1987-08-27-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Collecti
Sõjakurjategijate seadus
Parlamendis
Kiirendatud vastuvõtul
Second Ciass Mall ReglslraMon No.
Nr. 35 (1955) 1987
cnz!
NELJAPÄEVAL, 27. AUGUSTIL— THURSDÄY, AUGUST 27 XXXVIII aastakäik
11
IKasiada parlamendis anti
möödunud nädalal uuesti käiku
kriminaalseadustiku muutmise
seadus, millega Kanadas
leitavate sõjakurjategijate süüasjade
arutamine toimub Kanada
kohtutes Kanada seaduste
järgi. Seadus taheti muuta
ülikiirelt juba juuni lõpul pa^
lamendi suvepuhkusele minekul,
kuid kaks parlamendiliiget
ei olnud nõus selle ühel häälel
kiirelt vastuvõtmisega ja parlamendiliige
Andrew Witers esi^
tas seaduseelnõule mitu parandusettepanekut
/
Parlamendi erakorralisel kokkutulekul
immigratsiooniseadu-se
muutmiseks nõudsid teatud
ringkonnad ka kriminaalseadustiku
muutmise suvel vastuvõtmist
ja parlament võttis selle
päevakorda. Seadus võeti möödunud
nädalal põhimõtteliselt
esimesel ja teisel lugemisel vastu
ja anti komisjoni parandusettepanekute
läbivaatamiseks ja
nende otsustamiseks. See arvatakse
toimuvat käesoleval nädalal
kiirelt ja seaduse vastuvõtmist
oodati selle nädala jooksul.
Seaduse kiiret vastuvõtmist
nõudjad väidavad, et sellega on
kiire, kuna kahtlustatavad isikud
võivad aja möödumisel surra või
ära kaduda. Eriti soovitakse kii- .
ret juurdlust 20 isiku kohta, kelledele
Deschenes'! komisjon erilist
tähelepanu juhtis.
Kriminaalseadustiku muutmise
seaduseelnõu vastuvõtmiseks
asus esmaspäeval pärast
lõunat Ottawas tööle parlamendi
juriidiline koniisjon.
Sellega "ühenduses oli EKN
esimehel Laas Leivatil esmaspäeva
hommikupoolel mitu kõnelust
Ottawasse. Ta sai kõnelda
kohtuministri Hnatyshyni abiga
ja juriidilise komisjoni sekretäriga
ja saatis telegrammi komisjoni
esimehele. Kontaktides Otta-waga
teatas EKN esimees, et
eesti ühiskond Kanadas toetab
parlamendiliikme A. Witeri
muudatusettepanekuid arutusel
olevale eelnõule.
Samasuguseid toetusi R.
Witeri parandustele saadeti es-maspäeVal
Torontost ka teiste
rahvusgruppide keskorganisatsioonide
poolt.
Musta Lindi Päev
ToröEtlo n rahvaga.
Foto — E. Ilves
Demonstratsioonid
Tallinnas, Riias ja Vilniuses
New Yorgis
(äemonstratsiooi
tuhandetele
Torontos süüdistati Staliinlt ja tema
järglasi, kes teevad praegu sa-
Mja, mis Hitler tegi rohkem kui 40
aastat tagasi. Üheaegselt Musta
Lindi Päeva (MLP) korraldamisega
Torontos korraldati samasuguseid
demonstratsiopne 38 linnas ja lisaks
neridei@ ka Tallinnas, Riias, ja
Vilnos. Kolm ti^ndi kestnud sõjakar
tes kõnedes selgitati Molotov-Rib-lB?
ntropi pakti tagapõhja ja selle
kohutavaid tagajärgi. Kõnelejatis
seas olid Kanada ja provints Ontario
peaministrite ja Toronto linnapea
esindajad,
musta õhupalli
Ikooš vabadusega". Tuhanded kohalolijad
kuulasid ning
sid. Korjati eestlaste poolt üle
toetusallkirja ÜRO apellile.
Demonstratsioon algas püHapäe-vali
23. augustil kell 14.30. Kohalolijate
seas arvati olevat inimesi sajast
rahvusest, kanti väikesi rahvus-lippe
ja suuri plakateid, milles nõuti
surma kommunismile. Lauldi Kanada
hümni jä jälgiti protsessiooni korras
tribüüni ette toodavaid rahvus-lippe.
