1987-08-27-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
27. AUGUSTIL - , AUGUST 27 ,Meie Elu" nr. 35 (1955) 1987
Kristjaii PaMsak Spoirt
BaXBD
Eesti ajakirjanduse
5,graiid oM man"
Voldemar'Kures"
1 ••
Kristjam Palusalu, sünd.10. märtsil
1908 a. Saulepi vallas Läänemaal,
suri kodumaa! 17. juulil. Ols
üks meie kuulsamaid raskekaalu
amatöörmaadlejaid ja Toitis 1936.a.
Berliini olümpiamängudel kuldmedalid
vaba- ja kreeka-rgomsi
maadluses. Järgneval aastal tuli
Euroopa meistriks. Oli mitmekordne
Eesti meister mõlemates maad-lusstiilides.
Maadlemisega alustas
1930. a. Olümpiamänge kirjeldavas
raamatus (The Gomplete Book
of the Olympics) on tema kohta
märgitud, et ta oH vaikne kangelane,
kes Berliini mängudel saavutas
haruldase võidu, võites rasekaalus
H.R.
. . 11.. Eesti aja
man" Voldemar Kures suri 29. juulil
Stockholmis 93-aastasena. Ta
viibis viimased 10 kulud Högaleni
püsiraviha|glas. Voldemar Kurese
tegevus ajäkirjanduspõUul ulatub
eeliseisvusajast ja Eesti Vabariigi
sünniaegadest pagulaspõlve. Tema
üldtuntud signatuur „Fakt" oli tuntud
ka „l^eie Elu" veergudelt
Oli ajakirjanduslikult aktiivne
kõrge eani ja läksj pensionile
,,StockholmsTidningen Eestlastele"
ilmumisle lõpetamisel 1959.a.
jätkates aga kaastööd ajalehtedele.
Voldemar Kurese ajakirjanduslik
karjäär algas Tartus „Postime-he"
juures, kust ta aga hiljem siirdus
Tallinna, töötades „Vaba Maa"
kontserni ajalehtede juures ja lõpuks
Riiklikus Propagandatalituses.
Ta oli kodunjaal Eesti Ajakirjanike
Liidu ja paguluses Vabade
Eesti Ajakirjanike:Uhingu liige, viimases
valitud auliikmeks.
Mark Saar purjelaual
Esimene
KRISTJAN PALUSALU,
Mississaii
Ilusas päikesepaistes saabusid
endiste metsatööliste autod 1. augustil
ühe kaastjiõiise kauni kodu
ette Mississaugas.
Vanad sõbrad kogunesid Endel
Ja Helgi Sdoaru poo(e, et oma kolmanda
kokkutulekuga tähistada
40-dat aastapäeva Kanadas ning
meenutada mälestusi reisist Kanadasse
ja esimesest kümriekuisest
elujärgust Longlac'iš kui metsatöölised
sealsetes
Kohale saabusid Elmar ja Anni
Kohlap ning Vello ja Miidrid Hans-son
Montrealist, Kjleinhard jaShir-ley
Viinalass Sudburyst,'August jä
Reta Pärna Orilliast, Albert ja Viima
ning Endel ja-Tiiu Tooming Londonist,
ja Kalev Pügi lesk Tiiu Kings-toništ.
Kiillakutseid oli saadetud 14v
kuid tervislik olukord keelas reisi
kolmel, kaks olid ammukavatsetud
reisidel Euroopas, hing kaks ignoreerisid
kutseid.. .
. Programmi juhtiniiine oli jällegi
Toominga kätes. Ametlik osa algas
lühikeste tervitustega pererahva
poolt ning peale söögipalvet Retalt
nauditi õhtusöök. '
Tänu avaldati eelmise koosoleku
vastuvõtjatele Retale ja Augustile ja
Shirleyle, kes igast kokkutulekust on
seadnud luulGvormis aruande. Shir-ley
pidi veelkordselt oma viimase
loomingu ette lugema.
Austati jsurnud kaastöölisi leinaseisakuga.
Mis on juhtunud möödunud kähe
aastff vältel? Selgus et enamus mainis
laste abiellumisi, lastelaste sünde,
kuid Augüst-Reta olid reisinud^
Austraa 1 las - Uus-Mereraaal ja Too-ming
oli ületanud 65. aasta piiri.
uhataja andis edasi tervitused neilt
kes ei saanud kohale tulla. Samuti
luges ta ette tervituse mis ta oli saatnud
teise tknsporfli nimel esimese
metsatööliste transpordi. kokkutulekule
ŠaultSte. Marie's.
Esimese transpordi läkitus Ants
Lübeki käest ioeti samuti ette.
Peale parajat vaheaega avanesid
shampusepudelid ning juubeli tähistuseks
olid. lauale ilmunud kringel
number 40 kujus ning tort küünalde-
^.ga.,', ' • ^
Videvikutunnil nauditi ujumist valgustatud
ujulas kuid endised metsamehed
ei olnud kuigi julged paari
sääse saabumisel. Õhtu kestis edasi
ruumis, kus musitseerisid Tiiu Tooming
oma elektrilisel klahvistikul
ning Vello klaveril. Lauldesning juteldes
möödusaeg. Alles paar tundi
pärast, südaööd siirduti peremehe
poolt hoolitsetud öökorteritesse.
