Meie Elu = Our life, January 2, 1987

              mm
mmm
mii
i i l
mi
Published by Estonian Publishing Co. Toronto-Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2M.
' . . • -Tel. 466-0951 .
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veide^nbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDr., NewMilford, N.J.IJSA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Opt. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„MEIE ELU", kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel k l . 9 hm.-.5 p.l., teisip.
ja neljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud k l . 9 hm. -1 p.l.
v.MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a.S43.00,6 k. ^24.00,
3 k. $15.00. ® USA-sse 1 a. |47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
• # Ülemeremiaadesse 4 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. t
Kiripostilisa: jKanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a, $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-
• meremaadesse: t a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 h $15.50.
• ÜKSIKNUMBER - 75c^\ ,
KUULUTUSHINNAD: 1 toll üheL veerul - esiküljel $6.00,
tekstis $5.00.
Meie ajasüsleem onseatud mi, et
peame 1. jaahRiaril pöörama oma
kalendri lehekülje, et siis jälle sam-'
muda edasi aasta aegu mõõtes ja
oma tööd ja ülesandeid selle järgi
seades. Kuid aastaaegade perioodi
mahuvad ka teised elusündmused
ja neid püüamelugeda ning mõista­tada
samuti. Mii tekib meil aastaid
üksteise järele ja nende astmeil
näeme sündmusi, mis on möödu-i
i i d ja püüame mõistatada eelole-jmires,
mis oi
datud Rahvaste põhikirjaliseks
Olenie ik^a veel pagulased kodu­maalt,
kus puudub endiselt vaba­dus,
mille eest võitleme seal, kilis'
on vabad käed võistlemiseks. Sam­mume
oma pisiastitieid mööda mil­liste
tipul seisab meie silmade ees
suure ja kustumata kirjaga: VABA
EESTI, i^eie ei tea kunas selleni
äõuame,%uid meie tunneme, et Va­badus
peab eesti rahvale jõudma,
kui teised rahvad tahavad meisse
Meie oskame hinnata, et Eesti
\\ naabrite
iseseisvuse kaotamine oli kergem
ja kiirem, kui on nende maade ise­seisvuse
taastamine. Kuid meie
oleme valmis, kui oleme selleks
sunnitud, ootama või kaks tuhat
aastat kuni varisevad Kremli võim
ja müürid, nagu varises Rponia
võim foorumi praeguste varemete
näol. Meie ei soovi ühelegi rahvale
kadu ega varemeid, nii suured kui
nad ka ei ole, kuid meie teame, et
Vene riigi suurus ja endaülbus
varisenud korduvalt on võimeline
kasvatama ainult umbrohtu ja nõ°
Eesti rahvas ei OIIB ainus, kes oma
vabaduse eest võitleb. Meie kõrval
on meie naabrid lätlased ja leedu­lased,
k'^id mõnedki teised rahvad,
Kremli tuuled puhuvad viimastel
aegadel rahu ja relvastuse vähen­damise
jutte ja neid on Läänes sage­li
meeldiv kuulata. Meie tahaksime
uskuda, et nende juttude taga on ka
inimlikke kavatsusi, nagu maail­male
püütakse näidata. Ometi meie
ei saa unustada, et punane rezhiim
Venemaal on hävitanud miljoneid
inimesi iseenda hulgast. Ei saa
kes täpselt
nõuame meie. sel­ja
relvad ja nen­de
vastu meie ei saa. Kuid meie
poolel asuvad moraalsed ja eetili­sed
jõud ühiskondade vaimsel poo­lel.
Relvajõudu oskavad suured ja
väikesed sageli arvestada ja sea­vad
oma otsused selle järgi. Mo-alahinnata
ja neist trambitakse sa­geli
üle,
Kuid ajalugu näitab, et vana Roo­ma
riik oma relvajõule küsimata
pidi opeti varisema ja enda järgi
jätma hoojpis uue^d ja iseseisvad
rahvad, kes on maailma juhtinud.
