Meie Elu = Our life, April 2, 1987

              2 NELJAPÄEVAL, 2. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 2
„MEIE E L U " - „OUR L I F E " - E s t o n k n Weekly
Publishedby Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6.
l. 466-0951
Aktuaalsel teemal
Toimetajad: H . Rebane ija S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473'Liihmann Dr., New Milford, N.J. USA.
- Tel. (201) 262-0773.
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. — Tel. 466-0951.
,,MEIE E L U " kontor avatudj kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kblmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - auõhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. - 1 p.l.
„MEIEELU" teHimishinnad: Kanadasl a. $43.00,6 k. $24.00,
3 k, $15.00. © USA-sse l a . $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
§ Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7:00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupõstilisa üle­meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
• ^ ' • . • • • •..' ,)
ÜKSIKNUMBER - 75e
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.00,
- • tekstis $5.00. '
Kanada indiaanlaste asjad ei ta­ha
kuidagi areneda. Esimeste mi­nistrite
(nii kutsutakse nüüd |pro-vintsivalitsuste
peaministreid) ja
indiaani suguharude pealikute
konverents peaminister B. Mulrö-ney
juhtimisel Kanada indiaanlas­te
õiguste inkorporeerimiseks ^jõ-hiseadüsse
lõppes järjekordselt
fiaskoga. Ei leidunud niipalju ||iro-vintside
peaministrei|d, kes oleks
valmis olnud oma kätt tõstma in­diaanlaste
küsimuse pooldami­seks;
Pealegi puudusid keskvalit­susel
detailid selle kohta, mida
peaks siis tähendama indiaanlaste
inkorporeerimise küsimus.
Kuid paistab, et |0meti on jõud­nud
kätte maa päriselanike-iindi-naalaste
ja hilisemate asukate va­heline
arvete õiendamine. Asukad
tulid parema relva ja majandusliku
ahnusega Põhja-Ameerika konti­nendile,
tarvitasid vägivalda ja võt­sid
omale mis meeldis^ Pikk ja vae­valine
on olnud indiaanlaste võit­lus
oma territooriumi, loodusvara­de
ja õiguste eest. Seekordne kon­verents
pidi indiaanlastele andma
osalise suveräänsuse ()ma asj^ade
korraldamiseks ilma omaaegsete
asukate ja nüüdsete võimumeeste­ta.
•/
Kanada indiaanlased omavad,
paljude kanadalaste poolehoiu
oma püüdlustes. Keskvalitsuse
omapoolsed püüdlused selles kür
simuses on olnud nõrgad või pare­mal
juhul oskamatud. Keskvalitsu­se
emissaaride tegevus ei ole and­nud
indiaanlastele vajalikke tule­musi.
Indiaanlane on jäänud metsi­kule
maastikule majandusliku ta-gäjõuta
ja paistab, ka eidasipüüdlu-
B R tahteta.
Nelikümmend aastat on uufe asu­kana
võimalus olnud jälgida Kana­das
indiaanlaste arengu küsimust.
Matkal lää'nest itta sööbis mällu
üksiku indinaanipealiku kuju täies
rahvusrõivas ja sulgedega peas
seismas sünges kevadtuules Banffi
ja Calgary vahelisel teeveereel pöial
kaasa sõiduks püsti. Pealik oli ku­sagile
teel, Kuid möödasõit oli nii
kiire ja ootamata, et pealik jäji tee-verele
maha tema rahvuslikud rõi­vad
lehvimas sünges kevadtuules.
See pilt ei ole aastatega kustunud ja
vaevab hinge.
