Meie Elu = Our life, October 28, 1977

              :I0 REEDEL,:28. OKTOOBRIL - FRIBAY, OCTOBER/28
" **^^iTirrnfffl*fifi*i,rnniPTt^'r*^iB t*õ a f f i a**^
lamlik' kaastunne'Mati l e j ä Toomas'ele nende isa -
,Meie Elu" nr; 43 (1446) 1977
surma puhul
HIIJ.JÄ, HARALD, JUDY, HEIKI,ja ALLAN TA
Neljapäeva, 6.-okt õhtul leidis aset aasta alguses.
J U l M B l I B i i i i i j i i i i i i i i , , , ^
veste
ta
{ ti tui
Kttchenefis. Välhallä Innl ruumes
LõuKä-öntariö. E. üliõpilaste Koondi­se
liikmete erakorraline kokkutulek
kus arutusel oli mitmesuguseid küsi-musi
nagu Killamängud 1978, Mont­reali
noorte sümpoosionist 22/23,
okt. osavõtmine ja ka L. Ö. Noorte
Nõupäevade korraldamine eeloleva
aastane
Torontos tähistab 28, oktoobril
om:. TO-clastast sünnipäeva Alfons: Pa­ju
Sv j . Juubilar sündis Ruilas, Harju­maal
viinameistri pojana. Ilmselt on
isa Liükutse ja sünnikuu — viinakuu
— juubilari elukutset mõjutanud,
sest'1.?, on viinakaubandusesa rohkes-ti
. tegutsenud. Juba noorena, meie
Vabiliigi kahekümnendate .aastate
kesknaigu, alustas Pajus te tegevust
veini- ja delikatessiäri alal, ning Va-barii*\
lõppaastal juhtides kodumaa
suuremat ettevõtet sel alal."'. . .
Põgenikuna Rootsis polnud juubi­lari
käed. rüppes — ta asutas peat­selt
piastikatööstuse — Polobak.mis
kuj.jr.es suurimaks, sel alal Rootsis..
Vaatamata edule yRootsis, polnud
juubilar rahul sealse eluga ja siirdus
Kanadasse' möödunud aästäkvmne
keskpaigu. Ka Kanadas polnuu. juu­bilari
käed rüppes. Pea asutas ta siin
samanimelise piastikatööstuse ja sel­le
etievotte.edu ei jäänud tulemata.
Kui Pajus tel avanes soodne .võimalus-
.oma ettevõtte'müümiseks mõne aas-
4a ••L-est, siis ei jätnud ta seda ••kasu­tamata.
... J.uubilari asendamatuks teeneks
'Torontos'.-tuleks lugeda tema ennast­salgavat
tegevust seltskondlikul, alal.
Tema algatusel ja juhtimisel on
Torontos Eesti Majandusklubi üle
kümne aasta edukalt teeutsenud,
kus juubilar on olnud presidendiks.
. Kuigi juubilar on tulihingeline era­majanduse
pooldaja, ei tahenda see,
-et t,cma sõpruskonda ei kuulu teisiti-.
• mõlLjaid. • •
Tema kaunis kodu King'is on ol­nud
avatud .paljudele kaasmaalaste­le,
kus juubilari. ja tema. abikaasa
Juha külalislahkusel pole piire. . '
•Pajuste suurearvuline; sõprade pe­re
vin ja üle maailma soovivad sel­lele
energilisele mehele parimat tema
juubelipäevaks.
N. K..
¥elto Hubeli'/'toeng
"Vello Hubel vaatleb meie ainulaad­sust
ning omapära eestlastena ja pa­gulastena,
mis.omakorda on aluseks
siinse eesti kodu omapärale ja vaim­sele
palete. Loeng toimub neljapäe­val.
