Meie Elu = Our life, December 3, 1981

              MdeElvL" nr. 46 (1657) 19ft
Published by Estotiian Publish Co.Tororito Ltd., Esto­nian
Hoiise, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada,
:'.v ^^M4K:2R6::— Tel..466-0951 •. .
Toimetajad: H. Rebane S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr„ New Milford, N.I.;
„MEIE ELU'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas;
Ave., Toronto,, Ont, M4K2R6
Tellimiste ja kuulutuste vastuvotmme lg
-5 p.l, esmäsp: Ija neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-! p.L
,,MEIE ELU" teHimishinriad: Kanadas 1 a; |34.00, 6 k.
.00, 3 k/|13;00,; USA-sse---1 a. 137.00,
14.00; Ülemeremaadesse :1a. ^^1^^ 6 k. |21.00, 3 k.
I4.00;Kiripostilisa Kanadas ^ l a . |14.50,:6 k. $7.25. Kiri-:
ja lennupoštilisä USA-sse: 1 a. |16.50,. 6 k. $8.25. Lennu-pöstilisaülemerenla£(
desse: l a , |32.75, 6 k, |16.40.
"Üksiknumber;—.6^^. ..• ° V'
Kuulutüshinnad: 1 toll ühel veerud: esiküljel |5.0Ö, tekstis.
$4.50,:kuiilutuste
Lätimaad)
„Näete, kui ebamimlik on kapitalistlik- Ameerika — nõuab nende
ii
1 1
Ja Breshnevi propaganda
duell üle tuhandete miilide ei ole vä­hendanud
sõjahüsteeri^t Euroopas:
võibolla ta on lisandanud sellele. Po­le
ka midagi imestada. Hüsteeria
keskus Lääne-Euroopa näol as^b ka­he
suurvõimu vahel, Nõukogude Liit
ja .toeerika ühendriigid, ja Euroo-pas
on saanud selgeks, et tuumarel­vade
sõda peetakse Lääne-EUroopa
territooriumil, kus asuvad aatomrel-
Moskva mängib >rahumglit, kuigi
teda et usuta. Reagan ja tema staap
on kasutanud tugevaid väljendusi,
niis ähvardavad Nõukogude Liitu, kui
see peaks agressioonile asuma. Sõja°
hüsteeria loogilised lähtepunktid on
selged. Lääne Euroopa asub gepgraa°
filiselt just seal, kus kordsed aatom­pommid
peavad oma purustustöö te-gema.
Nõukogude Liit on inimjõult
ja konventsionaalsete relvade poolest
pealetungijana ülekaalus. ,USA Eu­roopa
ainsa võimaliku kaitsjana on
inimjõult ja konventsionaalsetelt rel­vadelt
tagaplaanil. Nii jääb ÜSÄ-l tõ­sise
nõukogude rünnaku puhul vaid
üle kasutada tuumarelvi. Sellega
oleks tuumarelvade sõda kõigi; oma
tulemustega vallandunud.
See loogika ongi vallandanud ÜSA
tuumarelvade vastu Euroopas sada-dese
tuhandetesse ulatuvad de­monstratsioonid
pealinnade tänavail.
Lisame sellele Breshnevi „rahutiiba-de"
lehvitamise ja Reagani ptsejutu
relvade vähendamiseks.
Seda kõik sellele vaatamata, et USA
on ainuke võim Läänes Euroopa
kaitsmisel. Nii töötavad Lääne Eu­roopa
patsifistid, usumehed, radi»
kaalid ja teised põhimõttel: parem
elus ja kommunist kui endakaitsel
ja sumudiV, •
Kus asub siis rahuingel ? USA oii
Valmis tuumarelvi Euroopas piirama
kuni null pariteetÜku punktini.
