Meie Elu = Our life, April 19, 1979

              16 itmyim; MEOAFÄEVAL, 1 9 . . ; — THtJRSöÄY, ÄPRIL 19» S.
[la järele võis
ii oma maali-
Eesti Majas.
>eagu võrdselt
tuks oli;. see-ie.>
Neis kesk-ies
(piis) pole
iüslaadist mit-mtunud.
Vähe
mdatud viisis,
ja tähendus*
jtisosad. Tööd"
jt heas teostu-
|e käsitluse ja
ivalt hea joo-
|des maalija,
,i jäljendatud
res küllaldase
stluse. Pinstli-fckka
vanadel
rõhutamisel
täppimisviists
Ilse loodusest,
le side maali*
^meeleoluliste
üsna ligidal
võimsus jb
tma enese val­ige
objektiiv-varasemat
ja
ima.
rastu lilledelt
Izhanris maa-imad
ja too*
ka palju näh*
fjÖöris, aknal
it ja komp©-
maalija või-plillede
ära*
I esita. Walter
eeldusi ena-v:;,;:
R. A,
ietri
bntos
Kiikes rü.umi-
). kell 6 p . l , '
fusel „
huules,
lino koor ja.
"konnad. Sa­ll
heaks kor-
>.d, Andi es
liate Domirio
ri. Ka koeri-enese
tihe-
,õhtu muusi-läliste
või tu­lli
ai pakutak-
|ga koos na­is
4 dollarit.
10 juhatus
ieb
"is :
lesineb ••riisor
leon il, esita-
1. sel huvi ta-
In Bach, Mo­rnist;
James
pirnist juba
(57,: a. Algul
lory of Mu-im
siirdus
|tusie; õppi-
"-ning 1979.:
ituse ai], iõ-
ARCT dip-
: . Macer.elld
lell Toro:UO
bioloo :da
li juba hp-lalt
osa \õt«
Võistlust .:St;
1973. a.
isoc. aulrn-iüre
õpiias-lerivas
osas
iopiläsec. ,'.
kes mind
puhul. on­nide
sa vää-
.esti Õngit-'
iie eesotsas:
mäe, sekre--
Paap'igä.:
| aü lu venda-.
Luide'ga.
iesti' Võit-,
lesimeeš A.
yee-ga. Ala--
.de ja hea--
ist-Nüüd
[ala-srys
flrsi ••'lüilie-
S.W. C-i-
Johanson.
MUHVI II
ÜUOPILASSIttS LEB
Möödunud sajandi lõpul leiame
Riias hulk eesti üliõ^pjlasi1 kes sinna
olid tulnud tehnilise jä ägronoomili-se
hariduse saamiseks, mis ei olnud
võimalik kodumaal.5 :
Osa nendest olid organiseerunud
• 'korporatsiooni. Need aga, kellele
korporatiivsed kasvatusmeetodid ja
• esinemis vormid ei olnud vastuvõeta­vad,
rakendavad oma vaba aja Riia
'eesti seltskonnale. Vaetakse aktiiv­selt
osa Riia) Eesti sSeltsi .Jmanta" ja
Riia Eesti Karskuse Seltsi tegevu-
•'. sest. ;• ••• ••• •
. Kontaktidest ..Imantas" areneb
välja 1904. a. üliõpilaste rühm, kes
leiab vajadust seltsitüübilise organi­satsiooni
järele. Järgmisel aastal suu­reneb
grupp tunduvalt ja nüüd asu-
; takse seltsi põhikirja väljatöötamise­le.
1905. ä. sündmused pikendavad or­ganiseerimistööd
ja alles 1907. a, kin­nitatakse
,,Riia Eesti Üliõpilaste
Selts /.Laene" põhikiri ning intensiiv­ne
tegevus, nüüd juba kindlakujuli-semas
raamib võib jätkuda.
Mitmel puhul varem i oli seltsi mõt­te
kandjatega ühinenud üksikuid liik­meid
korp! Vironiast, kuid 1909. a.
toimub Vironias suurem pereheitmi-ne.