3. novembril, kell ^ õhtul( Eesti
•Majas. Eesti Liit Kanadat, Toronto
Eesti Seltsi ja Eesti Maja Torontos
lihi sek korraldusel
Järgmine loeng sarjast „Eestläse
kodu" on arhitekt Henno- Sillastelt,
1978. a. ette nähtud Killamängude
kavandamiseks toimus töökoosolek
Eesti Majas möödunud kesknädalal.
Kohal viibisid peale ELK esimehe
Robrt Kreemi näitlejad Riina Reinik
ja Rudolf Lipp, Eesti Maja esimees
Nikolai Valge ja abiesimees Alfred
Sepa ning mitmete maakondade esin­dajad.
Näitlejad olid kutsutud koos­olekule
selleks, et otsustada õhtuse
kava korraldamist. ; . . ' • ".
Robert Kreem, teatas, et temal on
olnud läbirääkimisi Rudolf Lipuga
õhtuse vabaõhu etenduse osas. ning
Toomas Metsala'ga . pealelõunase
rahvatantsu ettekande osas. Toomas
Metsala olevat andnud-ka oma nõus­oleku
tingimusel,1; et keegi teadlik
isik, näiteks Asta Willmann, kirju­taks
"kohase käsikirja. Samuti on
soov kasutada Estonia orkeslit õhtu­poolse
aktuse; ajal. ; ;
. Robert Kreem teatas ka, et ta. on
kirjutanud hr. Norvellle, Rootsis, et
ta tuleks ja kõneleks aktuse ajal
järgmiste Eesti Päevade korraldami-sesti
Rootsis ,.• / ' /
Rudolf Lipp oma sõnavõtus mai­nis,
et pealelõunase kava lõpul peaks
kindlasti tähistama võidupüha, ja se­da
sobivalt soliidsel kujul. Õhtul, pi­meda
tulekul, võiks tulla kaks lavas­tust,
üks oleks „Kõrboja peremees'',
mis oleks ühtlasi ka Tammsaare 100
a. sünnipäeva tähistamiseks. Teise
lavastusena võiks kõne alla tulla Vis­napuu
„Otepaä all", mis nõuab suuri
masse ja mitmekordselt suuremat
kulu. •/', • . ; '
Riina Reinik mainis, et vabaõhu la­vastus
toob kokku rahvast, kuna pal­jad
killamängud ei meelita publikut.
Siegfried- Preem; kinnitas sedasa­ma
ja soovitas tingimata „Kõrboja
peremees" lavale tuua. Ka avaldas ta
kartust, et; see päev on liialt üle koor­matud:
Õhtul vabaõhuetendus, enne
seda aktus, enne seda rahvatantsu
esinemised, / millal siis need maa­kondlikud
killamängud 'toimuvad?
Võibolla võiks killamängude nimi
üldse välja jätta ja seda päeva roh­kem
Võidupühana pidada.
Ka killamängude nimele ei ole se­nini
päris otsest seletust antud. On
väga tõenäolik, et killamängude nimi
pärineb ajast, mil killavoorid mõisni­ke
viinavaatyega sõitsid Peterburgi
suunas. Kavalad Eesti' talumehed
puurisid aga teel viinavaatidesse väi­kesed
augud sisse, millised hiljem
arvamist, et killamängud, ükskõik
mis kujul, ei meelita, rahvast kohale.
Siegfried. Preem soovitas kaasa
tõmmata rohkelt organisatsioone ja
ka selgitada, kes maksaks puudujää­gi,
kui seda peaks tekkima.