Breshnev keeldub sellele üldse rää­kimast,
sest tal on relvade .ülekaal
Mõlemile on Euroopa oluline. UŠÄ-Ie
kaubandusliku baasina. Moskvale
kui tuleviku tehnoloogiline ning va<»
rustusbaas. Kuid mis veelgi tähtsam^
Euroopa muutuks üh^ks suureks
osaks kommunistliku ideoloogia
võitluses maailma vallutamisel. ÜSA
relvade vastastel demonstratsiooni^
del on vaatlejate arvates mänginud
suurt osa ka nõukogude agentide ak­tiivsus
ja süstid Lääue^Euroopa maa­des.
Vähemat osa on mänginud nõu­kogude
finantseerinüne.
Patsifistlikele demonstrantidele ei
<ole kuidagi mõjunud N. liidu eks­pansioon
paljude' aladel: Sissetung
Afganistani, sillapead Aafrika maa­des
Castro Kuuba koostööl, ässitüs-töö
ja relvade Varustamine El Sai-vadori
ja KeskJÄmeerika maadesse,
surveavaldused Poolale viimase aas­ta
jooksul ning nüüd lõpuks KGB
treeningüksuse saatmine Iraani,
maale mis valitsetakse usuliste fun­damentalistide
poolt. Niipalju on
Iraanis muutunud, et Iraani valit­sus
on valinud usuvastase maa enda
sisekorra Jaluleseadmiseks, mille tu­lemuseks
on N. Liidu sillapea kasva­tamine
Iraanis suunaga Pärsia lahe
õliallikatele.
See on Imestariiisväärne edukäik
Moskvale kommunistliku ekspahsioOo
ni varjus. Ning see on ka imestus^
väärne tagasikäik USA4e, kes on
ülesse ehitanud sõjajärgse Saksamaa,
on ikka veel valmis andma poliitili­selt,
relvastuselt Ja majanduslikult.
Kui kauaks? Võib olla ameerika rah­vas
jõuab kord arusaamisele, et siit.
peale ori küll ja nõuab tagasitõmbu­mist
Euroopast j ar. leppimist iseenda^
Siin kerkibki USA välispoUitUiste
arusaamade küsimus. Kas on USAlõ-puni
ebakindel Euroopa kaitsmisel
ja kas tema tuumarelvade kaitset
saab võtta tõsiselt. Siit kerkib teine
kiisimus: kui N. Liit suudab arenda­da
oma subversiooni lääne suunas
kuni ÜSA endani, miks ei suuda seda
ÜSA ida suunas. Kuhu jäi või kas
moraalne abigi Ungarile Ja Tshehho-slovakkiale
kui seda vajati? Millist-toetust
saab Poola rahvas N. Liidu
vastu läänest. Milliseid toetusi, ma­janduslikke
Ja moraalseid ahitakse
Varssavi pakti riikidele nende sund-o]
ukorras, kus nad ei soovi selles ol­la.
Kui tugev on moraalne toetus ja
inimõiguste kaitse sunniviisil oku­peeritud
kolmes Balti riigis. JCuidäs
luuakse N. Liidu tagala vastiiähvar-dus
Jaapanis, Puna Hiinas, Taiwanis
ja teistel Aasia maadel Moskva eks­pansiooni
pidurdamiseks. Need OM
alles Ameerika võitlusväljade tühi-maad,
mis julgustavad N. Liitu lääne
ekspansioonis. .
N. Liit on oma relvastuses ülbe ja
üleolev, sest tema seljatagune pole
ohustatud. Malelaua selle poole, N.
Lüdu tagala on Jätnud USA ja Euroo-pa
poliitikud lahtiseks ja politiseeri-mata.
Siin seisnebki USA välispolit
tika nõrkus, mis annab Kremlile edü-momeridi.
Selle asemel tegeleb IJSA
Iisraeli Jä Egiptusega Ja Pärsia lahe
piirkonna õliväljadega. Ka need on
olulised, ometi pisielement vahekor­ras
N. Liiduga. Ometi on ÜSA maail-mariik
kelle osatähtsus ulatub kõik­jale.
