Meie Elu = Our life, November 7, 1985

              (1862) 1985
Vaimu Ko-istituudist),
tud õp. Hel-bst
Valdeko
lat ja paneb
ts omas elus.
oma pere-
[eeskujuks ja
olmandaks,
lahyast ja on
]ud Kristuse
[le eesti rah"
tuses",
[stooriumi ja
tsüsele, jääb
fkaarõpetaja
letesse ja te-braostkonna
jridast kuni
Isikuni Kali-
I " • • • '
IH. Rüdmik
teenib taka
imalateenis-viimased
7
|ja haigeid ja
i k k u lahku-lik
on Onta-tele
tuntud
le raadioju-
:us ta jutlus-
|ti eestlastele
jutlustab
paar korda
u-Eestis ela-
W tugevu-
•iimased 26
on H. Rüd-lilma
7 korda
rohkem kui
Imaailmlises
E.R.
üse
Sl
• "'mi
i l i l
lestmoodus-
|a üle $1.200 •
see mõt-flline
,ikau-loodses
tsi"
i andestata-arjalidemee-metajaterik"
ele, mis tau-seks
muutu-semete
heit-
„runimage
ahenduspai-t,
nende dol"
Ita pole,, era-a'vad
ja kus;
f^sedarahva-mida
kaasa
(asemete rais-
'I •
järel sulgus,
raldajail vee!
Ima-heitmise-ire
„iahingu"
jpakkida üle-
Jtadajärgmis-
.koostada ra-
.i
j/ab kogudus,
Itub Naisringi
]älitsus kogu-
)ppuonNais-mõned
pere­ettevõttena,
looga käimas
taditsioonilise
[aupäeval, 16.
)ublikule ava-
|ari kaks täht-loterii,
kus
te .loosimisele
(e söögisedelil
\e maitsete ra-jeid,
pirukaid
ainult kõige
|ejad unistada
••-ts-:'
m
m
mi
m
' IM •
liii-­Kr
ii
ai;;;'
il
i
iV;::-
j " :•
I.
1}
• / •
V.
„Meie Elu" m,m (1862) 198S MELJAPÄEVAL, 7 NOVEMB^It^ T-HURSDAY, MOVEMBER 7
BSS23>
Soome poolt vaadatuna
3.
EESTLASTE MUISTNE
VABADUSAEG ^
Kui me nüüd nägime, kui palju on
eestlased maha jäänud peaaegu kõigis
asjus oma suguvendades|t siinpool
Soome lahte, kui vilets pn nende olu­kord
nii mitmestki küljest, kui vana-moodsed
tsiviliseerimata on nende
kombed, siis kerkib ül^s küsimus:
mis küll on selle põhjuseks? Kas on
nad loomult halvem, saamatum rah­vas
kui.soomlased? Seda nüüd küll
sugugi mitte.
Seitsesada aastat tagasi, kui saks­lased
esmakordselt maale tiidid, olid
eestlased juba hästi töökad põllume­hed
ja mesilastepidajad, samai ajal
kui Soomes veel' põlluharimisest
suurt rohkem ei osatud kui veidi
' alepõletamist ja meie rahvas peaasja-likuh
küttimisest ja kalastamisest •
elatus. Tollal olid eestlased- me|st
palju ees.
•\ Neil olid suured rahvarikkad
•',külad, kus oli palju karja ja igasugu
.. varandust. Sakslaste vallütussodade
f kroonikates on sageli juttu sellest,
' kui palju hõbedat ja kulda nad said
eesti külasidrüüstates. Oli ju eestlas­tel
ka mingisugune rijklik kord. See
oli sedamoodi, et igasl külas dii pea­likuks
vanem.Need külade vanemad
, moodustasid vallas mingiinõukogu ja
üks neist vanemaist oli valla ehk
kihelkonna vanemaks. Kihelkonda-devanemad
pidasid nõi^ jällegi maa­kondlikel
„kärajater'.
SAKSLASTE SURVE ALL •
Aga pärast seda on paljude* aasta­sadade
orjus saksa härraste all rau-gestanud
eestlaste jõu ja takistanud
neid edasi arenemast. Algul, kui Ees­timaa
vallutati, voeti neilt ära ainult
maä,*mis sai härraste omaks, ise nad
. jäid muidu vabadeks. Aga küna eest­lane
on üpris kangekaelne ja vaba-,
dustarmastav, siis ei võinud ta taluda
seda võõrast võimu ning üks ülestõus
puhkes teise järele. Mässud suruti
ülevõimuga maha ja iga sellise üles­tõusu
järele läks rahva .olukord hal­vemaks.