Eesti rahvuslippude hulk oli
silmapaistvalt arvukas. Nende.kandjateks
olid Võitlejate ühingu liikmed
ja mõned noored. Teadustajaks oli
John Hasek Toronto I\|1LP korraldavast
komiteest.
Johnliasek kirjeldas Molotov-Rib-bentropi
pakti allalkirjutamist 48 aastat
tagasi ja mainis, et selle paktiga
diktaatorid Stalin ja Hitler jagasid
Ida-Euroopa oma huvipiirkondadeks
ja vallandasid II maailmasõja. Hitler
kaotas sõja ja teostas enesetapu. Hit-leri
Saksamaa purustati ja tükeldati,
kuid Stalini Venemaa tuli sõjast välja
võitjana ning maailma suurima diktaatorliku
riigina. Sajad miljonid inimesed
on nüüd kommunistliku diktatuuri
haardes. Vaatamata sealsele
survele on meil juba teada, et tänased
demonstratsioonid Tallinnas, Riias
ja Vilnos õnnestusid. Demonstratsioonid
olid arvukad ja arreteerimisi
oli vähe.
~ Pikema palvuse pidas Ukpina ka-
• toliku kiriku kohalik piiskop. Ta peatus
kiriku tagakiusamise juures kommunistlikes
maades ja kuidas rahvad
selle juures kannatavat.
Järgmiseks kõnelejaks oli Kanada
majandusminister Michael Wilson.
.Ta tõi tervituse ja läkituse MLP korraldavale
komiteele, peaminister
Mulroney poolt ja mainis, et Kanada
valitsus or^ täiesti teadlik sellest millises
olukorras on Ida-Eurobpa rahvad
kommüriistliku diktatuuri haardes.
Kanada avas oma piirid põgenikele
Ida-Euroöpast ja on saanud suurel
arvul andekaid töötajaid juurde
tehnilisel, vaimsel ja kultuurilisel
alal. Kahel lugemisel vastu võetud
muudatused seadustes, valitsuse ettepanekul,-
mis võimaldavad kohtu-tel
selgitada põgenike seas olevaid
sõjakurjategijaid.
Minister Ruprecht Ontario valitsusest,
kes on hästi tuntud Ida-Euroopa
päritoluga rahvusgruppide
seas,'tõi tervitused peaminister Petersoni
poolt, kes hindab kõrgelt seda
-tööd, mis põgenikud kommunistliku
terrorieest on teinud Kanada tõusmisel
tööstulikuks suurriigiks.
Linnanõunik Boychuk tõi tervitused
linnapea Art Eagletoni poolt kes
tunneb head meelt selle üle, et põgenikke
idast on asunud elama Torontosse
nii suurel arvul, et Toronto oh
muutunud kauniks, euroopalise ilmega
linnaks.
MEIE OMA ÜHISKOND
Toronto koõlinõukogu esimees,
Nola Crewa oma tervituses MLP korraldavale
komiteele lähtus erinevast
vaatepunktist. Ta mainis, et 48 aastat
tagasi, kui Hitler ja Stalin kauplesid
ja jagasid miljoneid inimesi, lääneriikide
juhtide tegevuseta juuresolekul,
diktaatorlik pimedus levis üle maailma.
Ühe tähtsama koõlinõukogu esimehena
ma ei räägi türannidest vaid
meist enestest, kui ema ja vanaema.
Ma räägin laste kasvatamisest ja
meie ühiskonnast, kus rõhutatakse
õigust ja mitte sõnagi ei räägita kohustustest,
mis õigustega peaks kaasuma.
Meie lastesse sisendatakse, et
nemad on vabad ja võivad teha mida
soovivad. Nad võivad märatseda, visata
pomme, teha aborti ja kergekäeliselt
raha, illegaalsete immigrantide
toomisega Kanadasse. Neid õpetatakse
tõlgendama seadusi enese kasuks
ja kunagi ei rõhutata, et õigused
peavad tooma kaasa vastutustunde.
Ilma selleta elame kaoses, Chamberlain
ja Oxfordi filosoofiaga valitsuste
juhid jätsid korraldamata oma rahvaste
kaitse. Parimaks kaitseks hakati
pidama enese isoleerimist teistest.
