Meie Elu = Our life, January 2, 1987

              mus laupäeval, 13. detsembril kiri­ku
saalis ja tõi kokku arvuka hulga
lapsi kogudusse kuuluvaist pere-kõnnist
— sülelastest kuni sihvaka-te
noorukiteni, kes pikkuselt juM
• Jõulupuu tuli toime täienduskooli
korraldusel, kusjuures laste emad tõ­husat
kaasabi osutasid. Tuledes sä­rava
jõulupuu juurde kogunenud las­tele,
nende vanemaile ja teistele las-iesõpradele
ütles teretulemast kooli
juhataja Hilja Teose, mispeale ühi­selt
klaveri saatel lauldi„Üksroo^i-ke
on tõusnud..."
jõuluevangeeliumi (Luuka 2) luges
läienduskooli õpetaja Tiiu Põldma.
Sellele järgnes,, Püha ö ö . . ."laulmi­ne.
•
-lühikese jõulukõne ja palvuse pi-da
J koguduse õpetaja, abipraost Hei­no
Laaneots. Nende osalejate huvi­des,
kes eesti keelt ei valda, põimis
õpetaja oma kõnesse ka ingliskeel­seid
lõikeid, järgnes ühiselt lauldud
„Joy totha World..."-
Eeskavas ettenähtud klaverisoolo
pidi kahjuks ära jääma noore etleja,
Veronica Poola äkilise haigestumise
tõttu.
Llvandi ,,Ema, miks? . . . " kandsid
ette. teise klassi õpilased Mark Alto-saar,
Juhan Nurmberg, Leo Silman ja
nende klassijuhataja.
Siis oli aeg käes koorilauluks. Koo-likoor
esitas kolm laulu h^likunst-niku,
mag. Karl J. Raudsepa |claveri-saatel:
,,Jõulukellad" (A. Maasälo],
„|õululaul" (A.Läte) ja„Lumemees"
(eestikeelne lastelaul, seatud tuntud
ingliskeelse jõululaulu viisile). Vas­tavalt
täienduskooli tänavusele
koosseisule osutus koori.kõige mõõ­duandvamaks
liikmeks väike hella­kene,
Tiiu Nurmberg, kunailma te­ma
kaasalaulmiseta oleks seal t^gu
olnud ,,Meeskooriga" (kuigi väik­seist
mehist koosnevaga).
ülesande kallal ja valmistasid kuula­jaskonnale
rohkesti rõõmu.
Ühislaule saatis klaveril Karl J.
Raudsepp.
Jõulupüulised polnud veel eeska­vale
järgneva ühislauluga, ,,Jõulu-taadi
ootel", lõpulegi jõudnud, kui
juba tugevat koputamist uksele kost­ma
hakkas.Tulijaks osutus Jõuluva­na.
Vaevalt oli kaugelt-tulnu istet
võtnud, kui ta pika nimestiku lahti
rullis ja selle järele lapsi oma juurde
kutsuma hakkas. Kutse, peale tuli
pisitillukesi, kellele see oli nende elu
esimeseks kokkupuuteks Jõuluva­naga,
kuid tuli ka neid, kellele Jõulu­vana
ja tule«*minek mingiks uudiseks
polnud; Oli neid, kellele ühestainsast
pilgust Jõuluvanale piisas, et üleni
punastudes ema rüppe tagasi põge­neda,
kuid oli ka neid, kes Jõulutaa-diga
nagu oma vanaonuga koduselt
vestlesid.
Jõulupuu eeskavälisele osale pani
punkti täienduskooli õpetaja, Katrin
Heyducki poolt seatud Jõulunäidend
,,Kurb kuusekene", kus osalised
olid: Kuusekene.— Mark Altosaar;
Ingel — Andres Altosaar; Ji^tustajad
— Juhan Nurmberg ja Leo Siiman;
Röövel — Peeter Smeets; Poiss —
Erik Bubleit; Metsloomad — Krist­jan
Bubleit, Andres Heyduck, Tiiu
Nurmberg, Allan Siiman jä Michael
Smeets. Kõik etlejad olid südilt oma
Nagu kordja kohus, olid Jõuluva­nal
kaasas ka kingitused, mida nende
saajad pidid lunastama näidates, mida
nad seks puhuks õppinud olid. See
tingimus kehtis ka täienduskooli ju­hataja
ning õpetajate, samuti pr.