Lõpuks ei jäänud eestlasele
' enam mitte kui midagi, isegi mitte
oma enda vaest ihu ja hinge, fcõik oli
härra oma. See härra pidas teda oma
raudse kämbla all, niiet sellesarnast
rõhumist pole mujal palju kuuldud
ega nähtud.. ,
Soomes ja Rootsis said tol ajal
sõnad ,,eestlane" ja ,,ori^' sama tä­henduse.
Härra võis ilma karistust
kartmata oma alamat kasvõi tappa,
kuna ta oli nendele kohtunikuks. Kui
MEA ROOTSI AEG. remim edenema hakanud. Maaostu-
Siis, umbes 300 aastat tagasi, sat- de kaudu oa eestlased saavutanud
tusid Eesti- ja Liivimaa Rootsi võimu üha rohkem jõudu ja suuremat edu.
alla ja eestlastele köitsid vaheks
ajaks veidi vähem rasked päevad. flärgneb]
Rootsis ei ole kunagi orjust olnud,
seda ei tahetud siis taluda ka võide- J^^^^ I^^^^s Krohni raamatust
tud maal, igatahes mitte selle kõige MSoome sugu", 1887]
rängemal kujul.Tõsi küll, täiesti kõr-valdada
orjust ei saadud, aga üsna
kõvasti leevendad seda siiski. Vare- TimmaS
mait võis härra näiteks panna nii
p^lju teopäevi kui tahtis ja nõuda
muid lisatöid nagu talle meeldis, aga
hiljem niäärati seaduskohased nõud­mised
nn. vakaraamatute kohaselt.
Samuti valvati paremini õiguse jä­rele
ja karistati neid, kes liiga hal­vasti
oma orjadega käitusid. Kol­mandaks
asutati koole ja ülikool,
ning anti avalikult teada, et neisse
pääsevad nii sakslased kui ka eestla­sed
ja lätlased. See ajajärk oli siiski
ainult nagu päikese välgatus pilve-praost.
Kui Läänemereäärsed maa­konnad
j äiv Vene alla, oskasid saksa
härrad jälle kõik oma endised pii­ramata
õigused tagasi saada.
•ORJUSEST VABANEMINE
Alles käesoleva sajandi alguses
kuulutas õilsameelne, Vabadusttaot-lev
keiser Aleksander I eestlased ja
lätlased orjusest vabaks. N i i sai aasta
1819 tähtsaks pöördepuntiks eestlas­te
ajaloos. See oli suur õnnistus ja.siit
peale on eesti rahvas saanud õieti
arenema hakata.' Seegi oli ikkagi ai-nuh
poolik tegu ega suutnud kõrval­dada
kõike viletsust. Kui Aleksan­der
II aastal 1863 vene orjadele va-
Kanada Akvarellistide Ühing —
The Canadian Society of Painters in
Water Colour — tähistab tänavu oma
teemant-juubelit. 60. aastapäeva pi­dustused,
millest võtab osa ka Kana­da
kindralkuberner Jean Sauvö
leiavad aset Arts & Letters Klubis,
Torontos. Juubeli puhul toimub ka
rida näitusi. Regulaarne aastanäitus, nestünud kunstilist üritust, kui mitte
nimega „Hot Water Colour Show", loova organisatsiooni 30. aastä-
Eesti Kunstnike Koondis Torontos 30. juubelinäituselt. Esireas vasakult - A. Aedma, K. Käärid, E. Relvik,
S. Soovere, J. Tanner. Tagareas — M, Uesson, H. Herman, A. Vomm, A. Lee, M. Pihla, T. Kadak, E. Milvek,
R. Antik, A. Mihkelsoo, M. Järve, professor A. Hutri Helsingist. (Näitusest osavõtnud kunstnikest puui"
EKKT president B. Vomm, R. Saaring, H. Silberberg). Foto - S. Preem
EKKT kunstinäituse
järelrepliigid
Kunas me veel märgime ühte õn-.
99 ooviE tutvust (6
avati 18. okt. Harbourfrondis suure
hulga kunstisõprade juuresolekul.
Näitus kestab 10. novembrini. .
4.. nov. avati 0'Keefe Centre'ls
suur akvarellide näitus, mis organi­seeriti
The National Ballet of Canada tukogu-galerii ruumes 22:28. oktoob-erikomitee
poolt. See kannab nime ™ 1985, tõi see kokku üle 1100
„A Diamond Jubilee Salute to the külastaja. Külastajate repliigid olid
Canadian Society of Painters in ülistavad, tunnustavad, huvitatud.
päeval? Pealegi kus EKKT juubeli­näitus
oli üks õnnestunumaid kõiki­de
näituste sarjas möödunud aastate
jooksul. ,. •
Toimunud Metro Kanada raama-
Water Colour", ja kestab 23..nov.
