1981-01-15-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lim) mi
mu
valitsus
Selleks
;i rahvus-
I (National
p Amiel,
Une Ubeb
Itmist sõt-
[ikese aja-lada
rah-
|t parikro-
)n viinud.
Mtat, kui
inimese
?te koha-
Instituudi
jrvamiscl,
va mi seks.
|kui valit-lõpeta-lamist
ja
lamise lü-
|on Kana*
)ni presi-
|sus muu-
\' ja kau-'
kehtes-irk
Frei-üõpilaste
on hu-
Ija soovi*
mõjus-hiljem
|on arva-või-logelc;
liminaale,
Iile meel-tehtaks
kus viili
vid jäid
jn läinud
ite refor-
[ökuse ja
selle 'juli-tab
aega.
[ameerik-jrvatismi
Kanada
^na süga-problee-
A.N.
j, 1. jaan.
Ist Oskar
les;, möÖ-a.
Peetri
laulatati
Ija maeti
ite seas
eestlü-vaibub
li tohiks'
tžiaalsed
saavu-
Ijandusli-
|ke põhi-lilistesse
üuska-
)red on
eelnenud
>istlikku
ni ei jää
imišeks
. . • •
ileks ar-mnavad
litte las-
-K
lord aas-
„klubi-
)lla, siis
in eestlaste
väile
ja Tü-jraha^
la-
(me lekiks
siia
tohustu-lektbrite
intei-tegevust
[stal Ipo-llt
nägu-
|lud, või
Uöri vii-im
kui
viimine
rahvas
I)? Kasv
}n tõesti
Irtusse"?.
jlles, et
ie suürf
Instituut
ku kulu-
)atahtli-fe.
Kõik
ja kqh-
Näeme
'aadake
I
„Meie Elu" nr. 2 (1^13) 1981
ttam
Jeine maailmasõda hävitas1^^^^^
võitlustes vaenlasega; teine osa hukkus sõjategevuse
tsiviil elanikkonnast; • sest frondi tagune .kujunes; smasuj
võitlusväljaks-nagu: oli frohd^ • ' .
• Kuid veelgi; traagilisem kLii see, oli videeriti demarkatsiooni piiril kohe,
uute miljonite hävitamine pärast Likvideeritute hulgas olid arusaada-
Saksamaa •kokkuvarisemist läänelik- valtka naised ja^^l^^ -
?!^if'HI i v™'":^!!' • Järgijäänud osa läks 25 aastaks Si-n
i n V v " ° r - , p - b e r i orjalaagritesse: Nõukogude- ko- mime.sed^pogemkena 0 id sel es haar- i A . ' -v i u - • • i « i *
o o ^ . r i 1 . - J ' - " / ' . ' ^ ^ ^ I damkeks ^ümberõppimisele', kust des, saseh kaaskannataiad veelsi sa- •• -u J I I • ....
rroHo,^-;- u . • ^ V- . ^-t vaga vahesed veel kuuagi va ja pääsc-v
' r ' - ^ Keeg,.erku. ,1^. Nii koguti repatrieeritavaid Säk-nud,
nrks e su sõdalane kand.s :sast, Prantsusmaalt, Põhja-Aafrikast,
ak^ .orm, ™,ks tema kaenla Austriast jaB^lkani
all ol,d^^nemarg,d.,õnnek, lahenes; ^^11. Inglismaa andis laevaruumi
me e ,n,nieste küsimus paremm,, kui Odessasse, Murmanski ja Pärsiasse,
^- h f r ' ' 'T""'1' v'': veer sõja kestel, hiljem toimusid
la.nastel, kaukaasm. rahvastel, ku. raudteetranspordid üle Euroopa idas-m
mitte arvestada vähemaid, arve meie
sõdurkonnast,: kes olid .sunnitud tagasi
minema ja kadusid teadmatusse,
nagu'miljonid inimesed.:
se.
Kuid isegi Yaltakökkuleple ei sti-puleerinud
sunniviisilist repatrieev
• f e d miljonid re^ nende venelaste tagasisaatmist,, kes
ne^deniokraatia, eriti Inghsmaa kus olid välismaale asunud pärast pÜ-oldi
Nõukogude :Lii4uvannustuses:: ^^^^ revolutsiooni Venemaal ja enne;
ja kus Moskva kasuks anti oma^õl- Teist maailmasõda. Inglased olid nii
ge^^dused. rahvusvahe]i^ele_ seadu ^^^^^
| l e _ ^ ^ lepetele soi^pidamise^^ jõudsid Odessasse ja
Ingismaa, Murmanskisse vastu ^tervitavatele"
Nõukogude Liidu ja UaA.vahel sõi- kuulipilduja valangutele. Seda ing-
^mm soJa^•anglde .väljaandmise pea- • ^^ste koostööd nimetatakse maaHm
1 1^ ja tahtlikuks kuri.