Ka praegu, kus kommunism aina
laiutab võimu, räägitakse tviUma-relvadevabadest
tsoonidest ja Ontario
järve kaldal on praegu „rohelise
(Järgneb "lk. 4]
Eestn li F o t o - E . Ilves
NEW YORK (ME) - Asukoha
vahetus tuli siin Musta Lindi Päeva
ürituste suureks kasuks. Kui läinud
aastal ÜRO lähedal pargis 200 de-monstranti
esinesid piltlikult vaid
Iseenesele, sest publik seal tavaliselt
puudub, siis nüüd Rockefeller
CentreMs Balti arvukas noorem
põlvkond BATUN-i kui hoolika
peakorraldaja ridadest, eesotsas
selle esimehe dr. H. Ainsooga, oli
lihtsal mööduvate rahvahulkade
„ jalus'. Nemad, koos umbes poolesaja
eestlase, poolakatega Solidarity
liikumisest, valgevenelaste ja mõnede
deiste etniliste gruppidega
ühes ma lippude, loosungite ja
lendlehiega« said seal kahe tunni
kestel tuhandete tähelepanu osaliseks.
Erilisekes tõmbenumbriks oli
suur vangikong, mille trellide taga
oli läti rahvarõivas neiu. Eesti Rahvuskomitee
juhatusest oli väljas
pool selle koosseisust, kusjuures
]. Roosaare abistas ürituse toimetulekut
ja esimees J. Simonson oli
üheks esinejaks lühikõnede sarjas.
Kanada raudteed
seisavad
Kanadas algas pühapäeva keskööl
üldine ülemaaline raudtee-streik,
millega Kanadas kogu raudteeliiklus,
nii reisijate kui kaubavedu,
täielikult seisma pandi. Viimase
tunnini kestnud läbirääkimised
ei andnud tulemusi ja nii Gana-dian
Nationali kui Canadian Paci-fic'i
raudteed jäid seisma. Suurlinnade
lähedustes tähendab see hulgale
rahvale suuri raskusi teenis-tuskohtadele
sõidul ja ülisuured on
iga streigipäeva kahjud Kanada
majandusele, miljoneid dollareid
päevas. Valitsus asus kaaluma
streigi lõpetamist parlamendi otsusega.
Moskva kontro^^^
filateliste
Kirjamargi-saadetised nõukogude
filatelistidele ei ole lubatud tavalistes
kirjades. Need margikogujad N. Liidus—
see käib ka okupeeritud Eesti
kohta ~ kes välismaaga niarke vahetavad
või margisaadetise tohivad
vastu võtta»peaväd olema aktsepteeritud
ja registreeritud Moskvas asuvas
filatelistlikus kontrollipunktis,
millest kõik vastavad saadetised läbi
peavad käima.
Ilmselt kardavad võimud, et tavaline
tsensuur võiks läbi lasta „sala-teateid'
*, mis on poetatud markide
mustreisse. Kontrollipunkt - peab
uurinia, st saadetised on „ehtsad".
' • • -.E.H.
Tallinnast saadud teadetel on
Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeval,
pühapäeval 23. augustil,
toimunud Tallinnas, Harjumäel,
Linda mälestussamba juures, suurem
rahvuslik meeleavaldus, millest
võtnud osa umbes 2000 inimest.
Demonstratsioonil on olnud peks-misi
ja vangistamisi. Tallinnas on
demonstratsiooniga ühenduses
vangistatud 11 inimest, kelledest
enamik hiljem vabaks on lastud.
Demonstratsioonil on Linda mälestussambale
toodud hulgaliselt lilli.
Kõnelesid endised poliitilised vangid
Tiit Madisson jä Heiki Ahonen.
Oma kõnedes on nad esitanud kolm
nõudepunkti: 1) Molotov-Ribbentropi
pakt tuleb tühistada, 2) Stalinistlikud
sõjakurjategijad tulevad kohtu alla
anda ja 3) poliitilised vangid Enn
Tarto ja Mart Niklus tulevad vabastada.
Reuteri teadeteagentuuri teateil
Moskvast ja Vilniusesest on 23. augustil
toimunud demonstratsioonid
samaaegselt Tallinnas, Riias, ja Vilniuses.
Neis linnades toimunud demonstratsioonidest
teatati ka pühapäeval
Torontos toimunud suurel demonstratsioonil.