Paabo ning kirikuvanema Nikolai
Karklini kohta. Nii .sai jõuluvana
salmikeste ütlemist, küll deklamat­siooni,
laulu ja isegi klaverimängu.
Mõni mudilana sooritas oma katse
nii sosinal, et öeldu ainult tema ja
Jõuluvana omavaheliseks saladu­seks,
jäi. Ometi leidus ka mõni, kelle
käest mingi väega ainustki silpi väl­ja
meelitada ei saadud. (Mõistagi pole
selles midagi ühist Washingtonis hil­juti
puhkenud n.n.„Fifth Amendmen-ti"
taudiga). Keegi aga kingituseta ei
jäänud, kuna võlglased ajapikendust
said järgmiste jõuludeni ning Jõulu­vana
asus koduteele tühja kotiga,
kuna talle saateks ühiselt lauldi
,,Läbi'lume sahiseva..."
Täienduskooli daamide ja laste
emade poolt korraldatud rikkalik
kohvilaud lõpetas kogunemise jõulu­puu
juures. Kogu sündmus toimus
sujuvalt kulgevas perekonnapee
sundimatus ja hubases õhkkonnas ia
mitmed perekonna-albumid rikastu­sid
fotodega südantsoojendavaist
jõulustseenidest, tänu tähelepaneli­ke
isade nobedale kaamerakäsitse-misele.
Kahju ainult, et Henn Paabo
Just Jõuluvana külastuse ajal puu­duma
pidi.
' • KARLUTSAL
Minnesotas 1983. a. peetud laskevõistlustest osavõtjaid. Ees, vasa­kult
- M. Raigna (Min.), L. Pobul (Min.), I. Kase (T.B.), L Liig va Id
(T.B.), taga L. Palumäe (T.B.), A. Sokk, (T.B.), E. Sokk (T.B.), Johanson
in.), T. Raid (Min.), H. Teramaa (T.B.), V. Raigna (Min.), T. Troide
8n.],A. Kalda (T.B.) ja A. Kask (Min.).
© 0
Thunder Bay'8 elavad eestlased,
vaatamata vähesele arvule, on Ka­nada
eestlaste hulgas oma sportli­ku
aktiivsuse poolest arvatavasti
Toronto järel teisel kohal. Saadud
andmetel arvestatakse seal 85 pe­rekonda.
Nende eelistatuimaks
spordialaks on laskeport, mida nad
viljelevad juba üle 20-ne aasta.
Peale laskurite on seal veel mõned
väga head murdmaasuusatajad.
Ulekanadalise kuulsuse on aga
saavutanud Tami Saj, kelle ema on
eestlane ja kes võistleb defektiiv­sete
laste ujumisvõistlustel ja möö­dunud
suvel Torontos peetud võist­lustel
võitis uute Ontario rekordi­tega
viis kuldmedalit. Vabaaja
meelelahutusena harrastatakse
ja
raist.
KGB spiooni Hamanrt ^^^E.^ - ESIMDAJA
autasustati ordeniga
STOCKHOLM - Siberisse asumise­le
deporteeritud Eesti Vabariisi diplo-maadi
poeg Arthur-Johan Tuldava saa­bus
Rootsi 1955.a., olles saanud N.