See toob „Laene" ellu pöördelise
muudatuse, kui see otsustab Viro­niast
lahkunud liikmeitega asutada
hoopis uue üliõpilasseltsi. :
21. aprillil 1909. a; kirinitab Riia
Polütehnikumi õppekomitee selle
uue organisatsiooni, „Riia.Eesti. Üli­õpilaste
Seltsi" (REÜS) põhikirja.
Vabariigi algaastail Tartus muude­takse
nimi «Üliõpilasselts Liivika'ks".
Seltsi siseelu väljakujundamise
kõrval jätkub, „Laene" vaimus, hoo­gus
osavõtt kohalikes eesti .organisat­sioonides..
Toetatakse | mitmel viisil
„Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise
Seltsi" tegevust. Juhtivalt •• võtavad
REÜS'i liikmed osa Riia Eesti Üliõpi­laste
Karskuse. Seltsil tegevusest. Sa­ma
innukalt aidatakse kodumaisi et­tevõtteid,
nagu tallinna.,.Estonia" ja
Pärnu „Endla" teatrimajasid ning
..:; Eesti Rahva' Muuseumi. Kavatsetak­se
Põltsamaa mõisa ostmist ja hoo­nesse
rahvaülikooli, avamist. . See
plaan jääb alanud sõja tõttu teosta-
'•: mata. >'/.••'
Esimese Maailmasõja ajal kaotab
Selts kodu ja varandused, kuid vaa­tamata
pagülasolukorrale, korralda­takse
veel 1917. a. koos korp!. Virö-niaga
Moskvas pidu Eesti Rahva
Muuseumi toetamiseks.
Saksa okupatsiooni ajal saabuvad
kõik REÜS'i liikmed tagasi kodu­maale,
kus võe|akse agaralt osa Va­bariigi
ülesehitamise toost organi­saatoritena
ja juhtidena. Kantakse
vereohvreid Vabadussõjas.
Eesti avalikkusse kerkivad mehed,
kelle nimed jäävad pusima ajalukku:
• Jaan Nääris ja H. Normak koos ad­miral
Pitkaga korraldavad Eesti
Omakaitset. Juhan Kukk koostab
. • Eesti Iseseisvuse Manifesti,: A. Jür-gens
langeb koos J. Viimsi ga sakslas­te
tapaohvrina Helsingis. Normak
koos Soansiga j.t. organiseerivad Ka­levi
Malevat. Zeren, Truu ja Saukas
korraldavad soomusrongide ehita­mist,
sõjalaevade parandamist ja mc-
':.-. rekmdluse .korrastamist. Paul Õpik
• organiseerib-riigikassat. Mart Raud
asub juhtima põlevkivi kaevandusi
ja Th, Pool teostab maareformi.
Alles pärast Vabadussõda elustub
REÜS'i tegevus, algul Tallinnas ja
hiljeni Tartus. Uues asukohas tekkib
vajadus ajakohase nime järele. Vii­tega
algkodule saab uueks nimeks
Üliõpilasselts Liivika, kus raudvara­na
kestavad edasi REÜS'i pärandus-traditsiponid
- ja ideoloogia. Teisalt
toovad aga uued olud uusi nõudmisi,
ülesandeid ja eesmärke.
Kodumaistes rahutingimustes. li­sandub
osavõtmine üliõpilaskonna
Esinduse tegevusest.- Akadeemilise
töö kõrval ollakse silmapaistvad
muusikas ja spordis. „Patria et
scientia" püsib juhtiva alusena. Aka­deemilise
töö tase tõuseb. Ülikooli
auhinnatööde võistlustel sammuvad
liiviklased esirinnas/Liivika ridadest
võrsuvad rahvusvahelise kaaluga,
teadlased ja ülikoolide õppejõud, na­gu
Reinart, Ümarik,- Mets, fepvillem"
j -t. ÜliiskQjjtllikti tegevuse alal ärata­vad
ülemaalist tähelepanu Normak,
Liidak, Põlevkivi Raud,. Pikalaenu-panga
õpik, Tallinna Uuesson j.t.
Tehnika Ülikooli asutamisel Tallin­na
avatakse seal Liivika osakond,
mis kiirel sammul kasvab jõuliseks
organisatsiooniks.