Riias on toimunud demonstratsioon
Läti Vabadussamba juures. Ka
sinna oli tulnud kpkku umbes 2000
inimest. Neid hoidsid mälestussambast
eemal 500 relvastatud politseinikku.
Meeleavaldajad täitsid siis
mälestussamba juures asuva suure
pargi. Demonstratsiooni Tallinnas
iseloomustas Nõukogude agentuur
Tass oma teates kui „propagandist-likkii
spektaaklit". Demonstratsioon
olnud Tassi järgi algatatud grupi isikute
poolt, kes on varem mõistetud
süüdi nõukogudevastase tegevuse
pärast, ja USA poolt finantseeritud
kolme raadiojaama õhutusel. Vilniuses
toimunud demonstratsioon olnud
Tassi järgi Ameerika CIA organisee-ritu(
j.
Vilniuses on teadeteagentuuride järgi
500 demonstranti kogunenud St. Anne
kiriku juurde vanalinnas. Kiriku
ees asuva mälestussamba juures on
kõnelenud üks naisterahvas ja nõudnud
iseseisvust Leedule, Lätile ja
Eestile. Rahvas reageerinud kõnele
hüiietega „Vabadust, vabadust!"
Ühendriikidest teatatakse, et demonstratsioonid
Balti riikides on
sealses ajakirjanduses äratanud suuremat
tähelepanu ja informatsiooni
on toodud silmapaistvalt.
NADALAKROONIKA
Inglise aerutaja TomMcLean, 45
aastat vana, kes on Inglise erilise
õhuteenistuse organisatsiooni liige,
püstitas uue rekordi aerupaadis 56
päevaga üle Atlandi ookeani aerutamisega.
McLean alustas teekonda
üle Atlandi 16. juunil Eelmine
rekord üle Atlandi aerutamisel oli
prantslasel Gerrard d'Aboville'il,
kes ületas Atlandi 71 päeva ja 23
® Kolm noort bulgaarlast, kes võtsid
osa ülemaailmsetest noorte
maadlusvõistlusest, väljusid läbi
akna öösel oma magamisruumist ja
lahkusid meeskonnast. Nad olid
kadunud mitu päeva ja otsustasid
jääda Kanadasse. Pühapäeval
„hüppas" ära neljas bulgaarlane.
® Kanada uusdemokraadid (NDP),
kes Gallupi järgi on praegu poliitilises
populaarsuses esikohal,
avaldasid oma riigikaitse programmi.
See näeb ette Kanada väljaastumise
NATO-st ja NÖRAD-ist
> ning Euroopa kaitsejõududest osavõtmise.
NDP kaitseküsimuste kriitik
parlamendis, Derek Blackhorn
kaitses seda kava ja teatas, et Ka-
„Meie Elu" kontor öJi
suletud LaboürDay
nädalalõpul laupäeval,
5. sept. ja esmaspäeva
7. sept.
nada peab kaitsma ennast aatomi^
vaba-tsooniks kuulutamisega ja
teatud koostööga USA-ga. Peaminister
Mulroney astus teravalt välja
NDP kava vastu, öeldes et Kanada
ei ole ega saa olla neutraalne
Ida-Lääne vahekordades.