Pühapäeva keskhommikul koguneti
einele. Nüüd oli aga saatjaks vih-matibad
mis peatselt tugevaks äikesevihmaks
muutusid. Mõnulemine
vabas õhus jäi ära kuid hubases õhk-
,konnas muutusid järgmised tunnid
vist palju, meeldejäävamaks kui teised
osad sellest juubelist.
Välja tulid foto-albUmid ning koos
piltidega mälestused. Kuuldes paljusid
jutukesi üksikgruppides arvas
programmi juht,, et on paras .aeg ühisele
jutustamisele ja kuuTanriisele.
Koosviibimise lõpu eel arutati järgmise
kokkutuleku asukohta ning
üksmeelselt, võeti vastu Reta ja Augusti
küllakutse kahe aasta pärast
koguneda nende kõdus Simcoe järve
ääres.
Shirley oli suutnud ka oma luulepõimiku
valmis teha, mille ta kohe
mitmekordse kiituse saatel ette kandis.
Vihm Vaibus ning aeg oli lahkuda.
Ükshaaval lahkusid autod viies kaasa
taaselustatud mälestusi ning tahet
uuesti kohtuda.
Helgi ja Endel, meie kõige suurem
tänu nende nauditavale tundide eest
• teie kenas kodus. Nägemiseni!
E.T.
Eestlaste 25. spordiala Kanadas
on purjelauasõit. Noored alustasid
sellega juba mõned aastad tagasi.
Eesti Jahtklubi Kanadas omal väljasõidul
15. augustil Gollingwood'i
organiseeris nad ühiseks grupiks,
korraldas esimese võistluse Wasa-ga
Beach'i Nottawasaga lahel ja
pani välja auhinna-karika.
Osa võttis 16 võistlejat, nendestll
meest ja 5 naist. Võistlusel, mis.kejtis
ligi 2 tundi, tuli esimeseks Toomas
Heinar, teiseks Mark Saar ja kolmandaks
Peeter Kriisa. "Kõige kiiremaks
naisvoistlejaks oli Evi Heinar.
Võistlustee oli 1./2 miili pikk ja seda
tulisõita 3 korda. Start algas maalt,
kus osavõtjad olid rivistatud stardijoonele
ja stardipaugu märguandel
jooksid oma purjelaudadega. vette
kus alustasid sõite. Võistlus toimus
tugeva tuulega, mis aga viimasel sõidul
vaibus. Starteriks õli V o l l i Guš-tavson,
. sõidutee märkijaks Hugo
Tammik, rajameistriks ja õnnetus-'
juhtumite järelevalvajaks Rein Kori
ja kohtunikuks Tiiu Kadak. .
Võistluse korraldamise mõte algatati
Volli Gustavsoni ja Toomas Heinaru
poolt möödunud aastal-ja selle
sihiks oli purjelauao.spordi tutvustamine
meie noortele. Võistlust jälgisid,
peale jahtklubi liikmete, suur
hulk noori. Peale võistlust toimus
ühine õhtusöök Collingwood'is H.
Rooneeme perekonna suvilas, kus
võitjale anti üle karikas. Jahtklubil
on liikmetevaheline rändkarikas,
mis sel aastal anti seal Collingwood'i
piirkonna kommodoorile Hugo Tam-mik'ule.
H. Rooneem'e perekonda
austati tänutäheks külaliste vastuvõtu
eet graveeritud seinaplaadiga' Eesti
Jahtklubi Kanadas kommodooriks
on Volli Gustavson, sekretäriks Silvi
Prii ja laekuriks Uno Prii. Nädalalõppudel
korraldatakse ühiseid väljasõite
Nottawasaga lahel, Simcoe ja
Ontario järvedel.
HARALD RAIGNA
JLa aura
Laura Randmaal tuli kohe pärast
Euroopa-turniiridelt kojujõudmist
alustada võistlustega Ontarios. Kanada
tenniskeskuses treenivaid tulevasi
olümpiavõistlejaid saadetakse
järjest raskematele võistlustele.
Neil tuleb võisfeldaisegi elukutseliste
mängijatega. Viimase
kuu vältel On ta ainult kahel korral
võistelnud oma vanusegrupis. Ontario
kinnistel 16-a. meistrivõislr
lustel tuli võitjaks üksik- ja paaris-mängus
ja saavutas Ontario meistritiitlid.
Maailma meistrivõistluste
kvalifikatsioonivõistlustel kvalifit-seerus
nendele võistlustele pääse-
.onglaci metsameeste
liu
[issisgaugas
KVALIFIKATSIOONI^ ^
VÕISTLUSED
peeti 10-14. augustil Torontos. Osa
võtsid: Ameerika Ühendriigid, Kanada,
Mehhiko, JamaHpa ja Haiiti. L.
Randmaal oli esimeseks vastaseks
Cecilia Robles Mehhikost, keda võitis
6 - 3, 6 - 1 . Teiseks Tanya T'Sang
lamaikast, keda võitis 6 - 2,,6 - 3.
