Meie Elu = Our life, October 22, 1987

              T
NELJAFÄEVÄL, 22. TOUKSDÄY, OCTOBEE 22 „Meie Ek" mr. 43 (1983) 1987
I6(
Published by Estoi^ian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Caoada, M4K 2R6.
1. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidehbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDr., New Milford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773. .
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
~ Asut A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2S6 Canada. — Tel. 466-0951.
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. jareedelkl. 9 hm.-5 p.L, teisip.
ja neljaö. kl. 9 hm. - 8 õhtul, laupäeviti kl. 9 hm. - 1 p.l.
„MEiE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. 145.00,6 k. ^25.00;
3 k. $16.00. ® USA-šse l a . $50.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00;
® Ülemeremaadesse 1 a. $55.00, 6 k. $30.00,'3 k. $20.00. €)
Kiripostilisa: Kanadas! a.$39.00,6k.$19.50_, 3 k.$9.75. USA-sse
1 a. $48.00, 6 k. $24.00, 3 k. $12.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. $23.25.
KUULUTUSHINNAD: 1. toll ühel veerul - esiküljel $6.50,
tekstis $5.50.
Kiri Soomest
0 00 ülendu
Soome ajalehtede teateil avalb N.
Liit tuleva aasta alul Tallinnaot
lõunasse viiva maantee rahvusva­heliseks
liikluseks. Venelased on
lõpuks nõustunud sellega, mida'
soomlased on juba mitu aastat soo­vinud.
Algul saavad maanteed ka­sutada
ainult bussid ja veoautod,
kuid hiljem ka sõiduautod. Helsingi
ja Tallinna vahel kavatsetakse ava­da
ka autopraamiühendus.
Tuleva aasta algul rakendatav
ühendustee läheb Leningradist
Tallinna, Riiga, Vilniusse ja Mins­kisse.
Avatakse ka marsruut Lvov-
Ternopol Poola piiri ligidal ning
veel Kisinjov-Ljubasevk;, Rumee-
„Reader'[ Digesti" soomekeelne
..Valitud i;alat", mis levib 330.662
eksemplaris. Teisel kohal on „Seu-ra"
285.067 lugejaga. Kolmas on
„Apu" (275.026), järgnevad„Nyky-posti"
(155.485), „Hymy" (113.899) ja
„Suomen Kuvalehti" (111.022). Vii­masena
nimetatu on väga tuntud eriti
oma neutraalsete poliitiliste seisu­kohtade
tõttu.
Kõikidest neist võib vahete-vahel
lugeda eestlusest ja Eesti probleemi­dest.
Naiste ajakirjadest on suurim „Ko-tiliesi"
ehk „Kodukold" (188.505),
spetsiaalajakirjadest „ET" {124.703)
ja endine juhtija „Tekniikan Maail­ma"
on. teisel kohal oma 122.532
eksemplarilise levikuga.
7^t^4^, ^(^^l^ ÕMBLE J A^^^
(kleite modelleeritud igasügisestel EUROOPAST
Eesti Invaliide Toetava Naisringi moeriäitustel)
Teeb tellimise peale
PÄEVA- JA ÕHTUKLEITE © SEELIKUID ® PLUUSE
KOSTÜÜME ® PALITUID
^ 2250 BLOOR ST. W. 762.8756
(keldrikorral, just idapoolBeresford'1)
Aktuaalsel teemal
iisiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiitiiiiiiH^
USA-Ksnnada' vabiakaubahdus^
kokkulepe on küll kergitanud patjvi
pahandust ja tolmu, kuid Kanada
(elanikkond ei ole sisUest palju ta^
gem, sest kesgi ei tea mis sellest
oodata. Kas Kanada rahva elu lä-või
kallimaks, kas tööpuudus suu­reneb
või väheneb, mis juhtub ra-hakurssidega
siin- ja sealpool pÜFl,
see on sama tume ja teadmata, nagu
oli enne vabakaubanduse läbirää­kimiste
alustamist
Eeltoodu vihjab iiiformatsiooni-de
püudumiselel mis võimaldaks
uue, tekkiva plul^orra analüüsimi­se
igapäevase tarbija seisukohalt
Arusaadavalt on detailid alles välja­töötamisel
ja need jõuavad kunagi
ka avalikkuse ette seisukohtade
võtmiseks.
