Meie Elu = Our life, November 7, 1985

              mmfTWnnjBc:
91
01
Publishedby Estonian Publishing Cb. Toronto Ltd:, Estonian
House,958 BroadView Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R0
Tel. 466-0951 '
Toimetajiad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
B. Parming. 473 Luhmann Dr.i New Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262-0773. |
„Meie Elu'* väljaandjaks pn Eesti Kirja^^^ KanadsiSo
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
,.Meie Elu" toimetus ja talilus Eesti Majas, 958
Ave,, Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 468-0951
,iMEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.ikolmap. ja reedel k l . 9 hm. — 5 p.L Alates
okt. 15.[teisip. ja neljap. k l 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
1 ^ kl. 9 hm. - 1 p . l .
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00,6 k. S24.00,
3 k.flS.OOi ® USA-sse l a . $47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse 1 a. S52.00. 6 k.428.00. 3 k. ^18.00.
Kiripostilisa: Kanadas T a. S28.50, 6 k. $14.25, 3 k. S7.00.
USA-sse 11 a. S33.00, 6 k. ^16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. S62.00, 6 k. S31.00, 3 k. $15.50. ;
• i . • •. ' • •
Üksiknumber "-75C ^
Kuiilutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
' tekstis $5.00/
iciiiiiiiüsiiisisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii giiooiitiiiii|iiiiiiiigii!iiiiiiiiiiiiiiiiii!iiiiiiiiiiiiis^
mm
Kui Cervantes lõi oma donkih-
Siptliku kuju, siis jäi see püsima
ajalukku ideena. Meie ikka loeme
seda kirjandusest j^ naudime teat-riiavalt.
kirjanik on läinud mine"
yikku. Kuid idee on jäänud meid
kummitama ja sellel on väärtus.
Kui novembri teisel poolel Rea­gan
ja Gorbatshov koHtuv^d Gen­fis,
siis on nad nagu donkihhotli­kud
kuj ud, kes katsuvad niaailma
päästa kujunenud ja ähvardava ka­tastroofi
eest. Kuid nad viivad kaa­sa
oma ideed, vähemalt usume/se­da
Reaganist. Idee on rahu aatomi­sõja
eest ja vahendid oii vastupidi­sed
senistele kujunemistele.
Pärastsõja arusaamistel oli do­mineeriv
aatomipomm. Kellel roh­kem
pomme, on tulevase maailma
valitseja.Järgnes uus arusaam: aa-on
sisii
ja marss aim )uba Kuuüe vusi.
see näitab, et Moskva on tagane­nud,
vähemalt ajutiselt paksu rin-nahääle
tegemisest ja rusikanäita-misest.
Kuid donkihhotlikud ideed viib
siiski Genfi kaasa Reagan. Neis
ideedes ei ole midagi donkihhot­likku,
kui just Moskva pakkumised
relvastuse vähendamise alal ei
osutu tuuleveskiteks. Reagan pole
veel ütelnud oma pakkumiste-nõud-miste
üksikasju. Kuid ta on ütel­nud:
ma tulen välja oluliste ettepa­nekutega
lõpetada Euroopa jaga­tud
olukord, milleks ei ole ühtegi
õigustust. Reagan võib selle all mõ­telda
vägagi palju.
Vaatame ainult Euroopa maa­kaardile
ja mõtleme edasi ise. Seal
on poolitatud saksa rahvas, kes
tomiterror suudab wjuda sõjalise tungleb taasühendamise poole,
algatuse. Nüüd I kohtutakse Genfis Seal on suur poola rahvas, kes ek-kolmanda
arusaamise juures: aa­tomisõda
ei võida keegi; seepärast
ei tule seda kanagi alustada (Rea­gan).
See viimane idee on nii suur
sisteerib Moskva diktaadi all. Seal
on teised Balkani maad, kus nõu­kogude
relvastatud üksused on
sees ja kes tunnevad end Nõuko-ammutav,
et liiga optimistlik ei gude Liidu okupatsiooni all. Seal
on kolm Balti rahvast, kes vajavad
iseseisvuse taastamist. President
Reagan tunneb väjga hästi seda Eu­roopa
poliitilist maakaarti.
Kuid Reagan mõtleb veelgi
enam: meie ameeriklased ei saa
aktsepteerida, et ühelgi valitsusel
tarvitse olla, et juba nüüd
Genfist tulla siduvaid otsuseid.