Kolmandaks Debbie Moringiello
Ühendriikidest, kes võitis L. Randmaad
6 - 4, 6 - 1. Maailmameistrivõistlustele
kvalifitseerusid Ühendriikide
ja Kanada võistlejad, kolme
poisi ja kolme tütarlapsega. Kanada
tütarlastest pääsesid maailniavõist-lustele,
mis peetakse septembris Freiburg'is
L.-Saksamaal,Maureen Drake,
Lisa Parks ja L. Randmaa.
MÄLESTUSTURNIIR
toimub igal aastal D. Fergusoni mälestuseks,
kes suri õnnetusjuhtumi
tõttu. Turniir peetakse 18-a,.ja noorem,
vanusegrupis. Võisteldakse üksik-
jasegapaarismängus. Sel aastal
toimus see 27-31. juulil Torontos,
Üksikmängus L.; Randmaa esimeseks
vastaseks oli L. Mathews Que-becist,
keda Laura võitis 7-6, 6-2
Võistlus kestis ligi 2 tundi jä see
filmiti kogu pikkuses Toronto CFtO-TV
poolt.. Teiseks vastaseks oli L.
ames Ontariost, keda Lauravõitis 6^
0, 6-2. Kolmandaks L. Parks Ontariost,
kes võitis Laurat 3-setilise
mänguga 3-6, 7-5, 6-1. Finaalis tuli
võitjaks L. Parks, võites M . Duda't6-
2,6-4: .
Segapaarismängudes oli Laura
kaaslaseks Robert Janecek. Nende
esimesteks vastasteks olid Sarach
Robertson ja Derek Hastings, keda
võitsid 6-2, 7-6. Teiseks - Michelle
Greenan ja Steve Baksby, keda Võitsid
6-2, 7-5. Finaalis JennyBishop ja
Mike Richard võitsid Laura Randmaad
ja Robert Janecek'i 3-setilise
mänguga 2-6, 7-5, 6-1, jättes L.
Randmaa ja R. Janecek'i teisele kohale.
ONTARIO MEISTRI VÕISTLUSED
Ontario 16-a. ja noorem, kinnised
meistrivõistlused peeti 7-11. juulil
Torontos. Võisteldi üksik- ja paaris-mähgudes.
Üksikmängudes oli Laura
esimeseks vastaseks C. Collow,
keda võitis 6-0, 6-0. Teiseks M.
Parks, keda võitis 6-0, 6-1. Kolmandaks
S. Italiano, keda võitis 2-6,6-4,
6-1. Finaalis oli ta vastaseks H. Go-burn,
keda võitis 7-5, 6-3. Selle võiduga
saavutas 1987. a. Ontario meistritiitli.
Paarismängudes oli ta kaaslaseks
S, Italiano. Esimesteks vastasteks
olid .neil A. Hamilton ja M.^Miers,
keda võitsid 6-3,- 6-2. Teiseks - M.
Parks ja C. Quinn, keda võitsid 6-0,
6-0. Finaalis olid nende vastasteks
H. CoburnjaM. Mraz, keda võitsid 3-
setilise mänguga 7-5,5-7, 7-5. Selle
võiduga L. Randmaa ja S. Italiano
saavutasid 1987. a. Ontario paaris-mängu
meistritiitli. Nendel võistlustel
L. Randmaa oli reastatud.nr. 1
võistlejana.
SUN LIFE NATIONAL
Sun Life National oli elukutseliste
tennisevõistlejate turniir, mis peeti
5-12. juulil Mississaugas, Ont. Laura
esimeseks vastaseks oli elukutseline
mängija Jill Hetherington, kes oli
nendel võistlustel reastatud kui 8. parim
võistleja. Jill Hetherington võitis
Laurat 6.-0, 6-2. Paarismängus oli
Laura kaaslaseks M . Drake. Kaotasid
samuti esimesel mängul elukutse-listele
võistlejatele Hatchile ja Hen-dersonile
6-0, 6-1. Turniiri võitjaks
tuli kuulus elukutseline Kanada
mängija HelenKelesi. Turniirist võttis
osa 32 võistlejat.
Turniiri kavas oli toodud kuulsamate
võistlejate pildid ja nende elulookirjeldus.
Laura Randmaa pilt ja
üksikasjaline elulookirjeldus oli toodud
Helen Kelesi järele. Kirjeldus algas
soovitusega pealtvaatajatele jälgida
Laura mängu, keda peetakse
üheks Kanada säravamaks tuleviku-täheks."
Järgnevalt oli märgitud, et
Laura Randmaa on senini olnud kõige
võidurikkam noor võistleja, kes
senini on saavutanud 11 Kanada
TORONTO LINN
äätmete äraviimise
teadaanne
LABOUR DAY
esmaspäeval,
7. septembril 1987
Esmaspäeval, 7. septembril 1987 El TOIMU jäätmete äravedu.
Tavaline esmaspäevane (7. septembri) prügi veetakse ära
teisipäeval, 8. septembril.
Tavaline teisipäevane (8. septembri) prügi veetakse ära kolmapäeval,
9. septembril.