Detsembris toimub näitus
McDonald Gallery's, mis asub ühes
Ontario valitsushoones. Sääl esita­takse
esmakordselt „Diamond Jubi­lee
Collection", mis koosneb 60-st-selekteeritud
Kanada akvarellist.
Sama kogu esitatakse näitusel ka
Londonis, Inglismaal, tuleva aasta
baduse andis, said need samal ajal ka. märtsis-aprillis, mille Järele need
tööd lähevad kuninganna perma-
Kõigil mainitud näitusil esineb eesti
kunstnikest Osvald Timmas. 0'Kee-maad,
kus nad tööd võisid teha ja
põlluharimisega elatist hankida. Sel­list
maad eestlased ja lätlased ei saa­nud,
vaid ainult palja vabaduse. Nei­le
oli küll antud luba maad päriseks
osta, aga kuidas nad oleksid seda Centre'is esineb Ruth Tulving.
saanud teha? Kui härra märkas, et
nad veidikegi jõukamaks hakkasid
saama,.oli tal voli makse suurendada.
Pealegi ainult Liivimaal oli seaduse­ga
määratud talupoegadele harimi­seks
maad, aga põhjapoolsel Eesti­maal
sellist seadust ei olnud ja seda
kasutasid härrad oma kasuks ära.
Näitusest võtsid väljapanekutega
osa 17 kunstnikku, kõik EKKT liik­med.
Neist kolm nooremasse gene­ratsiooni
kuuluvad". Osavõtukutsed
olid saadetud kõikidele teadaoleva­tele
kunstnikele, kuigi üks osa ei
suvatsenud reageerida.
Näitusest osavõtjate nimedest ei
olnud trükis nimetatud järgmised
kunstnikud: l)Alar Aedma kolme
tööga. 2) Mai Järve nelja tööga. 3]
Veli Tali komöödia 3 vaatuses, kehastas, kuigi olells tahtnud nä!
esitatud Eesti Rahvustöatri poolt selgemaid tundeväljendus!.
Torontos, 3. novembril s.a. Lavasta- Vanatüdrukut naabrusest Taali
ja Endla Komi, lavapilt Allan ja nime all mängis Endla Komi. See
Manivald Meiusi poolt. tüki kõige tugevam ja koomilisem
Veli Tali — on see autori õige karakter meelitab ülemängu, kuhu
nimi, või on see varjunimi? Endla ka paiguti kaldus. Tegelikult
Etenduse lõppedes selgus, et sel- ei tulnud see lavastusele kahjuks,
le nime taga peitub lavastaja. Endla kuna see tasakaalustas mõne osali-
Komi vend, Torontos tuntud advo- se liigset tagasihoidlikkust,
kaat Mart Tarum. Suli ja vargapoisist kosilast Karl
Komöödia tegevus toimub kõrva- Kikast kehastas Enno Õunapuu
lises metsanurga külas, kus rikka veenvalt ja ilmselt küllaldaste lava-talu
peretütar (Eevi) ja sama talu kogemustega. Ennol on hea lavaku-teenijatüdruk
(Niita) otsivad ajale- ju ning vaba liikumine, sellele li­he
kaudu tutvust abiellumise ees- saks veel ilus lauluhääl, mistõttu ta
märgil. Teenijatüdrukut armastab on teatri järelkasvus väga vajalik,
sama küla jõukas perepoeg (Arvi), Kosilast Volfgang Vinkelit esitas
kelle lähenemiskatsed aga nurju- kogemustega lavajõud Erik Kas­vad,
kuna Niita unistab järgmisel tein. Tema koomilised karakterid
päeval linnast saabuvast jõukast on Toronto teatripublikule ammu
kosilasest, kellega tutvus arenes tuntud ja lugupeetud. Ka seekord
eestlane midagi endale muretses ja
härrale tuli himuselle järgi, siis võttis sitkusega vähehaaval edasi, pääse-härra
sellel temalt ilma pikemata ära, nud. Pärast seda, kui 1860-däil aas-
, 3. nov. avati Bramp-tonis,
The Region of Peel Art Gal-
Nad ajasid talupojad ära nendelt lery's Oss Timmase uute tööde näi-maadelt,
mis seni olid olnud nende tus. Hoolimata vihmasajust külas-kasutuses
ja võtsid need oma põl- tas näitust päeva jooksul ligemale
dude alla. Vaesed talupojad olid siis kolmsada kunstisõpra. Näituse
sunnitud uudismaadeks üles harima seitsekümmend kaks tööd täidavad
kuivi nõmmi või viletsaid soomaid., nägusa galerii kõik näitusruumid.