9 Kanada parlamendis, mis kutsu»
ti kokku erakorraliseks istungjä^
guks immigratsiooniseaduse pärast,
oli sel nädalal oodata immigratsiooniseaduse
niuutmise vastuvõtmist,
millega tahetakse tõkestada
illegaalsete immigrantide sisse-valgumist
Kanadasse. Uue seaduseelnõu
rangete eeskirjade vastu on
nüüd tekkinud opositsioon ja väidetakse,
et saadus on liialt range
tõeliste põgenike suhtes; Põgenikke
abistavad organisatsioonid
pöördusid isegi UN-i põgenike komissari
poole, paludes selle sekkumist
Komissari büroo saitiski Ka-nadale
kirja,paludes seaduse pehmendamist
0 Sri Lankas (Tseilonil) pikemat
aega möllanud kodusõja lõpetamiseks,
kuhu olid segatud ka Indias
elavad tamiilid, käis India peaminister
Rajiv Gandhi seal ja kirjutas
selle pealinnas Colombos alla In-dia-
Sri Lanka kokkuleppele, millega
India lõpetab Sri Lanka mässuliste
toetamise ja aitab kaasa nende
desarmeerimisele. Sel puhul oli Sri
Lankas vastudemonstratsioone ja
korraldatud paraadil lõi üks Sri
Lanka paraadisõdur püssipäraga
India peaministrit VahejuhtumilG
vaatamata kinnitas India lepingust
kinnipidamist ja saatis 3000 meest
Sri Lankasse sealsete mässulist®
tamiilide desarmeerimisele kaasa-
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-08-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870827 |
Description
| Title | 1987-08-27-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Collecti Sõjakurjategijate seadus Parlamendis Kiirendatud vastuvõtul Second Ciass Mall ReglslraMon No. Nr. 35 (1955) 1987 cnz! NELJAPÄEVAL, 27. AUGUSTIL— THURSDÄY, AUGUST 27 XXXVIII aastakäik 11 IKasiada parlamendis anti möödunud nädalal uuesti käiku kriminaalseadustiku muutmise seadus, millega Kanadas leitavate sõjakurjategijate süüasjade arutamine toimub Kanada kohtutes Kanada seaduste järgi. Seadus taheti muuta ülikiirelt juba juuni lõpul pa^ lamendi suvepuhkusele minekul, kuid kaks parlamendiliiget ei olnud nõus selle ühel häälel kiirelt vastuvõtmisega ja parlamendiliige Andrew Witers esi^ tas seaduseelnõule mitu parandusettepanekut / Parlamendi erakorralisel kokkutulekul immigratsiooniseadu-se muutmiseks nõudsid teatud ringkonnad ka kriminaalseadustiku muutmise suvel vastuvõtmist ja parlament võttis selle päevakorda. Seadus võeti möödunud nädalal põhimõtteliselt esimesel ja teisel lugemisel vastu ja anti komisjoni parandusettepanekute läbivaatamiseks ja nende otsustamiseks. See arvatakse toimuvat käesoleval nädalal kiirelt ja seaduse vastuvõtmist oodati selle nädala jooksul. Seaduse kiiret vastuvõtmist nõudjad väidavad, et sellega on kiire, kuna kahtlustatavad isikud võivad aja möödumisel surra või ära kaduda. Eriti soovitakse kii- . ret juurdlust 20 isiku kohta, kelledele Deschenes'! komisjon erilist tähelepanu juhtis. Kriminaalseadustiku muutmise seaduseelnõu vastuvõtmiseks asus esmaspäeval pärast lõunat Ottawas tööle parlamendi juriidiline koniisjon. Sellega "ühenduses oli EKN esimehel Laas Leivatil esmaspäeva hommikupoolel mitu kõnelust Ottawasse. Ta sai kõnelda kohtuministri Hnatyshyni abiga ja juriidilise komisjoni sekretäriga ja saatis telegrammi komisjoni esimehele. Kontaktides Otta-waga teatas EKN esimees, et eesti ühiskond Kanadas toetab parlamendiliikme A. Witeri muudatusettepanekuid arutusel olevale eelnõule. Samasuguseid toetusi R. Witeri parandustele saadeti es-maspäeVal Torontost ka teiste rahvusgruppide keskorganisatsioonide poolt. Musta Lindi Päev ToröEtlo n rahvaga. Foto — E. Ilves Demonstratsioonid Tallinnas, Riias ja Vilniuses New Yorgis (äemonstratsiooi tuhandetele Torontos süüdistati Staliinlt ja tema järglasi, kes teevad praegu