Ajalehtede ja suuremate esemete äravedu kolmapäeval,
9. septembril El TOIMU.
Hoidke oma ajalehed/ja suuremad esemed,'16. septembri
kesknädalaseks äraveoks. ,
Meeldetuletus: Torontos on 18 klaasi ja metalli ümbectöötle-mise
depood. Juunikuus korjati kokku 442 tonni ajalehti, 37
tonni klaasi ja 6 tonni tina.
Lisainformatsiooni saamiseks palun helistage 392-7742.
PALUME MITTE PANNA KLAASITÜKKE VÕI MUID TERAVAID
ESEMEID PLASTIKUST JÄÄTMEKOTTI.
R. M. BREMNER, P. Eng.,. F.I.C.E.
Commissioner of Public Works
ROYAL LEPM^EE
ESTATE SERVICES LTD., BROKE^
1213 Bayview Ave., Toronto,
Ont. M4G2ZS
Esindaja
MÄl SAARNA
Tel. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
NÄDALA RISTSÕNAD
PÕIKREAD: 1. Ammumees, 6. Mõiste
pallimängus, 9. Naisenimi, 12. Taime'
maasees oleva osa, 13. Hääleliik, 14.
Kont, 15. Sõjapõgenikkude eest hoolitsev
Ühend: Rahvaste organisat-
'Sioon , lüh. 16. Tööriistade komplekt,
ingl. k., 17. On inimesel, loomal ja ka
jõel, 18. Rohttaim: Ajuga, 19. Laske-riista
õõne, müršu, traadi, läbimõõt,
lüh. 20. Vanaisa, vanamees, 21. Jõgi
Venemaal, 22. Kepita, 23. Imestushüüe,
25. Haaran kinni, pigistan, 26.
Sõjavägi, malev, suurem' väekoon-dis,
30. Maahalduse osa, mida majandas
maahärra ise, 32. Asjal, objektil,
33. Iseäranis, 34. Sõjajumal kreeka
mütoloo'gias, 35. Lauluvend, lüh., 36.
Kaunim, 38. Naisenimi, 39. Augus,
koopas, 42. Väike väljaehitud katusel
akna paigutamiseks, 43. Tiibadeta
lind, .Austraalias, 44. Avar, 45.
. . . arve, 46. Abikaasat; 48. Vastne,
49. Üks vanemaid, 50. Viibisite, 51.
Meeldetuletus
Toronto Eesti Meeskoori avahar-jutus
toimub teisipäeval, 1. sept.
k.a. kell 7.30 õhtul Eesti Ma^s.
Tulge kõik! y
JUHAfuS
meistritiitlit. See on rekord, mida
isegi Kanada kuulsamad elukutselised
mängijad Carling Bassett ja Helen
Kelesi oma noorusaegadel ei saavutanud.
Edasi oli seal toodud tema
saavutused, mängustiil ja treening.
Kirjeldus lõppes teatega, et teda on
hakatud kutsuma hüüdnimega ,,Litt-le
Annie Oakley".
HARALD RAIGNA
Kolm sarnast konsonanti, 52. Skandinaavia
lennuliin, 53.. Ühe memu-aarteose
autor.
PÜSTREAD; 1. Täidab suurema
osa kolbast, 2. Ümbritseb muna, 3.
Keebitaojine, . käisteta viltmantel
kaukaaslastel, 4. Ühe vemmalvärsi
refrääni korduv sõna (riimis sõnaga
,.murra"), 5..Veeru, 4. Ühe aedvilja
kaun, 7. Asula Tartu ligidal, 8. Kolm
sarnast konsonanti, 9. Naisenimi, 10.
Pühkimisvahendi, 11. Laiamõõtme-line,
19. Vereimeja, 20. Lind, 21.
Ootamine, 22; järsak, järsandik, saksa
k., 23. Vaiksem, 25. Destillaat, 27.
Kaks sarnast konsonanti, 28. Oletuste,
29. Väikelinn Tartumaal, 31.
Noot, 32, Üksiklane, 34. Asustatud
kohas, 37. Vastsema, 38. Võimukandja
islami maades, 39. jahiloom,
40. Vana inimene, 41. Talispordi vahend,
43*. Vanusele, 45, eespool olev,
46. Eitav sõna, ingl.k., 47, Toronto
Eesti Meeskoor, lüh.
Koostanud O.H.
(Lahendu^ järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Kalev, 6, Keras, 11.
Varane, 12, Uhamas, 14! Isunes, 15.
Rebima. ^16, ^ t t , 17. Tui, 19.. Aima,
20, Uma,'21. Ilusa, .23. Das, 24. Sisukus,
26, Paest, 28. Uss, 29. Ism, 30.
Kasti, 33. Snaiper, 37. Aju, 38. Laast,
40. Iru, 41, Nali, 43. Puu, 44. Siil, 45.
Aluste, 47. Laadal, 49. Linask, 50.
Tabale, 51. Karts, 52, Alasi.