Seepärast peab maailmakaart
olema alati president Reagani laual,
kus märgitud kõik probleemid Ja
Võimalused selleks, et ta kord ringi
pöörab ja leiab, et tema seljatagune
on ohustatud ja võib aktiivseks niuu-tuda,
kui Vene oma poliitilisi am­bitsioone
Ja maaihnavallutamise ^ah­nust
ei pidurda. ;
N. Liidu suurus ei ole selleks, et
teda pidevalt karta^ vaid selleks, et
teda pidada olukorras, mis näitab,
et suurus ei jole privileeg> vaid oht,
mis sunnib teiste rahvastega nor-maalsetes,
vahekordades, elama.
M. Liidu president Leonid' Brezh-nev,
keda kutsuti,,tsaar Leonid", kü­lastas
Lääne-Saksamaad ja kirjutas
alla Siberi gaasijuhtmete kokkulep.
pele, millega Lääne-EurOopä riigid,
eesotsas Saksamaaga, ehitavad gaasi-torud
Siberisse ja hakkavad saama
sealt gaasi. 50 tuhat inimest demonst»
reerisid Bonnis Moskva SS-20 aatom»
rakettide vastu, mis suunatud Lääne-
Euroopale. Kanti plakaate„Tsaar
Leonid — massmõrvar". Ta lükkas
tagasi president R. Reagani plaani
Euroopa aatompommÄvabaks tsoo^
niks kuulutamiseks, kuid lubas süski
osa oma aatomrakette Euroopast
kaugemale viia. Mõnelt poolt leiti,
et seekordne koostöö leping Lääne-
Saksamaa ja N. Liidu vahel omas sa­ma
tälitsuse, kui oma-aegne Mölo-tov—
Ribbentrop pakt.
L .'BrezhHevi külaskäiguk, gaasi­juhtmete
lepingu allakirjutamisele ja
muudele kokkulepetele N. Liidu ja
Lääne-Saksämaa va;hel antakse .vaga
suurt tähtsust. Arvatakse, et kui ligi
15 miljardi dollariline 4000-de miili-ne
gaasijulitmestik Lääne-Saksa-maalt
Siberi arktikasse; Obi Jõest
ida 'poole Yamali poolsaarele valm^J'
saab, siis toob see N. 'Liidule .aasta^'
liigi 10 miljonit dollarit puhast. Pea-'
le selle sattub • siis Lääne-Saksamaa
ja teised Euroopa riigid N. tudu
klientideks. Moskva võib alati gaasi
kraanid kinni keerata, kui tema
nõudmisi ei täideta.
, Ameeriklased olid seHele täieliikult
vastu ja nad pakkusid omalt poolt
Siberi gaasi asemele oma söetagava-rasid,
aatomenergiat ja kuigi" see ei
oleks-nõudnud nii suuri kulusid kui
gaasitorustiku' ehitamine, sakslased
ei nõustunud.
jlllliilitliilliilllllilllliilllillliliJiUlliiilliiilillllliiH
Kuid peamine põhjus 'Läähe-Saksa-maa
külastamiseks oli tuua segadust
USA ja tema Euroopa NATO liitlaste
vahele, ,N. Liit omab keskmise raa­diusega
'S'S-20,SS-4 ja SS-5 aatom-rakette
Euroopa-Veneimaal, mis on
väljarihitud NATO 'liikmete vastu
Euroopas. Senini oli Euroopa nende
vastu kaitseta,^ sest, 'Euroopas puu­dusid
raiketid ja relvad, millega neid
vene aatomrakette häyitada. USA viis
sellepärast Euroopasse oma keskmi­se
raadiusega Pershing II aatomra­kette
ja taotleb viia sinna oma vas­tavaid
.„cruise" rakette, et sellega •
Euroopat kaitsta. Moskval on Euroo­pas
'tohutu palju mõttekaaslasi ja
nende abil korraldati suuri demonst­ratsioone
mitte Moskva aatomraket-tide
vastu, mis on NATO riikide.ha-vitamiseks,
vaid ÜSA raikettide vas­tu,
mis on Lääne-Saksamaa ja Eu­roopa
kaitseks. Äatomsõja õhutajaks
ei peetud mitte Moskvat, vaid hoo­pis
Euroopa kaitsjat ÜSA-d. 'Seda
aktsiooni toetasid luteri i^irik ja sot­sialistide'partei
vasak tiib.