Robert Kreem ütles, et kutsub
kaasa väid neid organisatsioone, /ke­da
tal.otseselt läheb vaja: Naissellsi
toitlustamiseks, Estonia Orkestri ak­tuseks
ja rahvatantsijad pealelõuna­teks
kavaks. -.,
Siegfried Preem arvas, et võidutule
süütamiseks peaks kindlasti sinna
kutsuma Toronto Eesti Võitlejate
Ühing, kuna võidupühaga tähistatak­se
Võnnu lahingut, võitu Landesweh-ri
üle. Selles olid otsuselt ja otsus­tavalt
seotud meie sõjamehed ja või­du
tuld on sel päeval, alati kandnud
meie sõjaväelased. See püha oli meie
tcjne riigipüha Vabariigi aastapäeva
kõrval ja seda pühitseti alati vääri­kalt,
v ;•'•'/;.';
Robert Kreem ei olnud T.E.V.Ü.'st
huvitatud, lausudes, et kui läheb pi­medaks,
eks siis maavanemad ise tu­le
tõrvikutega ja süüta siis suurema
luul jj, rrPje peale Siegfried Preem
lausus, et eks sellest tule siis lõkke-või
jaanituli, aga- kindlasti mitte või-dululi.
Järjekordne Seedrioru loterii loo­si
mi nie peeti Kitcheneri Eesti Seltsi
sügispeol Scedrioru.I, laupäeval, 15.
oktoobril s.a. ' • / . . ' • • • ' / • • . ' . .•
Võitjateks osutusid järgmiste loo­si
tähtede omanikud: .
1, võit $50 sularahas — loos #745;
võit, kristall-vaas, loos #698, ja
3. võit, fotoalbum, lõos #720,.
Võitude kättesaamiseks palutakse
pöörduda Seedrioru juhatuse laeku­ri
poole aadressil: Harry Pärkma, 10
VlacDonald Avenue, Hamilton, Onta-
* io,L8P:4N5,teief on (416) 522-5562./
Seedrioru juhatus
sisustust.
E IATEID
• ,• , i i i - j - - . , ilusasti'täideti, ja siis paraja auru all
m.s Kas.tab meie kodu keskkonda ja | ^ ^ k ö j e . j a s o r m e v e o k s , k ä e
surumiseks, jalaväänamiseks ja
muukski. Kas pole killamängude ni­metus
hoopis sealt?
Robert Kreem vastas, et Killamän
LEONID PREES LEITI SURNULT | gude nimetus on kindlasti Eesti mui
Nägu hilinenult teatavaks saab, lei- nasajast, kuid jäi täpsema selgituse
Vi oma elukohas Saksamaal, Mqnhei- ga võlgu
mis põrandalt surnud omaaegne4221 Robert Kreem soovis kindlasti va
Vahi kompanii ülem kapten Leonid baõhu lavastust ja just seda mitme
Prees, sündinud Paides 8. dets. 1920. kordselt kallimat lavastust/ „Otepää
Surm oli järgnenud südameinfarkti all". Ta avaldas -lootust, et ehk saab
laga järjel. Surm tuli ajal, millal te- selleks toetust Wintariolt.
ma abikaasa viibis haiglas. Kadunu . Nikolai Valge küsis Robert Kree
oli Venemaal sõjavangis, kust pääses milt, et mis asjad need Killamänguc
hiljem sakslasena Preisbergi nime on? Ütles, et sooviks" kuulda vaid
i i l i . Astus 4221 Vahikompaniisse, kus paar näidet.
kokkutulek toimub neljap., 3. nov.
Eesti Majas klassinrtirnis rir. 10 algu­sega
kl. 7.30 õ. Kuna see pn ühtlasi
Seltsi aastapeakoosolek, palutakse
kõiki liikmeid osa võtta.'
Killapäevade kohta andis info iv
matsiooni E. Liit. Kanadas esimees/
Robert Kreem./ Ta andis ka ülevaa­te
möödunud mai kuul.Tre/ '; >;
lis toimunud juhtide semir ;. ca-vatsetavaist
järel-seminaride^/ n.n.
raini-Trentidest. Kohapealt võtsid
Trenti seminarist osa : Enn. Glaaser
ja Linda Kägu (Kitchener) ning Kat­rin
Roman (Guelph-Toronto). Leiti
vajalik olevat saata Montreali süm­poosionile
vähemalt paar oma esin­dajat,
et näha-kuülda mis seal toi­mub
ning ka: kasutada sealseid ko­gemusi
oma organiseerimistöös.
