldes paari Iisraeli soo-musväe ohvitseridega, kes oma hariduse samuti saanud Camp Bordenis Soomusvägede Koolis, selgus muu hulgas, et kuigi Iisraelil oma kahes viimases sõjas sai sõjasaagiks ligi 900 Nõukogude Liidus valmistatud tanki, mis korda seati ning üles võeti, ei ole need osutunud nõnda tõhusateks relvadeks kui läänes arvatakse. Neid asendatakse järjest kas Iisraeli enda „Melk3ra",. või pruugitud, välismaalt ostetud inglise „Centurion" tankidega. Muidu paistis silma ka teisi saagirelvi ja liiklusvahendeid: vene kahureid mitmes kaliibris, egiptuse soomusautosid, egiptuse ja süüria päritoluga, kuid Nõukogude Liidus valmistatud rakette jne. Enamus relvastusest ja muust varustusest, mida maanteel ja linnades näha, oli Iisraeli, USA või Inglismaa päritoluga. Lennu- ja mereväega kokkupuuteid ei olnud. TAGASILÖÖGID MAJANDUSELUS' Majanduselus kurdeti ka Iisraelis, nagu pea igal pool, tagasilööke. Möödunud aastal sai Iisrael tagasilöögi turismis, mis oli muidugi üheks Liibanoni sõja tulemuseks. Ajalehed-kurtsid, et laevatööstus on madal-konjuktuuris, lennutööstusel ei ole nii palju välistellimisi kui loodetud. Inflatsioon on nalju kõrgem kui Kanadas, kuid mitlte ühtlane vaid võnkuv, mis raskendab majanduslikku planeerimist. Selle eest aga Iisraeli põllumajandus areneb suure hooga ning selle osatähtsus ekspordis suureneb aastast aastasse. Üldmulje on siiski positiivne, paistab, et ka majanduse alal ollakse olukorraga harjutud. Iisrael on õnnelikus olukorras, et juudid üle maailma toätavad igal aastal Iisraeli suurte summadega. Kuid kaua kestnud sõjalised pinged, kui just mitte sõjad, neelavad selle toetuse ja veel suure osa riigi sissetulekutest. Kristlastele on Iisrael ikkagi üle kõige Ptiha Maa, Jeesus Kristuse maapealse misjoni, kannatuse, surma ja ülestõusmise asukoht. Väljaarvatud Euroopa kristlased, kes on viimastel aastatel üha »'ohkem külastamas talvekuudel Elatis, Punase Mere kallastel turismihotelle ja liiyarandu, on enamus kristlasi ikkagi palverändurid. Siiski on Iisrael rohkem kui ainult Püha Maa, ta on elav, kosmo-politaalne, omab väikese riigi kohta mitmekülgse maastiku, rahvuse ja on tsentrumiks mitte ainult ristiusule ja juutidele, vaid on ka üheks islami usutsentrumiks ning Bahai ja mitme teise usujndi keskpunkt. Kui oleme tuttavad kõige sellega, mis Püha Maa pakub kristlastele usuliselt, ajaloo- . liselt ja arheoloogiliselt, on Iisrael ka muidu huvipakkuv riik, kus on palju omapära,, kunsti ja kultuuri, mjda tasub vaadelda. sena. -1 On juba hiline õhtutund, kuid tae-varand on ikka veel hele, kui astume jälle „kuivale maale". Pilk kinnitub veelkord „Magava hiiglase" siluetile ning veelkorijselt meiehub üks teine noor eesmärgile pühendunu. Temagi kuju ta kivistunud vormis, Terry Fox'i monument valgete kaskede ja ..Magava hiiglase" taustal, on osa Thunder Bay vaatamis-ja mälestamisväär-tustest. TÕRJE JA KAITSE Järgmine päev on tulvil tihedat tegevust. Ministry of Natural Resources poolt korraldatud kavas on kõigepealt kaks külastust: Thunder Bay distrikti (31, 155 ruutkilomeetrit) metsatulekahjude vastu võitlemise peakeskusesse