1987-01-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ary of
Secuml diiss Mail Registratioii No. 1354.
Nr. 1 (1920) 1987 REEDEL, 2. JAANUARIL - FRIDAY JANUARY 2 XXXVIII aastakäik
rama
J : '0
Jõiiiliiid Toronto Peetri koguduses, jõolunaidendi tegelased pühapäevakooli jõulupuul 14. dets. Osalejad
olid noored: Reimar Ratnik, A i l i Kuutan, Kristina Viksten, Kairi ja VaikiTauI, Peeter Musta, Karin ja Helin
Marley, Kristina ja Sabrina Liivoja, Juula ja Roman Metsmaa ning Martin ja Kristina Lillakas ja vanemad
saaitajad:M. Käärmann, A. Kriisa, E. Sadd ja A.Graydon. Paremal altar jõulutuledes. Foto-E. Ilves
1
utuajamineEKN esimeh
Aastavahetuse puhul pöördusime Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehe Laas Leivati poole
mustega: 1) Mis olid möödunud aastal tähtsamaiks tegevusiks ja saavutusiks EKN töös ja üldse eestlaste
rahvuslikus tegevuses, ja 2} missugusteprobleemide ja ülesannete ees seisavad EKN ja ees
uaadas eeloleval. 19S7. aastal^Oma vastpstes.Lass LeivatiitSes.'. .. •. •.
„Meie välisvõitluslikku tööd eelmise
aasta" jooksul saab hinnata võrdlemisi
positiivselt. Kui meie vaatame kolme
spetseefilist aktsiooni, siis võime rphul
olla sellega, mida tulemustena sai saa
vutatud selgitustööna valis-meedias. „
KAISA RANDPERE AKTSIOON
Esialgu, Kaisa Randpere vabastamise
aktsioon tõi esile üllatavalt palju
sümpatiseerivaid reaktsioone mitmete
Kanada poliitikute poolt, mitu tosinat
ajalehtede, raadio ja TV-irtikleidja saateid,
ja ka üldist pooldavaid suhfumist
Kanada ühiskonna poolt. Lühidalt, see
aktsioon, mis kestis peamiselt veebruari
kuul, saavutas selle lühikese ajal
jooksul võib-olla intensiivsemaid välis-propagandalisi
tulemusi kui [kunagi varem:-
. . , - \ 'v
MUSTA UNDI PÄEV . V ; :
Teiseks, Musta Lindi Päeva aktsioon,
loodud ja alustatud, EKN Aktsiooni-komisjoni
Markus Hesš'i poolt, saavus-tas
ka ühe ajaloolise momenai meie
välisvõitlusliku areenil — regulaar-TV
kuulutuste näol meie üldiste antitotali-taarsete
seiskohtade avaldamisega.
Nende' kuulutused tõmbasid kjaasa ka
Kanada ühiskonna kaasaelamist. Kolmandaks
rneie aktsioonid Vünis, Helsingi
kokkuleppe jarelkonverentsil,
saavutasid ka üldist poolehoidu Lääne
delegatsioonide juures, kus mitmed de-legaatid
nimetasid otseselt Balli riikide
saatusi. Euroopa ajakirjandus vastavalt
kajastus baltlaste ühiseid taotlusi.
Aktsioon, mitte otseselt seotiidEKN-uga,
kuid mida EKN on Saanud vaikselt
aidata poliitilisel tagaplaanil, tuli
eelmisel aastal positiivsele külniineeri-misele.