Kõige olulisema punktina pii aga
arutusel L. O. Noorte Nõupäevade
korraldamine. See asendaks või täi­endaks
senini tavaks olnud iga-aasta-seid/
eesti üliõpilaspidusi mis on
leidnud aset Seedriorul.. Otsustati
selle - ettevalmistamiseks astuda
ühendusse noortega tegelevate orga­nisatsioonidega
Hamiltonis kui ka
eesti üliõpilastega teistes L. O./üli­koolides
(Brock St. Catharinesis,
Western Ontario Londonis). Praegu­se
tuumiku moodustavad üliõpilased
kolmest ülikoolist: Wilfrid Laurier,
Wateriooja Guelph. , _
Teemad pole veel selgunud, kuid
peapõhimõtteks on, et kõik. oleks
nöörte:/eneste otsustada^ j a juhtida.
Köhana arvati sobivaks mõni- vähem
hõtel või motel kuski Hamiltoni .lä­heduses,
millega .kogu tegevus oleks
koondatud; ja leiduks võimalusi ka
isiklikult .omavahel teitvunemiseks
ning mõtete vahetamiseks; Teise va­riandina
oli kõne all ainult Torontos
kavatsusel olevast samasugusest
kokkutulekust märtsi algul/ osa võt­ta,
kuid seda ei pooldatudV Toronto
nõtipäevad. võivad kujuneda suure­maks
kui'see oleks/optimaalne ning
jääb vähe võimalusi, et ka fgi"osa­võtja
saaks sõna võtta jä: oma mõt­teid
avaldada'. Sellel põhjusel jaädir
gi omaette nõupäevade' k"orraidaIr^ise,
juurde-.
Korraldav toimkond, kuftü; tahe­takse
ka esinda j aid teistest /keskus­test
on alles moodustamisel,, knfd
ajutiselt pn aadress: L. Oi. Eesti Wh
õpilaste Koondis, c/o Peter Agur,
3289 King; St. E., Kitchener;. Oht.: te­lefon
(519) 893-0757. E.L.K.. on luba­nud/
ettevõtet rahaliselt toetada ja.
Koondisel on mõnihgaid oma sum-maseid
eelmiste aastate ülejääkidest.-
Koondis on E.L.K. liige.
Kokkutulekust võttis osa 1'2: liiget.
Valhalla kokkutulekust võtsid osa
ka Ene Rebane Seedrioru juhatuse
esindajana ja E.L.K. juhatuse liige,
prof. K. Aun, Kitcheneri E; Seltsi esi­mees
oli kutsutud kuid ei saanud'
tuita.
Koondis, (või Ühing, nime küsimus;
on veel lahtine, bn varem kasutatud
ka „SeI ts") ..ori üliõpilaste - organisat­sioon,
kuid Nõupäevadele tahetaks
ka kohalikke nooremaid.ülikooli lõ­petanuid
kui ka vanemaid' keskkoo­li
õpilasi kaasa . tõmmata.. Nimetus
NÖupäevad valiti „Seminari'" asemel
kuna rõhk oleks noorte oma isetege­vusel,
nii ettekannete, arutluste: krai
ka omavahel tutvunemise küjM..
(Kehtestatud .Ühendriikide'senati
poo!:)- , .' /-•• •;; ':':
Mis on õieti '• kuritegevuse põh­justajaks,
selle üle; on palju,vaiel-;merele,/aga ikka terve
dud. Ühed ütlevad, et 'sündimine tagasi!.Ei aidanud -mingid; toenäo-vildakä"
pealuuga, teised, et ela- suse / teooriad// ei, väikeste ega
omas suurima õnnetuste prutseu-1.
di .Aga õnnetust e'r j uhtunud. Saa- |
tis raudteereisile. purjepaadiga |
merele flfTn ikkn tuli ämm tervelt s
| mine kuritegude miljöös.
| Ants Põtsü pealuud ei saanud
| küll keegi vildakaks pidada. Oma
? paksuse tõttu see õieti ei saanudki
Ijvüdakaks minna. Aga elas ta küll.
