Meie Elu = Our life, February 24, 1978

              ^q^^ 5>!ellington btr. Order seci.,
• ' • 4- -l- G •'/t '"^
,,Mcie Elu'; loimelüs ja talitus Eesti
Majas, 958"Broadvie\v Ave., Toronto,
Ont.M4K2R6,Canada(i) Tel. 466-0951.^
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi-i-
ie igal toop., kl.;9 h:-5 p.l., esmasp. ja
neljap. icl. 9 h.-8^õ. Laup. kl. 9:h,-l p.L:
Tellimishinnad Kanadas: l . ä . $22.00,
6-k. $12.00, 3 k. S8.00. USfese: 1 a.
S23, 6 k.. S12.50, 3 k. $8.50.. ülemere-maadesse:
1 a. §26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
•:s9.oo.;
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
. USA-s-. 1 a. S11.5Ö, 6: k. |5.75. .Üleme-:
remaädesse: 1 a. $23.50'.6^ k. $S11.75.
Üksiknumber .40c..
KuukUushinn4d: 1 toir ühel veerul:
esiküljel S3.75,eksiis S3.50;:kuulü-
.lu,^.[e S3.25.
mm
•Second Class Mall R^gisiration No. i354o
OIR LIFE" - „ME1E.ELU"
— Estonian VVeekh'. Piihlished by
Estonian Publishiiig, Cc). toi-oDio
Ltd., Estonian HoiLse, 958 B i \ ad-
\- ie\v A\ J., Toron t o, 0 nt. Ca iiad a,
M 4 k 2Rõ ® " Tel. 460-0951
Toimetayad: H. Rebane ja S.
Yeidenbaum;.
Toimeta ia New Yorgis B.;Par-niing,
473 Luhmann Dr.. New Mil-l
o iU N l , USA. Tel. (201) ?62-0773
,.MEIE ELU" väljaandjaks on
•Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri alL>:atusel 1950.
8 (1463) 197B.
24. \eebruaril rjiärgime Eesti Va- õiguste taastamise nõudes rahvusva-hai"]
igi 60. aastapäeva. Sel puhul toi- be^isel areenil
mub üle m;;aihi)a,, mitmes kohas ,
•, , T I ., . •• ./ • 1 T i Uleiaanud kahel kolmanaiku!
kokkutulekuid da untusi, ka ioron- i , ; ' ,
• • V .. . • 1 - 1 1 T'l^^u'*-^skürnnest aastast olem.egi seda:
tos. i\eed üritused-nõuavad korral- ; , . °
dajailt pal,j. u vaevJa la. i. nnus,t ust,. So ee-, rlügm~u nkti •k a.s utanud ja• teatud •i u.l e-
o.a. rast: \t ohiks oodjalta^, eVt 'o mapoo•,l:s e1!, muslega:'meie ei ole laskimd Eesü.
vaevuiip.evad ka osav. õ•-tvj.a-d'a ' r"o h11k" e.ar- .va,i ianig^ L iseseisvuse nõudluste mõi-
vu'!se k, oaunemi3n e^a•. LoS'u un•m 'p o-1h ju• S; -^^1 tuaa all kust;u da,, vaid olem. e, •
, . • • • . ... , . t-: \r ' aa ..proffressnvselt .GJa^vana' noidnüd' , }.;'ri:cyhaKj .vaev^ on siisk; Eesti Va- . • ^ . . •
/ . , •.. ' .. . '. , neiude rah\'as.te peres, Kes respeklee-n
i i v - i i i i tainpaeva Diarkimme ja sel- . , . . , '. ..
, : ^ . rivad mimojguste j a rahvaste enda-le.-
U 'üsavolt ir>ug meie junidihse . . . . -
' ' .maa:ra!inseÕ3gu£i vastavate rahvus-
\ antist: jiicenuiamiiie ]a vastuvõtt •,
kL:ikide meie südameisse.