olus 1907. a. Maagi resolutsiooni nmg: ^551^g-määrustega
kui ka 1929. a. Genfi koi^- . ' ^
ventsiooniga,^ mis ei võimaldanud USA ; respekteeris. Genfi, konvent-sõjavangide
sunniviisilist ja jõuga ' siooni määrused ja hoidus sunnivii-repatriecj-
imist nende respektiivsete-: suisest repatrieerimisest, vaid saale
päritolu maadele. • : tis tagasi neid,'kes ise nõusolekut
.J- . . - J avaldasid Meie ootasime inglaste
Kuid .^a^isnimister Eden j ^ frondi lähenemisel
juriidilised nõuandjad ^ olid mures kodumaal. Meie ei osamid siis veel
bnti sojavan^de saatuse^krast aimata, et inghse valged laevad olid
Nõukogude Ludu .purkonms Oma 50 ^^ekord ettenähtud ^ inimtranspor^
Uihande mehe^parast ohverdati mil- diksva^
jonid venelased, kasakad,-tatarid, uk-/
rainlascd,' paljud teiste rahvuste.liik-' ; Väga õpetlik on' seepärast lugeda
med, olles küllalt teadlik, mis"neid Nikolai Tolstoi raamatut.„Victims of
inimesi. Nõukogude LiiduS' ootab, Yalta", milliseid materjale ta uuris
Transporte teostavad briti ohvitser ja koondas 5 aastat. See on põhjalik
rid oli väga hästi teadlikud, et nõu- uurimus ja iga meie inimene peaks
kogude poolele jõudes, üks osa saa-' vaevaks võtma selle sisuga tutvune-bunuid
viidi lähema künka või kuuri da. Solzhenitsõn kirjutab: „See eks-taha
ja hävitati kuulipilduja tulega, positsioon ei suuda, enam säästa üh-
Moskva süsteemi kuulus isegi see, et tegi ohvrit, kuid see võib olla hoia-edasi
sõidutati ainult 16 kuni 60 el^^ tuseks tulevikus." On põhjust; soo
aastani täiskasvanud, kes kõlblikud -yida,vet meie lugejad ka qmalt poolt
tööjõuks, nooremad ja vanemad.dik- selles hoiatuses teadlikud oleksid.
Jaanuarikuu kolmandal nädalal on
Washingtonis D.G. .uue presidendi
ametisse vannu-tamise puhuP traditsioonide
kohased suured pidustused.
Välisministeeriumi protokolliamet
on juba- varakult astunud ühendusse
ÜSA-sse .akrediteeritud diplomaatili-.
se korpusega, kaasaarvatült Eesti Vabariigi
esindaja, peaionsul Ernst
Jaaksoniga, nende osavõtuks uue
presidendi-Ronald Reagani ametisse
vannutamisest. • .
•• : . , - r • • •,• ;•
Tavakohaselt'toimub neil pidüstu-sil
< neli põhilist üritust. TäHitsaim
neist on uue presidendi pidulik ametisse
vannutamise tC|)iming Kongres-
Nagu GBC teatas, on eesti^-niuusi-kasaate
aega muudetud. See toimub
nüüd' 17.-jaanuaril k ^ 13.00 lainepik-kusellOO,?.
,
sihoohe juures. Neile lisanevad suur
paraad ja ametlik-pidulik lõunaeine
õhtul järgrjieva balliga. Viimast korraldatakse
jöieti korraga mitmes suures
esinduslikus saalis ja osavõtjaid
on kokku palju tuhandeid. USA ja
Kanada TV-jaamad on seni neist
sündmusist alati annud ulatusliku
eriprogrammi,: .