I kuritegelikus milj öös, sest vaevalt
| saab elamist koos ämmaga teisiti
= kvalifitseerida. . ,
I Värvis Ants. seinad siniseks --
l ei kõlvanud see ämma meelest ku-
1 hugi, käskis väivida roheliseks'.
§ Värvis Ants seinad roheliseks —
| ämm minestas, oli rohelise vastu
I allergiline! Kuhu aga mindi, ämm
| ikka esimesena autos. Nii kui'
§ Ants katsus naisega omaette1 vai-/--
= ja minna, jäi ämm .raskesti hai-
1 geks — hakkas lausa surema.
| Mõni ime, et Antsu peas; hakka-
|: sid arenema kurjad mõtted — .
I kuidas- ämmast lahti saadävlgasu-
1 gused katsed teda majast eemal-
I dada. seaduslikul teel ebaõnnestu-
| sid. Jäi lüe vaid üks tee, ultima
| ratio ehk — surm.
I Nii juurdus mõrva mõte Antsu
| pähe, ja ta hakkas uurima võima-
I Jusi ning mooduseid, kuidas soori-
= tada üks' niinimetatud .perMtne;-.
| roim. Luges vastavat "kirjandust, •'
I uuris teadust. Ants ju õieti ei soo-
I vinud mõrva kui niisugust, vaid
I ainult tagajärge — ärnma kadu.
I Küsimus seisnes siis selles, kuidas
I saada lahti ämmast, see on täitai,
1 oma sööv, ilma et seadus nende
| kahe nähte — Antsu soovi ja äm-
" ma kadumise vahel sidet leiaks.
ta " . •.
| Ants hakkas katsetama, mitmer-
| suguste trikkidega'. Saatis ämma .
.= õhtuti 'apteeki rohtu tooma — pi­ir
medaile kuritegevusest pakatavai- .
WD
I Ie tänavaile, lootuses et mõni röö-
1 vel teeb ämma. vagaks. Aga juh-
I t u s vastupidi — ämm lõi röövli
§ mahal Ants rõõmustas juba, et
I nüüd ämm läheb gaasikambrisse;
| aga võta näpust! —ämm saadeti'.
| koju, kuna ta olevat oma kuriteo
| (röövli mahalöömise) sooritanud
I kodustest oludest saadud vaimses
segaduses. , ;
' Ants sokutas nüüd. ämma köha-'-
| likuks- abipolitseinikuks, kes . sei­sab
tänavanurgal ja juhatab koo^-
lilaste teed^ lootuses, et ehk mõni
uegainööda . tõusis, teenistüsastmes
kapteni kraadini, saades sama kom-panit
ülemaks 1957. aastal. Ta püsis
selie> amet kohal kuni 1964. aastani,
millal ..siirdus omal soovil Leverkuse-ni
..Bayerwerki" Agfa; osakonna fil­mide/
katsetamise alale. .Teda jäi
\jmaksetest. leinama sakslannast abi­kaasa
ja esimesest abielust tütar.
Ikr.nburgis, Saarimaa . ülikooli
haigla sisehaiguste; osakonnas suri
29. juunil Johannes Turro, sühd. 19.
c-ki.."!924 Narvas. Kadunu võttis osa
viimasest sõjast, kus. sai jalast haa­vata.
Ta töötas alates 1947. aastast
/kuni 1968 aastani vahikompaniis
4221, mis järele kompanii likvideeriti
ja liideti poola kompaniiga Pirma-sensiš
4104. Kadunu töötas nimeta­tud,
kompaniis' ohvitserina.- Teda jäi
Vinama sakslannast abikaasa. |
Lorehis suri T8. augustil Helene
Aas j arv, sünd. 1'894 Tallinnas. .