PÜSTREAD: L Kasumi, 2. Arutas,
3. Lant, 4. Ene, 5. Vestlus, 6. Kuris, 7.
Ehe, 8. Raba, 9. Amiide, 10. Sammas,
11. Vilus, 13. Saast,'l8. Uus, 2L Iksil.
22. Apsat, 25. Uut, 27. Ami, 29. Insulti,
30. Kanal, 31. Ajalik, 32. Suluna,
33. Sau, 34. Piidal, 35. Eriala, 36.
Rulle, 39. Apeks, 42. Isar, 44. Saba,
46. Tst!, 48. Aas.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-08-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870827 |
Description
| Title | 1987-08-27-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 27. AUGUSTIL - , AUGUST 27 ,Meie Elu" nr. 35 (1955) 1987 Kristjaii PaMsak Spoirt BaXBD Eesti ajakirjanduse 5,graiid oM man" Voldemar'Kures" 1 •• Kristjam Palusalu, sünd.10. märtsil 1908 a. Saulepi vallas Läänemaal, suri kodumaa! 17. juulil. Ols üks meie kuulsamaid raskekaalu amatöörmaadlejaid ja Toitis 1936.a. Berliini olümpiamängudel kuldmedalid vaba- ja kreeka-rgomsi maadluses. Järgneval aastal tuli Euroopa meistriks. Oli mitmekordne Eesti meister mõlemates maad-lusstiilides. Maadlemisega alustas 1930. a. Olümpiamänge kirjeldavas raamatus (The Gomplete Book of the Olympics) on tema kohta märgitud, et ta oH vaikne kangelane, kes Berliini mängudel saavutas haruldase võidu, võites rasekaalus H.R. . . 11.. Eesti aja man" Voldemar Kures suri 29. juulil Stockholmis 93-aastasena. Ta viibis viimased 10 kulud Högaleni püsiraviha|glas. Voldemar Kurese tegevus ajäkirjanduspõUul ulatub eeliseisvusajast ja Eesti Vabariigi sünniaegadest pagulaspõlve. Tema üldtuntud signatuur „Fakt" oli tuntud ka „l^eie Elu" veergudelt Oli ajakirjanduslikult aktiivne kõrge eani ja läksj pensionile ,,StockholmsTidningen Eestlastele" ilmumisle lõpetamisel 1959.a. jätkates aga kaastööd ajalehtedele. Voldemar Kurese ajakirjanduslik karjäär algas Tartus „Postime-he" juures, kust ta aga hiljem siirdus Tallinna, töötades „Vaba Maa" kontserni ajalehtede juures ja lõpuks Riiklikus Propagandatalituses. Ta oli kodunjaal Eesti Ajakirjanike Liidu ja paguluses Vabade Eesti Ajakirjanike:Uhingu liige, viimases valitud auliikmeks. Mark Saar purjelaual Esimene KRISTJAN PALUSALU, Mississaii Ilusas päikesepaistes saabusid endiste metsatööliste autod 1. augustil ühe kaastjiõiise kauni kodu ette Mississaugas. Vanad sõbrad kogunesid Endel Ja Helgi Sdoaru poo(e, et oma kolmanda kokkutulekuga tähistada 40-dat aastapäeva Kanadas ning meenutada mälestusi reisist Kanadasse ja esimesest kümriekuisest elujärgust Longlac'iš kui metsatöölised sealsetes Kohale saabusid Elmar ja Anni Kohlap ning Vello ja Miidrid Hans-son Montrealist, Kjleinhard jaShir-ley Viinalass Sudburyst,'August jä Reta Pärna Orilliast, Albert ja Viima ning Endel ja-Tiiu Tooming Londonist, ja Kalev Pügi lesk Tiiu Kings-toništ. Kiillakutseid oli saadetud 14v kuid tervislik olukord keelas reisi kolmel, kaks olid ammukavatsetud reisidel Euroopas, hing kaks ignoreerisid kutseid.. . . Programmi juhtiniiine oli jällegi Toominga kätes. Ametlik osa algas lühikeste tervitustega pererahva poolt ning peale söögipalvet Retalt nauditi õhtusöök. ' Tänu avaldati eelmise koosoleku vastuvõtjatele Retale ja Augustile ja Shirleyle, kes igast kokkutulekust on seadnud luulGvormis aruande. Shir-ley pidi veelkordselt oma viimase loomingu ette lugema. Austati jsurnud kaastöölisi leinaseisakuga. Mis on juhtunud möödunud kähe aastff vältel? Selgus et enamus mainis laste abiellumisi, lastelaste sünde, kuid Augüst-Reta olid reisinud^ Austraa 1 las - Uus-Mereraaal ja Too-ming oli ületanud 65. aasta piiri. uhataja andis edasi tervitused neilt kes ei saanud kohale tulla. Samuti luges ta ette tervituse mis ta oli saatnud teise tknsporfli nimel esimese metsatööliste transpordi. kokkutulekule ŠaultSte. Marie's. Esimese transpordi läkitus Ants Lübeki käest