President Reagan tegi seepärast et­tepaneku,
et Euroopa kuulutada aa-tomrelvade
vabalts tsooni'ks ja kui
N. Liit viib ära/kõik omad keskmise
raadiusega SS-2Ö ja teised sellised ra­ketid,
siis USA viib ära (ka Pershing
n raketid. L. Bre:?hnev mõistis USA
plaani hukka ja oli nõus Saksamaal
peetud kõnes ainult osa oma raket­te
teatud tingimustel Euroopa Vene­maalt
ära viima. -
' Sellega on loodud ebamäärane ja
segane olukord enne, kui Genfis USA
ja N. Liidu vahelised relvastuse kont­rolli
läbirääkimised algavad.
SAKSLASTE HOIAK '
Kuna Saksamaal asuvad USA sõja-
/lised "baasid, siis on sakslastel amee­riklastega
kogu aeg kokkupuutumisi.
Ameeriklaste suhtumine sakslastesse
pii pärast tingimusteta kapitulatsioo­ni
äärmiselt toores, ja sakslastele
..alandav. Veel praegu .sõimatakse
šakslasi^natsideks, mis on kõige hal­vem
sõna tänapäeval. Sõjasüüdlaste
protsessid käivad' peatamata edasi.
ja karistused ainult suurenevad, ol-
•gugi, et sõjast oh möödunudJigemale
40 aastat; Võibolla pn need asjaolud
põhjuseks, et sakslaste viha ei ole
niipalju suunatud venelaste vastu,
kes näljutasid ja hävitasid sajad tu­handed
saksa sõjavangid. Sotsiälüsm
on Saksamaal alati aj anud õisi. Juba
Bismarck võitles sotsialistidega. Kui
Hitler tuli võimule, siis oli sakslastel
Valida, kas kommunistide yõi rahvus-sotsalistide
vahel. Sakslased valusid
Hitleri. Selle tõttu on Saksamaa
küips pahempoolsetele ideedele.
VOLGÄ-SAKSLASED
Uue momendina „tsäa,r Leonidi"
külastuse ajal an^atakse arutatavat
kahe miljoni Volga-sakslase ümber­asustamise
küsimust. Need olid saks­lased,
kes sada aastat Magasi asusid
Venemaale, et seal luua oma asundu^
si jä arendada põllutööd. Nüüd taot­levad
paljud neist Saksamaale tägaSi
tdekut. . • ,^ . • ' \
Senini on Lääne-Saksamäa ostnud
Ida-Saksamaalt sakslasi raske raha
eest, makstes^fohkem kui 2G00 dolla­rit
iga pea eest. Kuna Venemaal on
mäjanduslisi raskusi, siis arvatakse,
et Moskva võib minna sellise tehingu
peale. Saksa rahvas annab sellele;
.suure tähtsuse. Kuid on võimalik, et.
see oli külaskäigu ajal - ainult seWeks,
kõneail, et sakslasi meelitada. H.
Schmidt teeb varsti vastukülaskäigu
Moskva. , :
kolm sõna, mis võetud Läti
hümnist, on mitmel puhul novembris
lauldud Ja korratud ülemaailmselt.
November on kujunenud lätlastel®
väga tähtsaks rahvusliku olemasolu
verstapostiks. Lätlased igal kontinen­dil
tähistavad pidulikult novembris
Läti vabariigi aastapäeva.
Läti organisatsioonid, koolid ja ko-gudused
kõigis suuremates keskustes
korraldasid oma vabaduspäeva ak-tusi,
heites pilku tagasi 63 aasta eest
aset leidnud vabadussõjale Ja sellele
Järgnenud omariikluse loomisele. Pi­dulik
riigi proklamatsiooni aktus toi­mus
Läti Rahvusteatris Riias 1918. a,
18. novembril.