Liidus põhjaliku väljaõppe lutiretege-vuse
alal. Ta infiltreerus REE-^se, tegut­ses
eesti keele lektorina Gimo rahvaüli­koolis
ja andis välja isegi eesti keele
õpiku rootslastele. Tema tegelikuks
luureülesandeks oli asuda tööle luure-tegevuse
alal USA-s. Ta külastas New-
Yorki, kus tal „ärähüppamise" ette­käändel
olid läbirääkimised ka USA
luureasutustega. N^ed läbirääkimised
ebaõnnestusid, kuna USA-l puudus
usaldus tema suhtes. Ta pöördus tagasi
Rootsi ning varsti seejärel 1963.a.
„hüppas tagasi" N. Liitu. USA luure-asutused
avaldasid hiljem täpse ülevaa­te
läbirääkimistest Arthur Hamaniga
(selle nime all tegutses A.-J. Tuldava
kogu oma lüuretegevuse perioodil
Rootsis) ja tema spiooni väljaõppest N.
Ludus. Eestis avaldas ta Arthur Hä­man'i
nime all mälestuskilde „SõiDrad ja
vaenlased", mis ilmus 1967.a. VEKSA
ühingu,,Kodumaa" väljaandel, ilma
raamatu tiraažiarvu märkimiseta.
Hiluti ilmus okupatsioonilehe,, Nõu­kogude
Õpetaja" 4. oktoobri numbris
teadaanne, et Tartu Riikliku Ülikooli
kateedrijuhatajat ja dotsenti Juhan Ar­turi
p. Tuldava't on autasustatud Töö­punalipu
ordeniga.
- (Balt-jPress)
5875 Cavendish Blvd. Apt. 801
Montreal P.Q.H4W 2K9
Tel. (514) 488-6228
B Ka N . Liidu ruumirelvade prog­ramm
sai suure tagasilöögi kui tuli
hävitas ta ainsa ,,lendava laboratoo­riumi".
Kuna Moskval ametlikult
sellist programmi ei ole, piirdus sõ­num
ainult ühe lausega.
;IMJlilltillllll)llilll)llil||tlili|||)|Uliiilllllll))UiUllllIlltllUIU)l
f
® Kolmap., 31. detf Eesti Maja
uueaasta vastuvõtu ball algusega
kl 19.00.
§ Neljap. 1. jaan. EKL'i uusaasta
vastuvõtu brunch Tartu College'is
algusega kl. 12.00.
® Reedel, 16. jaan. Eesti Ohvitse­ride
Kogu aastavahetuse koosviibi­mine
tartu Gollege'! kohviku ruu­mes
algusega kl. 19.00.
(B) Pühap., 18. jaan. Eesti Rahvus­teatri
Kirev pärastlõuna lEesti Ma­jas
algusega kl. 16.00.
- 0 . Haamer
Sellega alustati juba ajal kui linna
nimeks oli alles Port Arthur. Nende
organisatsiooni esimesekr vapiks oli
sini-must-valgel põhjal ole- püss, ka­la
ja väike^ pall; nimega Estonian
Game-Sport Club, Port Arthur, Ont.
Hiljem liitusid nad Eesti Seltsiga,
asutades selle juurde spordiringi, mis
on kujuned seltsi aktiivsemaks,
osaks. Esimese laskevõistluse pida­sid
USA-s Minnesota osariigis elava­te
eesti laskesportlastega juba 1966. a.
Võistlus peeti Thunder Bay läheda
eestlase V. Oja talus, kus tulid võitja­teks
1 0 9 3 silmaga. Minnesota eestla­sed
saavutasid 1 0 8 8 s. Võisteldakse
väikekaliibriliste püssidega, kolmest
asendist 1 0 lasuga. Tulemused arves­tatakse
mõjema meeskonna viie pa­rema
laskuri silmade kogusummaga.