Kuid juba nüüd tõstavad poliiti-lisied
juhid kõva häält kõikteadmi­se
sildi all ja teevad ennustusi poolt
ja vaslWMyP liiiäerlEyi. Broadbent
alles neil päevil ^ennustas Kanada-le
majanduslikku kadu lähema
veerandsaja ^ kestel. Peaminister
Mulrohey on kogu läbirääkimiste
aegu propageerinud optimistlikku
joont ja on ennustanud Kanadale
õnnelikku tulevikku. Liberaalide
liider Turner on perioodiliselt kõi­kunud
positiivse ja iiegatiivse va-
Ihel olenevalt sellest, kuidas on
tema erakonna juhtivate tegelaste
seisukohad seoses suhtumisega
oma liiderisse.
„TorontoStari" majanduslik
kriitik, kellega peame sel puhul
lõustuma, märgib õieti, et leppe
saavutamise järgi kõik poliitilised
juhid pidasid oma kohuseks oma
surm|kindlad tõekspidamised rah­va
ette tuua. Kuigi leppe detailid
dles puudusid ja igamees rääkis
omast peast või paremal juhul oma
erakonna seisukohti avaldades.
Kuna põhjendused sõnavõttudes
en puudunud, siis pole ka publikul
palju põhjust neisse uskuda. Kor­duvalt
neis sõnavõttudes on püüd-
Ita vaenulikkust, USA - vastasust
Teisest küljest osa püütud külvata
põhjendamata optimismi, paljutõo­tavaid
rikkusi ja lahendusi prob­leemidele,
milledest isegi teadlik
ei olda.
Artikli autor ütleb selgelt välja,
et pole isegi mõUt poliitiliste juhti­de
sõnavõtte lugeda, sest nad eitesü.
Raskeima kriitika osaliseks saab
siiski Broadbent: „Ta opereerib
soovunelmates, ebaküpsete seisu­kohtadega.
Ta ei paku midagimuud
kui ühekülgset emotsionaalsust Ta
püüdleb surmata lepet Kanada
suurema endakaitse suunas, kah­justada
Kanada sidemeid USA-ga."
Broadbenti on julgustanud tema
partei tõus avalikus statistikas ja
arvamustes. Kuid tema senised
võidud võivad NDP kergesti tagasi
viia oma ajaloolisse madalseisu.
Broadbent paisutab Kanadale
NDP-likku sotsialismi. Kuid Broad­bent
unustab, et Kanada valijas­kond
ei ole kunagi olnud sotsialist-
:iik. .
Nii siis on esialgu varajane ük-sikiMkul
otsida kasu või kahjustust
endale. Seda töörakenduse küsi­mustes,
hindade küsimuses, sest
leppe detailid puuduvad ja meie ei
ole ära kuulanud USA poliitiliste
ringide, tootjate, põllumeeste jne.
seisukohti. Meie ei tunne neid pin­du,
kus põrkuvad kokku mõlema
maa huvialad jä kuidas neid lahen­dama
hakatakse. Kanada õlitoo-dang
on üks nieist, sest ÜSA turg
nõuab endale samu hindu, millele
on õigustatud Kanada tarbija.
St vabakaubandust mõista, sel­leks
peab tundma kogu ehitatavat
süsteemi, millele see asendub.
Keegi ei ole veel rääkinud finants­süsteemist,
sest mõlema maa vahel
on need erinevad. Isegi äollari-kurss
on erinev ja eriti USA-s tin­gitud
välisturu vahekordadest Siit
võime edasi sammuda aktsiaturu
kõikumise Juurde, sest ka see on
mõlema maa vahel tugevalt erinev.
Tuleb meeles pidada, et mõlemad
lepinguosalised püüdlevad suhte­liselt
ühtlaste hinnatasemete poo­le/
Siia sekkuvad poliitiliste otsuste
oma ringkondade huvisid.
On huvitav, et seoses vabakau­banduse
leppe küsimustega ei ole
üldse vaatluse alla võetud Euroopa
Ühisturu funktsioneerimise küsi­musi.
