Meie Elu = Our life, October 28, 1977

              2 REEDEL, 28. OKTOOBRIL — FRIS5AY, OCTOBER 28 „Meie Elu" nr. 43 (1446) 1977
ETENI ISTE f IIBKLAVERIb PIANIINOD
Petrof, Bluthner, Forster. J.t
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
MUUSIKARIISTAD
Parandus. tMSrSBajlme.:
ü£|DSi
fcouse of music Ltd.
553 Queen St. W., Toronto 133, On'»
Tel. 363-1966
ma»
AKTUAALSEL TEEMAI
JA!
Inimõiguste ja perekondade ühen- sete käsitlustena; Sellest olenemata,
damise küsimused kerkisid jälle- asume seisukohal, et need küsimu-kordselt
esirinda Helsingi kokku- sed on legaalsed ja sellest tulenevalt
leppe teisel järelkonverentsii Belg- kõnealused Belgradi konverentsil,
radis, mis algas 6. oktoohril. Küsi- See kehtib inimõiguste ja vabaduste
mus toodi foorumi ette Kanada valis- küsimustes samaväärselt, pakti teis-ministri
eriesindaja Klaus €old- te küsimustega. Meie ei säta aktsep-schlagi
pikemas sõnavõtus, mis väi- teerida, et sarnased sõnavõtud oleks
jendas taktiliselt, kuid kindlalt sei- osavõtvate riikide siseasjadesse se-šukoha,
et kui lihtsates inimõiguste gamine. Oleme siin, et hinnata aren-küsimustes
ei suüc^ta usalduslikku gut neis küsimustes ja mõõdupuuks
lahendust riikide vahel leida, siis on jääb, kuidas need põhimõtted on ra-palju
raskeni! lahendada detente kee- kendust leidnud valitsuste poolt,
rulisemaid küsimusi, kui inimõigus- Arutluste takistuseks ei tohi olla
te lahendamise alal valitseb edasi erinevad tõlgitsused inimõiguste kü-ebausalduslik
olukord. simustes. Inimõiguste üldine dekla-
Kanada ametlik seisukoht on mei- ratsioon on meile ühiseks aluseks,
le sedavõrd oluline, et toome allpool Nii on rahvusvahelised lepped palju-olulisema
kokkuvõtte1 sellest sõnavõ- de riikide vahel. Ninglõpuks sõlmi­tust.
Kõnelejameenutas, et Helsingi tud Helsingi lepe peaks hajutama . t t:
kokkuleppe sõlmimisest on möödu- kõik kahtlused selles, kus meie ko- Lemm nn. oktoobnrevolutsiooni lähistel küsitakse vabas maailmas, et
nud üle kahe aasta, ometi pole lep-hustused lasuvad; Meie tunnusta^^ ebainimlik,
pele asetatud lootused kaugeltki täi- Kanadas oma kodanike õigust tege- korruptiivne terrorisüsteem Venemaal on inimkonna arengusse toonud edu
tunud. Kui see on nii, siis tuleb kon- leda nende küsimustega ja õigust või on tegemist siin suure tagasilöögiga. Venemaal on m ^ kuue,
verentsi korras kõigepealt selgitada arendada dialoogi oma valitsustega aastakümne jooksul olnud neli punast tsaari: V. Lenin, I. Stalin, N.Hrust-puudujääkide
suurus selles küsimu- seal, kus lootus ja tulemused on eri- s n e v ja nüüd L. Brezhnev. Kõige verisemaks N. Liidu juhiks osutus J. Sta-ses.