Alates sellest võistlusest on võistel-.
dud pidevalt, vaheldumisi Thunder
Bay's ja Minnesotas. Selleaastane
2 1 . võistlus peeti 31. augustil
Thunder Bay läheduses eestlaste
„Sillaoru" talus/
> Võitis Thunder Bay eestlaste
meeskond koosseisus: Eric Sokk -
2 6 6 , Allan Sokk - 2 6 5 , Harry Tera^
maa - 2 6 3 , Ilmar Kase ^ 2 5 5 , Andrei
KÄlda - 2 4 9 jä Lembit Liigvald- 238^
kogusummas 1 2 9 8 silma. Minnesota
eestlaste meeskond, koosseisus Tiit
Raid - 263, Arkadi Kask - 2 6 0 ,
Lembit Pobul - 2 4 3 , Mark Raigna-
2 3 1 , Vello Raigna - 2 2 9 ja Robert
Pobul - 2 1 2 , sai kogusummas 1 2 28
silma. Nende aastate vältel on Thun­der
Bay meeskonna parim tagajärg
olnud 1982. a . - 1 3 1 6 silmaga ja Min­nesota
meeskonnal 1 9 8 5 . a. - 1313
silmaga. Võistlustel on võitjaks tul­nud
ja väljapandud karika võitnud
Thunder Bay meeskond 1 5 ja Minne­sota
meeskond 6 korda. Kaks võistle­jat,
Harry Teramaa Thunder Bay'st
ja Tiit Raid Minnesotast, on võistel­nud
kõikidel võistlustel. Pärast võist­lusi
toimub alati ühine sõbralik koos­viibimine.
Omavahelisi laskevõistlusi väike-kaliibrilisest
püssist peeti sel aastal
kolm korda. Võisteldi kolmest asen-dist
20-ne;lasuga, kus. võitjaks arves­tati
kahel parimal võistlusel saavuta­tud
silmade kogusumma. Võitjateks
tulid; Eric Sokk, Allan Sokk, Harry
Teramaa. Andrei Kalda ja Lembit
Liigand. Nendest Eric Sokk oma kak­sikvenna
Allan'iga airas Toronto
meeskonnal 1980J a. Stockholmis
peetud Esto laske\^,õistlustel võidu
saavutada, kus Allan tuli teiseks,või-tes
hõbemedali, ja mt kolmandaks
pronksmedaliga. Omavaheline võist­lus
täiskaliibrilisest 'püssist loo m
5 lasuga
peeti 7. sept., kus võitjaks tuli A.
Sokk 123, teiseks L. Liigand 120 ja
kolmandaks A. Kalda 118 silmaga.
MEELELAHUTUSED
Harrastatakse kalapüüki ja jahipi­damist.
Kalapüügivõistlusi peeti sel
aastal kolm korda. Esimene — forel-lipüügiks
peeti 8. märtsil Ülem-järvel
jääpüügina 10 km kaugusel
linnast. Võitjaks tuli Andrei Kalda,
kelle forell kaalus 3,1 kg. Teiseks
Richard Sokk - 3,075 kg ja kolman­daks
Ain Karm - 2,880 kg. Teine
võistlus peeti eesti talu läheduses
olevatel järvedel kohapüügiks, Esi­koha
saavutas Andrei Kalda, teise
Rita Kalda ja kolmanda Allan Sokk,
kelledepüütud kohad olid kõik alla
kilo. Suurima haugi püüdis sellel
võistlusel Lembit Liigvald, kelle saak
kaalus 5,380 kg. Kolmas võistlus pee­ti
samadel järvedel, kus esikoha saa­vutas
Jakob Millsver-1,1 kg kohaga.
Teiseks tuli Kalju Õun - 1,025 kg.
Suurima haugi püüdis jällegi Lembit
Liigvald, kaaluga 4,925 kg. j
Jahti peetakse peamiselt põtrade­le.
Sel sügisel Andrei-Kalda lasi oma
põdra juba esimesel jahipidamise
päeval ja teised kõik järgmistel.
Thunder Bay head jahimaad põtrade
laskmiseks ön tuntud ka meie Hamil­ton'!
ja Toronto jahimeestele, kes
seal sageli on jahil käinud.
HARALD RAIGNA
^uusapäevad
veebruaris
Vermondis
Seekordsed suusapäevad USA-s
toimuvad, nagu mineval aastalgi, esi­mesel
veebruari nädalalõpul Ver-mondi
osariigis Pico Peak'i suusa­kuurordis.