/w 0 © ©
-5^ S H
Saatke ,^ele EW
andmiseks kinkekaardi, y5i nimel ot8§ saaJaS®,
Tellin „MEIE ELU" (aastaks, poolaastaks)
JP^*' ]pX*l© • • • e « 9 f l r . < * c o c e 6 O 9 » » o e * » t > » » o B O O 9 e * * o o o ( } M * e a o 9 » D O 9 * o a 0 « a » 6 a o s o » o i t o © l * t l » * » f • i f t t t t Oot»t«t«l 6»ooooooooooooaeD .
oooooooo«ieoflflo9tao6aooa«*oo
9 » » a t * * » t « « * a » < « k a D 9 A o d a f l « « o f «•••itea«a«B««o9eo9S4«ofto«oo9tti*oooo»*eoo«i>ooeootaooo«ooay»eooQaoo««aftoo<i«tffftaooaiie^^
I2.Xmi • •»at«t*OD9o*»&*»»**eõ««««ooo9»»*«*ooo*a*»o©oo«©a©fl**o*o»*ooesao^aooodOOo'**ttooooooao«t6o06oa«©»«ooO(i9900o
^3S • o«öpo»»»»»o» 9 » » « o o « * » o o » « 9 » o o » » » « t » » - ? - e » o 9 p o o » « » * o o o o o o « « © o o o o o i o e o o 9 « » o o o o ( > » © o o o 6 o i © o o o o õ » o c õ o o o a t »«
täita ja saata koos '"«^
958 Broadview Ävc, Toronto, Ont.
II*
J .
m
Eestlasi jõülukoosviibimisel Soöme—EesÜ Majas' Sau
.Ste. Maries.. Istuvad: Hely iwbek, Mim Maasik, seisavad s
•ja Alviine Kaldmaa
Foto — Vapaa Sana
Austraalias on juhtinud meie ori
de, kultuuri- ja kuristitegeviist ainult,
üksikud kiindunud isikud, mis koos
liikmeskonnaga haarab ainult 2—S
% eestlaskonnast. Austraalia osas osi
kadunud 70—80% eestlasi nin^ eelistanud
võtta isegi inglise nimed. Rääkimata
abiellumise puhul.
Kuigi suhteliselt on majanduslik
järg kõrge, siis see on saavutatud
higi ja. vaevaga, mis on jätnud tõsised
jäljed tervisele. Kä pole veelgi
lahti saadud tervist kahjustavate luk-sussöögi
ja joogi kasutamise mentaliteedist,
mis ori asendanud kultuursed
nõuded, ilma et seda oleks võimalik
edasi anda 'lastele või lastelastele,-
•
Olles jõuluvana Thirlmere Eesti
Rahvamajas jõulupuul, kuhu tervitavalt
oli kokku'.kutsutud 30 ja enam
noort nn. pool-eestlast 4—13 a! vanuses,
siis 'küsimusele, mis tähendab
isa või ema — tõusis ainult 5—6 kätt.
Ema puhul oU siiski kate arv suurem.
Lubati, et järgmisel aastal õpitakse
kaks sõna rohkem juurde;
Xindlasti on sama olukord ka mujal,
kui nlitte hullem, s-.o. ei tulda üldsegi
kohale. Tuleks omaks võtta, et on
juba saabunud madalpui^kt, 'millest
allapoole ei saa minna. IVIuidugi sed
on mõistmatu nendele, kel omai pole
lapsi ega lapselapsi, ning kel on
ees varanduse jätmine sugulastele
Eestis? — või jälle asukohamaa valitsusele,
r
Seisukoht, et Austraaha Eesti seltsid
j.t. aktiivsed üksikisikud peaksid
uuesti arutama ESTO 83 toimetule-
'kut Austraalias,,on täielikult tervitatav.
Niihästi Toronto, Baltimore kui
ka Stokholmi lEstOd polnud muud
küi„imede" praktilised toimetulekud,
kus ajutiselt (vQi ka alahšelt)
unetati senised vastuolud. Kuid imede
toimetulek on siiski ainukordne
ja vaevalt on seal veel enam võima-
•lik.;;. : • ::r,
Need üksikud ja lasteta perekon-nad,
kelle varad on minemas N. Liitu
või riigile võiksid kaaluda fondi asutamist
kuhu maksetakse teatud summad,
mis heal juhul kannaksid üld-organiseerija
palga, kuid ka isiku,
kelle peamiseks ülesandeks olefks se-
• hi eestlusele „kaotatud lammaste"
üles otsimine.
A.H. naelutab kinni onia „Teata-
^ jas" ilmunud artiklis, et eitav otsus
'tehti ESTO-83 osas ainult esmiehe
poolt. Vaevu see oli nii. Tema kindlasti
jälgis üldise meeleolu kulgemist
ja julgusetust kui p^a kohal rippusid
Damoklese mõõgana mitmed poliitilised
küsimused. Ka üldvalimisedJ8.
oktoobril.