Kanada valitsus peab ennast ko- nevad. Nende kohustustega peab Ka- ün, kuid tema oli ka üheks suuremaks Venemaa piiridelaiendajaks. Mosk-hustatüks
leppe kõikides osades ja nada valitsus end lepinguga seotuks, va okupeeris möödunud sõjaajal Balti riigid ja lõi Ida-Euroopasse omad
peab oma kohustuseks, et leppe kõik mis peab kehtima ka teiste lepingu- kommunistMud satelliidid. Lääneriikide tohutute laenude ja tehnikaga
osad leiavad täitmist. osaliste valitsuste kohta. 4 Moskva laiendab oma mõjupiirkondi Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Vene
Leppe julgeolekülised saavutused sõjalaevastik domineerib USA armust Atlandil, Vaikses ookeanis ja India
on tagasihoidlikud ja seepärast ei Kanada valitsus on järginud põhi- ookean ori kujunemas Vene sisemereks. Kuid sellele kõigele vaatamata ei
tohi ununstada seda osatähtsust, mis mõtet, mis annab eesõiguse pere^^
julgeoleku küsimustes võib usaldu- dade ü h e n da
se loomisega saavutada eriti Kesk- püüdnud kõrvaldada takistusi, mis Oktoobrikuus 1917. a. õnnestus V;
Euroopa relvastatud konfrontatsioo- on ees seisnud selle põhimõtte teos- Le r i i n i 1 tookordse Venemaa vaenlase
nis. Selles küsimuses peab poliitili- tamisel. Kurvem selle.Juures on, 'et keiser Willemi.kindralstaabi abiga
ne1 detente ja relvastuse pidurdamine nende põhimõtete rakendamine pole hävitada Kerenski vabariikliku korra
käima käsikäes. Nii-ei saa küsimu- saanud automaatseks. Teatud .. tule- klged-ja asutada selle asemele verist
sest välja jätta relvastuse kasvust musi on saavutatud ainult tugevate t e r r o r i ] e ülesehitatud töörahva dikta
üle kaitsevajaduste piiri järgnevat taotluste jä raskuste hinnaga nende L u u r j > y L e n i n asutas ja kujundas
kartust ja usaldamatust. Meil on ai- osas, kes püüavad oma perekondade- v ä j j a halastamatu saläpolitseisüstee
miltüks valik — piirata sõjalise ag- ga ühineda. Inimeste liikumine oma
ressiooni kapatsiteeti. Peame võtma soovide kohaselt ühelt maalt teise on
tõsiselt julgeoleku küsimust, kui ta- ikka veel raskustega seotud,
hame säilitada avalikkuse usaldust Kanada loodab, et konverentsi tu
kogu julgeoleku pakti konstruktsioo- lemuseks saab olema perekondade
nis. , ühendamise klauslite vabam ja hu
Ning lõpuks jääb vastastikkuse maansem tõlgendus,
usalduse ilmastik olenevaks sellest, ;
millise erikaalu anname selle pakti Usutavuse faktor võib kujuneda ot
inimõiguste küsimustele. Meil -pii sustavaks, kui tahetakse saavutada
esimeses järjekorras üleiada suur ta- üldist toetust kogu detente küsimu
kistus, mis valitseb inimeste vahel. sele. Kahe aasta möödudes on sageli
Jääb lootusetuks luua koostöö vai- küsitud, kuidas suudetakse • lahenda--
mu, kui see ei haara ka inimesi, kes da paljuid detente keerulisi küsimu-suudaksid
identifitseerida oma hu- si, kui ei suudeta lahendata suhteli-vipiirkondi
koos sellega. Meie ei saa selt lihtsaid inimõiguste küsimusi,
edasi, kui oletame, et riikidevaheli- Kui tahame saavutada permanentset
sed vahekourad oleksid riivamata, detentet, siis peame saavutama koi- „Meie Elu" avaldab meelsasti
kui inimõigused ja põhilised vabadu- gepealt permanentse vastastikuse [oma lugejate mõtteavaldusi — ka
sed on puudulikud/ Usalduse. Nii võib just perekondade \ neid mis e^
Tunnustame, et pakti mitmed põhi- ühendamise küsimus kujuneda. hin-1 tadega^Pafame kirjiitada kokku
mõtted esinevad eririikide omapool-nanguks kogu detente küsimusele.
ONSBSTOÕRIUM ÄMITISSI
KINNITATUD
mi, mille abil kõrvaldas kõik kom­munistliku
korra vastased. Ta laskis
mõrva.ta ka.viimase Vene tsaari.Ni­kolai
II ja' tema perekonna. Kuid te­ma
terroriohvriks langes ka kogu tol-eaaegne
Vene: intelligents. V. Lenin
kuulutas, et ta loob Venemaal ja ko­gu
maailmas uue ühiskonnakorra,
mis peab kaotama sõjad ja vägivalla
ning selle.asemele saabub rahu, ühe-õiglus
ja inimlikkus.'
kuue aastakümne" järele
MJGEJA KIRJUTAB
S8SIIIIIIIIIIIIIIIIIIM
HflST
võtlikuli ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimekus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesobivuse
korral jätta avaldamata;
Ontario Ühispankade Liit tähistab
iga aasta oktoobri kuu kolmandal
neljapäeval jühispankade Päeva mis
käesoleval aastal langeb 20-dale ok­toobrile.