Eesti-aiheline õppetool Toronto
ülikoolis on ainulaadne seesugune saavutus
vabas maailmas. Valikud eesti
ainetel õppimisel ja uurimusel ori peaaegu
piiramatud, üliõpilased, kes taotlevad
„p6st-graduate" kraade, võivad
kontsentreerida igale teemale mida on
valida. Majanduslik alus õppetooli
loomisel ei kumanud mitte meie väikest
ülekoormatud ühiskonda, vaid tuli Tartu
College'ilt ja keskvalitsuselt. Mitme
aasta valmistustööd kandsid peamiselt
prof. Olev Trass ja arhitekt Elmar Tarn-põld
EESTLUSE SÄILITAMINE
Suuremaks mureks kaugemas perspektiivis
on süski meie rahvusliku
identsuse säilitamise küsimus. Paar
aktsiooni, üldpidustused ja pedagoogilised
konverentsid ei suuda üksi veel
eestluse püsimist ja eesti kultuuri viljelemist
kindlustada. Vana on kogu
meie rahvuslikult meelestatud vanema
ja keskmise põlve pidevat aktiivsust,
valveolekut ja kaastööd eesti kultuuri ja
eesti keele kindlustamiseks ka meie
noorema ja pealekasvava põlve juures,
Nii vajame ülikoolis mitte ainult eesti-liste-
ainete uurijaid, vaid ka eesti keele
Seitse aastat tagasi saatia Moskva
Nõukogude väed Afganistani, et
üllatuse ja kiire võiduga kindlusta-da^
saal enesele uus satelliit ning
jigipääs India Ookeanile. See
Moskva soov ei ole veel täitunud,
visa vastupanu tõttu, mida avaldab
vfibadust armastav Afganistani
rahvas. Moskva siiski ei taha loobuda
oma kavatsusest ja on valmis
hi?vitama rahva, kes temale vastupanu
avaldab, väidab afganlaste
ühingu esimees Torontos.
Seitse aastat kestnud sõjas Afga-ni
»tani rahvas on kaotanud langenutena
l miljon. 1 miljon on saanud
lahingutes haavata ja üle kahe miljoni
on jäänud kodutuiks venelaste
pommirünnakute tagajärjel. Ule
nelja miljoni afganistanlase on põ-gemenud
Pakistani ja Iraani. On
imeväärne, et Afganistani rahvas
sellise kaotuste arvu juures on suu-teüne
võitlust jätkama. Venelased
arvestavad, et Afganistaii rahvas
@i peaks suutma enam vastupanu
avaldada pikemat aega ja seepä-
Tast on hakanud asulaid süstemaa-tiliseh
hävitama, et rahvas jääks
peavarjutuks ja ei oleks suuteline
midagi produtseerima enese elu
alalhoidmiseks ning võitlemiseks
venelaste vastu. Teiseks on venelased
hakanud ehitama Berliini'
valli taolist tõket Afganistani ja Pakistani
piirile, et tõkestada Pakis-ta/
iist relvade, laskemoona ja igasuguse
varustuse saatmist Afganis-tii
]]. Kõik selleks, et sundida sealg
i rahvast kiiremini alistuma
Moskvale.
Afganistani ühiskond Kanadas
korraldas laupäeval, 27. dets. pro-iestimeeleavalduse
Toronto raekoja
väljakul venelaste hirmutegude
esiletoomiseks Afganistanis.
õppijaid, et oleks neid, kes eestlust, eesti
kultuuri ja eesti vabadusvõitlust edasi
kannavad.
Tugev eesti meel eesti ühiskonnas on
see' alus, millel saame oma vabadusvõitlust
edasi viia, lõpetas EKN esimees
Laas Leivat oma soovid uueks aastaks.
es
0 ® ® 0
LEIVAT
<•
nimetanud hiljuti toimunud kommunismivastasest
ABN konverentsist osavõtjaid
„neo-natsideks". Meie teame, et
Deschenes'i komisjonile on antud Balti
riikidest pärinevate isikute kohta andmeid,
ilma et ühtegi otsest süüdistust
oleks avaldatud. Samuti esineb poliitilist
mentaliteeti, mis hibaks Kari Linnase
saatmist hävimisele Nõukogude
Liitu. See peab olema mõjutatud väga
kontsentreeritult juhitud disinformat-siooni
kampaania kaudu.
Lühidalt, on põhjust uskuda, et meie
rahvuspoliitiline tegevus on motiveerinud
mõnelt poolt intensiivsemat meie
vastast vastupropagandat, et diskrediteerida
meie rahvuslikke aktiviste ja
neutraliseerida meie vabädusvõitluslik-ku
tegevust.
Sellel tahgapõhjal meie vabadusvõit-luslikud
aktsioonid eeloleval aastal
peavad taotlema enam tulemusi, kui
meil on olnud eelmisel tegevusaastal.