Kuid see pilt on ka sümboolne,
l^anada elu on indiaanlastest möö­da
kihutanud ja indiaanlased lOn
jäänud sinna, kus nad olid. Valit­suse
rahalised lisad ja administra­tiivne
abi ei ole suutnud indiaan­laste
olukorda parandada. Bruce
poolsaare osana on Cape Crockeril
suur indiaanlaste ala metsi
maad ilusas looduses. Valitsuse
abiga on sellest üks osa padrikust
puhastatud, paar hoonet püstitatud,
sissesõiduväravad dekoratiivsete
indiaanikujudega ülesse pandud,
indiaani vigvamid ja elusuuruses
punanahkadega tehtud, veidi randa
puhastatud, mõned kanuud varu­tud
jne. Kuid see tehti juba aastaid
tagasi.
Nüüd Oli see laagriplats näitamas
mahajäetuse märke. Väike muu-seum-
chitus on lukus ja valve puu­dub.
Vigvamid koos kujudega on
upakile. Välikäimlä on mustuse tõt­tu
ligipääsmata. Metsa all on ainult
paar sõidukit telkidega. Poekeses
mälestusesemeid ei leidu. Võib­olla
ainult mõni postkaart. Indiaian-lasi
kusagil ei näe, kuigi just neid
tahetakse näha. Teateid oodatud
programmidest ei ole.
On ju selge, et süüd otsida tuleb,
indiaani reservaadi oma inimeste
juures, sest nad ei näita aktiivsuse,
tahet. Ometi tuleb küsida miks puu­dub
aktiivsuse tahe. Võib-olla on
see sellepärast, et valitsus laagri-platsi
neile valmis ehitas ja nad ise
seda ei saanud teha. Või on ajaloo­line
pettumus asukates niivõrd
sügav, et punanahad elavad meel-
, samini padrikus kui valgvete turisti­dega
kokku puutuda. Ometion eba­õige
indiaanlaste küsimusele käe­ga
tüüa ja neid jätta edasi kultuuri­lisse
ja looduslikku padrikusse.
Nad on huvidega inimesed, kui
neid huvisid ainult äratada.
USA-s on selleks abi juba leitud.
On leidunud kogemustega organi­seerijad,
kes valitsuselt saadud
sum nasid koondavad kapitaliks,
mida siis majanduslikult rakenda­takse.
Selle kapitaliga ostetakse
maad, majanduslikke ettevõtteid,
tehakse investeeringuid, mis siis
investeerijatele suuremat kasumit
toovad. Sellistest summadest osteti
kusagil 23 miljoni dollari eest ts-menditehas,
mida siis punanahka*
dele ringi näidati. Nad olid ülimalt
huvitatud: „Näe, nüüd kutsutakse
,sir'ideks'."
Sellest selgub, et indiaanlased
on huvitatud olema ka ,sir'id' ja val­mis
metsast välja tulema kui või­malused
antakse. Võib olla, et Ka­nada
indiaanlastele osalise auto­noomia
andmine on selleks tegu­riks,
mis neid suuremal määral ül­disse
tsivilisatsiooni ka indiaanlas­te
kultuuriga üldisse ühiskonda
sisse lülitab. Sellest oleks suur ka­su
kogu Känadale ja vastuseisvad
provintsid peaksid omakasu-polii-tika
vahetama uute ühiskondlike
arusaamade vastu, mida keskvalit­sus
praegu p ü ü a b.
Ühendriikide 2. piirkonna apel­latsiooni
kohus otsustas l . aprillil
Karl Linnase N. Liitu saatmise kü­simuse.
Pärast seda tema väljasaat­mine
oleneb kohtuminister Edwin
MeeseVi korraldusest. Karl Linna-sele
antud aeg asüülimaa leidmi­seks
lõppeä 15. märtsil. Kaitsead­vokaat
Ramsey Clark palus kohtult
ajapikendust30 päeva. Selleks anti
aega 15 päeva, OSI (Office of Spe-cial
Investigation) advokaadi Ru-dolph
Giuliani ettepanekul. Arves­tati
erilist survet, mis nõuab Karl
linnase kiiret väljasaatmist N. Lut­tu.
Ükski teine riik ei ole seni nõus­tunud
Karl Linniasele asüüli and­ma.