Liivika üha avarduva tegevuse kat­kestab
Seltsi ja. selle tallinna osa­konna
sulgemine vene okupatsiooni­võimude
poolt 1940. a.,. samaaegselt
teiste üliõpilasorganisatsioonidega.
Vene okupatsiooni ajal kannatab
ÜS Liivika rängasti. Enam kui kol­mandik
liikmeskonnast langeb boi-shevike
ohvriks mõrvatutena, arre­teeritutena
või küüditatutena. Võidel
dakse ja kantakse kaotusi kodumaa
vabastamislahinguis ja idarindel.
Vaevalt veerand ÜS Liivika liik­meist
pääseb vabasse maailma.
Organisatsiooni füüsiline sulgemi­ne
1941. a. ei surmanud Liivika vai­mu:
See püsib'läbi raskete okupatsi­ooni-
ja sõjaaastate, et esimesel või­malusel
uuesti elustuda. Liiviklaste
vabasse maailma saabumisel tekki­vad
koondised Rootsis, USA's, Kana­das
ja Austraalias, kes elujõulistena
on püsinud kuni tänaseni.
Jätkates Riias alustatud traditsioo­ne
rakenduvad liiviklased võõrsile
sattumisel, pagulaspõlves, eestlaste
üldhuyiliste organisatsioonide tege­vusse
ja juhtimis.ele.
ÜS Liivika kandvate aadete ja nen­de
poole pürgimiste ning siseelu ja
ühepereteadvuse viljelemise süntees-leiab
väljendamist vii! Naarise poolt
1914. a. Riias toimunud sõnavõtus,
milles ta ütleb, et Selts ei kogu liik­meid,
enese jaoks vaid ettevalmista­miseks
kodumaal ootavaks töö'
Vii! Salumaa kinnitab; 1934. a. „See
REÜŠ'is formuleeritud parool on aga
püsinud järjest mitmekesistuva tege
vuse ainsa põhihelina. See on tulevi­ku
tähis, mis minvikus kindlustatud
ja olevikus viljeldav."
ÜS Liivika ideoloogilised alused
on kokkuvõtliku väljenduse leidnud
deviisis: Ex solo ad solem soli pat
riae, (maamullast paikesem" ainult
isamaale), mis valatuna liivikläse ai-nukesse
välismärki, sõrmusesse, on
temal põhilisks ja kestvaks mõtteks
L. Koobas
OULU (M. E.) - Põhjala Valgest
linnast, Oulust öii saanud Marie Un-deri
loomingu suur sõber ja pide­punkt
Soomes. Tõendiks sellele toi­mus
kohalikus ülikoolis pidulik Un-deri-
teemaline luuleõhtu 27. märtsil,
millest võttis osa autori 96-aastasün-mpäeva
puhul suur hulk Ünderi-toö-.
dangust huvitatud inimesi.
• Ülikooli poolt lausus avasõna tõl­kevõistluse
üks zhürii liikmetest, lek­tor
Irmeli Pääkkönen. • .
Marie Underile saadeti Stokholmi
kohalviibijate poolt allakirjutatud:
ühine õnnesoovikaart, milles seisas:
.,.Armas Marie Ünder ^
Teid õnnitlevad Teie sünnipäeval
eesti keele jä kultuuri sõbrad Oulust,
: Teie kaunis luulelooming, mille
rikkuste juurde on meil aidanud teed
leida ülikooli eesti keele ja kirjandu­se
autorid, on läinud hinge, äratanud
soovi teda ikka ja jälle lugeda, teda
teistelegi soomlastele kättesaadavaks
teha. Julgeme loota,1 et jPuutarhan
jt Suveaeg: 1. 6.—14. 9.
Tälveaeg: IS. 9.—31. 5.
iK Hind hakkab kehtima: 15. maist 1979
TÄT Miiiiimum reservatsiooni aeg: 30 päeva enne
Maksu tähtpäev: 30 päeva eniie ärasõitu
MONTREAL:
NORTHBAY
OTTAWA ........
SASKATOON
SAULT STE.