. — Maakondlik liikumine siin Torontos,
mujal Kanadas ja ülemaailmselt
jätkus 1986. aastal tõusuteed,
ütles Maakondliku Esindus^^
kogu esimees Johannes Vihma. Siit
ja sealt tulevad teated maakondlikest
kokkutulekuist. Esto 84 ajal
Torontos toimunud maakondade
päev tuleb kava kohaselt kordami-
Maakondlik Esinduskogu on alati
uute ideede otsingul, et köita neid,
kes jagavad. kodumaalt pärinevaid
mälestusi kui ka neid, kes ei suuda
Viimaste nädalate jooksul oleme
pannud tähele erilist rünnakut Ida-Eu-roopa
ühiskondade vastu Kanadas.
Näiteks ühe Kanada opositsioonierakonna
liikmed fõderaalpariamendis on
Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni
(ÜliO) ametliku vaatleja õigustega
esindaja taotlemise aktsioon läheb uude
faasi. Esimene põhjalikum selgitustöö
aktsioon Kanada poliitikutele, Kanadas
asuvatele välisriikide esindajaüe ja Kanada
ajakirjandusele välja saadetud poliitilise
broshüüri näol oh läbi viidud.
Nüüd valmistame Lääneranniku Eesti
Päevadeks koos USA Eesti Rahvuskomiteega
uue broshüüri, mida sel suvel
saab.levitada Vancouveris, Läänerannikul
ja mujal. Ka jätkub aktsioonile
toetus allkirjade kogumine. ^ JOHANNES VIHMA
end ühel või teisel põhjusel asetada
ühegi maakonna kultuurivalda.
Möödaläinud aastal korraldasime
traditsioonilise^ maakondade päeva
Toronto Eesti Majas. Pakkusime
kuulajaskonnale loenguid ja meelelahutust.
Peamurdmiseks; on olnud
maakondadevahelised malevõistlu-sed.
Alustasime ka uue tavaga —
Võidupüha ja jaaniõhtu pühitsemisega.
Kuna ükski organisatsioon ei
olnud seni järjekindlalt tähistanud
Vqidupüha, nagu seda tehakse Eesti
Vabariigi aastapäevaga, siis julgesime
proovida, pealegi veel õigel päeval,
23. juunil, mis langes seekord,
esmaspäevale. Tulemus oli üllatav
nii meile kui ka osavõtjaile. Eesti
Maja saalid olid tulvil rahvast seinast
seinani.
.Eestlased tulevad oma kodumaa
tähtpäevade pühitsemisele, kui neid
kutsutakse ja kui leidub tegija. Kutsume
kõiki ka eeloleval aastal, teisipäeval,
23. juunil samasse kohta.
Uue üritusena korraldame ühissõi-di
Vancouverisse Lääneranniku Eesti
Päevadele, mille organiseerimine
Oii praegu käigus. Ka selle ettevõtte
vastu paistab huvi olevat suur.
Tähtsaim sündmus eesti ühiskonnas
1986.a. oli kahtlemata rahvusvaheline
Musta Lindi Päev. Kuigi
selle taga seisid mitmed raudriideta-gused
ja teised etnilised grupid, ometi
idee oli pärit noorelt eestlaselt Markus
Hess'ilt. On heameel, et üritus
õnnestus ja et see on nüüd muutunud
permanentseks.
I
I
Ilmar Heinsoo - Eesti Vabariigi aupeakonsu! Kanadas,
AASTAKS
E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo aasta-vahetuse
tervitus Kanada eestlastele
Vana aasta viimased tunnid
on vajunud aegade merre ja üle
kogu maailma kuulutavad kellad
löögid uue aasta sündi.
Kanada eestlased võivad jäl-lekordselt
rahuldustundega
vaadata tagasi möödunule, milles
ilmnes meie organiseeritud
ühiskonna jätkuv aktiivsus.
Eesti-ainelise õppetooli rajamine
Toronto ülikooli juurde
on üheks näiteks sellest aktiivsusest.
See on kahtlematult
tählepanuäratav saavutus vabade
eestlaste tegevuse kogupildis,
mis ei võimalda ainult
sellealalist õppetööd ühe Kanada
suurema ja prestiižirik-kama
ülikooli raamistikus,
vaid avab ka samaaegläselt kanalid
eesti-aineliste uurimistööde
sooritamiseks, millel
saab olema püsiv ajalooline ja
dokumentaalne väärtus tulevastele
põlvedele kõrgema ha'
riduse taotlemise pinnal.
Ka teistel eestluse viljelemise
ja Eesti rahva vabadusvõitluse
aladel on jätkunud endine
vilgas ja tulemusterikas tegevus.