ioeti samuti ette. Peale parajat vaheaega avanesid shampusepudelid ning juubeli tähistuseks olid. lauale ilmunud kringel number 40 kujus ning tort küünalde- ^.ga.,', ' • ^ Videvikutunnil nauditi ujumist valgustatud ujulas kuid endised metsamehed ei olnud kuigi julged paari sääse saabumisel. Õhtu kestis edasi ruumis, kus musitseerisid Tiiu Tooming oma elektrilisel klahvistikul ning Vello klaveril. Lauldesning juteldes möödusaeg. Alles paar tundi pärast, südaööd siirduti peremehe poolt hoolitsetud öökorteritesse. Pühapäeva keskhommikul koguneti einele. Nüüd oli aga saatjaks vih-matibad mis peatselt tugevaks äikesevihmaks muutusid. Mõnulemine vabas õhus jäi ära kuid hubases õhk- ,konnas muutusid järgmised tunnid vist palju, meeldejäävamaks kui teised osad sellest juubelist. Välja tulid foto-albUmid ning koos piltidega mälestused. Kuuldes paljusid jutukesi üksikgruppides arvas programmi juht,, et on paras .aeg ühisele jutustamisele ja kuuTanriisele. Koosviibimise lõpu eel arutati järgmise kokkutuleku asukohta ning üksmeelselt, võeti vastu Reta ja Augusti küllakutse kahe aasta pärast koguneda nende kõdus Simcoe järve ääres. Shirley oli suutnud ka oma luulepõimiku valmis teha, mille ta kohe mitmekordse kiituse saatel ette kandis. Vihm Vaibus ning aeg oli lahkuda. Ükshaaval lahkusid autod viies kaasa taaselustatud mälestusi ning tahet uuesti kohtuda. Helgi ja Endel, meie kõige suurem tänu nende nauditavale tundide eest • teie kenas kodus. Nägemiseni! E.T. Eestlaste 25. spordiala Kanadas on purjelauasõit. Noored alustasid sellega juba mõned aastad tagasi. Eesti Jahtklubi Kanadas omal väljasõidul 15. augustil Gollingwood'i organiseeris nad ühiseks grupiks, korraldas esimese võistluse Wasa-ga Beach'i Nottawasaga lahel ja pani välja auhinna-karika. Osa võttis 16 võistlejat, nendestll meest ja 5 naist. Võistlusel, mis.kejtis ligi 2 tundi, tuli esimeseks Toomas Heinar, teiseks Mark Saar ja kolmandaks Peeter Kriisa. "Kõige kiiremaks naisvoistlejaks oli Evi Heinar. Võistlustee oli 1./2 miili pikk ja seda tulisõita 3 korda. Start algas maalt, kus osavõtjad olid rivistatud stardijoonele ja stardipaugu märguandel jooksid oma purjelaudadega. vette kus alustasid sõite. Võistlus toimus tugeva tuulega, mis aga viimasel sõidul vaibus. Starteriks õli V o l l i Guš-tavson, . sõidutee märkijaks Hugo Tammik, rajameistriks ja õnnetus-' juhtumite järelevalvajaks Rein Kori ja kohtunikuks Tiiu Kadak. . Võistluse korraldamise mõte algatati Volli Gustavsoni ja Toomas Heinaru poolt möödunud aastal-ja selle sihiks oli purjelauao.spordi tutvustamine meie noortele. Võistlust jälgisid, peale jahtklubi liikmete, suur hulk noori. Peale võistlust toimus ühine õhtusöök Collingwood'is H. Rooneeme perekonna suvilas, kus võitjale anti üle karikas. Jahtklubil on liikmetevaheline rändkarikas, mis sel aastal anti seal Collingwood'i piirkonna kommodoorile Hugo Tam-mik'ule. H. Rooneem'e perekonda austati tänutäheks külaliste vastuvõtu eet graveeritud seinaplaadiga' Eesti Jahtklubi Kanadas kommodooriks on Volli Gustavson, sekretäriks Silvi Prii ja laekuriks Uno Prii. Nädalalõppudel korraldatakse ühiseid väljasõite Nottawasaga lahel, Simcoe ja Ontario järvedel. HARALD RAIGNA JLa aura Laura Randmaal tuli kohe pärast Euroopa-turniiridelt kojujõudmist alustada võistlustega Ontarios. Kanada tenniskeskuses treenivaid tulevasi olümpiavõistlejaid saadetakse järjest raskematele võistlustele. Neil tuleb võisfeldaisegi elukutseliste mängijatega. Viimase kuu vältel On ta ainult kahel korral võistelnud oma vanusegrupis. Ontario kinnistel 16-a. meistrivõislr lustel tuli võitjaks üksik- ja paaris-mängus ja saavutas Ontario meistritiitlid. Maailma meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel kvalifit-seerus