K i i r e otsuse tegemist K a r l Linnase
väljasaatmiseks USA-st nõuavad
juudi organisatsioonid. Nende arva­tes
on Linnase väljasaatmisega.liiga'
kaua aega venitatud ja N . ^ Liidust
saadud tunnistused on küllaldased
tõendid selleks, et Linnas on šõjakur-jategija
ja teda tuleb karistada nende
kuritegude eest. Tema olla kaastegev
olnud vähemalt 400 isiku mõrvamir
sel; 12.000 seast, kes saadeti hukka­misele
Tartu kontsentratsiooni-laag-rist
aastatell941/42.
Karl Linnase tütred ja eesti ühis­kond
Ühendriiges ning mujal raevut-seb.
Mitmed ajalehed nõustuvad sel­lega.
,,The Christian Science Moni­tor
(30. jaan.) kirjutab, et Karl Lin­nase
v ä l j a s a a t m i n e N . Liitu on vastu­olus
U S A õ i g u s m õ i s t e põhiprintsii­pidega.
Linnas on N . Liidus tagasel­ja
s u r m a ' m õ i s t e t u d 1962.a. Tema
saatmine sinna t ä h e n d a k s Linnase
saatmiseks mahalaskmiseks N , L i i ­dus,
põhjusel et ta ei m ä r k i n u d USA-sse
asumisel oma kuulumist Tartu
Omakaitsesse saksa okupatsiooni
ajal.
U S A Immigratsiooni ja kodakond-susekohus
ning OSI selgitasid and-ministratiiv
korras K . Linnase süüte­gu
puudulike andmete esitamiselloa
saamiseks USA-sse asumisel ja-ots-ustasid
temalt võtta ära U S A koda­kondsus
ning saata maalt välja. Kc^
Linnase sõjalised kuriteod, milles
juutide organisatsioonid teda süüdis­tavad,
et tulnud selgitamisele krimi-naal
kohtupidamisekorras. Kohtuli­kult
Karl Linnas on süütu sõjalistes
kuritegudes. •
15.000. KIRJA
Karl Linnase väljasaatmise pidur­damiseks
N . Liitu on saadetud presi­dent
Reaganile ja kohtuminister
Meese'ile üle 15:000 kirja telegram­mi,
5, märtsil olid eesti, läti ja leedu
keskorganisatsioonida esindajad
koos K. Linnase tütre A n u ja kaitse­advokaat
Ramsey Clarkiga kohtumi­nister
Meese'i juures oma seisukohta­de
selgitamiseks ja kohtuministrilt
lubaduse taotlemiseks, et Karl Lin­nast
ei deporteeritaksN. Liitu.'Koh­tuminister
neile mingit kindlat luba­dust
ei andnud. Kokkusaamist K.
Linnase tütardel ja kaitsadvokaadil
president Reaganiga ei ole olnud.
Long Islandi ajalehe „ N e w s d a y " tea­tel
(märts 18) on endine president
Reagani nõuandja Patrick Buchanan
m ä r k i n u d ühes oma ü l e s t ä h e n d u s es
memo) jutuajamise kohta president
Reaganiga, et president ei poolda K ,
Linnase v ä l j a s a a t m i s t N . L i i t u ja ta­hab
n ä h a , et U S A kohus v õ t a k s selgi­tamisele.
K; Linnasele sõjalisele kuri­teod.
P. Buchanan'! ülestähendus on
kutsunud esile mitmesuguseid tõl­gendusi,
kaasa arvatud see, et kohtud
U S A s on iseseisvad oma otsuste
tegemisel ja presidendil ei ole õigust
kohtule ettekirjutisi teha,
26. märtsi õ h t u s e s CBS TV-saates
•,,Firing Line", W i l l i am Buckley koos
leedu advokaat Paul Zumbakes' iga
küsitlesid 40 minutit kestel endist
OSI direktorit A l l a n Ryan'i K a r l Lin­nase
deporteerimise k ü s i m u s e s . N ad
püüdsid.selgitada Ryan'ile, et K. Lin­nase
saatmine N . Liitu ei ole õiglane.