sa- Mja, mis Hitler tegi rohkem kui 40 aastat tagasi. Üheaegselt Musta Lindi Päeva (MLP) korraldamisega Torontos korraldati samasuguseid demonstratsiopne 38 linnas ja lisaks neridei@ ka Tallinnas, Riias, ja Vilnos. Kolm ti^ndi kestnud sõjakar tes kõnedes selgitati Molotov-Rib-lB? ntropi pakti tagapõhja ja selle kohutavaid tagajärgi. Kõnelejatis seas olid Kanada ja provints Ontario peaministrite ja Toronto linnapea esindajad, musta õhupalli Ikooš vabadusega". Tuhanded kohalolijad kuulasid ning sid. Korjati eestlaste poolt üle toetusallkirja ÜRO apellile. Demonstratsioon algas püHapäe-vali 23. augustil kell 14.30. Kohalolijate seas arvati olevat inimesi sajast rahvusest, kanti väikesi rahvus-lippe ja suuri plakateid, milles nõuti surma kommunismile. Lauldi Kanada hümni jä jälgiti protsessiooni korras tribüüni ette toodavaid rahvus-lippe. Eesti rahvuslippude hulk oli silmapaistvalt arvukas. Nende.kandjateks olid Võitlejate ühingu liikmed ja mõned noored. Teadustajaks oli John Hasek Toronto I\|1LP korraldavast komiteest. Johnliasek kirjeldas Molotov-Rib-bentropi pakti allalkirjutamist 48 aastat tagasi ja mainis, et selle paktiga diktaatorid Stalin ja Hitler jagasid Ida-Euroopa oma huvipiirkondadeks ja vallandasid II maailmasõja. Hitler kaotas sõja ja teostas enesetapu. Hit-leri Saksamaa purustati ja tükeldati, kuid Stalini Venemaa tuli sõjast välja võitjana ning maailma suurima diktaatorliku riigina. Sajad miljonid inimesed on nüüd kommunistliku diktatuuri haardes. Vaatamata sealsele survele on meil juba teada, et tänased demonstratsioonid Tallinnas, Riias ja Vilnos õnnestusid. Demonstratsioonid olid arvukad ja arreteerimisi oli vähe. ~ Pikema palvuse pidas Ukpina ka- • toliku kiriku kohalik piiskop. Ta peatus kiriku tagakiusamise juures kommunistlikes maades ja kuidas rahvad selle juures kannatavat. Järgmiseks kõnelejaks oli Kanada majandusminister Michael Wilson. .Ta tõi tervituse ja läkituse MLP korraldavale komiteele, peaminister Mulroney poolt ja mainis, et Kanada valitsus or^ täiesti teadlik sellest millises olukorras on Ida-Eurobpa rahvad kommüriistliku diktatuuri haardes. Kanada avas oma piirid põgenikele Ida-Euroöpast ja on saanud suurel arvul andekaid töötajaid juurde tehnilisel, vaimsel ja kultuurilisel alal. Kahel lugemisel vastu võetud muudatused seadustes, valitsuse ettepanekul,- mis võimaldavad kohtu-tel selgitada põgenike seas olevaid sõjakurjategijaid. Minister Ruprecht Ontario valitsusest, kes on hästi tuntud Ida-Euroopa päritoluga rahvusgruppide seas,'tõi tervitused peaminister Petersoni poolt, kes hindab kõrgelt seda -tööd, mis põgenikud kommunistliku terrorieest on teinud Kanada tõusmisel tööstulikuks suurriigiks. Linnanõunik Boychuk tõi tervitused linnapea Art Eagletoni poolt kes tunneb head meelt selle üle, et põgenikke idast on asunud elama Torontosse nii suurel arvul, et Toronto oh muutunud kauniks, euroopalise ilmega linnaks. MEIE OMA ÜHISKOND Toronto koõlinõukogu esimees, Nola Crewa oma tervituses MLP korraldavale komiteele lähtus erinevast vaatepunktist. Ta mainis, et 48 aastat tagasi, kui Hitler ja Stalin kauplesid ja jagasid miljoneid inimesi, lääneriikide juhtide tegevuseta juuresolekul, diktaatorlik pimedus levis üle maailma. Ühe tähtsama koõlinõukogu esimehena ma ei räägi türannidest vaid meist enestest, kui ema ja vanaema. Ma räägin laste kasvatamisest ja meie ühiskonnast, kus rõhutatakse õigust ja mitte sõnagi ei räägita kohustustest, mis õigustega peaks kaasuma. Meie lastesse sisendatakse, et nemad on vabad ja võivad teha mida soovivad. Nad võivad märatseda, visata pomme, teha aborti ja