VALTER PIIBER SUR
• Kodumaalt saabunud teatel õn seal
surnud tuntud jalgpallimängija Val­ter
Piiber. Tema vanem vend Cons-tantin
Piiber elab USA-s ja püüdis
küüs korda saada oma vennale külas­tusi
uba, Valter Piiber mängis neli
korda Eesti rahvusmeeskonnas.
Oli kord aeg, mil inimesed olid tar­gemad
kui masinad.
öeldakse, et inimene on oma tead­miste
tipul viiekümne aastaselt. See
on aeg, millal tema kodus enam ke­dagi
pole, kellel lasta oma teadmis­test
osa saada!
Miks inimesed, kes traditsioonide
nimel hoiavad kramplikult kinni tol­lide,
miilide, naelte ja bushelite ka­sutamisest
meetrimõõdustiku ase­mel,
ei nõua hiire rasva,, kurjasilma
õli, juudasita ja hundi kõrvavaigu
tarvitamist; penitsilliini asemel kui
neid tõbi vaevab!
Robert Kreem vastas, et ükskõik
mida me seal teeme, ongi Killamän­gud.
Ta lausus ka, et Killamängu-deks
on igal maakonnal oma maa­alal
aeg hommiku kella 10-st. kuni
kella 2-ni p-.l. .1 ,•
Siegfried Preem- arvas, et selleks
ajaks/on väid'väga vähe rahvast ko­hal
ja vaevalt keegi; sel ajal-midagi
ette kandma hakkab, pealegi veel
vaid-oma maaalal.
Alfred Sepa. ütles, et varasemate
kogemuste kohaselt, peaks,selliseks
ettevõtteks olema alguskapitali um­bes.
2000 dollarit. Kust tuleb, see raha
ja kust tulevad need töömehed, kes
teevad vajalised ettevalmistustööd.
. Rudolf Lipp arvas, et vabaõhu la­vastus-
võib'minna kulukaks ja võib.
kogu tähelepanu tõmmata Killamän-gudelt.
Majanduslikult oleks kõige
odavam ja killamängud jääksid kõi­ge
rohkem domineerima, kui õhtuse
lavastuse" asemel esitada ainult killa-mänge,
mille ainestiku võiks ehk kir­jutada
Asta Willmann. Rudolf Lipp
oli nõus seda Tavale; seadma/kuid
Üksikud maakonnad peavad oma
osad ise selgeks õppima,
Ringküsitlemisel selgus, et enamus
maakondlikke esindajaid olid selle
viimase mooduse poolt, kuigi koos­oleku
kestel olid mitmed avaldanud
Kus häda kõige suurem, seal abi
kõige ligem, kehtib tänapäeval -sama
reeglipäraselt kui vanasti. Vahe on
ainult,abistamise iseloomus. Kui va­nasti
näiteks, nähti kedagi uppumis­ohus
rabelemas kümne meetri kau­gusel-
sadamasillast, siis visati ialle
.üheksa meetri pikkune : pääslenöör
ja ergutati hädalist omal jõul köier
otsani jõudma. Tänapäeva härda-mec.
hie ilmaparandaja aga viskab sa­mas
olukorras uppujale' kahekümne
meetri pikkuse köie ja niipea kui see
on jõudnud; köie kindlasti oma pih­ku
.Saada, laseb. abistaja omapoolse
otsa maha langeda, et tõtata mõnda
teist heategu korda saatma."
Kui õnne. saaks mõõta kaalusa
näeks nii mõnedki selleks ..ajaks, kui
hõbepulmad käes, et nad on saanud
k aks korda nii pai j u, kui nad ihalda­nud.
V :;;;'^:/,-'--';'-;
Meest on võimalik panna uskuma;
naist saab veenata, kuid mis. tuleb
peale hakata ühe teistmelisega?