Süüdistused tema vastu on sepitse­tud,
valed ja täis v a s t u r ä ä k i v u s i.
Nõukogude kohtud ei ole oma tege­vuses
iseseisvad ega õiglased. Kohtu
otsused on ette kirjutatud valitstuse
poolt. Karl Linnase surmaotsus tehti
avalikkusele teatavaks 6 n ä d a l a t en­ne
kohtulikku süüteo arutamise al­gust.
Videolindil N . Liidust saadetud
tunnistajate käitumisest ja seletuste
andmisest v õ i s järeldada^ et need isi­kud
olid saanud põhjaliku etteval­mistuse.
Neid tunnistusi ei tohiks
keegi t õ e p ä r a s t e k s lugeda, sest neis
leidub v a s t u r ä ä k i v u s i , mis kohtuli­kus
menetluses selgitamist vajavad.
JÄr S E L G I T A M A TA
A l l a n Ryan jättis sellele tähelepa­nu'
omistamata ja mitmel korral too­nitas,
et väljaspool kahtlust (beyond
resonable doubt] K a r l Linnas on süü­di
sõjalistes kuritegudes. Selle väit­miseks
temal ei olnud mingit juriidi­list
alust, Ta lihtsalt kordas juutide
organisatsioonide süüdistusi, mida
kohtud ei ole t õ e p ä r a s t e k s lugenud.
Põhjendamata süüdistuste omaks­võtmise
eest A l l a n Ryan peaks kao­tama
U S A - s õiguse esinemiseks pro­kurörina.
Mr. Buckley ja Zumbakes
pidanuks selle esile tõstma TV-saa­tes.
A l l a n Ryan'ile anti liiga palju
aega oma põhjenduste esile toomi­seks.
.
. Toronto Eesti Majas reedel, 27,
märtsil oli diskussiooni teemaks ..Sõ­jakurjategijad
ja meie p o l i i t i k a " . SeL
gitajateks olid prof. Tõnu Parming ja
M a r i - A n n Rikken USAst. K u i sõna­võttude
osas ühe k ü s i m u s t e esitaja
poolt loeti eesti ü h i s k o n n a s veaks
tagasihoidlikkust juutide s ü ü d i s t u s te
tagasitõrjumisel ja nõuti vaturünna-kule
minekut, siis prof. Parming-ja
pr. Rikken avajdksid arvamist, et aeg
selleks oi ole kohane. Jäi selgitamata,
miks?';
/ • . • . A,N.
and ^eiicatessen
.2851 LawrenceAve. E., 261-2238
(Hillsjde Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sümiipäeva kringlid tel­limise
peale. © Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin- .
gid, suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
s Druq Mart Morninaside Mdl
Prescrsptions D Patient Record System for Senior Citizen
We deliver © Kojutoomine
KICHARD L E W I S P H A R ^ Ä C Y LTO.
255 Momingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3
. E ; PAOMEES TEATAB
, , uue hambaarsti-kabineti avamisest
600 Sherbourne St., Süite 81 5, tek 923-4499.
. EndiSuBlt võtab vastu patsiente 2 Carey Rd.
Tel. 483-2558
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja tnineraalid.
Nõuanne ja sõbralik teeni^nine eesti rohuteadlase A. TOIGERj poolt. ^
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1M6. Tel. 463-5125
Tehke oma pühadeostud eestlastele tuntud
cake (md cüjjee shof ma
)n(ö (^nl (416)769 98f5i
1 /2 blokki idapool Jane'i subwayd
Suurepärased TORDID, KOOGID, KÜPSI-SED,
SAIAD ja Š O K O L A A D I D — kõik oma
tööstuse saadused. Me mijüme ka impor-teeritud
šokolaade ja maiustusi.