Selle päeva tähistamise ees­märgiks
on selgitada laiematele. hul­kadele
neid majanduslikke hüvesid
mida võib saavutada; olles ühispanga
ehk n.n. Credit Union'i liige.
Kuna käesoleval aastal võime tä­histada
ka eesti rahvusliku pangan­duse
rajamise 75-dat aastapäeva, siis
peatuksime lähemail eesti rahvusli­ku
panganduse tekkimise ja selle tu­lemuste
juures, il
ÜhispangaWlusel oli Eestis meie
oma rahvusliku majanduse kujune­misel
. juba enne iseseisvuse välja­kuulutamist,
eriti aga omariikluse
gutsenud inimesed olid rahvuspoliiti­liselt
mõtlevad inimesed ja nende si­hiks
polnud ainult oma rahva ma­jandusime
hüvang, vaid ka selle rah­va
vabanemine võõra võimu alt. Nii
Eesti N.: V.
(1974. para 62)
Kriminaalkoodeks
sisaldab peat
valmistasid need ettevõtted ette meie ,.Kodumaa reetmine: Kodumaa reel
inimesi ka avaliku- ja ka riikliku elu
ülesandeiks, mida hiljem ka Vaba­riigi
päevil võisime märgata, kus pal­jud
iseseisvuseaegsed tegelased olid
varem olnud juhtivatel kohtadel
mise, s.o. teo eest, mille NSV Liidu
kodanik on tahtlikult toime pannud
NSV Liidu riikliku sõltumatuse; ter­ritoriaalse;
puutumatuse või; sõjalise
võ i m su s e kah j ü s t äm i s ek s: \ ü 1 eml n e-meie
rahvuslikes majanduslikes jä | ku 'eest vaenlase poole, spionaazhi
eest, riikliku või sojasaladüste väija-andmise
eest välisriigile, põgenemise
omab rahvusliku kapitali koondamisi eest välismaale või välismaalt.'NSV
ne ja siis selle rakendamine oma Lii tu tagasipöördumisest keeldumise
rahandus, ettevõtetes.
See kõik kinnitab millist tähtsust.
rahva, hüvanguks. Toronto Eesti
Ühispanga asutajad liikmed olid
teadlikud, et ainult ühistegevuse ra-aastätel,
silmapaistev5,osatähtsus. Nii j kendamisega võib koondada meie
moodustasid 1939 aastal omavalit- kaasmaalaste rahakapitali ja siis see
sus-, era- ning ühispankadest välja- rakendada laenudena meie rahvus-antud
laenudest ja pankadesse pai- gruppi teenimiseks siin paguluses,
gutatud hoiustest üle poole ühispaii- Samuti oldi teadlik/ et mõne aasta-kade
laenud ja hoiused.
Juba käesoleva sajandi algul inspi­reeris
meie kadunud riigimees Jaan
Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste
Seltsi koosolekutel ühistegeliste .kre-diitasutuste
loomise mõtet; mille tu­lemusena
1902 aastal asutati Tartu
Laenu- ja Hoiu Ühisus ja paar aas­tat
hiljem' Tartu Vastastikune Kre­diidi
Ühistu. Selle algatusega pandi
alus järgnevatel aastatel paljude teis-ga
olid eestlased Kanadas, ilma ni­metamisväärse
algkapitalita loonud
ning organiseerinud elujõulisi ärisid
ja tööstusettevõtteid, paljud olid saa­vutanud
majandusliku edu ehituste­gevuse
alal, osteti maju, talusid, rää­kimata
autodest ja seltskondlike
ning kirklikkude organisatsioonide
eest hoolitsemist. Meie noored olid
silmapaistvad edasiõppijatena hari­dusalal.
Nii oli siis ka loomulik, et
te krediidiühistuste asutamisele ning | eestlaste oma rahaasutus hoiuste ja
ka alus hiljema erapankade arengu- laenudega oli loomulikuks allikaks
Ie Eestis. • ; - .'; ..' .