Eestlaste algatatud ja teist
rahvusgruppe liitev Musta Lindi
Päeva aktsioon kujunes ava-^
liku tähelepanu äratavaks
suur-ürituseks, kutsudes välja
meie maad ja rahvast ikestava
võimu esindajate vihased
reaktsioonid.
Eesti õppetooli rajamine,
Musta Lindi aktsioon ja paljud
teised õnnestunud üritused
eestluse elu ja tegevuse põllul
on saanud teoks, sest on leidunud
ennastohverdavaid kaasmaalasi,
kes on |rakondanud
oma energia, võimed ja entusiasmi
nende ürituste läbiviimi-
Sellel aastavahetusel kuulub
neile headele kaasmaalastele
meie ühine tänu ja tunnustus.
Aga tänu ja tunnustus kuulub
ka kõigile neile tuhandetele
kaasmaalastele, kes oma osa^
võtu ja heldekäelise toetusega
on võimaldanud nende suurte
ühisettevõtmiste läbiviimise.
Kanada eestlaskonna üksmeel,
saavutused ja aktiivsus
on eeskujuks teistele eestlaskondadele
üle kogu vaba
maailma.
Olgu need kolm olulist tegurit
aluseks meie rahvuslikule elule
ja tegevusele ka uuel aastal!
Nende mõtetega |SOoviii kõigile
kaaseestlastele Kanadas
õnnelikku ja edurikast uut aastat!
ILMAR HEINSOO
Eesti Vabariigi
aupeakonsul Kanadas
eo NADALAKROONIKA
dD Katselendur Dick Rutan ja ta
kaaslendur ]eana Yeager teostasid
lenduri venna poolt projekteeritud
kergel lennukil õnnelikult peatusteta
ja õlitagavara täiendamata lennu
ümber maailma, lennates üheksa
päevaga 41)480 km. (26.000 miili).
Lennul tuli neil mitu korda ma-vöördada
lennuteel olnud tormidest
möödumiseks. Lendurid alustasid
ümbermaailma lendu ja maandusid
tagasi. Mojahe kõrbes asuval
lennuväljal, umbes 100 km. põhja
pool Los Angelese.
® Iraqi lennuliini lennuk 107 sõitjaga
pardal hukkus lennuki hõivamise
katsel toimunud hädamaandumisel
Saudi Araabia maa-alal
Iraqi-Sauria piiril. Lennuki hõivamisel
sai pommiplahvatuse tagajärjel
surma 62 inimest, nende seas
2 hõivajat, kuna 2 ülevõtjat vangistati.
Lennuki hõivamise katse teos-tajaina
teatasid endast mitu Iraqi
toetavat araablaste terroristlikku
organisatsiooni.
© Vene söekaevanduses Ukrainas,
Donetski rajoonis, toimus suurem
\\ plahvatus inimohvritega.
TASS plahvatusest teatades
ei märgi ohvrite arvu, kuid teate
sõnastusest järeldatakse,.et inimkaotused
on olnud suured.
% Liibanonis pantvangiks võetud
prantsuse televisiooni meeskonna
liige Aurel Gornea anti Beirutis
jõululaupäeval vabaks ja jõudis
jõuluiks Pariisi. Kaks teist televisiooni
meeskonna liiget vabastati
juba varem. Gornea Pariisi saabumisel
oli ta vastuvõtjate seas ka
Prantsuse peaminister Jacques
Chirac.
% Iraani-Iraqi kuueaastases sõjas
toimusid nädala keskel verised"^
võitlused Shatt-el-Arabi lahes asuvate
Iraqi saarte pärast. Teherani
raadio väidab, et Iraan on hävitanud
3000 Iraqi meest ja haavanud
6000, kuna Iraqi teatel nad on hävitanud
10.000 iraanlast ja vallutanud
tagasi oma saared.
® Asumiselt vabastatud Vene akadeemik
Andrei Sahharov andis
Moskvas pressikonverentsi, kus ta
kiitis Gorbatshovi ta seniste refoii^
(Järg lk. 3)
E®8ti Ohvitserid® Kogu Kanadas
AASTAVAHETUSE
VIIBIMINE KÜLALISTEGA
Tartu Coll®go'i kohviku ruumidos
rQ®dl®l, 16. jaan. algusoga koll 19.00
- Vainid annatuaana H. LätaKi Inaucanc®
irokars^i poolt.