Avatud: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev,
laupäev 9.00-6.00, neljapäev 9.00-7.00,
reedel 9.00-9.00
[eie Elu" nr. 14 (1934) 1987
•39
INGISSE
ALATES MONTREALIST
lendab
kolm korda nädalas
Kui alustate lendu Torontost, viib teid A i r Canada lennu­l
i i n i lennuk Montreali Mirabeli lennujaama. Sealt edasi
Helsingisse sõidate Finnair'i DC-10 lennukiga. Soodsama­te
hindade saamiseks mujalt Kanadast pöörduge oma
kohapealse reisibüroo poole.
Valige sõiduplaanist teile kõige sobivamad ärasõidu ja
tagasiXuleku ajad. Reisi kestvijs ei saa olla kauem kui 6
kuud või vähem kui 7 päeva.
ÄRASÕIDUD Hinnad Montrealist - Hinnad Torontost
1987:
10. märts - 27. märts
28. märts - 21. mai
22. mai - 15. juuni
16. juuni - 16. august
17. august - 20. sept.
21. sept.-31. oktoober
1. november - 4. dets.
5. dets. - 11. dets.
12. dets.- lb,dets,
29. dets." jaan
$839
l i l l.MnM'il '
629 84 899
i\ l,;||isrr| Su
£74 90
749 562 75 809 607 81
839 629 84 899 674 90
939 704 94 999 749 100
839 629 84 899 674 90
749 562 75 809 607 81
699 524 70 759 569 76
749 562 75 809 607 81
839 629 84 899 674 90
749 562 75 809 607 81
Lisainformatsiooni saamiseks pöörduge oma reisibüroo
poole või helistage Finhair'i.
TORONTO (416) 927-7400
MONTREAL (514) 282-1173
VANCOUVER (604) 687-7582
Antud hindadele ei ole juurde arvestatud Kanada lennutaxi. Reservat­sioonid
tuleb (eha vähemalt 20 päeva enne ö^vdiSõiiM. ^oiAnhmmdi või­vad
muutuda ilma eelteateta.
NÄDALAKROONIKA
(D Liibüa sai oma pikaajalises sõjas
lõunapoolses Tshaadis kahe suure­ma
kaotuse osaliseks, milledel või­vad
olla raskemad tagajärjed dik­taator
Gadafi valitsusele, jaanuaris
kaotas Liibüa Tshaadis oma Fada
lennuvälja ja möödunud nädalal
vallutas Tshaad tagasi suurema
Faya Largeau baasi koos väljaehi­tatud
lennuväljaga. Nüüd ei ole
Liibüal enam Tshaadi jäänud üh­tegi
suuremat baasi. Arvatakse, et
Gadafi kaotused Tshaadis Võivad
tuua vapustusi Gadafi rezhiimile.
© Ukraina arhivaar William Turc-hyn
kinnitas Clevelandis, et ta on
avastanud tõendeid, et John Dem-janjuk,
keda Iisraeli kohtus süüdis­tatakse
sõjakurjategijana, ei ole
see„Ivan Hirmus", kellena Dem-janjukki
tahetakse süüdi mõista.
„Ivan Hirmsana" tuntud isik olnud
rahvuselt sakslane, kuna Demjan-juk
on ukrainlane. Arhivaar on oma
tõendid saatnud Iisraeli Demjanju-ki
kaitsjale.
® NATO riigid Türgi ja Kreeka olid
paari päeva jooksul valmis ükstei­se
vastu asuma sõjajalale Egeuse
meres asuvate õli-alade uurimise
pärast. Kui Türgi saatis sealsetesse
rahvusvahelistesse vetesse õliotsi-mise
uurimislaeva, mobiliseeris
Kreeka oma merejõud. Kriisi lävel
tõmbusid mõlemad pooled siiski
tagasi. Türklased teatasid, et nad
teostavad uurimisi nüüd ainult
oma territoriaalvetes, kui kreekla­sed
toimivad samuti.