Küll aga arusaamisi.
Gorbatshov pakub oma aatomi­pommide
vähendamist, isegi 50%
või^ra. Kas on Nõukogude Liidus
midagi muutunud võrreldes senise
jõupoliitika mõttekäiguga? Kas on oleks õigus käsutada oma inimeste
arusaamisele tulduf^, et ka ülejää- elusid, ja mõtlemist. Võib-olla tun-nud
50% missilitest teeb sama hävi- gib viimane arusaam just Nõukogu-tustöö
ära, mis 'olemasolevad de Liidu enda südamesse ja Kremli
100%? Õigem on, et ivioskva on valitsejate hingeellu. Siit tulenebki
Eiäinud Washingtoni otsustavust Reagani donkihhotlikkus, sest kes
oma relvajõu abil positsiooni kind- usub, et Kreml soovib omaks võtta
lustada. neid nõudmisi, kuigi need koos-
Moskvas on lõpuks nähtud, et kui tööks ja eksi^entsiks ainuõiged.
Nõukogude Liit ei lõpeta oma rel- Mis iganes on kokkusaamise tu­vastuse
ülesehitust, siis seisavad lemused Genfis, siis ometi on Rea-nad
USA moodsate relvade ähvar- gan selleks poliitiliseks külvajaks,
duse ees, milliseid asuti üles sead- kus ideed üteldakse selgelt välja,
ma Lääne-Euroopa maadele. Kuid need ideed tungivad rahvahulka-on
eriti mõistetud, et Reaganil on desse ja jäävad idanema võib-olla
tõsi taga oma maailmaruumi kait- aastateks, kuni neist vili tärkab,
sesüsteemiga, mis ähvardab vähem Reagan ei näe, et ainult relvastuse
oma valmisolekuga, rohkem tead- kärpimine viib maailma rahule lä-matusega
sellest. hemale. Sest selleks on rohkemat
See on ainuke tõde, mida praegu tarvis: inimõiguste põhimõtete ja
fiähakse M^oskvas. Gorbatshov on ideede austamist ning rakendamist
seepärast võtnud propagandalise Sest relvad on vaid yõitlusvahei-osa
väljaspool endale. Tulemuse- did. Inimõigused on sisu.
na vaikivad nõukogude kindralid
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiitsiiiiiiiiiiiiiHiiiiniminiitiiiiiiiiiiiiiiiiHBiiiin
välisminister Schultis
sõitis Moskvasse Totontos müügil
NELJAPÄEVAL,7 NOVEMBRIL - TMURSDAY, NOVEMBER 7
ja Hiina
NiüHiinas kui Venemaal kulgeb duslikest kaotustest, ja et iga koi-praegu
mingi „8isemine revoluft- hoosi ja muulaadne ori peab panema
sioon" eesmärgiga päästa rahvast viimase välja, saades kuupalgana 70-
majanduslikust hukkumisest. Juba . 120 väärtusetut paberrublat, ei ole
palju aastaid troonidel istunud või- realistlikult ja inimloomust lähtudes
teostatavad ega vasta ka venelase
igipõlisele „ahjullamamise" ja
„gülän,jeharjumuse" natuurile.
Juba kuus aastat on kandnud N.-
mise mõttes? Osalt usutavalt, osalt Vene ränki inimohvreid - nälgivate
propagandaliselt, levitatakse rez- orjade majanduslikku panust kõrva-hiimi
nõrkusi suuremas või vähe- le jättes - Afganistanis, millist ala
mas ulatuses riivamata kommunis- soovitakse õli kaudu maailma valit-mi
„uusi eesrindlikke" ideid ja semiseks liita „Püha Emakese Vene-püüdlusi.
mukandjate pehmed alused varise­vad,
nad peavad andma aset uute­le
meestele.! Mis mehed need on
oma rahva heaolu ja maailma püsi
HIINA JA „KOLMAS ESHELON"
Et Hiinas on antud siin-seal kat­seliselt
— ja suurepäraste tulemus­tega
— vabamaid käsi eraettevõttei-le,
on üldiselt teada. Käimas on prae-.