Meie endi rahvuslike rahaasutuste
loomisega äigas eestlaste hoiuste üle­kandmine
baltisakslaste ja venelaste
juhtimisel olevatest krediidiasutis-test
säärase hooga, et juba 1910 aas­tal
olid eesti ühispangad võimelised
finantseerima omi kaasmaalasi enam
kui poole võrra kogu tolleaegsete
krediidiühistuste laenumahust. Nen­de
laenude abil loodi põllumajandus­like
ühistuid, nende laenude abil asu­tati
töökodasid ja kauplusi, ehitati
maju ja toetati ülikoolis õppivja ees­ti
soost üliõpilaste hariduse lõpule
viimist. Enne maa iseseisvuse välja­kuulutamist
küündis eesti rahaasu­tuste
arv üle 100 ja võiks öelda, et
need koos põllumajanduslikke ühis­tutega
andsid suuna ning panid aluse
kogu eesti rahvusliku ühistegevuse
yaimlisele juhtimisele.
Nende eesti rahaasutuste ja ühiste­geliste
ettevõtete juhatustes, nõuko­gudes
ning revisjonikomisjonides te-
•mis meie inimesi nende tubliduses ja
ettevõtlikkuses toetab.
Võib öelda, et Toronto Eesti Ühis­pank
on oma tegevuse jooksul kau­gelt
ületanud kõik ennustused ja loo­tused
mida ühispanga asutamisele
pandi. Kahekümne kolme aastaga on
mõnesaja dollarilisest hambara­hast"
mis asutajate liikmete poolt
kokku pandi, kasvanud üle 16 miljo­nilise
äriseisuga rahaasutus. Üheks
selle edu põhjuseks on see, et pank
juba alguses võitis oma rahvuskaas­laste
usalduse. Selle edu praktiliseks
aluseks on muidugi ka asjaolu, et
iga ühispanga liige saab kõiki omi
rahalisi operatsioone teha ühispanga
kaudu ja seda soodsamatel tingimus­tel
kui erapankades, ning kogu pan­ga'
asjaajamine ja teenimine sünnib
emakeeles, ühispanga liikmete arv
ja äriseis kasvab iga aastaga ja ühis­panga
likviidsus ning sularaha taga-eest,
välisriigi abistamise.eest NSV
Liidu vastu suunatud vaenulikus te­gevuses
või vandenõu eest: võimu­haaramise
eesmärgil. — karistatakse
vabadusekaotusega 10—15 aastani
ühes vara konfiskeerimisega ja asu­misele
saatmisega .2—5 aastani, või.
ilma asumisele saatmiseta, või sur­manuhtlusega
ühes vara konfiskeeri­misega."
: :
Seega okupeeritud;Eestis valitsev
Moskva . võib • .kõigi kodumaa
külastajatega teha, mis ta iganes ta­hab,.
sest; maalt lahkunud Eesti-Va-bäriigi:
kodanikke on tagasi kutsutütl
ia nad on sellest keeldunud. E l . sor­je
tskid neid norme praegu kodumaa
küias ta j a t e osas ei. raken da, on poi i i-tilise
taktika, kuid kõige pealt ma­jandusliku'
huvi küsimus. Nõukogu­de
võim teenib miljoneid dollareid
sentimentaalsuse.arvel. Lisaks steri-liseerib
tuhandeid senini aktiivse;'.!
olnud eesti patrioote, sundides neid s e i d J a S 0 P r L l -
näeme, et ükski V. Lenini ideaalidest
pole teostunud. N, Liit on kujunenud
üheks kõige agressiivsemaks maail­ma
suurvõimuks, kes •kommunistlik­ku
messianismi levitab relvade, vägi­valla
ja terroriga. V. Lenini unistuste
asemele ühtlasest maailmakommu­nismist
on tekkinud Hiina kommu­nistlik
suurvõim, Aga ka enamik
kommunistlikke ja"'- poolkommünis't-likke
riike tänapäeva; maailmas aren­davad
iseseisvat kommunismi ja ena­mik
neist peavad Moskva kommunis-.
mi oma suuremaks vaenlaseks. '
V. Lenini poolt propageeritud kom­munistlikku
majandussüsteemi ei
Ole' kuskil Venemaal olemas ja selle
asemele on tekkinud paberlik kor­ruptiivne
riigikapitalism-. N. Liidu
kommunistlik' kolhoosisüsteem on
täielikult äpardunud ja see ei suuda
toita suuri Vene masse. E f omanda­da-
vajalikku proteiini' peab N.'Liit
tohutu suurt kalalaevastikku maail­mameredel,
kes peavad asendama
neid puudujääke, mida kommunist­lik
karjamajandus ei suuda anda.