Nad on teinud seda (kuigi mitte
alati) oma moraalsete ja eetiliste
jõududega. Üheks selliseks on
kahtlemata ristiusk, mis kerkis
Rooma võimu varemeile, kus prae­gu
kasvavad väid nõgesed ja umb-üheks
moraalse jõu väljendiks
on meie tööiaual ka kolme Balti
rahva ühise komisjoni apell. Ühen­datud
Rahvaste Üldkogule, mis oo­tab
tuhandete toestust inimõiguste
ja nende maade iseseisvuse taotlu­sele
kolohiseeritud maades kolo°
Kolm Balt^rahyast nõuavad omale
vaatleja staatusti Ühendatud Rah­vaste
juures. Seda selleks, et olla
on endiselt majandusliku eKsplua-tatsiooni
ja poliitilise surve all.
Meie võime arvata ainult, et esime­ne
pääsuke ei ole võimeline loo­dusse
tooma kevadet Et Sahharovi
vabastamine Gorkist ei anna nõu­kogude
Liidus veel inimvabadusi.
Need pisipakkumised vajavad
aastate teostust, terve Nõukogude
Liit peab kujunema vabaks ja va­baks
peavad saama ka Kremli poolt
allutatud rahvad, et oma elu ise­seisvalt
ja hirmuta üles ehitada.
Sellist tõendit vajab vaba maailm
Kremlilt ja mitte ainult propagan­dalist
piibujuttu.
Kolm Balti rahvast tunnevad
Kremli pettelist iseloomu ja seepä­rast
tahavad vaatleja positsiooni
Ühendatud l^khvaste juurde. Mitte
selleks, et Ki-emlÜe kodaraid kai­gastesse
pilduda. Vaid selleks, et
ajalooliste faktide ja arengutega
anda omapoolset interpretatsiooni
sellele, mida pakutakse Kremlist.
Meil on kogemused Kremli poliiti­ka
ja teooria aladelt. Meil on ka
kogemused läänepoliitikute naiiv­susest,
mis uskumatult rumal.
Ometi astume 1. jaanuaril üle
järgmisse jal987. aastasse kõigega,
mis tuleb. Oma lugejaile soovime
sel puhul kõike head ja õnnelikku
liivis. . .
iiiiitiiiiiiiiiiintiiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
ROYÄL LemGEi
^EAL ESTÄTE SERVICES LTD.,
Moore Avenue, Toe-onttts)
M4G lEl
. kohtoria 424-4900
kodus 751-1296
REEDEL, 2. lAANUARIL - FMIDAY JÄNUARY 2
armust. Meie ei tea, mida ta endas
sisaldab maailmale, meile ja neile,
kes meile armsad ja kallid.
Kristlastena me teame, et elu
võib meilekõigile tuua sündmusi ja
olukordi, kus meie vajame palju
julgust je jõudu, mis meil endal nii
mõnigi kord puudub.
" " ei
sedaj et me oleme hoitud selle eest,
mis paratamatult kuulub inime­seks
olemise juurde. Oleks ebareä-arvata,
et on võimalik kanna­tuste-
ja raskustevabalt sammuda
läbi elu. Meilt ei küsita, kas oleme
rahu! osaga, mis meile on antud.
Küll aga kannab Jumal kui Looja ja
Isa selle eest hoolt, et meile kõigi
raskuste kandmiseks ja nende üle­tamiseks
on saadaval Jumala abi ja
jõud.
Need, kes kristlikku usku tõsi­selt
võtavad ja ellu rakendavad, on
kogenud, et Jumal annab iga päeva
jaoks meile vajaliku jõu. Ta on
meile ligi siis, kui meil on tunne, et
ainuüksi suur pimedus ümbritseb
meid. Ta kannab ja tõstab meid
üles siis, kui arvame, et meie ise
küll ei ole enam võimelised edasi
minema.
Jumala abi on meile saadaval
eelkõige palve kui Jumalaga ühen­dusse
astumise läbi. Kristlane al­gab
ja lõpetab Jumala armu poolt
temale kingitud päeva palvega, s.t
oma hinge avamisega Julmalale,
Tema juhtimisele ja Tema õnnistu­sele.
Ka tööpäevadel peaks meil
olema mõni vaikne hetk, et Juma­laga
kõnelda.
Kristlase hingetoiduks on Jumala
Sõna, nagu see leidub Jumala raa­matus
— Piiblis. Piibel on meile
nüüd kättesaadav ilusas ja täpses
tõlkes meie oma armsas emakee­les.