Eo&kav@Sb® osa korraldab ANDRES RAUDSEPA
Fääfsa $20.00 isikult OoQvdtust teatada hitjamalt 6. jaaa Elmar
Silmalo tel (416) 486-6683 vöi Leonhard Tambargite (416) 244-8765. T
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 2, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-01-02 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870102 |
Description
| Title | 1987-01-02-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ary of Secuml diiss Mail Registratioii No. 1354. Nr. 1 (1920) 1987 REEDEL, 2. JAANUARIL - FRIDAY JANUARY 2 XXXVIII aastakäik rama J : '0 Jõiiiliiid Toronto Peetri koguduses, jõolunaidendi tegelased pühapäevakooli jõulupuul 14. dets. Osalejad olid noored: Reimar Ratnik, A i l i Kuutan, Kristina Viksten, Kairi ja VaikiTauI, Peeter Musta, Karin ja Helin Marley, Kristina ja Sabrina Liivoja, Juula ja Roman Metsmaa ning Martin ja Kristina Lillakas ja vanemad saaitajad:M. Käärmann, A. Kriisa, E. Sadd ja A.Graydon. Paremal altar jõulutuledes. Foto-E. Ilves 1 utuajamineEKN esimeh Aastavahetuse puhul pöördusime Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehe Laas Leivati poole mustega: 1) Mis olid möödunud aastal tähtsamaiks tegevusiks ja saavutusiks EKN töös ja üldse eestlaste rahvuslikus tegevuses, ja 2} missugusteprobleemide ja ülesannete ees seisavad EKN ja ees uaadas eeloleval. 19S7. aastal^Oma vastpstes.Lass LeivatiitSes.'. .. •. •. „Meie välisvõitluslikku tööd eelmise aasta" jooksul saab hinnata võrdlemisi positiivselt. Kui meie vaatame kolme spetseefilist aktsiooni, siis võime rphul olla sellega, mida tulemustena sai saa vutatud selgitustööna valis-meedias. „ KAISA RANDPERE AKTSIOON Esialgu, Kaisa Randpere vabastamise aktsioon tõi esile üllatavalt palju sümpatiseerivaid reaktsioone mitmete Kanada poliitikute poolt, mitu tosinat ajalehtede, raadio ja TV-irtikleidja saateid, ja ka üldist pooldavaid suhfumist Kanada ühiskonna poolt. Lühidalt, see aktsioon, mis kestis peamiselt veebruari kuul, saavutas selle lühikese ajal jooksul võib-olla intensiivsemaid välis-propagandalisi tulemusi kui [kunagi varem:- . . , - \ 'v MUSTA UNDI PÄEV . V ; : Teiseks, Musta Lindi Päeva aktsioon, loodud ja alustatud, EKN Aktsiooni-komisjoni Markus Hesš'i poolt, saavus-tas ka ühe ajaloolise momenai meie välisvõitlusliku areenil — regulaar-TV kuulutuste näol meie üldiste antitotali-taarsete seiskohtade avaldamisega. Nende' kuulutused tõmbasid kjaasa ka Kanada ühiskonna kaasaelamist. Kolmandaks rneie aktsioonid Vünis, Helsingi kokkuleppe jarelkonverentsil, saavutasid ka üldist poolehoidu Lääne delegatsioonide juures, kus mitmed de-legaatid nimetasid otseselt Balli riikide saatusi. Euroopa ajakirjandus vastavalt kajastus baltlaste ühiseid taotlusi. Aktsioon, mitte otseselt seotiidEKN-uga, kuid mida EKN on Saanud vaikselt aidata poliitilisel tagaplaanil, tuli eelmisel aastal positiivsele külniineeri-misele. Eesti-aiheline õppetool Toronto ülikoolis on ainulaadne seesugune saavutus vabas maailmas. Valikud eesti ainetel õppimisel ja uurimusel ori peaaegu piiramatud, üliõpilased, kes taotlevad „p6st-graduate" kraade, võivad kontsentreerida igale teemale mida on valida. Majanduslik alus õppetooli loomisel ei kumanud mitte meie väikest ülekoormatud ühiskonda, vaid tuli Tartu College'ilt ja keskvalitsuselt. Mitme aasta valmistustööd kandsid peamiselt prof. Olev Trass