Paari miili kaugusel asu­vas
motellis (Grey Bonnet Inn) on
reserveeritud üks korrus osavõtjate
majutamiseks koos toiduga. Kogune­mine
algab reede õhtul 6. veebruaril
ja laupäeva hommikul toimuvad
omavahelised mägisõidu võistlused
vastavalt iga osavõtja NASTAR süs­teemi
händikäpile. Laupäeva õhtul
on ühine õhtueine ja koosviibimine
(OOS võitjate austamisega.
Motellis on saun ja siseujula, mida
meie suusasportlased möödunud
aastal terve nädalalõpu kestel ohtralt
kasutasid. Pühapäeval jätkub mägi-suusatamine
igal oma käe peal, kuid
lähem ümbruskond pakub suurepä­raseid
võimalusi ka murdmaasuusa­tamiseks.
Nii näiteks algab Grey
Bonnet motelli tagant kohe ilus suu-sarada,
mis kulgeb miilide viisi läbi
lumerüüs mägise metsamaastiku.
Mägisüusatamise võistlused lau­päeval
korraldab juba sellel alal
suurte kogemustega suusasportlane
Riho MjBlts, krs kutsub käesolevaga
kõiki aesti mägisuusasportlasi osa
võtmj^ä kellelt saab täpsemat infor­matsiooni
selle osa kohta telefonil
õhtuti [516)671-5669. Ühismajutami-se
informatsiooni annab ja reservat­sioone
võtab vastu sel aastal jälle
Lembit Puström, kelle telefon on
(201)263-3073 ja aadress 40A Birch-wood
Lane, Boonton, New Jersey
07065. Ilma toiduta ja soodsamate
hindadega, eritiperekondadele laste­ga,
saab motellitube üürida mitte
kaugel Rutland'i Holiday Inn'is. Sel­le
kohta võib saada täpsemat infor­matsiooni
Riho Meltsilt.
a
5
õ
a
a
õ
5
D
n
a
õ
a
õ
õ
n
a
5
5
ä
ca
5
õ
õ
CD
m
m
m
E
o
õ
õ
õ
n
õ
5
n
5
5
a
õ
s
õm
a
m
m
m
m
m
a
5
õ
•
•
5
5
•
õ
3
3
•
a
š
. a
S
õ
•
õ
a
a
m
m
§
õ
õ
m
m
n
5
n
õ
a
õ
a
Q
o
n
õ
a
a
u
5
õ
a
õ
õ
õ
•a
ä
5
m
m
m
m
m
õ
£
E
D
Õ
n
E
õ
a
õ
s
n
D
Toronto eesti
organisatsiooiiide
tegevuskalender
Jaanuar: Pühap., 11. — Maleklubi Paul Kerese mälestusturniir.
Pühap., 18. — Eesti Rahvusteater. Harjumaalaste Koondise pere­kondlik
koosviibimine. Neljap., 22. - E.P. Klubi Torontos koosviibi­mine.
T.E. Aiandusklubi loeng. Laup., 24. — T.E. Võitlejate Ühingu
aastapäeva pidu. Pühap., 25. — Taliharja pidu.
Veebruar: Laup., 7. — Saariaste Ühingu pidu. Laup., 14. — T.E.
Meeskoori Vabariigi aastapäeva tähistamise koosviibimine. Nel­jap.,
19. — E.P. Klubi Torontos koosviibimine. Reede, 20. — E KN
väliskülaliste vastuvõtt. Laup., 21. — T.E.S. Lasteaia Vabariigi
aastapäeva pidu. Pühap., 22. — T.E. Seltsi Vabariigi aastapäeva
aktus. Neljap., 26. — T.E. Aiandusklubi loeng. Laup., 28. — Estonia
orkestri kontsert.