Talvehooajal: Smveh©oaja|
... |519Ä0
... $435.00
$543.00 '
, $459.00
'$519M\ .,•
Meie uued 7—90 päevased ÄPEX-hmiidä* annavad
Jeile Rüüd võimaluse nautida SOOME SUVE täiemoõt-meliself
90 päeva. Agq kui teie aeg on piiratud lühe»
maajaliseks puhkuseks» siis -on see aeg ka kohG^da^
e aja valik aleks väga paindlik ja sobivo
^ Laste^iletid: 2/3 täiskasvanute piletihinnast (2—11-aastased)
Sülelapsed: 10% täiskasvanute piletihinnast (alla 2-aastased)
iK TüWstamismakš: $5000
Hinnad järgmistest Mimaidest Helskgisse, Turusse või
jeresseV •
Suvehooajal
$678.00
$620.00
$590.00
$695.00
$672.00
$620,00
SUDBURY
THUNDER BAY.
TORONTO
VANCOÜVE1
WINDSOR
WINNIPEG
$547.0
$541.09
* Ülaltoodud hinnad vajavad: ametlikku kinnitust.
Võtke- ühendust oma reisibürooga, või järgnevate Bimiair'! biiPtwodega
8 King
Toronto, Önf.
M5C 1B5
C4161 362-151
Montreal. Que.
H3A IK3
1514) 282-11»
Reserveerige meie kaudu kõikidele ülalpool mainitud leidudele! Helistage
vSi AINO KAIN©, 757-508Ö
91 iglinton Ave. E. Toranfo, Ontario M4P1K1
KORRALDAME HOTELLIDE RESERVATSIOONE, AUTODE RENTIMIST,
RINGSÕITE (SIGHT-SEEING TOURS) | ;"• .,: • °
Ontario Provintsivalitšuse poolt loaga varustatud. Litsentsi nr. 1141985.
Seda kõige oh võimalik reserveerida
ainult ühe telefonikõnega.
Korraldame viisasid ja passe.
I TEHKE RESERVATSIOONID: ÜLALNIMETATUD LENDUDELE EESTI REISIBÜROO KAUDU
TELEFON 466-4813
TORONTO EESTI MAJA, 958 BROADVIEW AVE. TORONTO, ONT. M4K 2R6
Kasulik teada l ü l i
Lektor Tauno Lähteenkorva sõna
võtus käsitleti Marie Underi eluteed.
Tä analüüsis poetessi loomingut.
Kõne pidas ka ülikooli praegune
eesti keele lektor Heldi Tamm Tal li nr
nast. Ta rõhutas, et mõlemal vpool
Soome lahte on alati oldud: hüvitatud,
mis naabri uksel toimub ja nii on ka
mõlematel hõimurahvas tel suuri sar­nasusi
oma luuletajate hulgas nagu
Aleksis: Kivi — Juhan Liiv, Frans-
Emil Sillanpää — Anton Hansen-
Tammsaare ja Eino Leino — Gustav
Suits.
' Heldi .-Tamme ütles, et Underi too­dangule
on : iseloomustuseks suur
naiselikkus. Armastuse; elu, surma,
sõda ja kannatuse.tagamaaks on just
tema suur naiselikkus. Näitena esi­tati
..Sirelite aegu", mille autoriks on
küps inimene jä küps naine. Huvitav
on ka, et Marie Under ei mitte kuna­gi
kannatustele alla vandunud. Kõ­neleja
soovis lõpuks, et Underil jät­kuks
seda naiselikku jõudu kuhi te-
Nagu Töö- ja Hoolekande Ministee­rium
teatab, on kavas kulutada eel­oleval
suvel õpilastele töö võimalda­miseks
$113.5 miljonit. See on 8.7 mil­jonit
rohkem kui eelmisel aastal. Sel­le
toetusega loodetakse luua 226,000
töökohta noortele. Viimastest 64,000
oleks otseselt moodustatud föderaal­valitsuse
poolt. Sinna kuuluvad töö­kohad
parkides, sõjaväes, politseis,
sotsiaalalal jne. Lähemat informat­siooni
nende tööalade kohta võib saa­da
järgmistelt isikutelt: .