® Välisminister Joe Clark teatas
parlamendis, et Kanada valitsus on
otsustanud esialgu jätta Kanada
saatkonna Helsingis alles, kuigi mi­nisteeriumi
kokkuhoiu teostami­seks
saatkond oli määratud sulge­misele.
Helsingi saatkonna sulge­mise
otsus kutsus mitmelt poolt
välja teravaid proteste.
@ EndineUSA välisminister ja NA­TO
ülemjuhataja Euroopas kindral
Alexander Haig kirjutas alla amet­likele
pabereile, millega ta seab
ennast üles üheks vabariiklaste kan­didaadiks
Ameerika presidendi
kohale. Erakonna valimistel esmev
kandidaat presidendi valimistel
1988. a. valitakse vabariiklaste era­konna
kongressil
% President Reagan teatas Was­hingtonis,
et välisminister George
Shultz läheb Moskvasse, et pidada
li-läbirääkimisi
Nõukogude Liiduga
lepingu sõlmimiseks keskmise
kaugusega rakettide Euroopast
väljaviimiseks, milleks Gorbats-hov
andis põhimõttelise nõusoleku
ja USA poolt esitati venelastele
vastav lepingukava. Teistel teade­tel
toimuvat välisministri Shultzi
sõit Moskvasse 13. - 16 aprillil.
Sealsetel läbirääkimistel arutata­vat
ka hiljem sel aastal Reagan-
Gorbatshovi uue kohtumise võima­lust,
i
® Kõnes Ameerika rahvale võitis
president Reagan om'aks. et Iraani-le
relvade müügi operatsioon oli
„eksitus" ja võttis endale kogu vas­tutuse
administratsiooni amet­konna
tegevuse eest sel alal. Kõne
rahustas Ameerikas tekkinud äre­vust
relvademüügi operatsiooni
pärast ja nüüd öeldakse, et Reagan
on riigivalitsemisel „jälle sadulas".
® Nõukogude kaugelennu pommi­tajad,
mis teostavad lähenemislen-de
Ameerika mandri rannikule, on
võimelised kandma aatomipomme,
ütles Ottawas Põhja-Ameerika
õhukaitse NORAD-i uus ülem kind­ral
John Pietrowski. Vene uued Ka­ru
H-tüüpi kaugelennu pommita­jad
on varustatud ristlusraket-tidega,
milledel võivad olla aatomi-laengud.
Need pommitajad teosta­vad
harjutuslende Põhja-Ameerika
rannikule, nagu see toimus alles
hiljuti, ja NORAD-i õhujõud on ala-ti
valmis nende tagasitõrjumiseks.
® Ottawas viibis Nõukogude mara-tonsuusataja
Dmitry Shparov, kes
organiseerib tuilevaks aastaks nõu­kogude
suusaekspeditsiooni Vene
Artikast, Nova Zemlja põhjatipult,
üle põhjanaba Kanada Artika põh­japoolsele
saarele. Shparov soo­vib,
et ekspeditsiooni iMiikmeli-sest
meeskonnast võtaksid osa ka
kaks kanadalast. Viibides Kanadas
soovib ta saada Kanada nõusolekut
selleks ettevõtteks ja leida kaht
kanadalast, kes oleksid nõus seda
ekspeditsiooni kaasa tegema.