Märts: Pühap., 8. — ,,Põhjala Tütarde" moenäitus. Teisip., 10. ~
Harjumaalaste Seltsi peakoosolek. Pühap., 15. — Võrulaste Koondi­se
kokkutulek. Kolmap., 18. — Tartlaste Seltsi peakoosolek. Neljap.,
19. — E.P. Klubi Torontos koosviibimine. Laup., 21. — Estonia koori
kontsert. Kolmap., 25. T.E. Ühispanga peakoosolek. Neljap., 26.
T.E. Aiandusklubi loeng. Laup., 28. — T.E. Võitlejate Ühingu ja
Soomepoiste Klubi sõduriõhtu. Pühap., 29. -T - T.E. Meeskoori
aastakontsert.
Aprill: Laup., 4. - Eesti Rahvusteater. Pühap., 5. - T.E. Seltsi
Kevadpopurii. Pärnumaalaste keVadmoenäitus. Neljap., 9. — E.P.
Klubi Torontos koosviibimine. Laup., 11. — T.E.S. Lasteaia moenäi-tuse
peaproov. Pühap., 12. — T.E.S. Lasteaia moenäitus. Invaliide
Toetava Naisringi loterii. Maleklubi kevadturniir. Pühap., 26. — T.E.
segakoori juubelikontsert. Gaidide ja skautide malevate jüripäeva
paraad. Neljap., 30. — T.E. Aiandusklubi loeng.
Mai: Pühap., 3. - E.P. Klubi Torontos loterii. Laup., 9 . - Lasteaia
lõpupidu. T.E.R.R. „Kungla" Maiball. Pühap., 10. - T.E.S. Täien­duskooli
emadepäev. Neljap., 21. - E.P. Klubi Torontos peakoosolek.
Juuni: Neljap., 4. — E.P. Klubi Torontos koosviibimine. Laup., 20. —
Hiidlaste Seltsi jaanituli. Teisip., 23. - Maakondliku Esinduskogu
Võidupüha tähistamine ja jaaniõhtu.
September: Laup., 12. — T.E.S. Lasteaia algus. Neljap., E.P. Klubi
Torontos koosviibimine. Pühap., 20. — Järvalaste Kogu aastapea-koosolek
ja perekonnajõhtu. Maleklubi 37. a. turniir. Laup., 26. —
T.E.S. Lasteaia peakoosolek. E /M Torontos SügisSimman. Pühap.,
27. - E/M Torontos Brunch.
Oktoober: Pühap., 4. — Gaidide ja Skautide malevate aastakoos­olek.
T.E. Meeskoori aastapäeva perekonnaõhtu. Neljap., 15. — E.P.
Klubi Torontos koosviibimine. Pühap., 18. — T.E. Segakoori aasta­päeva
tähistamine. Neljap., 22. — Organisatsioonide kalendri koos­tamise
koosolek. Laup., 24. — T.E. Skaudisõprade Seltsi sügispidu
„Kotkajärve Ball". Pühap., 25. — Mulkide Seltsi koosviibimine.
Neljap., 29. — T.E. Aiandusklubi loeng. Laup., 31. — T.E.S. Lasteaia
Mardipäev.
November: Pühap., 1. — Invaliide Toetava Naisringi moenäitus.
„Põhjala Tütarde" jõululaat. T.E. Võitlejate Ühingu peakoosolek.
Laup., 7. — Hiidlaste Seltsi mardipidu. Eesti Rahvusteater. Neljap.,
12. — E.P. Klubi Torontos koosviibimine. Laup., 14. — T.E. Seltsi
aastapäeva pidu. Pühap., 15.— Etnograafilise Ringi pärastlõuna.
Laup., 21. — Toronto Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi pidu. Neljap.,
26. - T.E. Aiandusklubi loeng. Laup., 28. - T.E. Võitlejate Ühingu
Vabadussõja alguse tähistamine. Pühap., 29. — E.P. Klubi Torontos
jõululaat.