Läti põhjapoolses osas. Eesti naab­ruses,
eesti vabadussõja üksused
naaberlikus sõpruses aitasid omalt
poolt kaasa punaste jõudude tagasi-löömiseks
Vene territooriumi, sellega
kindlustades ka oma riigi lõunapool­set
piiri Ja oma maa ja rahva vaba­dust.
Üks.suurimaid läti pagulaskeskusi
mitte üksnes Kanadas vaid üle­maailmses
ulatuses oh Toronto (kus
elab umbkaudu 10.000 lätlast), kus
aasta aastalt koolides, organisatsioo­nides,
kirikutes toimuvad Läti vaba­riigi
aktused. Kõige keskpunktis —
tavaliselt •— pidulik kontsert aktus
ülikooli aulas, kus ligikaudu 1500 osa­võtja
hulgas võib kohata rohkesti
Kanada poliitilisi tegelasi, teiste rah­vusgruppide
esindajaid kui kä läti
pagulasorganisatsioonide Juhtivaid
tegelasi.
X Meie teame, et need ülemaaihnsed
mälestuspäevad pole mõeldud üks-;
nes iseseisva riigi ja rahva mälestu­seks.
Suurel määral need tähistavad
rahvusilku üksmeelt, kokkukuulu.
vust ja edaspidist vabadusvõitlusf.
Need lisavad uut hoogu Ja Jõudu
võitluses õigluse, vabaduse ja iseseis-vuse
taastamiseks.
Soovime oma naaberrahvale nii­hästi
siui võõrsil kui ka kodumaa!
Jõudu, vastupidavust Ja pidevat võit-lusindu
meie ühiste eesmärkide saa-vutanüseks!
11. novembril lätlased mälestasid
oma sangarlike vabadusvõitlejaid,
11. november on nimetatud ,4.acple-sis'e"
(Karutapja) päevaks. Kamtap-ja
on läti kangelane (samane Kalevi­pojale).
Karutapja nimel asutati
1919. a. Läti tähtsaim Vabadussõja
teeneterišt „Lacplesa ordens" (Karu­tapja
orden), millega austati sõjame­hi
erilise vahvuse eest Vabadussõ­jas.
Läti vabarügi ajal 11. november
kuulutati Karutapja päevaks.
Nüüd ^Karutapja päeval" IL no-vembril
mälestatakse kõiki läti san­garlike
võitlejaid — emie vabadussõ­ja
aegseid, vabadussõja ja teise vaba­dussõja
aegseid leegionäre, kus ka
teiste üksuste läti võitlejad.
Kõigi aegade suuremaks läti võit­lejate
sangariks ori kujunenud kolo­nel
Kalpaks, kes langes veristes
võitlustes oma pataljoni eesotsas
Lääne Lätis Bermonti rünnakuid ta­gas
lüües. Eriti ajalooliseks on kuju­nenud
dramaatilised Jõulu aja (det­sembri)
ja Naves Sala's (Surnute saa­re)
võitlused kus suured sangarlikud
kaotused khidlustasid noore läti sõ­javäe
edu ja lõpuks võidu. ^
LEO SC. •
LUGEJA KIRJUTAB
ma
,,Mde Elu" avaldab meelsasti
omo lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku-^
võtlikult ja lisada oma nimi ja
aodrcsš. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida jcs
lühendada ning
Icarral jätta avaldamatü.
Saksamaa on vene kommunistide­ga
sõlminud palju salajasi ja muid.
lepinguid, 1922 sõlmiti „Rapollo",
osalt salajane, osalt avalik leping.
Salajase lepingu järele treeniti N.