A.E.S.L. esimehe R; Kalamäe artikkel
avaldati Austraalia Endiste
Sõdurite (RSL) ajalehes„Reveille",
et seda peaks tundma õppima iga
austraallane .Artikkel käsitas kas
streikida või mitte N.L poolt okupeeritud
Eestis, esitades kibedad kogemused
ja tähelpariekud. See on läbimurd,
mida pole veel kusagil mujal
saavutatud. Juba see artikkel sunnib
mõndagi noort, kes seni on koolis
õppinud ainult kommunismi para-diisklikku
olekut, veidi kõrvatagust
sügama. ; .
•• • • >.: :.EDGAR.i:E.'^AiW^IK ^
Poolast on seni tulnud teateid, et
tööstuste produktsioon on madal ja
ei suuda täita valitsuse poolt ettenähtud
norme. Maal oh puudus töös-tustoodetest
ja neid ei sulideta va-jalisel
määral valmistada ka ekspordiks,
Saamata jääb hädavajalik välisraha
välislaenu protsentide maksmiseks.
Nüüd tuleb vastupidine teade,
et Poola suuremates keskustes on
tööle võetud rohkem töölisi kui tarvis.
Arvestatakse, et neid on üle 1,2
miljoni ning leitakse vajaliku olevat
neid õpetada ümber töödele, kus töölisi
vaja/või hakatakse saatma laiali
provintsidesse, kus on töökatest puu-
,dus. V. • •' ''
Näib, et selline tohuvabohu tööturul
on võimalik ainult kommunistlikus
riigis, kus inimesi määratakse
juhtivatele kohtadele ja soositakse
nende parteile ustavuse ja mitte võimete
ning teadmiste alusel.
Poola tööliste üheks nõudmiseks
bn, et töönädal lühendatakse viiele
päevale ja laupäev jätta vabaks. Valitsus
ei taha seda lubadust täita,
põhjusel, et produktsioon ei ole väsitaval
kõrgusel. Töölised omalt poolt
väidavaid, et halva organiseerimise
tõttu paljud tööstused seisavad esmaspäeval
toormaterjali, eleiktri ja
teiste kütteainete puviduseL
ODAVMÜÜGIL HELIPLAAT
; STEREO/HI-FE
• 'Hind $3.§0
tellides lisandub
BO
Broadview Ave.,
,0ntariö,.M4K ŽRö
INGLISE—EESTI SÕNARAAMAT $12.50
BALTIC LITERATURE AND LINGUISTICS 8.50
E. Uustalu „FOR FREEDOMÖNLY" 7.00
B. J. Kislas „THE BALTIC NATIONS" 12.00
A. Oras (Inglise-Eesti) EST05IIAN LITERARY READER 6.00
Solzhenitsõn „THE GULAG ARCHIPELAGO" II (Köites) ........ 15.95
Solzhenitsõn „THE GULAG ARHIPELÄGO" III (Köites.) ........ 21.00
J. T, Flynn „WHILE YOU SLEPT'^..:,......„^.„:......,_..................... 4.95
PGETI ESTONI ..............o»...., 6.50
ESTO 76 MEDIA GOVERAGE 5.00
VON DEN BALTtSCHEN pROVI^ZgN^^ŽII^I) E l i |'
BALTISCHEN STÄATEN 1917--I918 33.00
K. Inno„TARtu UtoVERSITY IN ESTONIA" 8.50
J. C. Smith and W. L LJrban ,,THE LIVONIAN RHYMED
^^PI^^OICLEi. •••••••«•••9»i•••••»»••••••••***•**'*****•****** ••»»»»,,tta«t« » » » » m « B » » » » < » » JiO«00
F. Oinas „ESTONIAN GENERAL READER (Inglis-Eesti) ........ 8.00
SECOND CONFERENCE OF BALTIC STUDIE§ ........................ 8.00
THEESTONIANS IN AMERICA 1627-1975 7;00
BIBLIOGRAFY OF ENGLISHLANGUAGE ;
SOURCES ON ESTONIA c«.i.....s........o......b. 5.00
FOLIA BIBLIOGRAPHICA nr. 6 5.50
FOLIA BIBLIAGRAPHICÄ nr. 5 5.50
A BIBLIOGRAPHY OF WORKS Publishedby Estonian
scholars in exile ....i............................ 5.50
AUTUMN 1973 BOOKS ABROAD 2.00
UNIVERSITY OF TORONTO LIBRARY 4
GOMMENTARIES ON THE LIBER CENSUS DANIAE ............