ning metsade taastamiseks vajalike uute pistikute ja puude arendamis-taimlasse. paberi peal ei kõla kumbki eriti huviäratav, kuid tegeliklms ületab üllatuslikult oodatu. Soome noored armastavad ajalehti lugeda, selgus hiljuti teMud gallupist. Ligikaudu kõik 12—20 aastased loevad lehti vähemalt mõne korra nädalas ja keskmiselt võtab see aega 20-^30 minutit. Ea-rühmas 12—14 aastat meeldib „te-leka" vaatamine natuke rohkem kui ajalehtede sirvitšemine. Seda-vastu 18—20 aastastele õn ajalehtede lugemine selgesti regulaar-sem TV-vaatamisest. Keskmiselt läheb aega noortel televisiooni juures kaduma umbes 2—3 tundi päevas ning nad vaatavad seda pisut täiskasvanuist kauem. Aga mida vanemaks noor inimene saab, seda vähem tema oma aega TV juures veedab, väidab gallup. OOTAVAD JUUTE Mõned usklikud ootavad, et Venemaa juudid kord transportperitak-se Soome kaudu Iisraeli. Sellest liikumisest" osavõtjate hulgas olla isegi rahvasaadikuid. Ajakirjanduse andmeil pole tegu tühjajutuga. Tõenduseks on see, et praegu kogutakse nimesid, kes tahaksid paigutada kolimise ajaks 400.000 juuti oma koju. See ary põhineb ameerika jutlustaja Steven Lightle ennustusele.. Soome jutlustaja Leo Melleri järgi ühel soome lihaprodutseerijal on olemas juutide jaoks ladu, kuhu ta on paigutanud mitme aasta jooksul 10.000 kilogrammi külmutatud liha. Sama jutlustaja väidab, et üks soomlane asutas juutide toitlustamiseks suure ka-läkasvatamisettevõtte, teisel olevat kaks ristikujulist viljatorni täis vjilja ning ehitab kolmandat. Mõned; soomlased on kortereid ostnud või\ andnud ehitada internaate juutide jaoks. Jutlustaja ütles siin olevat juba 40 aastat valmistatud ette massikoli-miseks, sellest ainult pole avalikkuses kõneldud. Ja nii üks endine sõdur ostnud 10 bussi ja peaaegu 30 aastat need seisnud ootamas juute. Paar korda olevat siiski busside mudelid uuemateks vahetatud. Ka ühel teisel isikul olevat jätkuvalt Soome—N. Liidu piiri läheduses 15 sõiduautot stardivalmina juute ootamas. „AUTOSTUMINE" Soome „autostub" kogu aeg. Möödunud aastal ületas autode arv 1,5 miljoni piiri ning praegu on kõikide registreeritud sõidukite (traktorid, mootorrattad jne.) arvuks kokku natuke ül,e kahe miljoni. Nendest oli-sõiduautosid täpselt 1.343.275. Seega oleks siis võimalik,korraga kogu Soome rahvas sõiduautodesse paigu- , tada. Möödunud aastal müüdi kokku 128.017 uut sõiduautot, mis on 22% ehk üle 18.000 eelmisest aastast rohkem. Esimesele kohale paigutus Wis-san/ Datsun 18.604 ehk 14,5%. Järgnesid Ford 12.450/9,7%, Toyota 11.208/8,8%, Opel 10.734/8.4%, Lada 10.715/8,4%, Fiat 7106/5,6%, Talbot 7044/5,5%, Saab 6751/5,3%, Mazda 6557/5,1% ja Volvo 6076/4,8%. . ' .M. Sydney Eesti Suusaklubi taotleb klubihooneostmist, mis asub Aust» raalia Lumemägedes Jindabyne'! ja Thredbo vahel. Maja ntahutab mugavalt 10-~12 isikut korraga, asub 25-aakrilisel krundil ja maksab 150.000 dollarit (Austraalia). Klubihoone soetamiseks asutati „Eeskl Unit Trust", mille osatähe hinnaks 5000 dol. (Austraalia). Esiaigsess® komiteesse kuuluvad: Karl Treffner, Mikk Nelson, Alar Lehtsalu, Tiiu Salasoo, Harald Mirlieb, Ants Tartu ja Peter Maasepp. EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerannid kuues värvis. ^ Rfiästaaluste katmine. Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed. IsuDuta hindamine. Helistage päeval töökoda td. 832-2238 Kodus 769-0932 ©SSO mVESTMENTS I M C , 10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEÖ neiuna Oi( süAdinud 13. septembril 189f surnud 22. juuni mä OOTAMATULT LAHKUNUD, M( HEINRICH MI Qurnud 4. juunil lj mälestavad k Õetütrel ARMAST TÄDI PAULINE neiuna Hj sündinud 16. novRmb| surnud 12. mail mälestavadl Al II Farmid raskustes E^sti põllumi I , pankrotist „raud Kirjapandud ajaloo vältel ei ole keegi leidnud, et gloobuse põllupinda inimkonna toitmiseks võiks väärtuselt võrrelda mono teise substantsiga. Võimalik, et paljud-ci tea ja võib-olia pole isegi kuulnud, et 1930 a. Kanada valitsus palkas McGiiri ülikooli majandusteadlasest prof. Step> hen Leacock'), et selgitada Kanada põllupinna suurust. Hiljem valitsusele esitatud rapordis prof. Leacock Väitis, et Kanadat on, peale ülosharl-tud põllupinna, külluses maad, mida võib kasutada põllumajandite - farmide rajamiseks. - ja selletõttu Ka-| nada võib toila kuni 250 miljoniini-mest. Viimane rahvaloendus näitas, et| seisame oma elanike arvuga alles 25 miljoni piires. Seega peaks prof. Lea-1 cock'i avastuse järele olema Kanadal põllumaad veel enam kui 200 miljonil hinge jaoks. Kuid dr. julian Dumask, Ottawa Põllulagavarade Instituudist, seletas hiljuti „Kanada Pressile" (CP), et prof. Leacock'! poolt omal-l ajal valitsusele antud andmed ei pea paika mittemillegagi, sest Kanadul on põllumaad väga piiratud ulatu.ses.l Tervelt iWh kogu-territooriumist on ' põllupidamiseks täiesti kõlbmata jal peale selle on kaugelt üle 10% ääre-| maid, mis kõlbuline ai/mlt loomade| karjatamiseks, / P Õ L L U P I N D VÄHENEB Ühenduses sellega on Ickkinui kriitika nii föderaal- kui ka provintsil valitsuste plaanide kohta, kus .sellestki vähesest põllupinnast, mis seni ülesharilud, lõigatakse järk-järgulj äärelinnade laiendamiseks ja isegi uut^ asulate rajamiseks. Koos kõig( sellega kaasub ka tööstus-kaubanf dus-transport ja muude etlevõteuj püstitamine. [ Muide Kanada toillusolukorda ail , tab allakäivitada ka aastaid kestnuJ depressioon, kus ka farme läirnKJ pankrotti suurel arvul ja sellele pol(| veel suudetud panna piiri. Puudul vastav Pikalaenu- või Põllupankl , kust farmerid võiks saada laenJ mõõduka protsendi vastu, nagu sej oli üldine Ida-Euroopas enne maailmasõda. Seal oli põllumajani duslaenude protsendiks kaks kiin| kolm (2-3), mitte aga kaubandui laenudega ühel ta.semel, nagu siij kombeks, sest põllust saadud tulu laeku üheaegselt äritehinguteg? : vaid sealt on tulu võimalik alles aaf tate pärast. FARMIDE PANKROTID Kanada ajakirjanduses on viini^ 3el ajal tihti kirjutatud siinseist mfi janduslikest raskusist ja sealt on se gunud, et farmide pankrotiminoki põhjuseid võiks kokkuvõtta järgnf vait: a] kõrged produktsiooni kuluj kallid masinad ja kõrged töötasud, pidev langus farmeritele maksti J ,1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-30-06