REEDEL, 24. VEEBRl i^'aL - FRID4Y, FEBRUÄRY ,24 X X I X aaslakiük
•-T-MV-ft"!*»*'-*^^*"
vaheUsie iiovmice raames. Meie "'-.sa­le
suutnud kodumaaltanastajaid väi-
: ; :Veelgi tä!it?am,kui see, on tcadmi- t5;-'uda,: kuid meie pole ka kodu-r
he kodumaal,: et si^ürem osa meist ei:'^^'^^^
ole unustanud oma ülesannet kodu--^i^^--"S^^s Reinud.^^; . .
m?a ;ja ;mele Inimeste . suhtes seal. ^ .ih,,a selle- o;-us]iknu.gipunk«k..^^
. : ; SQSl kodumaalteatakse. lapseU, kui .^taimseta peagi fuba 34 aasta jook-
: sr'damelähedane meile pusib kodu-. ^^^ime kindlad, olla, et; Eesti la. •
: D^ra ja mdeininieple.saatus- või kui Rahe naaberriigi lainagine ek- ^
. .jahedaks sel^^sse olenie jaäiiud. .Ko- .^^^ laastamise vajadus^ '
dumaai tccuaksc, c t n i d e polo siin . ^ - . . . . ^ k u s t u n u d : avalikkuse-
..; voimeHsed kodumaad vabastama. •^,g^^.,^^^^^,^_-g^, «n paguluseestluse-
Kuid kodumaal hinnatakse meie hm: olulisim panus, ja seda panust peame
gesoojust ja ühtekuuluvust seda roh- ^^^^^ tulevil^us. Olenieseda te!- -
• . nud. hoides ises^sva Eesti õiguslilc-^T
\K. uj.u t/a gem i. seend,iid, /k odru m.aal, ;t ob. ku •j a kultü
tes endJ t4e adJm i•s est, , et, 1k ogu Vla- ane-/p ekteerides meie asukohamaade sea-
maailm on.tais ni. mek, aid la nm. iet,u i.d, dust ja kor^d a. Need mõlemad on
I,k aasmaal,a si., ,k es , nuud j.uVb a u..l.e k, oi,- m^ eie -j uures im.ehselt sobinud, ;
mekürnhe aasta on Eestis vabaduse Kuid meie ei saa jätkata ka ainull
,,küsimust tulisena hoidpud. Ning ku-endavaimust uimas, vald peame
: • jutagcm iseenditi valissaadet kuul- tõsiselt silma vaatma meie pumlu-mas,
milles teatatakse, et varemate jäägidele,.mis ühelTlusal päeval või-
• V : " aastate kahest tuhandest osavõtjast vad mängida m.eile ebameeldivat Td-
•. ^ E. 'V. aastapäeva aktusel Torontos latust. Meie vanemad ei ole suutnud
on nüüd ainult 300 järgi jäänud. Loo- küllaldaselt kaasa tõmmata järeltu-mulikuks
järelduseks saab olla ai- lovat põlve ega neid meie õigusliku
nult, et vabadusvõitlus yabasmaail-tugi^^^^ \ us r,<d
mas on kustumas ja eestlus väiis-. ise saaksid öriia kangi toetada, et
maal suremas, - maakera kohalt kangutada. Meie
' rahva kadu välismaadel ön suurem
V Iga indivikljai^a rahvas ei ela ai- ^j^^^ juurdekasv mitte ainult
nult peavarjust ja leivast, vaid ka ^^^^^^^ . - . . i ^ sekkumiste
; tuleviku väijavaateist ja lootustest,,
millele oma elu rajada. Kui väljavaa- — . , , ,
• ' Uieil on veel jargi jaanud sadandeid
; ted ja lootused kustuvad, kustub ka j , , ^ , , , . /
juba keskikka jõudnuid ja noore-individuaalne
püüd ja vastupanu ja ,^ .
. • - - maid, kellele on aeg tugipunkt katte
järgi jääb hall minnalaskmine, mis „ +1 ^ ^
• ^ ' . . juhatada, sest ka nendes sadandetes
võib langeda kuni demorahseerumi- i •- Y ^- • i •• • \ «
^ peitub joud, mis meie kusimust saab
sepürini. K u i tahame elujõuliskeest. j^^^da. ; i
laskondä kodu-ja välismaal, siis pea­me
seda tegema elava osavõtu ja Eesti Vabariigi 60. aastapäeval ta-kaastöö
kaudu ja Ee^ti Vabariigi 60. hamegi küsida, kes leiutab tee ja mis:
äastapä^va.aktused on selliseid koh- t>n see vahend, mis noored E. V. õi-tl
paljude seas. ' gusllku tugipunkti jimrde viib? Kui
' '-^^^^^ • V
, Kuid E. V. 60. aastapäev on ka ta- gu noored ise ja esitagu oma kava.