Ainult üle.noä tera õnnestus V. Le-njnil-'
Vene valgete vägedest jagu saa­da,
kuna need okupeerisid tol ajal
enamiku Venemaa territooriumist.
Kodusõja ajal lubati jälle eramajan­dust
ja NEPI aktsiooniga õnnestus
kommunistlikku korda kindlustada.
V. Len i h i aj ai eraldusid suurest Ve­nemaast
Balti riigid Eesti, Läti, Lee­du,
Pooja: jä Ukraina. Kõige enne ka­dus
Uljräina töÖvabariik . M. Liidu
rüppe... '•'
Kuid praeguse Vene impeeriumi
suurendajaks ning. laiendajaks osu­tus
Lenini kaaslane ja. järglane J.
Stalin, kel õnnestus halastamata .ter­roriga:
mõrvata kõik omad vastased.
Ta teostas Venemaal.sundkorras kol-hoosisüsteemi
ja mõrvas vähemalt
1 Örine miljonit talupoega. Ta hävi tas
suures hirmus ka Vene;armee juht­konna
ja laskis mõrva.ta. .vähemalt
35.000 ohvitseri. : : . /
Kuid J. Staiinit aitasid hädast väl­ja
üheltpoolt Saksamaa tookordne
piuun diktaator A.Hitler, kes sõlmis
k LI r i k u LI Isa Mo lo t o v-R ibben t-rop v v a s-tasiiku.
se' sõpruslepingu; mille abil j .
Stalin okupeeris -Baiti riigid. ja poole
Poolast. Sellega, osutus võimalikuks.
Teise •Viaailmasõja algamine. Kui
'Hitieri. armeed olid' Venemaa süda­mes,
siis. aitasid J. Staiinit ilmsest
'hukkumisest välja; ameerika kapita­listid
oma; tohutu suure nn. ,,Lend
Leasi' -.sõjalise -ja majandusliku abi-
Rahulepingu sõlmimisel lubati
Staiinile ' Balkan. kus ta
0 k LI patsi oo n i \; ä e d o 1 id, s ee s j a Id a-
Euroona, kuhu ta asutas omad.satel-
1 ii cl i d. J.; S talin vai 11 ses inimaja loo
;kõige jubedama terroristina Vene­maad-,
ligi kolmkümmend aastat ja
tema' kujundas välja ka V. Lenini
poolt loodud kõikvõimsa N. Liidu sa-
•lapülitsei süsteemi, mille abil ta
kontrollis ja: hoidis vaos oma vasta-
EELK konsistoorium õn kirikuko­gu
laialipillatud liikmete poolt kirja­likul
hääletamisel ametisse kinnita­tud
6. sept. s.a. Sel puhul tuleb sõna
võtta toimunud valimise üle ja küsi­da,
mis uue konsistooriumi peami­seks
ülesandeks peaks olema?
. Konsistooriumi uue koosseisu üle
"Mdid kirikukogu liikmed teada and­ma
oma seisukohad 1. juuliks. Kuid
kuna kõik endised .konsistooriumi
liikmed olid peapiiskopi poolt kõrva­le
jäetud, siis šee tekitas nurisemist
ja esitati küsimusi, miks nõnda oli
toimitud. Selle tõttu peapiiskop K.
Veem saatis ringkirja peale valimise
tähtaega ja selgitas, et tai uue kon­sistooriumi
puhul oli kavas olnud
selle koosseisu noorendada. Seda ta
oli oma kõnes 1973. a. peapiiskopli-kul
nõukogu koosolekul avaldanud,
mille järele ta oli toiminud. Ringkir­jas
ta teatas edasi, et ta valrmisaega
pikendas ja palus puuduvad hääled
1. septembriks saata. Nagu osutus,
75 kirikukogu liikmest oli hääleta
nud 59 liiget. Uuele abipresidendile
anti hääli poolt 46 ja vastu kokku 17,
teiste liikmete hääletustulemused on
ühe, kahe ja rohkema hääle võrra pa­remad.