kergekäeliselt raha, illegaalsete immigrantide toomisega Kanadasse. Neid õpetatakse tõlgendama seadusi enese kasuks ja kunagi ei rõhutata, et õigused peavad tooma kaasa vastutustunde. Ilma selleta elame kaoses, Chamberlain ja Oxfordi filosoofiaga valitsuste juhid jätsid korraldamata oma rahvaste kaitse. Parimaks kaitseks hakati pidama enese isoleerimist teistest. Ka praegu, kus kommunism aina laiutab võimu, räägitakse tviUma-relvadevabadest tsoonidest ja Ontario järve kaldal on praegu „rohelise (Järgneb "lk. 4] Eestn li F o t o - E . Ilves NEW YORK (ME) - Asukoha vahetus tuli siin Musta Lindi Päeva ürituste suureks kasuks. Kui läinud aastal ÜRO lähedal pargis 200 de-monstranti esinesid piltlikult vaid Iseenesele, sest publik seal tavaliselt puudub, siis nüüd Rockefeller CentreMs Balti arvukas noorem põlvkond BATUN-i kui hoolika peakorraldaja ridadest, eesotsas selle esimehe dr. H. Ainsooga, oli lihtsal mööduvate rahvahulkade „ jalus'. Nemad, koos umbes poolesaja eestlase, poolakatega Solidarity liikumisest, valgevenelaste ja mõnede deiste etniliste gruppidega ühes ma lippude, loosungite ja lendlehiega« said seal kahe tunni kestel tuhandete tähelepanu osaliseks. Erilisekes tõmbenumbriks oli suur vangikong, mille trellide taga oli läti rahvarõivas neiu. Eesti Rahvuskomitee juhatusest oli väljas pool selle koosseisust, kusjuures ]. Roosaare abistas ürituse toimetulekut ja esimees J. Simonson oli üheks esinejaks lühikõnede sarjas. Kanada raudteed seisavad Kanadas algas pühapäeva keskööl üldine ülemaaline raudtee-streik, millega Kanadas kogu raudteeliiklus, nii reisijate kui kaubavedu, täielikult seisma pandi. Viimase tunnini kestnud läbirääkimised ei andnud tulemusi ja nii Gana-dian Nationali kui Canadian Paci-fic'i raudteed jäid seisma. Suurlinnade lähedustes tähendab see hulgale rahvale suuri raskusi teenis-tuskohtadele sõidul ja ülisuured on iga streigipäeva kahjud Kanada majandusele, miljoneid dollareid päevas. Valitsus asus kaaluma streigi lõpetamist parlamendi otsusega. Moskva kontro^^^ filateliste Kirjamargi-saadetised nõukogude filatelistidele ei ole lubatud tavalistes kirjades. Need margikogujad N. Liidus— see käib ka okupeeritud Eesti kohta ~ kes välismaaga niarke vahetavad või margisaadetise tohivad vastu võtta»peaväd olema aktsepteeritud ja registreeritud Moskvas asuvas filatelistlikus kontrollipunktis, millest kõik vastavad saadetised läbi peavad käima. Ilmselt kardavad võimud, et tavaline tsensuur võiks läbi lasta „sala-teateid' *, mis on poetatud markide mustreisse. Kontrollipunkt - peab uurinia, st saadetised on „ehtsad". ' • • -.E.H. Tallinnast saadud teadetel on Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeval, pühapäeval 23. augustil, toimunud Tallinnas, Harjumäel, Linda mälestussamba juures, suurem rahvuslik meeleavaldus, millest võtnud osa umbes 2000 inimest. Demonstratsioonil on olnud peks-misi ja vangistamisi. Tallinnas on demonstratsiooniga ühenduses vangistatud 11 inimest, kelledest enamik hiljem vabaks on lastud. Demonstratsioonil on Linda mälestussambale toodud hulgaliselt lilli. Kõnelesid endised poliitilised vangid Tiit Madisson jä Heiki Ahonen. Oma kõnedes on nad esitanud kolm nõudepunkti: 1) Molotov-Ribbentropi pakt tuleb tühistada, 2) Stalinistlikud sõjakurjategijad tulevad kohtu alla anda ja 3) poliitilised vangid Enn Tarto ja Mart Niklus tulevad vabastada. Reuteri teadeteagentuuri teateil Moskvast ja Vilniusesest on 23. augustil toimunud demonstratsioonid samaaegselt Tallinnas, Riias, ja Vilniuses. Neis linnades toimunud demonstratsioonidest teatati ka pühapäeval Torontos