^ gasivaate päevaks ja uute eesmärki- Sekkugu noored otse süle ja seljaga
de leidmiseks. Kuuekümnest aastast. ja nad võivad kindlad blJa, et seniste
on ainult veidi üle kolmandiku Eesti tegijate poolt ulatatakse neile käsi.
\'abariigi tegelikkuse tähistamiseks Mõningat ärkamist ja indu on meie
ja ligemale kaks kolrnandikku aas- noortes juba märgatud ja soojalt
taid, mis on möödunud võõra oku- tervitatud. Kuid pärast E. V; 60. ?as-pätsioöhi
all kodumaal ja ülejäänul- tapäevach saabunud aeg, et nad tu­le
paguluses välisiijiaiL Esimesel koi- levad massiliseU ja tnlevad kõ^k ja
mandikül saavutasime konkreetse räägivad mitmeil keelil sellest/ mis
Eesti Vabariigi olemasolu ja mõiste vanemate ja esivanemate hinge sil­ja
asetasime end ajalukku iseseisva gavustest ön kerkinud ajalooliseks
rahvana. See mõiste ongi meile sun- võitluseks olemasolu pärast, mis üha
dijaks ja ajeks millele tujeyilai aja^ Kestab ja kestab .
loos saame alati tugineda, meie rahva i " v.
J»"
iffi tallil'
anodos l i kitil s
\ Elame oluliste maailmapoliitiliste nustamise^e j:irgrc^vsk! laäpcriMdde
j sündmuste ajaL.Vaba maailm seisab kindlad nõuded,Eesli j a teiste Bnlli
• vastainisi- kommnnlstlike •xlikt-atuuyi--riikide' i suvcrään-suse-- :.•;1^.'.aslanusok.^. •
] de poolt ikestatud. maailmaga, k£:s presldeut K . : Pätsi . väljapääsen.ud'
'agressiivselt.-.püüab oma mõjupiir- viin-sed läkitused'ci tohi jääda ainult!,
:.konda laiendada, Või-!us deuvokraa- hfWidSaks -hääkks! . '
tia ja vabaduse ees! jätkub mitmel EesU' vKbadüse ja iseseisvuse mis-küjul.
Ka eeS;':-^.^^:^ vabas nfariilnrvs siooni kannavad kõik m^ie ;iõb'knn-'
cn a^Klmas on^a panust. üldl- nad — vanad ja noored. JfubaYaba-
;:;ses, ideoloogilises ja poliitiUses võil- dn.^-^elas.: k^^š.'kõrv>.;l^ isa,
kises. ' poeg ja pojapoeg,, pälvis ulja tunnus-
.- .Ikeslatud .•kodumaal.. stiiT.rc):.eb-'iib;.- <>i^e ..meie - noorus.- Käo"S'.>ler'-äl;• 'istai
' '.'•st- ok.u''>hts:oo7ib-^õ'imu surve. !i^ir;V' .!,(:'-juival No.o.r-;e Aastal, neakšinio va--
õiguste ja vabaduste rikkumine sü- bancma eelarvajiiusesl, nagu esineks
ve;u:H.:V2iieslar.iine jätkub idast sis- ptjivkondadc vahel mingi vaSM. i ( d u .;
setooda\:a elemendiga, ajale<-l{s:e ko- ,H-'gc'ir: Pinakem, noori aa^ilalega.
h;;'i7:;iev'g kaotamisega ja-nüüd juba Kõik ;^on kut^istud kaasa võhlema •
avaliku-; survega vene keele e^^nin-i- ühv:ves eesli rahvuslikus malevas, ka
•'-:T.eks.;.Ei;Sti/.maj«in-duslike'ix\s.«5u kes - -vahepoal- ,on'.kuida;{i' pas-'.
.h.";aät?-':'-! ammutamisel "j'v Uv-'di.;;S9- ::;n.vs';'ks iääiii:d.-v ,' ..
-.- saas lan.' l.sel • ei-:näi olevat piire. Kõik Eesti; Va-banigi- .V'äl ja kuuluta ra'>s-e.