ja arhitekt Elmar Tarn-põld EESTLUSE SÄILITAMINE Suuremaks mureks kaugemas perspektiivis on süski meie rahvusliku identsuse säilitamise küsimus. Paar aktsiooni, üldpidustused ja pedagoogilised konverentsid ei suuda üksi veel eestluse püsimist ja eesti kultuuri viljelemist kindlustada. Vana on kogu meie rahvuslikult meelestatud vanema ja keskmise põlve pidevat aktiivsust, valveolekut ja kaastööd eesti kultuuri ja eesti keele kindlustamiseks ka meie noorema ja pealekasvava põlve juures, Nii vajame ülikoolis mitte ainult eesti-liste- ainete uurijaid, vaid ka eesti keele Seitse aastat tagasi saatia Moskva Nõukogude väed Afganistani, et üllatuse ja kiire võiduga kindlusta-da^ saal enesele uus satelliit ning jigipääs India Ookeanile. See Moskva soov ei ole veel täitunud, visa vastupanu tõttu, mida avaldab vfibadust armastav Afganistani rahvas. Moskva siiski ei taha loobuda oma kavatsusest ja on valmis hi?vitama rahva, kes temale vastupanu avaldab, väidab afganlaste ühingu esimees Torontos. Seitse aastat kestnud sõjas Afga-ni »tani rahvas on kaotanud langenutena l miljon. 1 miljon on saanud lahingutes haavata ja üle kahe miljoni on jäänud kodutuiks venelaste pommirünnakute tagajärjel. Ule nelja miljoni afganistanlase on põ-gemenud Pakistani ja Iraani. On imeväärne, et Afganistani rahvas sellise kaotuste arvu juures on suu-teüne võitlust jätkama. Venelased arvestavad, et Afganistaii rahvas @i peaks suutma enam vastupanu avaldada pikemat aega ja seepä- Tast on hakanud asulaid süstemaa-tiliseh hävitama, et rahvas jääks peavarjutuks ja ei oleks suuteline midagi produtseerima enese elu alalhoidmiseks ning võitlemiseks venelaste vastu. Teiseks on venelased hakanud ehitama Berliini' valli taolist tõket Afganistani ja Pakistani piirile, et tõkestada Pakis-ta/ iist relvade, laskemoona ja igasuguse varustuse saatmist Afganis-tii ]]. Kõik selleks, et sundida sealg i rahvast kiiremini alistuma Moskvale. Afganistani ühiskond Kanadas korraldas laupäeval, 27. dets. pro-iestimeeleavalduse Toronto raekoja väljakul venelaste hirmutegude esiletoomiseks Afganistanis. õppijaid, et oleks neid, kes eestlust, eesti kultuuri ja eesti vabadusvõitlust edasi kannavad. Tugev eesti meel eesti ühiskonnas on see' alus, millel saame oma vabadusvõitlust edasi viia, lõpetas EKN esimees Laas Leivat oma soovid uueks aastaks. es 0 ® ® 0 LEIVAT <• nimetanud hiljuti toimunud kommunismivastasest ABN konverentsist osavõtjaid „neo-natsideks". Meie teame, et Deschenes'i komisjonile on antud Balti riikidest pärinevate isikute kohta andmeid, ilma et ühtegi otsest süüdistust oleks avaldatud. Samuti esineb poliitilist mentaliteeti, mis hibaks Kari Linnase saatmist hävimisele Nõukogude Liitu. See peab olema mõjutatud väga kontsentreeritult juhitud disinformat-siooni kampaania kaudu. Lühidalt, on põhjust uskuda, et meie rahvuspoliitiline tegevus on motiveerinud mõnelt poolt intensiivsemat meie vastast vastupropagandat, et diskrediteerida meie rahvuslikke aktiviste ja neutraliseerida meie vabädusvõitluslik-ku tegevust. Sellel tahgapõhjal meie vabadusvõit-luslikud aktsioonid eeloleval aastal peavad taotlema enam tulemusi, kui meil on olnud eelmisel tegevusaastal. . — Maakondlik liikumine siin Torontos, mujal Kanadas ja ülemaailmselt jätkus 1986. aastal tõusuteed, ütles Maakondliku Esindus^^ kogu esimees Johannes Vihma. Siit ja