toimunud suurel demonstratsioonil. Riias on toimunud demonstratsioon Läti Vabadussamba juures. Ka sinna oli tulnud kpkku umbes 2000 inimest. Neid hoidsid mälestussambast eemal 500 relvastatud politseinikku. Meeleavaldajad täitsid siis mälestussamba juures asuva suure pargi. Demonstratsiooni Tallinnas iseloomustas Nõukogude agentuur Tass oma teates kui „propagandist-likkii spektaaklit". Demonstratsioon olnud Tassi järgi algatatud grupi isikute poolt, kes on varem mõistetud süüdi nõukogudevastase tegevuse pärast, ja USA poolt finantseeritud kolme raadiojaama õhutusel. Vilniuses toimunud demonstratsioon olnud Tassi järgi Ameerika CIA organisee-ritu( j. Vilniuses on teadeteagentuuride järgi 500 demonstranti kogunenud St. Anne kiriku juurde vanalinnas. Kiriku ees asuva mälestussamba juures on kõnelenud üks naisterahvas ja nõudnud iseseisvust Leedule, Lätile ja Eestile. Rahvas reageerinud kõnele hüiietega „Vabadust, vabadust!" Ühendriikidest teatatakse, et demonstratsioonid Balti riikides on sealses ajakirjanduses äratanud suuremat tähelepanu ja informatsiooni on toodud silmapaistvalt. NADALAKROONIKA Inglise aerutaja TomMcLean, 45 aastat vana, kes on Inglise erilise õhuteenistuse organisatsiooni liige, püstitas uue rekordi aerupaadis 56 päevaga üle Atlandi ookeani aerutamisega. McLean alustas teekonda üle Atlandi 16. juunil Eelmine rekord üle Atlandi aerutamisel oli prantslasel Gerrard d'Aboville'il, kes ületas Atlandi 71 päeva ja 23 ® Kolm noort bulgaarlast, kes võtsid osa ülemaailmsetest noorte maadlusvõistlusest, väljusid läbi akna öösel oma magamisruumist ja lahkusid meeskonnast. Nad olid kadunud mitu päeva ja otsustasid jääda Kanadasse. Pühapäeval „hüppas" ära neljas bulgaarlane. ® Kanada uusdemokraadid (NDP), kes Gallupi järgi on praegu poliitilises populaarsuses esikohal, avaldasid oma riigikaitse programmi. See näeb ette Kanada väljaastumise NATO-st ja NÖRAD-ist > ning Euroopa kaitsejõududest osavõtmise. NDP kaitseküsimuste kriitik parlamendis, Derek Blackhorn kaitses seda kava ja teatas, et Ka- „Meie Elu" kontor öJi suletud LaboürDay nädalalõpul laupäeval, 5. sept. ja esmaspäeva 7. sept. nada peab kaitsma ennast aatomi^ vaba-tsooniks kuulutamisega ja teatud koostööga USA-ga. Peaminister Mulroney astus teravalt välja NDP kava vastu, öeldes et Kanada ei ole ega saa olla neutraalne Ida-Lääne vahekordades. 9 Kanada parlamendis, mis kutsu» ti kokku erakorraliseks istungjä^ guks immigratsiooniseaduse pärast, oli sel nädalal oodata immigratsiooniseaduse niuutmise vastuvõtmist, millega tahetakse tõkestada illegaalsete immigrantide sisse-valgumist Kanadasse. Uue seaduseelnõu rangete eeskirjade vastu on nüüd tekkinud opositsioon ja väidetakse, et saadus on liialt range tõeliste põgenike suhtes; Põgenikke abistavad organisatsioonid pöördusid isegi UN-i põgenike komissari poole, paludes selle sekkumist Komissari büroo saitiski Ka-nadale kirja,paludes seaduse pehmendamist 0 Sri Lankas (Tseilonil) pikemat aega möllanud kodusõja lõpetamiseks, kuhu olid segatud ka Indias elavad tamiilid, käis India peaminister Rajiv Gandhi seal ja kirjutas selle pealinnas Colombos alla In-dia- Sri Lanka kokkuleppele, millega India lõpetab Sri Lanka mässuliste toetamise ja aitab kaasa nende desarmeerimisele. Sel puhul oli Sri Lankas vastudemonstratsioone ja korraldatud paraadil lõi üks Sri Lanka paraadisõdur püssipäraga India peaministrit VahejuhtumilG vaatamata kinnitas India lepingust kinnipidamist ja saatis 3000 meest Sri Lankasse sealsete mässulist® tamiilide desarmeerimisele kaasa- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-27-01