nendele võistlustele pääse- .onglaci metsameeste liu [issisgaugas KVALIFIKATSIOONI^ ^ VÕISTLUSED peeti 10-14. augustil Torontos. Osa võtsid: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko, JamaHpa ja Haiiti. L. Randmaal oli esimeseks vastaseks Cecilia Robles Mehhikost, keda võitis 6 - 3, 6 - 1 . Teiseks Tanya T'Sang lamaikast, keda võitis 6 - 2,,6 - 3. Kolmandaks Debbie Moringiello Ühendriikidest, kes võitis L. Randmaad 6 - 4, 6 - 1. Maailmameistrivõistlustele kvalifitseerusid Ühendriikide ja Kanada võistlejad, kolme poisi ja kolme tütarlapsega. Kanada tütarlastest pääsesid maailniavõist-lustele, mis peetakse septembris Freiburg'is L.-Saksamaal,Maureen Drake, Lisa Parks ja L. Randmaa. MÄLESTUSTURNIIR toimub igal aastal D. Fergusoni mälestuseks, kes suri õnnetusjuhtumi tõttu. Turniir peetakse 18-a,.ja noorem, vanusegrupis. Võisteldakse üksik- jasegapaarismängus. Sel aastal toimus see 27-31. juulil Torontos, Üksikmängus L.; Randmaa esimeseks vastaseks oli L. Mathews Que-becist, keda Laura võitis 7-6, 6-2 Võistlus kestis ligi 2 tundi jä see filmiti kogu pikkuses Toronto CFtO-TV poolt.. Teiseks vastaseks oli L. ames Ontariost, keda Lauravõitis 6^ 0, 6-2. Kolmandaks L. Parks Ontariost, kes võitis Laurat 3-setilise mänguga 3-6, 7-5, 6-1. Finaalis tuli võitjaks L. Parks, võites M . Duda't6- 2,6-4: . Segapaarismängudes oli Laura kaaslaseks Robert Janecek. Nende esimesteks vastasteks olid Sarach Robertson ja Derek Hastings, keda võitsid 6-2, 7-6. Teiseks - Michelle Greenan ja Steve Baksby, keda Võitsid 6-2, 7-5. Finaalis JennyBishop ja Mike Richard võitsid Laura Randmaad ja Robert Janecek'i 3-setilise mänguga 2-6, 7-5, 6-1, jättes L. Randmaa ja R. Janecek'i teisele kohale. ONTARIO MEISTRI VÕISTLUSED Ontario 16-a. ja noorem, kinnised meistrivõistlused peeti 7-11. juulil Torontos. Võisteldi üksik- ja paaris-mähgudes. Üksikmängudes oli Laura esimeseks vastaseks C. Collow, keda võitis 6-0, 6-0. Teiseks M. Parks, keda võitis 6-0, 6-1. Kolmandaks S. Italiano, keda võitis 2-6,6-4, 6-1. Finaalis oli ta vastaseks H. Go-burn, keda võitis 7-5, 6-3. Selle võiduga saavutas 1987. a. Ontario meistritiitli. Paarismängudes oli ta kaaslaseks S, Italiano. Esimesteks vastasteks olid .neil A. Hamilton ja M.^Miers, keda võitsid 6-3,- 6-2. Teiseks - M. Parks ja C. Quinn, keda võitsid 6-0, 6-0. Finaalis olid nende vastasteks H. CoburnjaM. Mraz, keda võitsid 3- setilise mänguga 7-5,5-7, 7-5. Selle võiduga L. Randmaa ja S. Italiano saavutasid 1987. a. Ontario paaris-mängu meistritiitli. Nendel võistlustel L. Randmaa oli reastatud.nr. 1 võistlejana. SUN LIFE NATIONAL Sun Life National oli elukutseliste tennisevõistlejate turniir, mis peeti 5-12. juulil Mississaugas, Ont. Laura esimeseks vastaseks oli elukutseline mängija Jill Hetherington, kes oli nendel võistlustel reastatud kui 8. parim võistleja. Jill Hetherington võitis Laurat 6.-0, 6-2. Paarismängus oli Laura kaaslaseks M . Drake. Kaotasid samuti esimesel mängul elukutse-listele võistlejatele Hatchile ja Hen-dersonile 6-0, 6-1. Turniiri võitjaks tuli kuulus elukutseline Kanada mängija HelenKelesi. Turniirist võttis osa 32 võistlejat. Turniiri kavas oli toodud kuulsamate võistlejate pildid ja nende elulookirjeldus. Laura Randmaa pilt ja üksikasjaline elulookirjeldus oli toodud Helen Kelesi järele. Kirjeldus algas soovitusega pealtvaatajatele jälgida Laura mängu, keda peetakse üheks Kanada säravamaks tuleviku-täheks." Järgnevalt oli märgitud, et Laura Randmaa on senini olnud kõige võidurikkam noor võistleja, kes senini on saavutanud 11 Kanada TORONTO LINN äätmete äraviimise teadaanne LABOUR DAY esmaspäeval, 7. septembril 1987 Esmaspäeval, 7. septembril 1987 El TOIMU jäätmete äravedu. Tavaline esmaspäevane (7. septembri) prügi