Liidus Saksa ohvitsere. Avaliku le­pingu
järgi arendati majanduslikku
koostööd. 1939. a. sõlmiti kuriikuulus
Molõtov-Ribbentrop pakt,' millega
müüdi Balti riigid saraklausliga
Moskvale. Pärast seda sõlmis Ade­nauer
' sõjavangide vahetamise ja
diplomaa liike vahekordade j alule
i seadmise lepingu 1955.' 1970 Willy
Brandt tunnistas praegusi Euroopa
ja Saksamaa piire alatiseks,. SeLlel ta­gapõhjal
on „tsaar Leonidi" külas­käigul
võibolla ulatuslilkud, poliitili-sed,^
sõjalised ja majanduslikud ta-
\ / • • AJK-Uued
Ja paräridamine lÄr ÕLI Ja GAASI
Kasutage riiklikku toetust. Igasi^sed
Mõõdukad hiionad, oskustega tööiasdjed.
ge
Eesti ärist
CENTRE PLAŽA
128 Queen St. South
(Mississauga Rd.)
Streetsville, Ont.
TEL. 826-4846
,;Meie Elus" nr. 45 (26. nov. 1981)
• ilimus informatsioon — „Tallinna
kunstiteadlase kontaktid Torontos".
Kuna puudulik kirjutis vajab täpsus­tamist,
palun võimaldada alljärgne­vas
mõningaid lisafafcte VE.KSA te­gevusest.
: :
Väliseestlastega Kultuursidemete
Arendamise Ühing Tallinnas — lü­hendnimetus
VJBKSA — selle sildi
taha on ,pugenud üksikud Torontos
elunevad n.n. kirjandus- ja kunsti-huvirised.
Teine maailmasõda ei jät­nud
mõnedesse jälgi, üksikud kesk­ealised
on sihilikult unustanud mi­neviku
elamused. ' Punaste esimene
okupatsioon siis ja teine nüüd on
mõnedele „hüppelauaks" ^tuleviku
karjääriks ,>tähtede" poole.
Päike tõuseb idast, kõik mis tuleb
idast, olevat värske ja parein kui siin,
lühidalt ^kulturnaja". See aga, mida
taotleb Läänemaailm, okvat a^res-
* siivhe Kolmanda maailmasõja õhu­tamine,
mis segavat nende rahu^
püüdlusi ÜHE' MAAILMAVALITSU­SE
loomiseks. -Nende arvates Lääne­maailma
vaba demokraatia doktriin
kitsendab üksikute geniaalsete loo­jate
eneseavaldamist intellektuaalsel
põllul.
Nii siis, nende arvates "VEKSA pal­gatud
Kremli sõdurid peavad pääst­ma
meid ja õpetarqa kuidas eestlas­tena
elada võõrsil.
Tallinna VEkSA-KGB kunstitead­lase
Inga Teder'i kontaktid Eda Se-
.pa kaasabil Kanadas ja mujal kand^
sid vilja. Nende poolt „äravalimd"
0. Timmas,. R.. Tulving ja A. li^eeW
ahnetasid oma üleproduktsioonist
töid Tallinna Riikliku Kunstimuuseu­mile,
kuna N. Liit tavaliselt ei oman­da
eksponaate.
Ka selle artikH kirjutajale tehti al­les
hiljuti kaudne ettepanek külas-:
tada ja esineda dkupeeritud Eestis,
muidugi teatud tingimustel. Kuid kü­lasta
ja lahkus tühjade kätega.
Möödunud 36 aasta jooksul on
juba mitu konkreetset juhust, et on
kutsed vastu võetud VEKSAfunkt-vsionääridelt
esineda kultuuraladel.
Sellest altvedamisest tunnevad rõõ­mu
vaid agendid, mitte Eesti rahvas.
20 aasta eest lõi „välk" sisse meie
rahvusridadesse Sirge afääriga. Nüüd
VEKSA kannupoisid lähenevad jälle
vürtsitatud kaubaproovidega.