gu partei- ja valitsus-aparaadi puhas­tamine
nn. „esimesest eshelonist" ja
maaga"' aastatuhandetetaguse
„inimkonna uue paradiisi" (kuidas
on lood seal Eevaga venelaste lange­va
iive joonel?) nimel. Nüüd tuli tea­de,
et 12. juunil hävitati kas oma
inimväärikuse ja vabaduse eest võit­levate
afgaanide või Kremli nuku
Karmali selgemõistuslikemate ar-meesõdurite
poolt Lääne-Afganista-suunamine
üle ,,teise — kolmanda niShindand lennubaasis vähemalt 20
esheloni" kätesse. Hiina valitsuse Venes ehitatud MiG moodsat võitlus-pea,
80-aastane Deng Xiaoping peab lennukit. See tõsiselt arvestatav õhu-ennast
„esimeseks esheloniks", par-' jõud oli koondatud sinna selleks, et
teisekretär Hu Yabang (69Ta.) kuulub lõpetada inimlik-rahvuslike vaba-
„teise esheloni", kuna kolmandaks dusvõitlejate tegevust Pakistanist
„esheloniks" on 40—50-a. ülikooli tulles. Inimohvrid — tagasihoidli-haridusega
ja mitmealaste eritead- kult, ehk ainult poole ulatuses arves-mistega
mehed ja naised, kelle hulka tatult — 800-1000, vigastatuid arves-kuulub
juba haridusala ministriabi, tarnata. Gorbatshev ja tema valitsus
56-a. laiade teadmistega Li Peng, ar-, ei ole sellest ilmselt seni midagi kuul-vatav
peaministri ZhaoZiyangi järel" nud, kui arvestada vaikimist. Välis-tulija,
48-a. parteijuht Li Tieying ja ja sõja- ning vallutuspoliitiliselt on
rida hea haridusega teisi. Ei ole põh- Gorhatshevi mask seega langenud,
just rutata spekulatsioonidega ette.
Ootame ära parteikongressi tulemu­sed
septembris, mille seoses on tea­da
kaugeleulatuvaid kavasid juht­konna
muutmiseks ja noorendami­seks
uute ideede ja laeiema silma­ringiga
haritlaste näol. Nagu teada,
deklareeris Deng Xiaoping juba
enam kui aasta tagasi, et Marxi polii­tilised
ja majanduslikud „utõopiad"
ei ole enam kohaldatavad tänapäeva
tehniliselt, tööstuslikult ja haridusli-
GORBATSHEV JA RONALO
REAGAN
Raadio ja püsivalt tv ning ajakir­jade
pildilehekülgede staar (nagu se­da
ei kunagi varem esinenud],
president Ronald Reagan jõudis vae­valt
oodata ära Gorbatshevi „tsaa-riks"
kroonimise, kui ta juba ruttas
kutsuma teda oma „sõbrana" kohta­misele
USA-s. Ei ole põhjust võtta
seda iseloomustust sarkastiliselt,.
kult muutunud maailmas. Millise kuna toendid on ajakirjanduses ole-suuna
majanduslik ja poliitiline
areng Hiinas ka võtab, marksismi
utoopiailt eemaldumise samme on
astutud ja rohkem on oodata maail­ma
näinud ja tundvalt uuelt juhtkon­nalt.
Eraalgatus ja inimese isiklik
huvi ning vastutus on tõstmas pead.
GORBATSHEV JA
SUUR-VENEMAA >
Nagu igal Venemaa valitsejal" se­nise
ajaloo jooksul, on ka uuel ,,pu-mas.