See raamatuist tähtsaim peaks
leiduma kõigis kodudes, ja ta peaks
seal leidma perekonnaliikmete
poolt ka hoolsat kasutamist.
Meile kõigile on see suureks
toeks uusaasta teel, kui meie Juma­la
abiga õpime iga päev nägema j&
tähele panema mitte ainult raskusi,
vaid kõike seda, mille eest meil on
põhjust tänada ja austada oma Ju-^
ja
Praost Rudolf Kiviranna
Turistid N . Liidus
RUDOLF KIVIRANNA
0
00
Nõukogude Liit on massituri8i|&i
maa ja üksikreisija kuulub kõige
madalamasse klassi, olgu tal siis
kaasas margad, dollarid või Ame­rican
Expressi kaart, kirjutab Soo­me
ajalehe „Helsingi Sanomat*'
Moskva kirjasaatja Mikko Eronen.
Möödunud aastal käis N. Liidus 5
miljonit välisturisti ja neist valdav
enamus gruppidena. Käesoleval
aastal on see arv märksa väiksem
Tshernobõli aatomi jõujaama plah­vatuse
tõttu.
Ennekõike on vene turismis nõr­gaks
kohaks just organiseerimine.
Ootamata külalistele leidub ikka öö­koht
juhul kui tegu on grupiga/keegi
ei näi hoolivat reisivast eraisikust.
Teenimine restoranides on legen­daarselt
aeglane ja laua saamine osu­tub
tihti võimatuks. Aga sõna
„rühm" või ,,delegatsioon" peakel-nerile
avab kohe resorani uksed. Kui
elad üksinda hotellis ja tahad õhtus­öögile
minna, viiakse eraturist alati
kuhugi kõrvalkabinetti ja toit pole
sama hea võrreldes sellega, mida ser­veeritaks
egruppidele. Toitu peah
imekaua ootama, ühesõnaga üksik­isik
on madalaima klassi inimene.
Sageli juhtub, et eraturisti lihtsalt,
sisse ei lubata, olgugi et saal on
pooltühi. ,
MENfJÜ ÜHTLANE
Mis puutub menüüsse, siis on see
N. Liidu restoranides üleliidulisel ta­semel.
Spetsiaaltoitu, mis oleks oma­pärane
Nõukogude eriosariikidele'^
on asjata otsida. Neid võib näha vaid
Inturisti mitmevärvilistel reklaam-broshüüridel.
Teoorias neid on, aga
praktikas mitte. Kesk-Aasia hotelli­de
restoranides võib-olla leidub me­nüüs
mitmesuguseid „kebabisid" või
muud vastavat, aga erandita need on
röstitud hakklihast kamakad vürtsi­tatud
erimaitseainetega. Kõige kind­lam
soe toit igal pool on ,,kiievi
kana", kui seda juhtub olema. Värs­ket
kala pole leida üheltki toidukaar-dilt.
Kulinaarseid hõrgutusi on tarbe-
' tu N; Liidust otsima minna, vähemalt
siis mitte, kui ei kuulu gruppi.
VÄüSIViÄALAŠED O^UE^^S
Turism on seotud poliitikaga. Väi­detakse,
et välismaalased on ohuks.
Kodanikele õpetatakse juba lasteai­as,
et läbikäimises välismaalastega
peab olema väga ettevaatlik ja tagasi­hoidlik.
Suhtlemist välismaa turisti­dega
ei soodustata mingil viisil. Eran­diks
on muidugi valvatud üritused,
mil valvuriks on ikka Inturist. Vene
turismibüroo on omal viisil ka luure-organisatsioon.
Inturisti teeninduses
töötab umbes 40 000 inimest, kes on
koolitatud välismaalastega suhtlemi­seks,
f
Turism on ka osa N. Liidu ametlik­ku
välispoliitikat, mis taotleb „pa.
0 9
randada rahvastevahelist arusaamist
ning soodustada rahu." Tegemist on
niuidugi niinimetatud ,,soveti rahu­ga".