Detsember: Laup., 12. — T.E.S. Lasteaia jõulupuu. Pühap., 13. —
T.E.S. Täienduskooli jõulupuu. Neljap., 17. — E.P.vKlubi Torontos
jõulukoosviibimine. Reede, 18. — T.E. Meeskoorija Estonia orkestri
jõulupuu. Laup., 19. — T.E. Segakoori jõuluõhtu. Neljap., 31. — E /M
Torontos uusaasta vastuvõtu ball.
1988
Jaanuar: Pühap., 10. — Maleklubi Paul Kerese mälestusturniir.
Pühap., 17. — Harjumaa Koondise perekondlik koosviibimine. Nel­jap.,
21. — E.P. Klubi Torontos koosviibimine. Neljap., 28. — T.E.
Aiandusklubi loeng. Laup., 30. — T.E. Võitlejate Ühingu aastapäeva
pidu. Pühap., 31.— Gaiderkogu Tahharja pidu.
Veebruar: Laup., 13. — T.E. Meeskoori koosviibimine. Neljap., 18,
— E.P. Klubi Torontos koosviibimine. Reede, 19. — E KN välisküla­liste
vastuvõtt. Laup., 20. — T.E.S. Lasteaia Vabariigi aastapäeva tä­histamine.
Pühap., 21. — T.E.S. Vabariigi aastapäeva aktus. Neljap.,
25. — T.E. Aiandusklubi loeng. Laup., 27. — Estonia orkestri
aastapäeva pidu.
Märts: Laup., 12. — T.E. Segakoori lõbus laupäevaõhtu. Pühapi, 13.
— Hiidlaste Seltsi peakoosolek. Neljap., 17. — E.P. Klubi Torontos
koosviibimine. Pühap., 20. — T.E. Meeskoori aastakontsert, Kol­map.,
23. — T.E. Ühispanga peakoosolek. Neljap., 24. — T.E. Aian­dusklubi
loeng. Laup., 26. — T.E. Võitlejate Ühingu ja Soomepoiste
Klubi sõduriõhtu. Pühap., 27. — T.E. Seltsi Kevadpopurii.
ApriU: Laup., 9. — T,E.S. Lasteaia moenäituse peaproov. Eesti Rah­vusteater,
Pühap., 10. T.E.S. Lasteaia moenäitus. Invaliide Toetava
Naisringi loterii. Maleklubi kevadturniir. Neljap.; 14. r- E.P. Klubi
Torontos koosviibimine. Pühap., 17, — Pärnumaalaste Seltsi kevad-moenäitus.
Pühap., 24. — T.E. Segakoori kontsert. Gaidide ja
skautide malevate jüripäeva paraad. Neljap., 28. — T.E. Aianddus-klubi
loeng.
Mai: Pühap., 1. - E.P. Klubi Torontos loterii. Laup., 7. - T.E.S.
Lasteaia emadepäev ja lõpupidu. Pühap., 8. — T.E.S. Täienduskooli
emadepäev. Neljap., 19. — E.P. Klubi Torontos peakoosolek.
Juuni: Neljap., 2. — E.P. Klubi Torontos koosviibimine. Neljap., 23.
— Maakondliku Esinduskogu Võidupüha pühitsemine ja jaaniõhtu.
Laup., 25. — Hiidlaste Seltsi jaanituli.
Ürituste kuupäevade muutmise või tühistamise puhul palume
teatada ürituskalendri pidajale: 0. Piil, tel. 466-6237.
n
n
n
n
n
5
a
o
ä
n
õ
s
n
Sl
iü
m
§
5
5
ä
n
n
n
a
õ
w
txi
Sl
5
in
ni
m
n
õ
B
5
5
5
ii
SL
c
a
õ
m
5
m
õi
m
n
2
iil
n
S
5
n
n
5
n
n
il
5
m
s
n
5
m
5
m
m
n
n
n
ID
Õ
n
M
n
a
n
u
n
»
õ
a
m
tn
zi m
m
m
n
w
n
m
n
õ
n
iü
n
ii
o
ci
5
i i s i i i i i g i i i i i i i i a M G M a i i i i i D i i o n a i i i i i D i i o i i B i i D i i B i i a i i D i i i n n i i B i i i i i i a i i a i i a i i B i i i i i B i i D i i D i i i i i m i i i i g i i i i i i i j M g
ala
TTWAY HERBALIST
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A. TOIGER'i poolt.
