Meie Elu = Our life, December 3, 1981

              1 -u " J U I I
t l , » '
h657) 1981 „Meie Ek" mr.
.•.•.•.•/.•.•.v.\«'/.'
|a, Kaius
Haamer
iipegi
heks
)idas Win-fma
aasta
jaL.Centre
jselts). Se-
?oo lahkus
leheks va­lude
am-läbirääki-ie
öelmut
Idusel on
^-enistused
ide oma
|on oln^d
)iiskop K.
sätteks on
:^d ja seJ-iäk.
Kuna
selt ei ^ ta­la
usuas jä­nkus
ko­linud
seda.
lv siis leiti
Ine komis-lidi
kiriku
laarvet.
Imetati H.
|mas seni
jntre poolt
naiseci val=.
pibu. Kiri-ple
ja jõu»
ib samas
Ibril kell 3;:
[aduse üli-esti
jõulu-pkud
alati
bdayad se­ll
A
es peetak"
tus jõulu-päeval
ja
iumalateer
|i 3 päeval,
jgude iiik-ega.,
Mõle-wstab
piis--
nistiks E;
ärast Uue
ub kiriku:
Ine-
JOÄNN
[tavatele,
täpäeval;
ütar
E
oz.
ks
lon saanud
>rd „Meie
ittoni lu-iilitus
lugu.
^oksul mär-lä
selle kät-
)gutud and-meie
lehs
ildToom-l
Hainilton,
1. Need and-fUxÖk
edasi
[res, lehe pa-
Us lugejale.
MEUÄPÄEVÄL, 3. DETSEMBRIL
.'rWIWtlHill
aos:
Koli mägedelt avaneb maaliltsie pilt Pielineni järvele. All — Apost­liku
Õigeusu kirik Bomba kiilas. ^InaKungla
Finnairi poolt korraldatud iganä­dalane
ringreis suvekuudel „Bomba
Cruise", viis mind Põhja Karjalasse
Pielinen suurjärve piirkonda,' mis on
Saimaa veekogude põhjapoolseim
järv ja suuruselt 6. soome järvede
hulgas. Ringreis viis mind Kuopio'sse
Murnies*se, Koli'sse ja J[oensuu'sse,
Saimaa järvede maastikulisele ilule
d ole, teist võrdset maailmas.
Kuopio asub 35 minuti lennu kau»
gu.sel Helsingist. Vihmase ilma tõttu
'jäi maastiku ilu lennuki aknast nä­gemata.
Linna nägin ainult läbisõi­dul
. Vanad' puumajad on kõrvuti
kõrgehitustega; IžSMlomeetriliijie au­tosõit
läbi. Karjala maastiku Nfir-mes'se
andis aga võimaluse nnaastku
ilu nautimise'ks. - Järved, metsad ja
väikesed talud teede ääres olid jär­jest.
vahelduv pilt. Laante suurus ja
puude kõrgus on aukartust ärätaiv.
Öeldakse, et mets on spime ix)hel|ine
kuld. Sirged männid, kuused ja val°
ged kased on igaF pool:
Nurmes'e linn 'asub Pielinen järve
põhjapoolsemas otsas. Li^nna ligidal
asuv Bomba Maja koos Karjala küla­ga
on kujunenud karjala kultuuri: ja
traditsioonide elavaks keskuseks.
Karjala rahva kombed, toidud, keel
ja isegi riietus annab sellele piirkon­nale
ainulaadse omapära. Keele kõla
ja sõnad 's}ar|nanavad iLõima,-Eesti
murdele, ' :
Bomba Maja ehitati originaalselt
1855. a, Suojärvi Kuikkaniemi piiir-konda.
JPärijate omavaheliste lahk­helide
tõttu lammutati ehitus, 1934,
j ^ isegi palgid jagati viie venna va­hel.
Bomba Maja uuesti ehitamise
i dee tekki s 1960 a. koos Kar j ala kul-tuuri
jäädvustämibe mõttega ja Kar­jala
küla rajamisega,
Hoone valmis; augustis 1975 ja on
suurim pal^ehitus 'Skandinaavias.
Koos Karjala külaga hõlmab ehitus­te
kompleks 25 hoonet. Bomba ja
Pielinen :järv on lahutamata- mõis­ted,
mis igal suve! kilmneid tuhan­deid
turistid kokku toob. |;
Bomba Maja iäbi nelja korruse ula-tuv
restoran on irapone^riy nii oma
ilu, kui ka maitsekalt valmistatud
toitude poolest. Soome/ leib ja või
maitses nii hea, et -juba sellest, oleks
võinud kõhu täis süüa. Puust-pütti­des
ja kaussides olid välja pandud
värsked toidud talust ilma 'künst-ainete
juurde lisamata. Leivad, jSaiad
j a rahvuspärased küpsised, värske
piim ja maitsvad supid. Fudrud ka­teldes,
mitmet sorti alles värske
või püttides, puunoad sees. Ka pole
ma kusagil suuremat.kalatöitüdi va­likut'näinud.