Üldinformatsioon — Employment
and Immigration — Valerie Bachyn-sky
tel. 996-1432; National Defenee —
Dottg Caie - tel: 996-2353; Student
Community Service — Joan Potvin
— tel. 997-0630; Indian and Northern
Äffai-rs — Lorne Anderson — te!. 994-
3533 ja.Marilyn Kane — tel. 944-1260;
Parks: .Canada Recruitment — Dale
McKeown — tel. 994-2755. Sama isik
annab informatsiooni ka Yokön ja
Northern . Community Development
ja Territorial Land Resources Mana­gement
kohta. Fisheries ähd" Environ-ment
— I]aul Hempel — tel. 997-6611;
Health and Welfare — ;Mike Alexan-d
e r - tel. 995-3465; Solicitor General
— Andy Roy — tel. 995-1032; Justice
— Joanne Godin tel. 992-5397; Consii-mer
and Corporate. Affair — John
Bänys -tel. 997-3146; Laboür Canada
— Jean Pascal tel. 997-3371.
>:&s'%
« i l l i l " V ^ . > > : ...
FIATS
S Ü
' %
I H
BL'/i>. 'sh. .
. "jõ&l PÄEVA PA1ZAA&
C/JTAPJO' JAPJ'
süksy" valmistas Teilegi mõne rõõm- ma viimaseni silmapilguni
sa silmapilgu;
' Meie,. Teie sünnipäeva ja tõlkeraa-:
matu ilmumise;puhul Qulu ülikoolis
korraldatud 1 uuleõhtust osalejad, tä­name
Teid südamlikult ja saadame
tuhat tervist." '{•
Oulus 27. märtsil 1979. a. •
Pärast lektori sõnavõttu loeti ette
zhürii esimehe Hoide Siku tele­gramm,
mis saadetud Tallinnast.
Järgnes Underi luuletuste dekla-meerimine,
mida vaheldumisi. esita­sid
soome keeles Marja-Riitta Matti-la
ja Esko Karppanen. Samad teks­tid
kõlasid eesti keeles, lindilt Hoide
Siku ning Tiit Kuusiku poolt: loetu­na.
• .'••
AimoRöhkä kõneles tõlkimise ras­kustest
soome keelde.
Pidulik-intijmne õhtu lõppes luule­tuse
..Rukkirääk" sõnadel loodud
lauluga, mille saatel inimesed saalist
väljusid. '
Eesti Maja, Toronto
4664813
Kuna senini trükis avaldatud and­med
tshehhi mõrvade kohta eesti sõ^
jameeste osas ori puudulikud ja
lünklikud; siis Osutub vajalikuks ko­guda
täiendavaid andmeid kõigilt
neilt sõjameestelt, kes tegid läbi nn.
„Tshehhi Põrgu", ja viibivad praegu,
vabaduses, ning võivad veel oma lä-bielamusi
kirja panna.
N. Y. Eesti: Vabadussõjalaste
Ühing palub kõiki „Tshehhi Põrgu"
veteraane, kes said pärast kapitulat­siooni,
tshehhide läbi toorelt kanna­tada,
saata oma kirjalikud kokku-võtted
.N.Y.E.V. Ühingule. Kui: on
tunnistajaid,^kes nägid meie juhtiva­te
ohvitseride jä sõjameeste mõrva­mist,
palun avaldada nimed/ aeg ja
koht, missugused andmed tahame
säilitada Eesti Arhiivis. Kokkutulnud
andmete põhjal tahame koostada
üldkokkuvõtte tshehhi mõrvade koli-
Talvised puhkusereisid laevaga toi­muvad
enamikus päikesepaistelistes-se
maadesse.
Suvine puhkusereis, laevaga peab
meile midagi rohkemat pakkuma kui
päikest.'—-,.
Näitena võib nimetada .ainult ,mõ-.
ned, mis annavad võimaluse külasta­da
Istanbuli — näha Egiptuse püra­miide
— sõita Niiluse jõel— gondöo-lal
Veneetsia kanalitel, või külastada
Alaskat..'.';
Need. puhkusereisid on õhu- ja me­rereisi
kombinatsioonid. Torontost
toimub sõit lennukil vastavasse sada­malinna,
kus laev on ootamas. Mõni
tund pärast Torontost lahkumist
asute juba laeval.