: -"ci^ ^i.;-.:'e-aga suutnud eestkis.le va.k'^> • v}^>evai .60 a.ist:''! lajv.:':l:krrnvu'vev>?de;-
.•:^ei .;0G^rn mitte. lT:,u^c^/ötfiev:^r^;:^:^"^ln r:-k,v;^s,.i^iji!o- ai:.sl::\sa-^.
h.r;'di;'-- rahvuslik eileseleostus k.^S' dade pikkuste püüdlusle 3a.:unls.p:sic
viib ja muutub ü h a .tuge:;amafe: . lätfumi:-'. o)h vaba j;V ise •pe.remee.s-
:Ife?^?da;'eestlaskond -koos';: (eisle ..oma! !n:;al.. Vabai-i^iji •:v.a.;;:n\M'.. ''su .
; '•>:-"'^d^- eestlastega püüa-')Vtera ik^tk.: v:nr-W l-.m^i i^r^-\:]:-.y-':-^^
ikestatud kodumaa olukorra: tõe- seise .ivnina ši'5>i.si'r!::as ---.lUi vane-
';.'-»:UH- edasiandmiseks . kog^i vabale ^ " ü k \ - -k^skinisc-:.;:: " k r i ^:oa:'eu:'ale
.irirvv^aikmle. Eriti:•v6itleme^..a^^^ ,:•
•.r:-?..^,-ei .enesemäära-' ; Siis kord l::-.Mnub • lälle; E.;.:-'r '\'a-
.:.nii::e.-:p6himõle saaks-teostatud-
, ! d ' v E : - r o ö p a S ' j a . Eesti Vabariig;! s•'^•;•; : -;
••^v^-yis^d õigused taiJStatud Eielef
..•.kodumaal.- . -
•Kuigi, meie: õigusi. ^)5himctte'f?RV.:
; tunnustatakse ^ o:i sellest vähe •
?- nõuame, et pohimcittelisele tun- i
Torontos,.^
veebruaris 1978. :
•: EESTLASTE liESKnümOC^J. •
;v ^ h 'f':>.
14 H»!^
'. Oli
. .\'o;icmaa!- .:k(iLiii.iiaii. ••\-a!iü;: .LI1V'UC.
mu'"'i:''sal.sioon jiilia- 't..nne •Mru^;!:;r:^
Eesti iseseisvuse väljakuuhitamiseöö. aastapäeval kog^'^evad eestla-
Esime'"e-' Maalimasoda .on tähj-is^ davla ocsil;iisvd
/:^^iördepu:'kt, n;i Euroopa kui • ka .;ai!u '.';::a r i i k i lüoi^ia. .^:
• EesÜ ^ajaloos.;.Ajaloolased panevad! . . : ; , ,_
igale :süuümusele uha:: alg-.; ja lõpp-.|- ^^:^;-v-^^..^^'-'^-:-^-^.
; punkti ja; Serbias, Sarajevo linnas, •• • •
toimunud Austria kroonprintsi nnõiv
• vanilst ;(:i9l4) nimetatakse maaibna-j ^r,:;.,^ j;,
':;-sõja: a?gpunkUks.;-.,Sõja • .puhkem:ise !. s c d . k u i - ka .^cis-0L^A•a,!l;:^1l!Si•n!rai^^
•j-, üksikasjad- -on aganiivõrd^ k e e r u - i irij^;, vcrv viicosadci^--^ Soju
• Eed, et^need onjäänud tänaseni eha: rn-ii.-;:;' \\v\vxc::^\-^ •
' ^ määrasteks ia Sarajevo'sündmuste^- Sak-a-Aus-lvki;ii''ia.- .v,'-vii;;ki-.
• .on imnimaalnc-osMähtsus.-; ; -1111 pea las. rüniraMJ j a na.i:-;:v;;siil /
-'c.-^ r • • • , ••omapoolse •va.sVurüi-ihäkuüa-;.\'ci;.v •d-.>. ?•
••;. -iisic p u M i ü k s t e !nir!;':i: . iV la ..louK.r.i-'-. - ^ • _ . .