Päev lõppes pika jaltt-.
tuskäiguga metsa ja ortõdoks kiriku
juurde. Karjala elanikkond ikuiulub
peamiselt apostlikku õigeus
m,kõrgem meie Munamäest. Kolist
on kujunenud suur talispordi kes­kus.
Karjala talv novembrist aprilli>.
ni on lüimerikas ja võrdlemisi sobiva
temperatuuriga suusaspordile. Kui
'Nurmes oli ilus, siis Koli mäelt v^a-de
Pielinen'ile on võrreldamatult
ilus, mida ei oska sõnadega isirjel-
.dada.
Suure käekoti tõttu ei lubatud mui
suusatõstukeid, kasutada. Ronisin
treppe mööda kõige kõrgemale. Olin
teinud otsuse imetleda ilu mida Loo­ja
on nii meisterlikult vorminud. •
. Meljatünnine laevasõit Nurmes'est
Koli'ss^ oh nagu ilusa värvifilmi vaa­tamine.
See on Soome ilusam osa ja
seetõttu on ka Finnair'! ringreisid
sinna korraldatud. Reisi kestel aipti
heas inglise, soome ja rootsi keeles
informatsiooni. Meeleolu' laeval oli
hubane. Igaüks tutvustas ennast ja
'kõik tundsid^end ühise perena SCM>
me ilu jä külaiislalikust nautides.
Laevasõidud algavad tavaliselt peale
palkide parvetamist, juuni, keskel ja
.kestavad augusti lõpuni. Ilus aeg
Soomes reisida,- on juuni—njuüli. Au­gustis,
septembris võib rohkem vih­ma
saada kui päikest näha.
70 kilomeetriline bussisõit .Koli mä=
gedest Joensuu'sse on jällegi vahd-
: dusriikas. Vaated bussi aiknast on
võrdsed piltpostikaartiga mida tu-ristiid
Soomest Icoju saadiavad. Kui
Joensuusse jõudsin, olin veendunud,
et Karjälät võib kindlalt Soome ilu­samaks
-osaks pidada. Kahju, et osa
sellest hõimuvennad pidid venelastele
loovutama.. ^ -
44'000 elanikuga Joensuu on Põhja-
: Kar j äia. pealinn, süda ja hing. On
palju parke, laiad tänavad ja mood­sad
ehitused linna südames. Raekoda
kanali ääres on ElielSaarineni ka­vandatud.
Ringi sõites torkab suma
ortodoks-kirikute hulk. Olles maan­teede,
raudteede ja veeteede ristu-misekohal,
on Joensuust-lcujunenud
turismilinn. Helsingi on ainult 45 mi­nuti
tee kaugusel. .
./(Järgneb)/
©rliieyad kylfuurlliseci iagajsohjcidi
mitüiesygustest Kanada osadest. Selle suurepärase maa
elavad Ja kasvavad koasa
Meie pani|s mitmekultuurile on-suurem
kümnendal aastapäeva
aastal kui kunagi varem on olnud, ja
tulevik kujuneb pealgi hiilgavamaks.
Pühitsege nieiega'koos minevikku,
käesolevat ja tulevikku. Tulevik toob
meile parema arusaama meist endist
ja meie maast — kasvame koos.
GROWING TOGETHER
ANNIVERSARY 10 aastat tagasi valitsus formaalselt
tunnistas meie suurepärase maa
kultuuri mitmel^esisust ja pani aluse
mitmekultuuri poliitikale.
See oli uus panus kasvavale arengule
ja vaimustus saada aru paljudest
päranditest mis on vorminud meie
rahvuse. ^ \
ANNIVERSAIRE.
EPANOUIRENSEMBLE Minister of Stat©
Multiculturalism
MInistre d'Öa«
Multiculturalisme
Colkge'is pühapäeval, 29.. noY, kõnelejaks E. V. Saks (paremal).
Foto—0. Haamer
ee
Tartu Ülikooli aastapäeva
Tartu Gollegeis J. nov.
üliõpilaste toetusfondi hooldajaks.
Juriidiline nõuamie kohe vajalik.
' Tel. 699-2561 — Ä. Rebane
1'
Pielinen järve ja ümbruse ilu mau-timisdks
on parem yõinialys laeva
pardalt. Üle saja aasta odla^ad;:sel­lel
järvel sõitnud. 'Murmese ajalugu
ulatab 19. sajandisse, Lieksal 4 sa­jandit
tagasi. Koli poolsaarel on Koli
raäpji, •347 meetrit kõr^e —- seega 30
11
osalise tööjõuga.