THE DEPARTMENT OF TttEOLOGY AT THE
UNIVERSITY OF TARTU ..,;.,.......„...«.oo.,... 5.50
THE SECOND CONFERENCE ON BALTIC STUDIES
IN SCANDINAVIA (Võlume I, II ja.III)...... @ 5.00
PICTURESQUE ESTONIA 15.00
G. Ränk „OLD ESTONIA" . . . . . . . . . . . . 1 2 . 00
E. Sanden ,,1CGB. CALLING EVE" 14.00
S. Kudirka „FOR THOSE STILL AT SEA" 7.95
DEATH HASA CHILD'S EYES .....„..............:..........„„.„... ^'^^
• • ea- e|
958 Broadview Ave., Q, Önt. M4K2R6
intji!ti'i.T<iinTi
n.4
lootsis
Rootsis müüdi autosid novembris
25% vähem kui eelmisel aastal. Aasta
kohta on müümine vähenenud 11%.
Samal ajal on tõusnud jaapani autode
osatähtsus müügist 10 protsendilt
13,5 protsendile. Rootsi suurte
firmade Volvo ja Saabi müük on vä-
Aastavahetusel saabus kiri Michael
S.. MpuseHle Kalifornias asuyg^^^^^
Disneylandi, milles USA sõjaväkke
registreerimise komisjon hoiatab hr.
'M. Mouse'i, et mitmekordse nõudmise
peale vaatamata ei ole ta teatanud
oma õiget sünniaega. Kui ta viimase
hoiatuse peale ei reageeri, siis
saab ta karistada.
Disneylandi esindaja teatas, et muidugi
annavad nad nõutud andmed
kutsealuste registreerimine komisjonile
ja ei riski Mikihiire vangistamisega
F.B.I. poolt'.': •
anti Veneitläqle
Hiljuti avaldati Inglismaal salajased
dokumendid, millest selgub, et
diplomaat Donald Maclean, kes oli
Nõukogude Liidu agenty "oli teadlik
kõigist liitlasriikide kavatsustest. Samuti
võttis ta osa ka koosolekutest
kus käsitati Korea sojaga seoses
olevaid küsimusi. Korea sõja ajal oli
ta Inglise-Ameerika büroo juhataja.
Maclean põgenes Venemaale koos
teise vene agendi Guy Burgessega
1951,aastal. Kolmas agent, Kim. Phil-by
põgenes 1963 aastal.
Alles möödunud aastal saadi jälile
neljandale agendile, kelleks osutus
aumärkidega vääristatud Inglise kuningakoja
teenistuses olev Anthony
Blunt. Teadaolevatel andmetel olid
need neli kõrgetel amtikohtadel olevat
inglast edukamad vene salaagendid
pärast Teist maailmasõda.
Üheks tähtsamaks dokumendiks,
mille sisu Maclean venelastele teatavaks
tegi, peetakse 4p-leheküljelist
peaministri Clement Attlee ja Ameerika
Ühendriikide presidendi vahelise
.konverentsi ettevalmistamise ettepanekut.
See sisaldas põhialuseid
Ameerika välispoliitika suunades ja
võimalusi sõja lõpetamise ettepanekuteks.
Nende andmetega sai Nõukogude
Liit anda Puna-Hiinale ja
Põhja-Koreale suure tähtsusega näpunäiteid
rahuläbirääkimistel ja sõjategevuses.
.
Ameerika büroo juhatajana oU Donald
Macleanil kättesaadavad koik
salajased andmed, mis olid ühenduses
sõjategevusega.
(Algus esiküljel)
mootor maksvat $6000.--. Ja seda saavat
monteerida ka veoautodele.
^ Kanada ratsapoJltsei soovitusel
kasutab peaminister Trudeau jälle
|80.00O4išt kuulikindlat lünosiini. Lühikese
ametisoleku ajal J. Clark
keeldtis seda kasutamast ja eelistas
odavamat autot. Seda kasutas ka lühikest
aega peale valimisi! P, Trudeau.
Möödimud suvest alates on
Ratsapölitsei muutunud murelikuks.
Trudeau julgeoleku pärast. Selleks
ön põhjust andnud energia ja konstitutsiooni
küsimuste akuutseks
muutumine. Ja nüüd šoidab Kanada
peaminister jällegi kuulikindlas limo-siinis,
mis vahepeal on hõbehallist
mustaks värvitud.
^ Lsiäne-Saksamaa tahab lõpetada
relvade väljaveo keelu Kesk-Idasse.
Vastavad läbirääkimised on käimas
Šaudi-Araabiaga. Sakslased loodavad
saada pikaajalist odava intressiga
laenu Ja võimalusi tööstuste sisseseadete
müiigiks vastutasuna relvadele.