Teatavasti peab turistil olema viisa
kõikide kohtade jaoks, mida külasta­da
kavatseb ja peab juba plaanitsetud
olema, kuhu minna tahab. Hiljem
igasugune reisikava muutmine osu­tub
täiesti võimatuks.
MUGAVUSED ON KALLID
N. Liidus ei ole rahvusvahdlise
tasemega luksushotelle/ega restora­ne,
teenindusest rääkimata. Uued
hotellid on kõik samas stiilis sadade
tubadega. Hotellid erinevad ükstei­sest
vähem kui lääneriikides. Uued-ki
hotellid näivad kulunutena, ehkki
voodilinad on puhtad. Harva leiad
hotelli, mille eest on hoolitsetud. K i i ­evi
Dniepr-hotell on üks selline. K i i ­ev
kuulub praegu aga sellisesse ossa,
mhu Tshernobõli õnnetuse tõttu vä-välismaa
turistid minna ei taha.
Välisturistide läänevaluutat taha­vad
sealsed ametivõimud hoolimata,
et teeninduse ja mugavuste eest ej
hoolitseta. Grupimatkad.Venemaale
on odavad,- sest -rühma hotellitoad
maksavad siis ainult mõned rublad.
Aga kui juhtub reisija olema nagu
näiteks Läänest komandeeringul või
ärireisil on ta sunnitud maksma ole­matute
mugavuste eest mitmekord­selt
rohkem — muidugi läänevaluu­taga.
Isegi 10-kordne hind võrreldes
grupis sõitvaga pole ime. Läänest
tulnud turist grupiski peab maksma
kõik ,,sight-seeingud" ja teised tee-nindused,
mis ei kuulu „paki" hinda,
läänerahaga. Kõik see tundub selle­na,
et välismaa turistil naguieisijalt-ki
pressitakse viimanegi cent-penn-öre
jne, et riigikassat rikastada.
Vene riigilaegas mahutab palju ra­ha
— kõige meelsamini muidugi lää­ne
valuutat, sest nõuab ju relvastamine
tohutu summa just seda kapitali, mil­lest
venelastel on puudus.
Raskem pääseda
Hiiumaale
STOCKHOLM - Kodumaal on,
nagu EPL kuuleb, raskendatud Hiiu­maa
külastamislubade saamist sel­lelt
saarelt pärinevatele inimestele.
Kui varem sellistele isikutele
mandril anti kaks aastat kehtiv ko­dusaare
külastamise luba, ^siis uue
korra järgi tuleb luba iga kord taotle­da
samadel alustel kui mandri teistel
inimestelgi! See on aegavõttev prot­seduur
ja takistab perekondlikku läbi­käimist.
Muuga lahe vastas asuv Prangli
olevat tühjendamisohus, kuna uue
sadama,,kaitse" tulevat sinna paigu­tamisele.
Ka Vormsi, kuhu varem
eriluba ei.nõutud, olevat nüüd keelu-piirkondade
hulgas.
„M©i0 Elu" nr.l^^mi) 1987
EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K IM
ühenduses on jõud
BCinnisvaira laenud 9,50%
Dsiklikud laenud alates 11.00%
Snformatsioorjks helistage»
465-4659
avattud oomasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
Silkmsif, kellel un CUCARD rahakaart
võivad sooritada
® RAHA VÄUAVÕTTEID
<9 ARVELE SISSEKANDEID
iOOME ÜHISPANGA kontoris,
191 Egiinton Ave. E. Torontos,
tel. 486-1533
Nõukogude
palgakorralduse
akendamine algab
Eestist
STOCKHOLM - Uus palgako^
mldus viiakse okup. Eestis läbi
1987.a. jooksul. Kogu N. Liidu ula­tuses
aga viisaastaku vältel. Uue
palgakorralduse määrusega püü­takse
stimuleerida kõigi tööliste ja
teenistujate kvalifikatsiooni tõst­mist,
toodangu ja töö kvaliteedi
kasvu, kusjuures eelistatakse toot­misharusid,
mis määravad teadus-lik-
tehnilise progressi arengutem-po.
Teisiti öeldes — palka hakatak­se
maksma vastavalt töö hulgale ja
kvaliteedile. See võimaldab tõsta
spetsialistide osatähtsust rahva­majanduses.