Samuti aga ka Gorbatshevi kor­duv
,,njet". Samalaadset vastust
kuulsime jälle ainult vaevalt nädala­päevi
enne saabunud üllatust. N i ­melt
tegi järjekordse ,,palveränna­ku"
Moskvasse Occidental Petro­leum
Corp. 87-aastarie esimees
(chairman) Armand Hammer, kellel,
oli kohtumine juba 1921.a. Leniniga
ja kes sellest ajast alates on pendelda­nud
Moskva vahet. Temale olevat
teatanud N.-Vene saadik USA-s,
natsaaril" Gorbatshevil mitu nägu ja Dobrõnin, et Gorbatshev ei sõida sep-mitu
tegu. Ei ole põhjust panna pead tembris ei UN'i 40.a. kokkutulekule
Valge Maja unenäopadjale ja oodata ega kohtumisele Reaganiga New-otsustavaid
reforme Suur-Venemaa Yorki. Hammeril oli olnud aga ka 90-
argipäevas. Senised sammud kodu- mipitilinejutuajamine „tsaari" enda-maal:
parteiaparaadi üsna lai puhas­tamine
omaenda võimu kindlustami­se
huvides. Värskemana ja tähelepa­nuäratavana
selles ahelas — senise
üle 30-aastaste raudkõvade koge­mustega
välisministri Andrei Gro-mõko
asendamine avalikkuses tund­matu,
57-aastase Georgia parteisek-retäri
Eduard Shevardnadzega. Gro-mõko„
ülendamine" haavade lakku­miseks
ilma ülesanneteta „presiden-diks"
ja oma rivaali Grigori Romano-vi
kõrvaldamine poliitbüroost täien­davad
seda tüüpilist pilti. Nagutun-fliÖ
„teemloloogid" läänes märgi­ga,
mille raames Gorbatshev oli muu­seas
ütelnud, etmiks mitte, kohtami­ne
võib tulla, aga millal ja kus, seda ei
ole otsustatud, ning — mis väga täh­tis
— ,,to have a meeting we must
meet about something — something
mustbe accomplished". Kui vaevalt
nädal pärast seda saabus juba kid-laksmääratud
tähtaeg kohtumiseks
—19.-20. nov. Genfis, siis üllatas see
isegi USA tavalisti juba kaua ette
informeeritud ajakirjandust, eriti
põhilises küsimuses — millises tule­muses
on siis juba lepitud kokku, nii
et see Moskvat koheselt rahuldas?
Ühendrijikide välisminister Toronto kõrvalistes riietusärides
George Schultz sõitis 2. nov. Mosk- tulid müügile Hitleri pildiga särgid,
vasse, et kokku leppida N. Liidu Need kujunesid moeartikliteks teis-välisministri
ja N. Liidu juhi Mih- meliste seas, kes lähevad ühest äär-hail
Gorbatshoviga päevakorra musest teise. Särke osteti suurel ar-punktide
üksikasjades Genfi kok- vul^vaatamata sellele et juudi orga-kusaamisiel.
i nisatsioonid Torontos selle vastu äge-
Lennuk peatus Iirimaal bensiiiniD- dalt protesteerisid^^^^
tagavara täiendamiseks ja Helsin- üks Hitleri pildiga särkide müüja-gis.
Peatumisel Shannonis, Iirimaal test kaupmeestest tähendas, et tema
välisminister Schultz ütles ajakirja- ei võtnud neid särke müüa kasute-nikele,
et aeg on jäänud lühikeseks gemise eesmärgil, vaidühe ajaloolise
enne riigipeade kokkusaamist, et ajastu tähistamiseks, Ta keeldus
Välja töötada üksilfasjalisemat ning mainimast, kust ta need särgid sai.
laiemat kava relvfiistiise piiramise
alal. Helsingis välisminister Schultz
kohtas Sö(j)me presidenti ja laskis
end informeerida Soome olukor­rast,
eriti vahekorrast N. Liiduga.
Välisminister jõudisMoskvasse es­maspäeva
hommiki^L
Moskvas teatas ingliskeellses nä-dala^-
ingvaates Heni*y Trof imenko,
kes on N. Liidu-pojolne Genfi kok­kusaamise
ettevalmistaja, et ka ta­vad,
ei õnnestunud Shevardnadzel Teiseks — kas ja kuivõrd etendavad
hoolimata oma gorbatshevlikest pet- siin omaosa juba toimunud ja enne
temanöövreist Georgia tööliste käe- novembrit veel toimuvad puhastus-pigistamisega
viia Georgiat majan- tööd Kremli võimutippudes? Kui nii,
duslikult ülespoole. Tema välismi- siis — millises suunas? Ja selle või-nistriks"
toomist võib seega vaadel- malikud mõjud Valge Maja kaudu
da ka kui Gorbatshevi suuvoodriks maailma- ja USA sisepoliitikas?
ülendamist; Eriti tõsise ja hirmüsegase tundena
Oma võimu kindlušfamise kõrval läbis sellele lisaks USA-d ja vaba
— kaugemaid realistlikke eesmärke maailma küsimus, kas president Rea-avaldamata
— ei ole Gorbatshev, gan on pärast seda, kui tal 13. juunil
hoolimata propagandalistest sam- opereeriti aasta jooksul juba teist
mudest, näidanud seni mingeid või- . korda (esimene sellelaadne operat-meid
nälgiva Venema^a siseolukorra sioon sooritati 18. mail 1984) vähi-muutmiseks.