^ Ameerika Ühendriikide andimetel
on 165 iseseisvat riiki maailmas. Teise
maailmasõja lõpul oli neid ainult
70. 154 riiki kuuluvad ühendatud
rahvaste organisatsiooni.
^Loteriil võidetud Rolls Royce a^»
tot keeldus tseremooniaga vastu võtmast
Los Angelesis elunev 3 lapse
ema. Samuti ei soovinud ta oma nime
avaldamist. Oma nõuet põhjendab
ta viimasel ajal tõusnud kurite»
gevusega, ..mille ohvriks ts^ ei taha
•Är Büffalo politsei on mures korrapidamisega
demonstratsioonil, i3oiis
toimub Martin Luther King'i sünnipäeva
tähistamiseks. Samal ajal on
demonstratsiooniks luba küsinud
valgete rahvussotsialistlik grupp,
kuhu kuuluvad peamiselt noored. Politsei
arvates ei saa ka loast keeldumisega
kogunemisi takistada. Raskeks
ülesandeks ori kokkupõrke ära-
Rahutused Poola
kestavad
Poola uued rahutused algasid taas
aastavahetilsel. Põllutöölised ja talukoha
pidaja|d nõuavad Ustrzyki Dol-ne
linnas juurdluse toimetamist kohalike
ametnike korruptsiooni üle.
Lähedal asuva 17 vabriku töölised
katkestasid töö üheks tunniks, et
avaldada sümpaatiat põllumeestele.
Poola kommunistliku valitsuse liikmed
sõitsid kohale läbirääkimisteks.
Iseseisvate põllumeeste kutseühingu
teatel võeti üks valitsusasutus põllumeeste
poolt üle 29. detsembril ilma
vägivallata. Esialgne ülevõtmine toi-
. mus 70 kohaliku põllumehe poolt,
J c e i l ^
nid ümbruses asuvatest asulatest.
Valitsusasutuse üle võtnud põllumehed
kuuluvad „Rural Solidarity"
anietiühingusse, mis esindab kolmandikku
3,5 miljonist iseseisvast
põllumelhest. Poola erineb teistest
kommunistlikkudest riikidest sellega,
et iseseisvad põllumehed toodavad
kolm ndjandrkku põllusaadus-test.
Põllumeeste ametiühing ei ole
veel yaUtsüse poolt ametlikult tunnustatud,
ja selle registreerimine
on anitusel ülemkohtus. Poola suurim
vabrikutööliste ametiühing „So-lidarity"
lõpetas tööseisakud kuni
15. jaanuarini, et anda võimalus valitsusele
möödunud suvel' antud lubaduste
täitmiseks,
Viiendik Kanada
õduritest keeldub
lahingusse minemast
1652: Kanada sõduri küsitlemisel
selgus, et rohkem kui üks viiendik
keelduvad sõjast osa võtmast ja
püüavad igasuguste võtetega kõrvale
hoida lahinguväljale sattumisest. Küsitlus
viidi läbi ainult maaväe koosseisus,
õhu- ja mereväe osas puuduvad
andmed. .
Major' Cotton Kingstoni sõjakoolist,
kelle korraldusel küsitlused toimusid,
ei ole järeldustega rahul ja-kirjutab
oma aruandes, et suurem
osa Kanada praegusest sõjaväest võtab
seda kui kutseala või ameti õppimise
võimalust, milleks sõjavägi
annab head võimalused.
. • " .1
Tulemustega ei ole ka rahul Teise
maailmasõja veteranid, kes kritiseerivad
praeguse Kanada sõjaväe moraali
kodumaa kaitsmisel. Silver-thorni
Leegioni Hallis peetud veteranide
koosviibimisel George Potter
nõudis kõigi sõtta minemast keelduvate
sõdurite sõjakohtusse andmist
ja surmaotsusega karistamist. Tema
arvates on see ainult maksumaksjate
raha asjata kulutamine, kui sõdurid
keelduvad oma kohustuste täitmisest,
millest nad on teadlikud sõjaväkke
astumisel. ^
aa
Soovitakse tutvuda
"os valdab faigliskeelt — ka masinakirjas,
eestikeele kirjade tõlkhniseks.
Kirjad: 205 Soudan Ave. Toronto,
Ont. M4S 1W2
• /
feaaiiSfeiiflitM......--
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 15, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-01-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810115 |
Description
| Title | 1981-01-15-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
lim) mi
mu
valitsus
Selleks
;i rahvus-
I (National
p Amiel,
Une Ubeb
Itmist sõt-
[ikese aja-lada
rah-
|t parikro-
)n viinud.