Ajakirjanduses kommenteeritakse
uut palgakorraldust:
Murrang palgakorralduses tähen­dab
seda, et pearõhk tuleb panna
juhtide ja spetsialistide töö järgsele
kinnimaksmisele. Teaduse ja tehni­ka
progressi tootmisse jõudmine sõl­tub
aga eeskätt juhtidest ja spetsia­listidest,
Sellise idee elluviimiseks määra­takse
töölistele ja teenistujatele uued
tariifimäärad ja ametipalgad. Ajakir­janduses
märgitakse, et:
Tariifimäärade ja ametipalkade
tõstmine toimub töökollektiivi poolt
teenitavate vahendite piires, ülemi­nekul
täielikule isemajandamisele ja
-finantseerimisele. Vahendite kogu­mise
allikaks uute kõrgemate ameti­palkade,
lisandite ja lisatasude sisse­seadmiseks
peab saama sama või
suurema töö tegemine väiksema töö­tajate
arvuga.
Sellise palgafondi kokkuhoiu ar­vel
planeeritakse kõrgendada töölis­te
tariifimäärasid 20-25% ja ameti­palku
30-35%. Insener-tehnilistel
töötajatel lubatakse palku tõsta 35-
45%, mis tähendab võrdsustamise
loobumist ja tariifimäärade suure­mat
diferentseerumist.
Seoses uute tariifimäärade määra­misega,
viiakse kõigis ettevõtteis ja
asutusis läbi tööliste ja teenistujate
ümbertarifitseerimine. Atesteerimist
kontrollivad ettevõtete ja asutuste
juhid. Kes atesteerimisel välja praa-gitakse,^
neil võib juhtkond alandada
kas siis tariifimäära,' viia vähemta-suvale
tööle või sundida vallandami­se
korras minema tööle teistesse ma­jandusharudesse.
Nagu ajakirjanduses mainitakse,
on praegu eriti terav teises ja kol­mandas
vahetuses kui ka teeninduss­fääris
töötava kaadri probleem. Töö­ta
ei või aga keegi olla. Nii loodetakse
vabaneda ka tööjõupuudusest. Ates­teerimist
teostatakse vähemalt kord
kolme aasta jooksul. Kui varem keh­tisid
kõigil kindlad ametipalgad ja
tariifid, mida ei saanud muuta kä
ettevõtte või asutuse juhtkond, siis
pole raske ette aimata, missugust
käärimist ja onupojapoliitikat võib
uus palgakorraldus süvendada juht­konna
ja alluvate vahelistes suhetes.
Ajakirjanduses tuuakse ära veel
üks oluline märkus;
Uued palgatingimused ei sea ees­märgiks
suurendada järsult elanike
rahalisi tulusid üle viie aasta plaanis
ettenähtute. Eesti NSV 1986-90. aas­ta
rahvamajandusplaani seaduse ko­haselt
on ette nähtud tööliste ja tee­nistujate
keskmise palga tõus 10,7%,
kolhoosnike töötasu tõus aga 7,4%.
(Balt-Press)
tftked lehed
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
Ajakirjandus
unustati
New Yorgis ilmuv „Vaba Eesti
Sõna" (nr. 49) meenutab oma „Ka-nada
kirjas" viimast ESTO-t:
Kanada eestlaskond on olnud pi­devalt
aktiivnfe ja sealt on tulnud ka
USA-sse mõnigi hea üritus. See ak­tiivsus
pärineb nende heast juhtkon­nast,
kuna kaasatulejaid igakord po­le
olnud nii, nagu võinuks olla. |a
selles on ameerika eestlased neile
,,silmad ette annud". Seda tõendas
ka viimane ESTO, mis oli hästi orga­niseeritud
ja milles domineeris amee­rika
eestla'ne.