sealt tulevad teated maakondlikest kokkutulekuist. Esto 84 ajal Torontos toimunud maakondade päev tuleb kava kohaselt kordami- Maakondlik Esinduskogu on alati uute ideede otsingul, et köita neid, kes jagavad. kodumaalt pärinevaid mälestusi kui ka neid, kes ei suuda Viimaste nädalate jooksul oleme pannud tähele erilist rünnakut Ida-Eu-roopa ühiskondade vastu Kanadas. Näiteks ühe Kanada opositsioonierakonna liikmed fõderaalpariamendis on Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜliO) ametliku vaatleja õigustega esindaja taotlemise aktsioon läheb uude faasi. Esimene põhjalikum selgitustöö aktsioon Kanada poliitikutele, Kanadas asuvatele välisriikide esindajaüe ja Kanada ajakirjandusele välja saadetud poliitilise broshüüri näol oh läbi viidud. Nüüd valmistame Lääneranniku Eesti Päevadeks koos USA Eesti Rahvuskomiteega uue broshüüri, mida sel suvel saab.levitada Vancouveris, Läänerannikul ja mujal. Ka jätkub aktsioonile toetus allkirjade kogumine. ^ JOHANNES VIHMA end ühel või teisel põhjusel asetada ühegi maakonna kultuurivalda. Möödaläinud aastal korraldasime traditsioonilise^ maakondade päeva Toronto Eesti Majas. Pakkusime kuulajaskonnale loenguid ja meelelahutust. Peamurdmiseks; on olnud maakondadevahelised malevõistlu-sed. Alustasime ka uue tavaga — Võidupüha ja jaaniõhtu pühitsemisega. Kuna ükski organisatsioon ei olnud seni järjekindlalt tähistanud Vqidupüha, nagu seda tehakse Eesti Vabariigi aastapäevaga, siis julgesime proovida, pealegi veel õigel päeval, 23. juunil, mis langes seekord, esmaspäevale. Tulemus oli üllatav nii meile kui ka osavõtjaile. Eesti Maja saalid olid tulvil rahvast seinast seinani. .Eestlased tulevad oma kodumaa tähtpäevade pühitsemisele, kui neid kutsutakse ja kui leidub tegija. Kutsume kõiki ka eeloleval aastal, teisipäeval, 23. juunil samasse kohta. Uue üritusena korraldame ühissõi-di Vancouverisse Lääneranniku Eesti Päevadele, mille organiseerimine Oii praegu käigus. Ka selle ettevõtte vastu paistab huvi olevat suur. Tähtsaim sündmus eesti ühiskonnas 1986.a. oli kahtlemata rahvusvaheline Musta Lindi Päev. Kuigi selle taga seisid mitmed raudriideta-gused ja teised etnilised grupid, ometi idee oli pärit noorelt eestlaselt Markus Hess'ilt. On heameel, et üritus õnnestus ja et see on nüüd muutunud permanentseks. I I Ilmar Heinsoo - Eesti Vabariigi aupeakonsu! Kanadas, AASTAKS E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo aasta-vahetuse tervitus Kanada eestlastele Vana aasta viimased tunnid on vajunud aegade merre ja üle kogu maailma kuulutavad kellad löögid uue aasta sündi. Kanada eestlased võivad jäl-lekordselt rahuldustundega vaadata tagasi möödunule, milles ilmnes meie organiseeritud ühiskonna jätkuv aktiivsus. Eesti-ainelise õppetooli rajamine Toronto ülikooli juurde on üheks näiteks sellest aktiivsusest. See on kahtlematult tählepanuäratav saavutus vabade eestlaste tegevuse kogupildis, mis ei võimalda ainult sellealalist õppetööd ühe Kanada suurema ja prestiižirik-kama ülikooli raamistikus, vaid avab ka samaaegläselt kanalid eesti-aineliste uurimistööde sooritamiseks, millel saab olema püsiv ajalooline ja dokumentaalne väärtus tulevastele põlvedele kõrgema ha' riduse taotlemise pinnal. Ka teistel eestluse viljelemise ja Eesti rahva vabadusvõitluse aladel on jätkunud endine vilgas ja tulemusterikas tegevus. Eestlaste