Samuti kui kõik muud reisivõima­lused,
oh ka laevasõidu hinnad tõus­nud
100% viimase viie aasta jooksul.
Kuid ei tohi unustada, et hotellide
hinnad on samuti Euroopas kõvasti
tõusnud, ja kuna laeval viibides see
kulti jääb -ära, samuti toit mis oh
puhkusereisi juurde arvatud, siis on
meresõidu puhkused võistlusvõime-ta
— ning võimaluse korral seda
avaldada indise keeles. .
Kõik andmed palun saata New
Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühingu
nimele, 243 E. 34 Street; New York,
N.Y. 10016.
Ilsed igasuguse' muu. puhkuseliigiga,
kui mitte odavamad.
Kombinatsioon õhu ja .merereisiks
maksab umbes Sl300— (14 päeva)
millise aja jooksul külastatakse
Egiptust, Kreekat, Itaaliat ja teisi
maid. :
. Hind katab Jennu,; toidu, laevasõi­du
ja igasugused väikesed väljasõi­dud
sadamalinnades. ,
On Veel saadaval 6 riiki külastav
ringreis, mis algab Londonist ja mak­sab
umbes S800.—-, küsj uures j uurde
tuleb lisada lennupilet Londonisse ja
tagasi; •:
Kanada tundmaõppimiseks on saa­daval
ringreisid bussidega ja laeva­ga,
mis viivad Alaskasse. Hind on
umbes sS80Ö.— 3 nädalase ringreisi
eest. .•.'.'.'..•'•:••'
Tuleb meeles pidada, et .paremad
kabiinid ja odavad sõidud müüakse
kiiresti. Samuti on tarvilik odavaid
,,charter" lendusid ette reserveerida
vähemalt 30 päeva. /
.Tähtis ei ole millise sõiduvõimalu­se
võtate või milliseid maid külasta­te,
kuid. vajalik on et teil oleks; eel-'
teadmised vastava maa kohta.
Eriti on see tähtis, kui soovite oma
eelarve koostada juba varem,
i Samuti on soovitav kõik ringreisid
mis soovile ühenduses oma puhkuse^
ga ette; võtta juba varem kindlaks
määrata j ä reserveerida. \
•.• Hans Kivi" ..
Skautide, gaidide Jüripäeya paraad
peetakse pühapäeval, 29. aprillil kell
2 p.l. H.M.C.S. „York'i" hoones 659
Lake Shore Boulevard West, Toron­tos.
-iS :
Palume H.M.C.S. „Yörk'i" mitte
ära segada Fort York Armory'ga, mis
asub H.M.C.S. „York'i" ligidal.
H.M.C.S. „York" asub just Tip-Top
Tailorl vabriku kõrval.
Kui sõita põhjapoolt mööda Bat-hurst
St. Ontario järve poole, jõudes
Lake Shore Boulevardile, tuleb pöö­rata
paremale poole ja sõita Lääne
poole, umbes 200 meetrit. H.M.C.S.
„York" .asub vasakul pool .Lake
Shore Boulevard W. just Tip-Top
TaiIor'i hoone läänepoolsel küljel.
Suvisteks töödeks
26 miljonit
Ontario valitsusel on kavas kuluta­da
eeloleval suvel 26 miljonit dolla­rit
suvetöö võimaldamiseks noonele.
Sellega loodetakse leida töövõimalu­sed
40,000 noorele. Möödunud aastal
kulutati selleks 20 miljonit ja anti
tööd 34,000 õpilasele. Tööandjatele,
kaasaarvatud talupidajad antakse iga
õpilase töölevõtmisel valitsuselt toe­tuseks
Sl.25 tunnis. Tööandjale pii­riks
on 150 töönädala toetus. Toetust
maksetakse nendele õpilastele,kelle
elukoht on Ontarios ja kes on \ ähe:
mält 15 aastat vanad. Nad ei tohi olla
tööandja, sugulased... Sooviavaldus
toetuse saamiseks tuleb esitada Mi-nisiry
of Intergovernmental Affairs.