Pilt on enam kui tuhat sõna — nii­siis
demonstreeriti Torontos hiljuti
VEKSA lavastusel Sovjeti rubladega
vändatud lühifilme, mis pidi olema
parim saavutus 36 a. jooksul. Kom­mentaator
M. Soosaar oma sisseju­hatavas
eessõnas vabandas ka ise tea­tud
tehnihsi puudusi (valgus), kuna
olevat alles esimesed katsed sel alal
kodumaal. . • ,
Punane propaganda puudus. lühi­filmides,
kuid ei suudetud varjata
,,KALEV" JA
DEMOKRAATIA
Harald Raigna E.S.S. Kalev'i pea­koosoleku
kirjelduses (M,E. nr. 41)
esineb järgmine lause: „Seega Kalev
on jälle muutunud nomiaalseks de­mokraatlikuks
organisatsiooniks. Va-,
nemate kogu ja ülemnõukogu on
uuest põhikirjast kustutatud." Eba­demokraatlik
organisatsioon?
Asutajaliikmete kaitseks ja selgi­tuseks
praeguste Kalevi liikmetele
pean hsama järgmist: fotol, milline
võeti Kalev'! asutamis koosolekul on
18 meest. Umbes pooled olid Tallinna
lKalev'i liikmed. Kuna Central YM-GA-
s palli mängivad mehed kasutasid
sõna: „Estonians", siis jäi nimi E.S;S.
Kalev. Ka põhikiri laenati väheste
muudatustega Tallinna Kalev'ilt. Ka­levi
asutamisel ei tegutsenud vane­matekogu.
See tekkis mõned aastad
hiljem, meestest, kes aktiivsest spor­dist
loobusid. Mõte oli, "et nad jääk­sid
kuidagi moodi seotuks Kalev'iga,
andes kohtunikke jne. Seda ka tehti.
Peamiselt vanematekogu käis koos
rääkides oma mälestustest. Mäletan
üht kooskäimist 1959. aastal kus üks
vanem härra jutustas meile mälestu­si
eelmisest sajandist. Vabadussõ­jast,
Kalevi asutamisest ja selle vai­must.
Oli huvitav.
Ülemnõukogu mõte oli hoida koos
n.n. sipetsialiste, kes nõu ja abi an­naks
juhatusele juhatuse nõudel
oma eriala piires. Näiteks: Arstid, ju­ristid,
kehalise kasvatuse õppejõud
jne. Kui see, pea 30-ne aastase tege­vuse
juures oleks toimunud, kui pal­ju
kergem oleks juhatusel tööd te­ha.
Meil on sadu „vanu", liikmeid
kelle süda on ikkagi Kalev'i juures.
Kahjuks kõik, s.o; mõlemad kogud,
sUrid varjusurma. Selle asemel, et
kogud lihtsalt kustutada ja asutaja­liikmeid
ebademokraatliku organi­satsiooni
asutajaks nimetada, kas ei
oleks parem kui peakoosolek niisu­gust
alandavat otsust uuesti kaa­luks?
BORIS BOCKFELDT
MMEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
i<aB»u«g
valitsevat puudust kodumaal. Riie­tus,
hammaste tervishoid, elutingi­mused,
vaesus.
Eesti rahvas okupeeritud kodumaal
kannatab sissetoodud slavismi laiu­tamise
all. Käputäis .A^EKSALASr'
Torontos on pimedusega löödud ja
koovad neile punast vaipa. Juhiksin
tähelpanu^ VEKSA enda poolt välja
antud 1981. a. kalendrile Ihk. 52, kus
räägitakse inimõigustest, kirjandu­sest,
kunstist, J erekondade mitte-lahutamisest
rahmsvahelise pakti
artikel 12 põhjal. (Igal inimesel on
õigus lahkuda ükskõik missuguselt
maalt, kaasaar\'atud, kodumaa.)
Kahjuks pole neid sätteid kunagi
veel 36 aasta jooksul VEKSA pere­meeste
poolt teostatud ja kindlasti
ka mitte tulevikus niikaua kui Krem.-
li diktatuur püsib.
HKN ri^GR'