Eelarvamusi ja erapoolikust ei saa
meie eneses kunagi olematuks teha
küll aga saame me neid valitseda
V J . / ' : ' * V . - ' ^ ' ' - 1 ' ' '
Moppinud PEDESTRI JAAN
^ Pühap., 23.—30. okt. Eesti Kxmsi
nike Koondise XXII aastanäitus
Peetri kiriku näitustesaaTesy
•fc Neljap., 27. okt. profi. Toiro Par
sningu loeng Tartu Cöllfegels alguse­ga
kl. 7.30 õ.
j( Neljap., 27. okt. Äiandusklübi
loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ.
Reedel, 28., laup., 29. ja piifoap.; 30.
okt. Jöann Saarniidu kunstinäitus
Eesti Majas. , -•._./•
^ Reedel, 28. okt. EKM 25. aastapäe
va pidulik koosviibimine Eesti Ma­jas
algusega kl. 8 õ.
suurte arvude seadused! ;. |
Ants muretses; ämma; öölauale |
kangeid unepille,. mis kui kogema-1
ta rohkemal arvul sisse võtta jä-1
tavadki magama — igaveseks; lõi J
magamistoa lae asbestosega, vahe-1
tas suhkru saharini vastu jne., et | .
ehk ämm saab vähja ja sureb — |
•kõik tagajärjeta! |
Siis Ants .mõtles vahetada asu-1
kohta, kolida linnast, maale. Seal |
on isesugused võimalused— kur-1
jad pullid, kes pusevad, vanad |
kaevud - usseaias, kuhu võib sisse |
kukkuda, suured traktorid, kuhu §
võib alla jääda jne. |
Asutigi maale, talusse. Ants asus |
uurima olukordi, mis maaelu tin-1
gimustes annaksid talle võimalu- |
se oma soovi teostada. J
Siis kord tuli äge äike ja välk |
tabas aiaäärset pärna; nii et tü-1
kid taga. Linnarahvas ehmus kõ-1
västi, aga Ahts; kuulis' pärast ko-1
halikelt, et sinna vanasse pärna |
lööb välk ägeda 'piksega sageli. |
Sellest sai Ants uue idee ja ta hak-1
kas hoolega uurima kalendreid' ja |
kuulama ilmateateid. Ehk tuleb |
uuesti üks äge välguvehkimine. ?
Ja tüligi! Ühel päeval ajas üles-1
se mustade pilvede mäed nagu §
Tuglase luuletuses, ilm läks pime- =/
• \_j eo
daks ja pimeduses hakkasid säh- §
virna sinised välgunooled. Vihma-1
valang oli iga sekund tulemas. §
„Piim! Lahtine piimamannerg«
jäi kaevu- juurde" hakkas Ants l
karjuma ämmale. „Vihm sadab ^
sisse; rikub piima. Toome ära", |
lükkas Ants ämma ukse poole, f
Kui-vaevalt jõudsid kaevu juurde, i
hakkaski kallama nagu pangest. ?
.-XD
,,Ruttu vihmavarju — puu ai-§
la!" hüüdis Ants ja lükkas ämma |
pärna alla. Ise aga hüppas lähe-1
dalolevasse ubrikusse vi hm avar- °-
ju. Kui käis jälle kärgatus, pigis-1
tas Ants silmad kinna, aga süda |
hüppas tal järsku kurku ja. süda-1
metunnistus võttis rinnust kui ris- J
ti rüütli raudkindaga. j • |
Ants hüppas ubrikust välja ja |
karjus; „Tule ära, mamma! Tule |
puu alt ära. Ruttu, ruttu!" Aga |
siis kais uus, senistest vägevam 1
I auto sõidab ämmast üle. See juh- kärgatus —ja välk loi ubriku Ant-1
I tuski kord, aga oli vaid Volkswa-
| gen,, mis sai kõvasti kannatada;.
| aga äfomai polnud suuremat vik­i
g a midagi!