Ta ei soolvi kärpida par- laadne kasvaja jämesooles (glandu-tei
ega armee võimupiire ega arves- lar polyp — näärme-kasvaja). Küsi­tada
inimolendi looduspärimuslikke muses ei seisa mitte see, kui kiiresti ja
põhihuvisid — saavutusi oma töö- põhjalikult Reagan paraneb. Meenu-panuse
kaudu. Gorbatshevi eelmiste tatakse president Roosevelti tervis-
„ tsaaridega" võrreldes natuke intel- likku/olukorda läbirääkimistel Stali-ligentsemas
kõnepruugis nõudmised niga, Jaltat ja selle tulemusi. Maail-korraldused,
et vodka asemel peab mai on põhjust kõrvutada suure ea-kasutatama
nüüdsest alates isegi ter- vahe ja tervisliku erinevusega läbi-visejoomisel
marjamahlu, et viina-müügitunde
tuleb vähendada hooli­mata
„rahvale kuuluva riigi" majan-rääkijaid
ja olla tulemuste pärast mu­res.
JsUu
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
. e<)a»o«i»<Kis>o<B>o4aK>ei>o«o»oea>o«a»<>^^
gijuhtide kokkusaamist. Ta avaldas
lootust, et Reagan ja Gorbatshov
suudavad kokku leppida põhimõt-
Ajalooline koguteos sobiv kink pühadeks ja tähtpäevadeks
W
ma on arvamisel, et aeg ori jäänud teli8elt,millise8 suunas ettevalmis-lühikeseks
laiaiulatusliku kokku- tusi teha sellise kokkuleppe saavu-
513 lk., millest ingliskeelseid resümeid 87 lk. (I ja II).
Nägusas köites, hind $29,00. Saatekulu Kanadas $1^50,
välismaadele $4,00.
Posti teel ettetellijatele saadetakse raamatud väli' novembri
alguses.
Ettetellijatel on võimalik teost saada kätte Eesti Maias,
teisipäeva ja neljapäeva õhtuti novembris kella 17.00-20.00.
Samas on samaaegselt ka raamatute müük.
Teos on müügil „MEIE ELU" talituses ja Abistamiskomitee
kaupluses.
Posti teel tellimised saata: ^Eestlased Kanadas" c/o E. Kuris,2
JoselynCres., Don Mills, Ont, MSB 1A2.
Tshekid kirjutada Kanada Eestlaste Komisjoni nimele.
leppe ettevalmistšimiseks enne Tii°
„Meie Elu" m, 4g (1862) 1985
gaetia
M/uff ovofud EESTI LlLUÄkl
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
Omanik UNDA SBW
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodus 223-0201
FLORIST
Ülelinna kohaleviimine LTD
USA-S on poole rohkem
spioone kui vastuluure
agente
Nõukogude bloki 400p-lisest personalist
1300 salakuulajat
FBI andmeil on Nõukogude blo­kil
4000-line personal USA-s, kelle­dest
ca 1300 on nn. täisajalised
luureagendid. (Kanadas on vasta­vad
arvud 250 ja 80.) 1950-ndail
aastail oli nende arv ainult mõnisa­da
ja FBI suutis samapalju vastu-luureagente
nende vastu rakenda­da.
Nüüd on aga olukord niipalju
muutunud, et kommunistidel on
Ameerikas poole rohkem luure-egente
kui FBI-1 vastuluureagente.
FBI on viimase viie aasta jooksul
valitsuselt rohkem raha ja toetust
saanud täiendamaks oma vastuluure
võrku ja ütleb, et tuleb oma ülesan­dega
toime. Kuid viimane sari ilm-sikstulnud
spiooniafääre on pannud
WashingtonJ riigijulgeoleku komi­teid
kahtlema selles positiivses väi­tes
ja nad peavad pidevalt kinniseid
istungeid leidmaks meetmeid [ehk
vastuabinõusid) kasvava hädaohu
vastu.
Vastuluure ülesandeks on kind­laks
määrata vaenulikke luureagen-te,
neid siis jälgida ning nõnda neut­raliseerida,
ja mõnikord ka arreteeri­da.