Mtat, kui
inimese
?te koha-
Instituudi
jrvamiscl,
va mi seks.
|kui valit-lõpeta-lamist
ja
lamise lü-
|on Kana*
)ni presi-
|sus muu-
\' ja kau-'
kehtes-irk
Frei-üõpilaste
on hu-
Ija soovi*
mõjus-hiljem
|on arva-või-logelc;
liminaale,
Iile meel-tehtaks
kus viili
vid jäid
jn läinud
ite refor-
[ökuse ja
selle 'juli-tab
aega.
[ameerik-jrvatismi
Kanada
^na süga-problee-
A.N.
j, 1. jaan.
Ist Oskar
les;, möÖ-a.
Peetri
laulatati
Ija maeti
ite seas
eestlü-vaibub
li tohiks'
tžiaalsed
saavu-
Ijandusli-
|ke põhi-lilistesse
üuska-
)red on
eelnenud
>istlikku
ni ei jää
imišeks
. . • •
ileks ar-mnavad
litte las-
-K
lord aas-
„klubi-
)lla, siis
in eestlaste
väile
ja Tü-jraha^
la-
(me lekiks
siia
tohustu-lektbrite
intei-tegevust
[stal Ipo-llt
nägu-
|lud, või
Uöri vii-im
kui
viimine
rahvas
I)? Kasv
}n tõesti
Irtusse"?.
jlles, et
ie suürf
Instituut
ku kulu-
)atahtli-fe.
Kõik
ja kqh-
Näeme
'aadake
I
„Meie Elu" nr. 2 (1^13) 1981
ttam
Jeine maailmasõda hävitas1^^^^^
võitlustes vaenlasega; teine osa hukkus sõjategevuse
tsiviil elanikkonnast; • sest frondi tagune .kujunes; smasuj
võitlusväljaks-nagu: oli frohd^ • ' .
• Kuid veelgi; traagilisem kLii see, oli videeriti demarkatsiooni piiril kohe,
uute miljonite hävitamine pärast Likvideeritute hulgas olid arusaada-
Saksamaa •kokkuvarisemist läänelik- valtka naised ja^^l^^ -
?!^if'HI i v™'":^!!' • Järgijäänud osa läks 25 aastaks Si-n
i n V v " ° r - , p - b e r i orjalaagritesse: Nõukogude- ko- mime.sed^pogemkena 0 id sel es haar- i A . ' -v i u - • • i « i *
o o ^ . r i 1 . - J ' - " / ' . ' ^ ^ ^ I damkeks ^ümberõppimisele', kust des, saseh kaaskannataiad veelsi sa- •• -u J I I • ....
rroHo,^-;- u . • ^ V- . ^-t vaga vahesed veel kuuagi va ja pääsc-v
' r ' - ^ Keeg,.erku. ,1^. Nii koguti repatrieeritavaid Säk-nud,
nrks e su sõdalane kand.s :sast, Prantsusmaalt, Põhja-Aafrikast,
ak^ .orm, ™,ks tema kaenla Austriast jaB^lkani
all ol,d^^nemarg,d.,õnnek, lahenes; ^^11. Inglismaa andis laevaruumi
me e ,n,nieste küsimus paremm,, kui Odessasse, Murmanski ja Pärsiasse,
^- h f r ' ' 'T""'1' v'': veer sõja kestel, hiljem toimusid
la.nastel, kaukaasm. rahvastel, ku. raudteetranspordid üle Euroopa idas-m
mitte arvestada vähemaid, arve meie
sõdurkonnast,: kes olid .sunnitud tagasi
minema ja kadusid teadmatusse,
nagu'miljonid inimesed.:
se.
Kuid isegi Yaltakökkuleple ei sti-puleerinud
sunniviisilist repatrieev
• f e d miljonid re^ nende venelaste tagasisaatmist,, kes
ne^deniokraatia, eriti Inghsmaa kus olid välismaale asunud pärast pÜ-oldi
Nõukogude :Lii4uvannustuses:: ^^^^ revolutsiooni Venemaal ja enne;
ja kus Moskva kasuks anti oma^õl- Teist maailmasõda. Inglased olid nii
ge^^dused. rahvusvahe]i^ele_ seadu ^^^^^
| l e _ ^ ^ lepetele soi^pidamise^^ jõudsid Odessasse ja
Ingismaa, Murmanskisse vastu ^tervitavatele"
Nõukogude Liidu ja UaA.vahel sõi- kuulipilduja valangutele. Seda ing-
^mm soJa^•anglde .väljaandmise pea- • ^^ste koostööd nimetatakse maaHm
1 1^ ja tahtlikuks kuri.