,
Konsistooriumi valimine on olnud
kirjalik; nagu senini EELK tegevus
ainult • kirjalikule hääletamisele on
rajatud. Sellisel hääletuse süsteemil
on puuduseks, et; küsimusi ei saada
arutada ja kirikukogu ei saa. anda ju­hiseid
ega võtta seisukohti kiriku töö
üle; millise õiguse ja kiriku ainujuh­timise
peapiiskop endale on võtnud
Kuid veel suurem puudus on, et kir­jaliku
hääletamise puhul kirikukogL
liikmed kokku ei tule, ega sellega ki
rikut tegelikkuses olemas ei saa
olla!
Kui; koguduse liikmed täiskoguna
kunagi koos ei käiks ja kirjalikult
hakkaksid hääletama, selline kirjalik
kogudus oleks paberil ja teda kogu­duseks,
ei saaks pidada. Või kui
praostkonnad kokku ei tulnud sino­ditena,
nende tegevus oli piiratud ja
ajutist laadi ning neil said ametis
olla vaid praos tite kohuste täitjad.
Alles siis, kui sinodid' kokku tülid,
tekkisid praostkonnad tegelikkuses
ja neid said- teenida täisõiguslikud
praostid,, .Vastavalt; sellele EELK
peaks oma liikmete osas kirikukogu­na
koos käima, et kirik eksisteeriks
ja teda peapiiskop täisõigustes tee­nida
saaks. Me olema rahvana palju
kannatanud ja kaotanud, ega tohiks
oma kiriku tööd poolikult ja halve­mini
teha, kui me varem tegime või
teised kirikud praegu teevad;.
Nähes puudusi meie kiriku admi­nistratiivses
tegevuses, kirikukogul
ha 'vastutavaks ja süüdlaseks, nagu
tema poolt kehtestatud põhimäärus­te
parandamise järele kirikukogul
kokku tulla võimalik ei oleks, vaid
põhimääruste valesti tõlgendamisega
ei ole tahetud senini kirikukogu koh
ku kutsuda; mis meie kiriku ja ta
juhtkonna suurimaid vigu on olnud.
Samuti on võimalus, kirikukogul
kokku tulla, kui põhimäärusi paran­datakse,
mida endine konsistoorium
kavatses teha. Kuid too vabastati
ametis t j a alustatud töö kat kes. Põ­himäärusi
parandades saaksid kiri­kukogu
liikmed koos käia, kusjuu­res
üks kolmandik tema koosseisust ;
moodustaks kvoorumi, nagu Eestis .
oli, mis vastab meie oludes 22—25
liikmele.- Sellisel ja suuremal' arvul
liikmeil on alati võimalus'vähemalt
viie aasta järele koos käia, valimisi
toimetada ja kiriku tegevuses juhi­seid
anda.
Mõned kogudused on väitnud, et ;
kirikukogu puhul; nende esindajad
maade kauguste tõttu ei saaks koos-olekust
osa.võtta, ega saaks hääleta­da
nagu kirjalikult seda võimalus te-'
ha on. Kuid kirjalikul hääletamisel
hääletatakse vaid konsistooriumi väi­kese
arvu liikmete poolt tehtud ai.nu-ettepanekute
üle, millede kohta ei ole
võimalik sõna võtta ega neid täien­dada
ja parandada. Selliselt tehakse
otsusi yäga ebamääraselt ja pooli­kult..
Kirikukogus aga saadakse isegi
tema miinimumi arvu juures- hulga'
liikmete poolt küsimusi arutada ja
selliselt tehtud otsused peaksid
omama hoopis' suurema kaalu ja
väärtuse ka nende silmis, kes kohale
ei saaks minna. Kuid kõige olulisem
tähendus selle juures kirikukogul on,
-et ainult sellise tegeliku kokkutuleku
läbi EELK saab kirikuna olemas
olla. - "'•'
: /Praeguses konsistooriumis on pro­minentseid
isikuid, kes Seisavad
rahvusvahelise!' tasemel oma autori­teediga.
Selle tõttu nemad ja teised
liikmed ei tohiks kirikukogu puudu­mist
me kirikus lasta kujuneda hal­vaks
pretsedendiks, sest kirjalikku
kirikut ei' ole olemas. Nõnda uuele
konsistooriumile.on suurimaks üles­andeks
lasta kirikukogul kokku tul­la,
et E E L K ei jääks paberile meie
koguduste, praostkondade ja kõigi
teiste kirikute ees ning teda enam
keegi kirikuna 'arvestada ei saaks.