Valekaebused, ,,valed" ärahüp-pajad,
topeltagendid, igasugused tei­sed
trikid ja valdav mitteusalduslik
õhkkond teevad FBI töö keerukaks ja
kalliks.
,,Meie peamine töö seisab nende
jälgimises, tehes nende töö veelgi
keerukamaks ja kallimaks kui mie
oma," ütles üks hiljuti erruläind FBI
ülem.,
FBI töötab tavaliselt paariviisi,
kuigi mõned aktsioonid hõlmavad
kuni 50 vastuluureagenti korraga.
Kuid suurim osa tööst koosneb ainult
juba tuntud KGB lüureagentide jälgi­misest
ja kaebuste ja teadete kontrol­limisest.
^
Washingtonis, New Yorgis ning San
Franciscos Nõukogude Liidu saat­konna
ametnikel on lubatud vabalt
liikuda ainult 40 km (25 miili) raa­diuses,
muil juhtudel peavad nad
oma reisidest välisministeeriumile
teatama. Teistel Idabloki diplomaati­del
ja ÜRO ametnikel on lubatud aga
reisida takistamata kogu USA ulatu­ses.
Sellest johtubki FBI töö ülekoor­matus.
Vilp
isBa
LINNAVALITSUSE VALIMISED
TEISIPÄEVAL,
2. NOVEMBRIL 1985
VALIMISTUNNISTUSED JA
DEKLARATSIOONID
Kui te olete õiguslik Toronto linna valija, kelle
nimi on jäänud välja valijate nimekirjast
saate te eksitust parandada kahel viisil:
— omandada erilise valimistunnistuse minnes
isiklikult linnasekretäri (City (ilerk) büroosse
raekoja teisel korrusel, esmaspäevast reedeni
kella 8.30 hommikul kuni kella 4.30 pärastlõunal
või laupäeval, 2. novembril kella 9.00 honmiikul
kuni kella 3.00 pärastlõunal
või
— täita vastava deklaratsiooni vormi
vaHmispäeval teie hääletuspunkti ametniku
juuresolekul (Deputy Returning Officer).
Isikuttõendavad dokumendid on vajalikudo
Kui te omandasite Kanada kodakondsuse
li
24. oktoobril, 1985 või hiljem ja muidu
kvalifitseerute valijana allpool toodud nõuete
tehaselt, te võite omandada kas
valimistunnistuse või täita vastava
deklaratsiooni vormi teie hääletuspunktis
valimispäeval.
Kodakondsust tõendavad dokuniendid
. on vajalikud.
KVALIFIKATSIOONID
Teil on õigus Toronto linnas valida,
kui olete Kanada kodanik või Briti alam,
olete 18-aastane või üle 12. novembril ja olete
— elanud Toronto linnas ajavahemikul
3. septembrist 23. oktoobrini 1985 või
— teie ja te abikaasa ei ela siin, •
aga olete üürilised või maaomanikud
Tgronto linnas
Roy V. Henderson. , ,
CityClerkand
Returning Officer CITY OF TORONTOi M
nMeie Elu" ni
i i »
Balti organisa
misel Washin
esimees J. Si
ration on Lit
Aid),0. Kaini
Vabadusliidu
kas (Lithuani
(Eesti Rahvus
Federation of
USA mitletui
I r
aluseks on lõikJ
kud reisivad 1
mitte saadikut J
dalamal astmel
konnaametniki
de vnlitsufjliikil
ku partei fun
omuvalitsustngi
• pead jne., loom
da.
Nõupidamisi]
tippude konvij
pooli Balti küsi
Vabndusliit onl
sioon, kes esiti\|
presidendile.
Selles juhital
valo Eesli, Lülil
patsioonilc N.
tab nende rah^
Balti rahvastel
sovjettide pool
vamõrva-poliil
las Ae ja eeslUi}]
liselt sundümlj
alade kolonisol
ja Nõukogudo
RAHVUSVAHI
Kuna Balti r
vusvahelinc pi
de konverentsi
Nõukogude soj
konna viiljaviii
ti Vabariikidod
Baiti Vabariiki!
tele jõududele.
Korraldada vai
relyalvel ja a
esindajatele, kl
tahet.
Kuni vabad|
pelada ebasoaj
väeteenistus
OVER 50
Chev
5000 Shcl
RII
(
n