olus 1907. a. Maagi resolutsiooni nmg: ^551^g-määrustega
kui ka 1929. a. Genfi koi^- . ' ^
ventsiooniga,^ mis ei võimaldanud USA ; respekteeris. Genfi, konvent-sõjavangide
sunniviisilist ja jõuga ' siooni määrused ja hoidus sunnivii-repatriecj-
imist nende respektiivsete-: suisest repatrieerimisest, vaid saale
päritolu maadele. • : tis tagasi neid,'kes ise nõusolekut
.J- . . - J avaldasid Meie ootasime inglaste
Kuid .^a^isnimister Eden j ^ frondi lähenemisel
juriidilised nõuandjad ^ olid mures kodumaal. Meie ei osamid siis veel
bnti sojavan^de saatuse^krast aimata, et inghse valged laevad olid
Nõukogude Ludu .purkonms Oma 50 ^^ekord ettenähtud ^ inimtranspor^
Uihande mehe^parast ohverdati mil- diksva^
jonid venelased, kasakad,-tatarid, uk-/
rainlascd,' paljud teiste rahvuste.liik-' ; Väga õpetlik on' seepärast lugeda
med, olles küllalt teadlik, mis"neid Nikolai Tolstoi raamatut.„Victims of
inimesi. Nõukogude LiiduS' ootab, Yalta", milliseid materjale ta uuris
Transporte teostavad briti ohvitser ja koondas 5 aastat. See on põhjalik
rid oli väga hästi teadlikud, et nõu- uurimus ja iga meie inimene peaks
kogude poolele jõudes, üks osa saa-' vaevaks võtma selle sisuga tutvune-bunuid
viidi lähema künka või kuuri da. Solzhenitsõn kirjutab: „See eks-taha
ja hävitati kuulipilduja tulega, positsioon ei suuda, enam säästa üh-
Moskva süsteemi kuulus isegi see, et tegi ohvrit, kuid see võib olla hoia-edasi
sõidutati ainult 16 kuni 60 el^^ tuseks tulevikus." On põhjust; soo
aastani täiskasvanud, kes kõlblikud -yida,vet meie lugejad ka qmalt poolt
tööjõuks, nooremad ja vanemad.dik- selles hoiatuses teadlikud oleksid.
Jaanuarikuu kolmandal nädalal on
Washingtonis D.G. .uue presidendi
ametisse vannu-tamise puhuP traditsioonide
kohased suured pidustused.
Välisministeeriumi protokolliamet
on juba- varakult astunud ühendusse
ÜSA-sse .akrediteeritud diplomaatili-.
se korpusega, kaasaarvatült Eesti Vabariigi
esindaja, peaionsul Ernst
Jaaksoniga, nende osavõtuks uue
presidendi-Ronald Reagani ametisse
vannutamisest. • .
•• : . , - r • • •,• ;•
Tavakohaselt'toimub neil pidüstu-sil
< neli põhilist üritust. TäHitsaim
neist on uue presidendi pidulik ametisse
vannutamise tC|)iming Kongres-
Nagu GBC teatas, on eesti^-niuusi-kasaate
aega muudetud. See toimub
nüüd' 17.-jaanuaril k ^ 13.00 lainepik-kusellOO,?.
,
sihoohe juures. Neile lisanevad suur
paraad ja ametlik-pidulik lõunaeine
õhtul järgrjieva balliga. Viimast korraldatakse
jöieti korraga mitmes suures
esinduslikus saalis ja osavõtjaid
on kokku palju tuhandeid. USA ja
Kanada TV-jaamad on seni neist
sündmusist alati annud ulatusliku
eriprogrammi,: .
/w 0 © ©
-5^ S H
Saatke ,^ele EW
andmiseks kinkekaardi, y5i nimel ot8§ saaJaS®,
Tellin „MEIE ELU" (aastaks, poolaastaks)
JP^*' ]pX*l© • • • e « 9 f l r . < * c o c e 6 O 9 » » o e * » t > » » o B O O 9 e * * o o o ( } M * e a o 9 » D O 9 * o a 0 « a » 6 a o s o » o i t o © l * t l » * » f • i f t t t t Oot»t«t«l 6»ooooooooooooaeD .
oooooooo«ieoflflo9tao6aooa«*oo
9 » » a t * * » t « « * a » < « k a D 9 A o d a f l « « o f «•••itea«a«B««o9eo9S4«ofto«oo9tti*oooo»*eoo«i>ooeootaooo«ooay»eooQaoo««aftoo |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-15-03