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1N6. Tel. 463-5125
"'wt ii'iwi II irm tl nw II m II rw ii "nn ii im ii I M i r
362 Danforth Av®.,
Tc^ontQ, Ont. M4K 1N8
(416) 466-1951
(416) 466-1502
FLOWERS & QIFTS
yUlDE SAATMINE ÜLEMAAILI^SES ULATU9ES.
Matuseks — pgtriad jft lillcfkQrvid.
Pi8uySljakorvid«
M ^ W S Ü i i k e e ^ m d A— kullaaepa^m^reyal^iivkera©
rnika-;' naha Ja puünfk^r^üsd alal.
Rättgitak9.a aastUäti ia ingUf^
. _ A v ; a S i d : äHp p.l.^ lÄup^aval a.3Q-M0.
Eesti
Moodusi
B-seerii
Hoolimata majani
kindlatest tingimusj
raamat eksiilis suuti
da. Rohkem kui nelij
tat eksiilis viibimis
raamat õigustatult kj
Eesti algupärane kij
guluses meie rah^
näitajaks ja meie
säilitajaks, aga kuil
tuuritarvete rahuldj
pole meie kirjandu
elav kui ktimmekonj
aga see on siiski püi
jooksul väga palju d
kultuurivaramu88e,[
pagulusükindusev!
le lootuseandjaks,
relvakski, kui seda
väljendada.
Pöördume mõningt
meie pidevama ja oi
tute tootja, Eesti Kirj
tüvi poole. Meie küsi
Bernard Kangro, selj
rektor ja töötaja El
peale.
— EKK asutamisi
täitub tänavu 35 ai
teoseid on selle aji
nud?
— Kui arvestada k|
eri seeriat, A- ja B-ilmumisel
praegu v36|
— Ütlete A- ja B-loomustaksito
neil
vahe on neil liigi p(
viisilt?
— A-seeria sisaldt
va, samas formaadi
ühtlase rea ~ romaaj
novellikogud. Needl
sarjadesse, müügif
poolsarjadesse. Prai
3 1 . poolsarja viimai|
raamatud on liikide
kogud, pilditeosed,]
tud, monograafiad, t
Müük on toimunud!
liikmeskonna kaiuh
de põhimõttel, kun|
me muudele saatnu(
Seda viimast mood|
kohane nüüd kini
viia.
— Mainisid mui
raamatute tellimif
see seisab? |a mikf
duse kindlamale ai
ja?
Eesti isesel
unušti
Kuna Eesti kuul
selt Sovjelimaa kü
takse ka Eeslit ena
matutes, mis käsitl
,,Library of Niit
raamatukogu"), m
Time-Life Bookf,
sab ka veidi Eesti
matus, mille nimi
Union" („N. Liit"
See on suur pun
de värviliste fotod
Sovjetimaa elu võ
tust vaatevinklist,
takse lühidalt leh
seisab, et eestlase
skandinaavlased,
soomlastega. Eest
e.nesekultuuri välj
lupidu", millega ai
ja mida peetakse i
Tallinnas. Seal o
lauljat ja kuulajal
Üks laulja ütles:
Leninile ja viima
vaste sõprusele,
vahel, kuulub me
Raamatus ei öel
kunagi olnud ises
Üks;värvifotodi
Eestist, ühe kloost
has nimega „Piuk
Lätlastest on k
kus rahvariides
vad rahvamuusiki
ehitajatele. Fotod
ehitus ;käib seal
jõuga.
Muide, raamat
on N. Liidu rahv
rahvus oh märgil
rem osa (põhjapo
sellel kaardil vär