veetakse ära teisipäeval, 8. septembril. Tavaline teisipäevane (8. septembri) prügi veetakse ära kolmapäeval, 9. septembril. Ajalehtede ja suuremate esemete äravedu kolmapäeval, 9. septembril El TOIMU. Hoidke oma ajalehed/ja suuremad esemed,'16. septembri kesknädalaseks äraveoks. , Meeldetuletus: Torontos on 18 klaasi ja metalli ümbectöötle-mise depood. Juunikuus korjati kokku 442 tonni ajalehti, 37 tonni klaasi ja 6 tonni tina. Lisainformatsiooni saamiseks palun helistage 392-7742. PALUME MITTE PANNA KLAASITÜKKE VÕI MUID TERAVAID ESEMEID PLASTIKUST JÄÄTMEKOTTI. R. M. BREMNER, P. Eng.,. F.I.C.E. Commissioner of Public Works ROYAL LEPM^EE ESTATE SERVICES LTD., BROKE^ 1213 Bayview Ave., Toronto, Ont. M4G2ZS Esindaja MÄl SAARNA Tel. kontoris 424-4900 kodus 751-1296 NÄDALA RISTSÕNAD PÕIKREAD: 1. Ammumees, 6. Mõiste pallimängus, 9. Naisenimi, 12. Taime' maasees oleva osa, 13. Hääleliik, 14. Kont, 15. Sõjapõgenikkude eest hoolitsev Ühend: Rahvaste organisat- 'Sioon , lüh. 16. Tööriistade komplekt, ingl. k., 17. On inimesel, loomal ja ka jõel, 18. Rohttaim: Ajuga, 19. Laske-riista õõne, müršu, traadi, läbimõõt, lüh. 20. Vanaisa, vanamees, 21. Jõgi Venemaal, 22. Kepita, 23. Imestushüüe, 25. Haaran kinni, pigistan, 26. Sõjavägi, malev, suurem' väekoon-dis, 30. Maahalduse osa, mida majandas maahärra ise, 32. Asjal, objektil, 33. Iseäranis, 34. Sõjajumal kreeka mütoloo'gias, 35. Lauluvend, lüh., 36. Kaunim, 38. Naisenimi, 39. Augus, koopas, 42. Väike väljaehitud katusel akna paigutamiseks, 43. Tiibadeta lind, .Austraalias, 44. Avar, 45. . . . arve, 46. Abikaasat; 48. Vastne, 49. Üks vanemaid, 50. Viibisite, 51. Meeldetuletus Toronto Eesti Meeskoori avahar-jutus toimub teisipäeval, 1. sept. k.a. kell 7.30 õhtul Eesti Ma^s. Tulge kõik! y JUHAfuS meistritiitlit. See on rekord, mida isegi Kanada kuulsamad elukutselised mängijad Carling Bassett ja Helen Kelesi oma noorusaegadel ei saavutanud. Edasi oli seal toodud tema saavutused, mängustiil ja treening. Kirjeldus lõppes teatega, et teda on hakatud kutsuma hüüdnimega ,,Litt-le Annie Oakley". HARALD RAIGNA Kolm sarnast konsonanti, 52. Skandinaavia lennuliin, 53.. Ühe memu-aarteose autor. PÜSTREAD; 1. Täidab suurema osa kolbast, 2. Ümbritseb muna, 3. Keebitaojine, . käisteta viltmantel kaukaaslastel, 4. Ühe vemmalvärsi refrääni korduv sõna (riimis sõnaga ,.murra"), 5..Veeru, 4. Ühe aedvilja kaun, 7. Asula Tartu ligidal, 8. Kolm sarnast konsonanti, 9. Naisenimi, 10. Pühkimisvahendi, 11. Laiamõõtme-line, 19. Vereimeja, 20. Lind, 21. Ootamine, 22; järsak, järsandik, saksa k., 23. Vaiksem, 25. Destillaat, 27. Kaks sarnast konsonanti, 28. Oletuste, 29. Väikelinn Tartumaal, 31. Noot, 32, Üksiklane, 34. Asustatud kohas, 37. Vastsema, 38. Võimukandja islami maades, 39. jahiloom, 40. Vana inimene, 41. Talispordi vahend, 43*. Vanusele, 45, eespool olev, 46. Eitav sõna, ingl.k., 47, Toronto Eesti Meeskoor, lüh. Koostanud O.H. (Lahendu^ järgmises lehes) EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE LAHENDUS PÕIKREAD: 1. Kalev, 6, Keras, 11. Varane, 12, Uhamas, 14! Isunes, 15. Rebima. ^16, ^ t t , 17. Tui, 19.. Aima, 20, Uma,'21. Ilusa, .23. Das, 24. Sisukus, 26, Paest, 28. Uss, 29. Ism, 30. Kasti, 33. Snaiper, 37. Aju, 38. Laast, 40. Iru, 41, Nali, 43. Puu, 44. Siil, 45. Aluste, 47. Laadal, 49. Linask, 50. Tabale, 51. Karts, 52, Alasi. PÜSTREAD: L Kasumi, 2. Arutas, 3. Lant, 4. Ene, 5. Vestlus, 6. Kuris, 7. Ehe, 8. Raba, 9. Amiide, 10. Sammas, 11. Vilus, 13. Saast,'l8. Uus, 2L Iksil. 22. Apsat, 25. Uut, 27. Ami, 29. Insulti, 30. Kanal, 31. Ajalik, 32. Suluna, 33. Sau, 34. Piidal, 35. Eriala, 36. Rulle, 39. Apeks, 42. Isar, 44. Saba, 46. Tst!, 48. Aas. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-27-08