. , , . , , \ Huvi Timmase kunsti vastu oli elav.
Kolgist neist raskusist hoolimata Näitus jääb avatuks kuni 1. detsem-on
eestlased siiski lausa soomeliku
nentsesse kunstikogusse - The ^Hu Kadak viie tööga. 4) Magda
Royal Collection-Windsori lossis. Pihla viie tööga. 5) Salme Soovere
üheksa tööga. 6) Monika Uuesson
Icähe tööga. Just nende hulgast hin­das
publik mitu tööd oma ostudega.
Suuremat tähelepanu väärisid
Ants Vommi „Muutuv maailm" ja
Benita Vommi „Araabia öö". Esime­ne
neist oli kunstniku poolt Irbatud
annetusena raamatukogule.
Külastajate üldarvust olid umbes
1/4 eestlased.. On kahju neist, kes ei
suvatsenud näitusele tulla. Nad kao­tasid
ühe kunstilise naudingu,mis ei
ajalehekuulutuse järel tulist ar­mastust
tõotava kirjavahetuse kau-
Peretütar Eevi, kellele tegelikult
meeldib oma talu suvesulane, noor
ja tagasihoidlik Leo, ootab oma tut-vustotsiva
kuulutuse kohaselt loo-andis
Erik värvirikka ning naudi­tava
lavatüübi ülemängule kaldu­mata.
Pikapõllu perepoega Arvit män­gis
noor Hillar Sõrra. Tema ilmselt
lühike lavapraktika põhjustas liig­set
tagasihoidlikkust, mis paraneb
Avati Timmase
kordu, lähemal ajal Meie^p^^^^^^^ lootis kirjas saadetud pildi'koha-puudumine
kultuurihstest üritustest
ei ole arusaadavalt innustav taiduri-detavaid
kosilasi samuti järgmisel kindlasti järgnevate esinemistega,
päeval, pühapäeval. Pikapõllu sulast Jaapi kehastas
Pühapäeval saabuvad i kosila- noor Peter Sõrra üllatava andeku­sed,
üks vanem härra, pagariäri sega. Vaatamata tema noorusele ja
omanik Volfgang Vinkel Niitale ja vähesele lavapraktikale oli tema
teine, noobel ja lihvitud kommete- esinemine vaba ja loomulik. Teksti
ga nägus noormees Karl Kikas Ee- õige esitamisega pääses selle koo-vile.
milisus täiel määral mõjule ning
Niita on sügavalt pettunud, kuna vallandas arvukaid naerupuhan-guid
ning aplause publikult. Peter
Sõrra on kindlasti teatri noores jä-ni.
mingit kaebamist ei saanud ollagi.
Ilma härra loata ei tohtinud eest­lasest
'ori isegi abielluda.! Sageli
müüdi siis abikaasad teineteisest lah­ku
eri paikadesse, samuti lapsederal-di
vanematest. Kaardimänges män­giti
maha. sageli inimesi, just nagu
tail tühistati keeld, et keegi muu kui
aadlikud ei tohi maad omada, olid
nad Liivimaal endale päriseks ostnud
suure osa sellest maast, mis oli ta­lupoegadele
määratud, isegimitmeid
mõise olid nad võlgadesse sattunud
härradelt ära ostnud. Eestirhaa enda
koeri. Selline oli eestlaste elü sellal aladel ei läinud aga sama hästi. Alles
kui sakslaste võim oli kõige tugevam, viimastel aegadel on sealgi asjad pa-
Tallinna Kaarli Gümnaasiumi õpi­laste
kokkutulek toimub 13. nov. kl. 7
õ. Tartu College'i Masters restorani
ruumes, sissekäik Bloor St., hoone
idanurgas teisel korral.
Informatsiooniks helistada -
Arvo Lehari, tel (416) 425-3953.
te tulevaseks aktiivsuseks.
Toronto ingliskeelsed ajalehed
näitasid jällekordselt oma shovinist-likku
ignorantsust, vaatamata mit-mekultuuriliseühiskonnaametlikele
püüdlustele. Nende reporterid ja krii­tikud
ei ilmunud kohale ega pühen­danud
oma ruumi, kuigi neid oli näi­tusel^
tungivah palutud. See süüdis­tus
jääb ingliskeelsete ajalehtede,
mitte näituse korraldajate ega amet-ike
esindajate vastu, nagu paljudel
teistel juhtumitel'
S.V.
selt noort kosilast. Foto oli aga mi­tukümmend
aastat vana ning kuu­mad
armastuskirjadki linna kooli­poiste
poolt kirjutatud.