algatatud ja teist rahvusgruppe liitev Musta Lindi Päeva aktsioon kujunes ava-^ liku tähelepanu äratavaks suur-ürituseks, kutsudes välja meie maad ja rahvast ikestava võimu esindajate vihased reaktsioonid. Eesti õppetooli rajamine, Musta Lindi aktsioon ja paljud teised õnnestunud üritused eestluse elu ja tegevuse põllul on saanud teoks, sest on leidunud ennastohverdavaid kaasmaalasi, kes on |rakondanud oma energia, võimed ja entusiasmi nende ürituste läbiviimi- Sellel aastavahetusel kuulub neile headele kaasmaalastele meie ühine tänu ja tunnustus. Aga tänu ja tunnustus kuulub ka kõigile neile tuhandetele kaasmaalastele, kes oma osa^ võtu ja heldekäelise toetusega on võimaldanud nende suurte ühisettevõtmiste läbiviimise. Kanada eestlaskonna üksmeel, saavutused ja aktiivsus on eeskujuks teistele eestlaskondadele üle kogu vaba maailma. Olgu need kolm olulist tegurit aluseks meie rahvuslikule elule ja tegevusele ka uuel aastal! Nende mõtetega |SOoviii kõigile kaaseestlastele Kanadas õnnelikku ja edurikast uut aastat! ILMAR HEINSOO Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas eo NADALAKROONIKA dD Katselendur Dick Rutan ja ta kaaslendur ]eana Yeager teostasid lenduri venna poolt projekteeritud kergel lennukil õnnelikult peatusteta ja õlitagavara täiendamata lennu ümber maailma, lennates üheksa päevaga 41)480 km. (26.000 miili). Lennul tuli neil mitu korda ma-vöördada lennuteel olnud tormidest möödumiseks. Lendurid alustasid ümbermaailma lendu ja maandusid tagasi. Mojahe kõrbes asuval lennuväljal, umbes 100 km. põhja pool Los Angelese. ® Iraqi lennuliini lennuk 107 sõitjaga pardal hukkus lennuki hõivamise katsel toimunud hädamaandumisel Saudi Araabia maa-alal Iraqi-Sauria piiril. Lennuki hõivamisel sai pommiplahvatuse tagajärjel surma 62 inimest, nende seas 2 hõivajat, kuna 2 ülevõtjat vangistati. Lennuki hõivamise katse teos-tajaina teatasid endast mitu Iraqi toetavat araablaste terroristlikku organisatsiooni. © Vene söekaevanduses Ukrainas, Donetski rajoonis, toimus suurem \\ plahvatus inimohvritega. TASS plahvatusest teatades ei märgi ohvrite arvu, kuid teate sõnastusest järeldatakse,.et inimkaotused on olnud suured. % Liibanonis pantvangiks võetud prantsuse televisiooni meeskonna liige Aurel Gornea anti Beirutis jõululaupäeval vabaks ja jõudis jõuluiks Pariisi. Kaks teist televisiooni meeskonna liiget vabastati juba varem. Gornea Pariisi saabumisel oli ta vastuvõtjate seas ka Prantsuse peaminister Jacques Chirac. % Iraani-Iraqi kuueaastases sõjas toimusid nädala keskel verised"^ võitlused Shatt-el-Arabi lahes asuvate Iraqi saarte pärast. Teherani raadio väidab, et Iraan on hävitanud 3000 Iraqi meest ja haavanud 6000, kuna Iraqi teatel nad on hävitanud 10.000 iraanlast ja vallutanud tagasi oma saared. ® Asumiselt vabastatud Vene akadeemik Andrei Sahharov andis Moskvas pressikonverentsi, kus ta kiitis Gorbatshovi ta seniste refoii^ (Järg lk. 3) E®8ti Ohvitserid® Kogu Kanadas AASTAVAHETUSE VIIBIMINE KÜLALISTEGA Tartu Coll®go'i kohviku ruumidos rQ®dl®l, 16. jaan. algusoga koll 19.00 - Vainid annatuaana H. LätaKi Inaucanc® irokars^i poolt. Eo&kav@Sb® osa korraldab ANDRES RAUDSEPA Fääfsa $20.00 isikult OoQvdtust teatada hitjamalt 6. jaaa Elmar Silmalo tel (416) 486-6683 vöi Leonhard Tambargite (416) 244-8765. T |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-02-01