•\ • •' -i- • --Il l a : i a i a i ' i a k sall-Lis isumise laeaianel, mn,2 levis U l l a t a - ,
sjaja.järku. ia u') voi-nvü.i- te ka; ' : ' ; r ut
i \ i ! ; u ; : i D o h ! i a , i \-aHls].ise \-a'i'!a.''a.'la-iup
t ts' ü;.;d..j 2... ma.r!sil^ .1917 p; !.,k l a . , - i V i -
roaiaad-is lai . n i m c l a t ü d .,V.cci>ri'ar'-
rc\-ukiis'.ü:).rr";,-. (mis k u k i i u i s T •..' 1 i -
va-l; tiL^õ;
vält kiiresti, nii nagu katk, ületerve
1 Eutoopa kaasa tõmmates peaaegu
kogu maailma. Juba sõja.aiguses. sel­gus,^-
et sõdivad, riigid olid võimetud^
kontrollima sündmuste käiku, ja sa>
jategevus kestis üle nelja aasia,:.laos.
i va.,a 1,- \ :.ai.;;-ai- !vil­ku
i ka ;p(>!iil;i'sa
na ePRO..s^^ua A sed üle' vaba-niaailma.pidulikkudele aktustele, tähistades-meie:rahva täht-- aadcs Eiirüopa ning. iiõudis tohuluid .. .. ... . . . . . ,
samat ajaloolist sündmust nmg av&ldades oma vankumatut tahet võidelda mmTohvrcid. Sõjakeerises kulvutali; - .;, , . ; , i ;, ,
meie rahva^vabaause.ia iseseisvuse: taastamiseks. ncit aasta.saGii pusmucl, •.clunasiiai; •. , -. •-. • .. ., ;
• • Kremli, topres.võim, mi-s praegu :;rõ1:Ttb.. ja hävitab .eesti- rahvast oma easulasid .:..pahempoai.scd. .S(;iN-:a.;;v.:id
.1'.'.: põliselisade maal, peab kord:"sealt kadumaa Ainult teev!.ees^ ralivushk :lci-id :a
vaim ja' kasvava, eesti noorsoo; mõtleralser ja .tegutsemise võime. "^^^^"^ •^^'^^^^'^^^^^
kodumaal takistada'•5Ü;}t.emaaiHi5tvenectan:ict.VäU on eestlased vai-; '^^^k^.J';!.-^^^ . vaherahu -.Icgcma..J1..: ;Vjun.sc , Valiišüse o:aa\-al.>jiia-.
vel, et rahvusvahelisei.foovumil oleks tähelei-taiiujuMtud rjii,, -
LäänemaaHm;on'alatesmO. aastast.moraalsd^^ toetanud :Ee3tl VabanigiV.ain^e.v]ikuks..iopDp
õiguslikku staatust. .Hoobis-:gir iga -eestlane selle. eü3t..et •läänemaailma kl^S^ eklõ;Dpüni;d šajaiegevus.^ Amecv
avalik arvamine-oleks alati: õieli: informeeritud sündmusieijt-Eestist :.:; |rik.i.asle.pooli levMatud dcmoKraaik- - ^.r , -• - ..•• - • - --.y
: , • , • : , .: :. - ; . - • • • . . . • • : ' .-..•Mcud iiTaailnVavaalcd-,'nii; na^u sc^
Eestlased ^..uhise perena- ja; unise; eesmargiga, tahistaGes..; tänavu.ule-.y^,_^: ^^^v^^^ ''^^.^^^^.^^i^^^^^^^
maaiImselt:Noorte Aastat, moodustavad rah\njsiiku jou, mis kannab meie •
•rahva läbi kõigi raskuste kurk kord-eestlased 4se jälle valitsevad oma
maad. • •'.- •- . '
'Sc liõucki omavaüAsbLii ^hk a'.: ,---a:;v)-':
New.:York, N.Y.:
.Veebruar,;.1978.
•ERNST .JÄAKSON.-
E. V . Peakonsul
saadiku ülesannetes
tundusid 'sama. radikaak^od kui seda..
o!i-'sotsiak)^lide poolt;ie^itatudinier-.-^
na^isionaalse-rcvoiutsick.)ni i^i-opasan-'m;^- A-(aniu ,kohalikkiidc.lc:--vaha- la
ela. Mõlema:ckpo!ii(ii:.tei vaadetel'-^'"'^i^^^^^l'^^^'^^^^^^^^
on suuiv mõju Eestis.aset deidhud^"i^^--^'Libcrma-ng^^ ulavate.!jc-.t!as-
• sündmuste arensuk kus sõja a l 2 u s c s t ^ ühendamist .ühuks: Ecstk:KMh-r-mitte
keegi, e i arvestanud Tsaaririigi,:^^"S^i^^
varisemisega ja võimalusega ühen-j.; " : . • -'.'k (Järg lk. 2)