, : : . J. Äarik
Märgukiri Eestist
USA presidendile
Hiljuti saabus Valgesse Majja pre-
... , „.. , sident Jimmy Garteri nimele adres- '
on võimalik kokku . . . . , tulla: . p,õ.h imäär,u s- 0sret ret ritu.dA .„. avral,i kt ..k i.r„ i', m. is ,d .a teeritu,d
30. juuhigja 1977 Eestis ja saadetud
Eesti Rahvusliku Iseseisvuse Era­konna
jä Eesti Rahvusliku Noorsoo
Assotsiatsioorii poolt. Kirjas, mis ön
algeksemplaris eesti keeles, millele
te par. 36 kohaselt, eriseadusega, kus­juures
vastav kodukord kirikukogu
tegevuseks kehtestatakse. Nõnda Ree-gi
-ei tohiks peapiiskop. J. Kõppu te-qa.
lahkelt J .
1482 Bathurst St.
Toronto 10
21. oktoobril aktsia hind $5.28
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
vaikima, kuna nende okupeeritud
Eestis asuvate omaste ja sugulaste
elü on kaalul ning need on tegelikult
külastamise momendist peale valva­tavad
pantvangid. Peaks olema ka ül­diselt
teada, et valdav osa praeguseid
kodukoha riike ei garanteeri kaitset
oma kodanikele, kes ön okupeeritud
Eestist pärit. „Koju-sõitmine" selles
olukorras on ebatark, ebapoliitiline
okupeeritud Eesti Vabariigi taasta-misvõitluse:
kahjustamine j a : ruma­luse
tunnus.
ka laenu soovijaid. Selleks on ainult
vajalik astuda Ühispanga liikmeks
ja tere-tulemast igale kaasmaalasele
kes seni veel pole astunud Toronto
varad võimaldavad soodsa intressiga j Eesti Ühispanga liikmeks,
teenida nii hoiuarvete omanike kui V. ERNESAKS
Pärast- J. Stalini surma 1953 a.
märtsis manööverdas ennast ägedas
võimuvõitluses juhi kohale N. Hrust-shev,
toetudes peamiselt J. -Stalini
vastastele. Ta mõistis avalikult huk­ka
J. Stalini terrorit jä tõi vabamaid
tuuli N. Liitu. Ta püüdis ümberkor-raldada
' ka köntroversiaaiset põllu­majandust.
Kuid tema liberaalsed
ideed, põhjustasid suuri vastuhakke
Poolas., Ida-Saksamaal,: Ungaris,
tsehhoslovakkias ja Venemaal. Te­ma
valitsuse ajal tekkis, raske kon­flikt
• ka Pekingiga, mis veel kestab,
sest Hiina nõuab tagasi Venemaa
poolt vallutatud maid ja tahab pää­seda
Siberi maapõuevarade juurde.:.
L; Brezhnevi õnnestus Hrusthsevi
võimult- kõrvaldada ja seda - stalinis­tide
abiga ja enamik vabadusi'kadus.
L. Brezhnevi kõige suuremaks soo­dustajaks
osutus president R. Nixon,
i^9^^@®^©©^©©^(©®@©^^ inglise keeles juurde lisatud,
j;.* .j \ \ ij i kirjeldatakse Eestil N. Vene okupat-
Koikldeks kindlustusteks I siooni all valitsevat õigusteta olukor­da
ja taotletakse Eesti ja teiste Balti
riikide, Läti ja Leedu küsimuse üles­tõstmist
Belgradi konverentsil Loet­letakse
samme, mis vaba maailma
riigid peaksid astuma ikestatud rah­vaste,
nende hulgas Balti riiKide hu­vides.
Kirja maht on 110 kirjutusmasina
rida, ca 1100 sõna. Ingliskeelne tõlge
ei ole kõige paremas keeles, esineb
ebatäpsusi. Näiteks on „Eesti Rah­vuslik
Iseseisvusel Erakond' 'tõlgitud
kui ,,The Estonian People's Indepen-dence
Party", samuti „Rahvusliku
Noorsoo Association" kui „People's
Youth Ässöciation".