^" - Tel. 466-09SS
M. Kreemi (korp! Sakala) avasõna»
le järgnes traditsiooniliselt „Gaudea-mus
igitur" sellele järgneva teadusli­ku
kõnega. Kõnelejaks Edgar Valter
Saiks, teemaks: ,;Seitsmesajase orja-põlve
analüüs".
Dr. E. Aruja kõnelejat tutvustades
märkis: E. V. Saks on sündinud .1910
a. töösturi pojana, lõpetanud Treff-neri
gümnaasiumi 1925 ja Tartu üli­kooli
õigusteaduskonna 1933 a., oli
Üliõpilaslehe peatoimetajaks 32/33.
a., oli Tartus „Päeval'ehe" esindajaks
ja „Vaba Sõna" toimetuse liige, k i^
jutas 19-aastaselt romaani Jaan Ta-mar"
ning hiljem ,yHanriibali rahvas"
ja „Arm,uke", oli Lutheri asjaajaja
direktoriks (1939) ja 1942 Sindi Teks°
liil-inianufakt. juhatajaks, 1944 a.
lahkiiG: kodumaalt Soeme ja sealt
Rootsi olles Stoikholmis „Välis-Ees-ti"
asutaja j ^ peatoimetaja. .
E. Saks oma Icõnes väitisj, et „orja-templi
otsaette löömine on rabvusli-
Ivii uhkuse puudus". Tema uurimiste
kohaselt olid orjadeks sõjaretketelt
kaasatoodud sõjavangid. Vanas eesti
keeles puudus sõna ;,ori" .praeguses
mõistes. Ori tähendas täkku, orjuse
all mõisteti teenistuses dfekut, ,,Ju­mala
orjus" tähendas jumalateenis­tust.
Kõneleja väitis, et talupojad
pole kunagi olnud pärisorjad, vaid
• orjaaja propaganda algas 18. sajan­dil
venelaste poolt, et lõhkuda Lut­heri
'kirikut ja eestlaste ning salkslas-te
vahekorda. K . R . Jakobson d i kõ­neleja
arvates väikese haridusega ve°
ne agent. Kõneleja arvates on ülim
aeg ajalco õpperaamatutest välja
iookida „Seitsmesajaaastane orjaöö".
Kõnes } esitatud väidete uudsus
ijustas aktuse kavast kcr/alekal-
E.I.T. Naisringi Torontos avaldab
tänu kõigile, kes kaasa aitasid 1. nov.
Eesti Majas moenäituse heale korda-^-
minekule.
Samuti pälvivad tänu pr. S. Preem,
hra'E. Lngand, pr. H. Salumets, pr.
M. Tiido, pr. H; Maider, pr. E. Moks,
pr. M. Ändre-Lupp, pr. A. Missler,
hra A. Mihkelsoo, hrä A. Liik or-ikestriga,
Suurim tänu modelüdele ja
naisringi liikmetele.
JUHATUS
dumist ning kõnelejale esitati rida
küsimusi nagu: „Palju maad kuulus
mõisale ja palju talunditele?" Vas­tus:
„Tallundi tele, kuulus maad roh­kem
'kui mõisatele." Küsimusele:
„Millega seletada Aleksander II dek­reeti
talupoegade vabastamisks?" sai
vastuseks: „Dekreedis ei mainita pä-risprjust!"
Pianisti haigestumise tõttu jäi: ära
kavas ettenähtud klaverisoolo. Selle
asemel näjtas dr. E. Aruja valguspil-te
diapositiividelt alates - ja lõpetades
Ülikooli peahoone vaatega ning pak­kus
huvitava läbilõike Tartu Ülikoo­li
ajaloost valguspiltides.
Aktus" lõppes hümniga. •
Punane Rist
süüdistab
väikseid vend
Rahvusvahelisel punase Risti
'kongressil, mis lõppes Manilas, Filip-piinidel;
14, nov. süüdistati seiii ka­sutamata
teravas toonis riikide va­litsusi,
kes ei anna luba Rahvusvahe­lise
Punase Risti esindajatele maale
tulekuks ja vangide külastamiseks.
SOO^d^legaati 121 riigist võtsid vastu
resolutsiooni,, milles eriti süüdista­ti
Afganistani ja Abessiinia valitsusi
selles, et| nemad ei ole lubanud Pu­nase
Risti esindajatel tulla maale ja
külastada vange vastavates laagri­tes.
Ogadon kõrbes ei ole Abessiinia
valitsus lubanud ?R. esindajatel kü­lastada
ka põgenike laagreid. Kõigi
maade esindajatelt nõuti, et nende
valitsused peaks kinni pidama Genfi
konventsioonist ja võimaldama Pu­nase
Risti; esindajatel tulla maale,
külastada vange ja tutvuneda nende
olukorraga.
N. Liit on seni ignoreerinud iga­suguseid
Punase Risti kokkuleppeid
ja nähtavasti t(jeb seda ka tulevikrs.