® Ühendriikide Rahvusliku Julge­oleku
Nõukogu endine abijuhataja
koi. -Itn. Oliver North, kes taganda­ti
oma kohalt, on korraldanud Nica­ragua
kontratele Ameerikast 100
miljoni dollarilise toetuse saamise
eraisikute ja organisatsioonide an-netusfena,
teatas üks kontrate juh­te,
Alfonso Robels. Toetused on
antud kahele kontrate organisats
sjoonile.
nMeie Elu" nr. 14 (1934) II
c m
9
V;
.Leegi
Toronto „Kalevi" lipkonij
skautide „Lcegionäride" n
histas 13. mqjrtsil 35. aasj
Toronto Eesti Maja kohviki
gionäride" pere koos küli
abikaasadega kogunes pic
kokkutulekule. Pere asi
märtsil 1952.a. endiste vand
di-ealiste sõdurite poolt, k(
kordseh vahetasid relva sl
pi vastu. Algul tegutses
skautide perena, peagi
liikmed vanemsknudi easti
perest sai vanaskautide ül
Avasõna iiidulikulo kokki
lo ütlos poHMiiees vsk 1, K;)
Ta loidis, oi ühoks vanaskauf
ülosandoks Uinapäoval o
skaiitliiso koondamino ühij
vuslikuks porok.s. Püüamo hl
koi soda idoalismi ja onliisid
innustas moio oolkliijaid.
keesloogioniiro mälestas vj|
moos skm K. Novok. af) aastl
on poro kaotanud oma r i d a j
misod kaasloogionärid: vsk
skm F,. Poo t su, õ p . 0. Poi lo J
Lukas, vsk K. Astok, vaul
järve, vsk A. Saarpuu, ski]
na, skm H. jaagusto, skn
borg, vsk A. Purje ja vsk P , ' l |
Aastapäeva kohase kõnoj
noorp(M'emoes vsk P. \\\\\\
sõnavõtus ta rõhutas in^sti
75. sünnijiäeva, ,,],oogionä|
aaslä])äeva. ja et temal enda
saabuval suvel 25 aastat (1
hundulaagrist Kotkajärvel
möödusid aastad skaudinal
gus ka, et tüdrukud meeldi
nosid aastad sõhuode W.'^K\\\\
govusrikast(^ ja sinklusto}
päevad, matkad, motsamä|
Naljatoonis esitatud malest
sid esile scula ilusat aoga j<|
Eesti Ühispan;
* (,Algus osiküljol)!
aruande kandis ette Toon
selja. Koosolek kinnitas k|
dod (^sitatud kujul,
VALIMISED
Juhtkonna • koossiMsus
tõttu muutust ei tiikkinud,
põhikirja järgi valimisele
ametikohad täideti sama
tagasi valimisega,
Kuna välisrovidont C.un
olnud haiguse tõttu kohal,
raporti olto abihHd<ur Isgb
19B7,a. eelarve (isitas abil;
tor Hmola, Ta t(^'Uas, (^t tnd
tamisol on seatud eesmärg
dada ärjsoisu, suurendac
5% aastas, otsida liiknu^sl
rondami.sr^ võimalusi, pii
keskmine intr(;ss 9%, piiii(
da .ka])ital võimalikult lii
Eelarves ettenähtud loo
jääk oli näidatud 227.000
Eelarve kohta küsimusi
see kinnitati (^sitatud kuji
ANNETUS JA FOND
Koosolekul algatatud
punkti all tuletas Hans M(j
oma"juba varemkäsitlotucl
kut, panga ,,kundede" hf)|
sentidest koguda 5% moifJ
ganisatsioonido toetusoksl
di samas Egbert Rungo
toetuseks •t.š(d<i milhj
sona mainis, et see on
tema hoiuste intressist, Kl
aktsepteeriti annetus aplil
Edasi teatati, et H. apr. uf
Maja keskmises saalis ecsl
vuse õhtu, tähistamaks
panga asutamist 85 a. laj
75.a. juubelit.
Lõpuks teatati Artur Ej
molise fondi loomisest n([
õppimise võimaluste i(|
Sinna fondi oli annetanm
baumi lesk, kirjanik. Sain
hambarahana" 5000 dol
ga et pank soda fondi tol
T
>0 '
Ühenduses on Jõud
KINKIGEl
ESIJVIENI
\
Pank avi
Taitid