Kui juba juttu on ESTO-st, siis
tahaks ütelda ühte. Nimelt märgiti
suure lugupidamisega ja õigustatult
ära neid, kes olid pidustustel suure
vaeva nägijaid. Kõike neid peeti mee- •
les;.. kuid asjata otsib lehelugeja sel­les
nimistus eesti ajakirjandusele tä­helepanu
omistamist. Korraldajad
olid nii asja juures, et unustasid selle,
et rahvahulga ESTO'84-le tõi kokku
eesti ajakirjandus Kanadas, USA-s,
Rootsis, Inglismaal, Saksamaal' ja
Austraalias. Kui need, tolleaegsed
informatsiooni jagajad, õhutajad,
kirjutajad, tähelepanu juhtijad ja
muud positiivset õhutanult kirjapa-j
nijad poleks nii suure südamesooju-'
sega seda teinud, jäänuks paljugi ole­mata.
Veel mõnda meenutamiseks, et
need asjad ei korduks. Päevadest i l ­mus
kena album. Ka selles otsid asja­tult
märget, mis meie ajakirjandus
Läänes kuhjaga on ära teeninud. Õi­ge
— on küll üks väike foto ,,Vaba
Eestlase" tolleaegsest toimetajast ja
„Meie Kodu" peatoimetajast, kuid see
ei paranda üksi asja. Samal ajal ilmus
varsti pärast päevi üks haruldane
foto lehes. Torontos oli toimunud
Läänes elavate ja töötavate ajakirja­nike
koosolek. Seda ei nähtud, ei
teatud, ei peetud vaevaks päe ade
-albumis meenutadagi... Ärgem neis
küsimustes taolisi vigu enam korra­kem,"
„Meie Elu" nr. 1
aa
Vaja
kes ra
--See juhtus
Washingtonis, UI
Nõukogude Liii
Dullesse lennuväli
kui Williym Rudn
määratud selle 1(
maks, oma meeski
dis. Kaheksa aut(
ne lennuki, üks d
nuki ette, takistai
sijate edasi-tagasi|
tatud.
Rudman ees ja
tema kannul. ko(
(kellest mitmed
jooksid treppides!
dale. Rohde siseil
kus Vene piloot
püstoli, mis temal
Kabiinis avastati
loodi relvatupesti
paberileht, Imelil
leid ärritas venel
Piloot lükkas age|
pas kabiini korv;
mi; Ilmus sealt ml
lennuväe kolonel
dale selga kiskui
tema olla olnud
piloot ja temagi
käituda! LenniJ
koondatud lennu
kostis pahameeli
Äkki oli kohal
konsul, kes mj
Rudmanil lennul
see olla diplomaJ
ja!" karjus ta liik
kes ütles, et seo|
duslik masin ja
siin (Tigus ja kohi
tada — ning kaq
heaga ei saa,,
jõudu.
LENNUK TÜHIl
FIH agendid ti
ruumi - kõik
väljale. Diploij
pakid jäeti puut|
sed, arvult sajn
läbi. Neist leiti
deomasinaid ja
susesemeid, pi
sugust igapäevi
Siis jõudis kj
kes Rudmani
ametilõendija
sele on aniud k|
mise kohla,
Rudmani kaab
Rudman kiiski.'!
mitte tema ami
segada.
Venelased v\\
tegevust nii pa|
inimeste,lelefoi
eraraadio, lenn
— kõik tahtsi!
teada, mis .011
Vene lennu!
all ja sel piie
tavalisest rohi
üks auto, mis
mis lahkus kii
värava kaudu
ka sellega, et
väljale sisse lj
mootoreid, vai
— otsustati (I
ras.
Lennuk lah
hilinemisega j|
deta, mis olii
osadega ja nj
(mõeldud tuui
trdtlimiseks).
mis vencln"'
Grotoni ailvei
nui.
..\.
SÜÜDISTUSI
Üldiselt -
vägevam oli
terrorism ja
Tass kinnitad
oli ennenäht
Lennuki meej
press ikonve!'(
ameeriklasi,
kunud instrui
pakkinudtagi
lade kastid
kisid kõik urn
se). Agendid
ähvardanud.
Rudmani sl
ajakirjandusu
taktitus käitil
misel päeval [
ma, Ta andis|
nõuniku Ed
Mõne aja n|
ametikõrgenj
(Karge-toli
mille autori
Anning, 198]
Nagu Reai
vallutamin!3,|
tõi tollimisel
dis venelasil
julgeb oma
sioon jahuta]
ralikkuse ja
lisministeerij
agentidele v
sõduridteatj
litsus neid
hindab.