Küll kulutas Ants raha! Saatis;
| ämma õhureisile lennuliiniga, miss
su selja taga pilbasteks. Ants kuk-1
kus põrutusest näoli ja ämm lo-1
histas ta pärnapuu alla vihma- s
."varju; ;.'..:•' ; •/.";: j •;;•'";;,;' |
Oh, need ämmad! Öh, -need äm- ?'
madr I
i i » : « i n i » i i D ; i o i i D i ; D ) ! D i i o i i D i i D r i D i i g M O i i i i i o i i i i i ^
TORONTO liNN
RK3BCJ
ILEMINEÜ STAMDÄRD ÄJALi
,30. ri[1977 1.
Linnanõukogu direktiividei avaldati proklamatsioon', mil­les
juhiti kodanike tähelepanu sellele, et ajavahemik 24. ap­rillist
kuni 30, oktoöfrrini 1977, oli kuulutatud süviseks kel­laajaks.
Kodanike palutakse nüüd oma kellad üks tund.
tagasi lükata:
I! äevalr 3 0 . oktoobri I
DAVID CROMBIE
linnapea .
i( Laup., 29. okt.—12. nov. „Estonian
Sh o wc ase" Scarboro Civic Centre'is.
-Laup., 29, okt. Välismisjoni õhtu
Stone Church, 45 Davenport Rd. al­gusega
kl. 7 õ. r ;
•fc Pühap., 30. Okt. Eesti Invaliide
Toetava Naisringi moertaitus alguse­ga
kl. 3 p.l. Eesti Majas.
^ Esmasp., 31. okt. valguspildid Lõu­na:
Ameerikast Baptisti kirikus algu­sega
kl. 7.30 õ.
j( Neljap., 3. nov. Vello HubePi loeng
Eesti Majas algusega kl. 8 õ.
j( Laup., 5. ja 6. nov, Kai Käärid!
kunstinäitus Eesti Majas,
Yajatakse: eesti või kanada haridusega, kanada äriliste
kogemustega -
^ Pühap., 6. nov. Mulkide seltskond
ük koosviibimine Tartu College'is ai
ausega kl. 3 p.
Helistada tel. 889-7556, õhtuti 881-0510
E, SOOSAAR, CoÄ,
Chärte red Accountant
Suite 402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
429-4944
# Pühap., 6. nov. E.S.S. Kalevi aas­ta
peakoosolek algusega kl. 4 p.l; Ees­ti
Majas.
# Pühap., 6. nov. sügis-kontsert Peet­ri
kirikus algusega kl. 6 õ, /
Remember Mama") St. Lawrence
Art Centre Town Hallis algusega kl.
7 õ.
iV taup., 12. nov MKadri-Mardi trall"
Põhjala Tütarde korraldusel Eesti
Majas algusega kl. 7 o.
Laup., 12. nov. Eesti Rahvusteater
j esitab St. Lawrence teatri Town
! Hallis Arvo Mägi komöödia „Kihlus"
^ Pühap., 6. nov. New Canadian algusega kl. 8 õ,
Theatre esitab „MäIetan ema" („I ^ Pühap., 13. nov. Eesti Kunstide
Keskuse „Eesti rahvarõiva päev"
Tartu Collegels algusega kl. 3 p.
£ Reedel, 18, nov. Eesti Etnograafi­lise
Ringi „Rahvusliku kunsti õhtu"
Eesti Majas algusega kj. 7.30, õ.
Laup., 19. nov. õngitsejate ja Ja­himeeste
Seltsi aastapäeva pidu Ees­ti
Majas algusega kl. 7 õ.
ti Pühap., 20. nov. õnne Laikve kont­sert
Congregation Hallis, 175 St.
Claire Ave. W., algusega kl. 2.30 p.