Kas ja kuidas Valge Maja ja tema
ülesandel Riikliku julgeoleku Nõu­kogu
kui sedalaadi küsimuste otsus­taja,
Eestist saabunud apellile rea-kes
asus detente vahekorda, mille J geerib, see ei; ole- veel selgunud. Kiri-abil
voolas Venemaale tohutul mää- ise aga on tembeldatud kui ,-,Uncias-ral.
kapitali ja tehnikat vabast maa- sified",;mitte enam salajaseks pec-ilmast:
Sellega; moderniseeris N. Liit Uav, missugune Tempel kehtiva...koiii-'
oma töö s ms t j a ehi tas ül es oma suu- be kohasel t lüüakse dokumendi iga-re
armee, laevastiku ja sõjatööstuse, le leheküljele teksti algusesse ja lõp-
Detente abil domineerib N; Liit prae- pU > mis 'kinnitab, et kogu tekst on
sü kõigideT maailmameredel ja lüien-| vabaks antud. (VES)
USApeadelegaatnõuab
Belgradis inimõigusi
Vaatamata Valge Maja ja USA vä-isminjsteeriumi
anjetnike ning pre-sident
J. Car-teri, seisukohtadele, et
N, Liitu tuleb Belgradis kohelda siid-kinnastega,
kinnitab ÜSA. peadele-.
gaat A. Goldberg, et ta ei tagane oma
dab oma mõju Aasias, Aafrikas' ja.
mujal.' President G, Fordi ajal asuti
detente suhtes tagasihoidlikumale
seisukohale. President J. Carter algas
oma; inimõiguste kampaania, mille
tulemusi on raske ennustada. •.._'.
: Ajaloolisest seisukohast vaadates
andis 16 .ja 17. sajandil Venemaa ab­soluutse
monarhia. Näib nii,; et 20-da
sajandi Venemaa oma. nelja diktaa­toriga
annab jä mõjutab uut ühis-j inimõiguste nõudmistest N. Liidu ko-konhavormi
— kommunismi. Selle danikele ja lubas kõik .Helsingi leppe
süsteemi rakendamine on nõudnud rikkumised tuua avalikkuse ette.
tohutuid ohvreid; Venemaal, Hiinas; Kuid Vene; peadelegaat S. Kon
ja mujal. Tänapäeva aatomrakettide shbv jälle suurustas, et vaba maali­ja
teiste hävitusrelvade ajastul on; ma riigid pühkigu enne oma laud
raske ennustada, mis tuleb ja saab. puhtaks ja lubas näidata, et suure-
Kuid on päevaselge; et ühiskond Iii- mad inimõiguste rikkumised toimu-gub
Venemaa mõjul suurema vägi- 'vad vaba maailma poole peal. S.
valla ja terrori võimukordade tekki- Kondrashov'.'süüdistas ka Kanadat
mise suunas. j kus esinevat diskrimineerimine im-
;" '.: AJK migrantide suhtes.
„Meie
ha U i
K ; . [978. a. 1
vahe i\M
hindade 1
••}•'. Tuluiiil
\ " i 11vi i H
\ i i l 11 M l . ^ ^ .H
võrra, i l
, •' Sl50, m l i
. iniseks. 1
i • KuUi 1
kriiti™
et et l e v i
mille k i i
i ni löötil
v - eelolev 1
, .-.'karmi kM
> '; das 193(1
si ajal. 1
nek üksi
heinalt 1
l ' langemiil
tanud u.l
i - • . gune vall
ja eha k i i
aastat tal
Kanada 1
. räst P. 1
1
1 -
kat on 1
Luksemll
gant otsi
(' . Kuid 1
uuest 1
suuri tui
võetud sl
i ' . " osa sellel
mis suil
töökdhtal
Samal 1
' t ü s e INI
skandaali
te töös t l
bas. on 1
viinud vi
USA-ssc,]
nud kJ
u ning nüli
;' ; '' • hakanil
lisi vai
;• . Sudburyl
•3000 lööll
'. aasta all
hindade 1
mine nilJ
. i c rt ] i Of>] f 1
[ • . •
\)ocl 11 , ) L 1 i... 1
limiste v|
inseks. 'Kl
\ . . ' • •' • oposilsioj
mis valiti
! • • • kis W. I);
KauädJ
Ottawa'
L . :
•: '•>, ... va id! u see]
kaamer. i j
.-. parlanierj
• >ellega, ei
nõudis pc]
: ava id s;J
mi.se.ks,' |
Kanada
• ges üles,'
\ " i I' 1 < i 1 m i 1 • \ c l 1J 1 o L 111J1
> male pod
samuti v
.teisi min
vad' oma
•;••. Glark sü
'ma jandid
- , •\\' cT l1i 11) l O c li J i v -
. matu ma;
Iga uu» \ male ajal