Peretütar Eevile ei meeldi ka te-relkasvus
üks andekamatest.
Kavalehe järjekorras viimast
osalist, konstaablit, esitas noor
Richard Laanvere, andes usutava
male saabunud kosilane, kes hil- lavakuju.
jem osutub suliks ja vargakski. Saalitäis publikut suhtus eten»
Lõpuks lahenevad armuasjad dusse soojalt arvukate vaheaplau-siiski
korrakohaselt. Arvi saab oma sidega. E^iti märkimisväärt oli
Niita ning Eevi oma Leo. Tükile noorte osaliste ülekaal lavastuses,
lisavad värvi mitmed kõrvalkarak- mis tõotab head järelkasvu meie
terid: vanatüdruk Taali, talu pere- teatrile. Tänuväärt on see töö, mida
ema Reet, sulased Taavet ja Jaap lavastaja tegi nende paljude npor-ning
konstaabel. tega.
„Soovin tutvust" lavastuse nega- Etenduse lõppedes austati roo-
Tartu —
tiivsete omadustena võiks nimeta­da
umbes 3-tunnilist kestvust, või­malike
kärbete puudumist, teksti-lisi
komistusi ja pinge ning tempo
langust kolmanda vaatuse alguses.
Lavastuse suure plussina tuleb aga
rõhutada paljude noorte osalemist
laval
Paepõllu talu perenaist Reeta ke­hastas
Meeri Lehesalu, kes, oma­des
küllaldaselt lavakogemusi, an­dis
usutava taluperenaise tüübi.
Paepõllu peretütart Eevit mängis
Piret Komi paiguti puiselt ning nai­seliku
võlu puududes. Autor oli
kujundanud Eevist kainelt kalku­leeriva
tööka peretütre, kes soovis
endale meest, kes tema ees ei põl-vita,
ent siiski armastust ihaldava
naise. Esinenud puudusi võib kind­lasti
kõrvaldada pikem lavaprakti­ka.
Paepõllu teenijatüdrukut Niitat
kehastas noor Sandra Rannu noo­rele
kohase särtsu ja tempoga.
Sandra elas päris kogenud näitleja
kombel sisse oma osasse nii liiku­mise,
miimika kui teksti modulee-rimise
kujul. Temast võib loota
teatrile head järelkasvu.
Paepõllu talu vana sulast Taave­tit
esitas ilmselt kogenud lavajõud
Kalle Viires enesekindlalt ning lä­bimõeldud
osakujundusega. Ilm
selt ei paku maarahva tüübikujun
dus Kalle Viiresele mingeid prob
leeme.
Paepõllu talu suvesulast Leod
mängis noor Glen Leis. Autor oli
selle osa kujundanud tõsise ja töö­ka
noormehena, mida Glen ka lavsil
sidega autorit ja lavastajat, ning
Eesti Rahvusteatri esimees Lydia
Vohu-Viksten lausus tänusõnad
teatri juhatuse poolt autor Mart
Tarumile ja lavastaja Endal Komi-
S. PREEM
Jõulunäitus Saarniidu
töödest
foann Saarniit maalikunstnikuna
oma laiahaardelise ja viljaka loomin­gu
teekonnal kestis üle 50 a. Tema
teoseid leidub teatud erakogudes, va­litsuse
ja õppeasutuste kollektsiooni­des
Kanadas ja mujal. Tagasi vaates
tema elukäigule teame, et ta lõpetas
Riigi Kõrgema Kunstikooli 1939. a.
Tallinnas, oli sõdalane Teises maail­masõjas
ning kogetud nähtud inimes­te
kannatused avalduvad tihti tema
töödes. I
Torontos jätkas ta kunstnikuna
professionaalses skaalas, kujunda­des
eluavaldusi mineviku mälestus­test.
Maastikumotiivides koondab
tähelepanu jõulistele dramaatilistele
loodusteemadele ja ümberkujunda­misele.
Ta hakkas uurima Sumeri
rahva kultuuri teaduslikkudest teos­test,
muuseumidest raid- ja kiilkirja
vorme. Ta katsetas materjalidega, et
üldiseid tõdemusi vormida maali­kunstiliseks
kujundiks. Saarniit on
rikastanud paguluses meie kujutav •
kunsti selle uue tenlaatikaga ja süm­boolikaga.
Tema mahajäänud töö­dest
korraldatakse 7.-8. dets. jõulu­näitus
Eesti Maja väikeses saalis.