Siin leiduks süsteemilisi pa­ralleele
kui ka lahendamise näi­teid,
sest Euroopa Ühisturu küsi­mus
on lõpuks majanduslik turgu-devaheline
küsimus ja tohiks anda
arusaamisi ja näiteid ka Kanada-
USA praeguste probleemide rägas-
Alkohoolsete jookide tarvitamine
Soomes tõusis möödunud aastalmär-gatavalt:
6,2 protsenti. Ühe elaniku
kohta kasutati puhtas alkoholis ar­vestatuna
6,9 liitrit. Samuti on tõus­mas
alkoholist tulenevad surmajuh­tumid.
Viina tõttu jäi möödunud aas­tal
pensionile 2000 inimest. Popu­laarseks
on saanud ka veinid ja
kange õlu.
Viinamonopolist „Alkost" öeldak­se,
et alkoholipoliitika Soomes on
võrdlemisi range. Politsei poolt mär­gitakse,
et 1969. aastast saadik on
purjuspeagä autojuhtide, arv märga­tavalt
tõusnud. Möödunud aastal oli
100.000 elaniku kohta 503- juhtumit.
Vägivallaaktid on pidevalti tõusnud.
Ka tõusis mõrvade, tapmiste ning
viina tõttu surnud inimeste arv.
Soome keelt ja kultuuri õpetatakse
praegu 22 riigi 65 üli- ning kõrgkoo­lis.
Soömlusest kuuleb näiteks Napo­lis,
. Petroskois (Petrozavodskis, Ida-
Karjalas) Ungari linnas Szeged ja
Varssavis. Välismaade ülikoolides
on soome keele õppijaid ümmargu­selt
2000.
Soome keele õpetuse eest hoolit­seb
välismail umbes 80 lektorit, kel­lest
pooled on saadetud Soome hari-dusministeeriunii
poolt ametlike kul-tuurilepingute
põhjal. Välismaadel
tegutseb ka viis haridusministeeriu­mi
poolt saadetud külalisprofessorit,
kes asuvad Pariisis, Londonis^ R^ia-pestis,
Göttingenis ja Indianas.
Neid teemasid käsitleti iga-aasta-sel
koolitus- ja nõupidamispäevadel
Espoo linnas, Helsingi lähisel. Osa­võtjaid
oli saabunud 19-st riigist, ena­masti
Euroopast, aga ka Ühendrii-gest.
/
Soomlased on tv- ja videoajastust
hoolimata suured lugejad. Enamikus
on soomlased ajakirjade ja -lehtede
tellijad, mitte üksiknumbrite ostjad.
Üldajakirjadest 0 suurema levikuga
Soome noored on enesetapmise
statistikas maailma tipus. Kõige roh­kem
esineb seda alla 30-aastaste rüh­mas.
Põhjusteks peetakse külma
kliimat koos nõrga iseteadlikkusega.
Mõned uurijad arvavad siiski, et klii­ma
pole ainukeseks põhjuseks, sest
on ju Rootsis ilmastik samataoline,
enesetapmisi seal aga märgatavalt
vähem. Uurijad leiavad, et peale klii­ma
ja nõrga iseteadlikkuse viib vaba­surma
kergesti ka noorte nõrk vest-lusvõime
ning see, et Soomes austa­takse
liiga palju autoriteete. Koolides
ja ülikoolides võib kogeda, et noored
vaikivad, selle asemel et keskuste­lust
osa võtta.
Uuritakse ka geneetiliste tegurite
rolli. Indiana noortearst, prof. Do-nald
P. Orr. rõhutas geneetiliste taus­tade
tähtsust, mis on tõendatud vii­maste
uurimiste põhjal. Turus kavat­setakse
katseda USA-s kasutusel ole­vate
küsitluslehtede varal selgitada
masendussse kalduvaid noori, et.nei-le
abi pakkuda.
Silmaarst Pentti Mikkoneni dok­toriväitekirjast,
mida ta kaitses sep­tembri
algul Kuopio ülikoolis, selgub,
et pooled soomlastest kasutavad pril­le.
Uurimus hõlmas 8000 soomlast
Ida-, Lääne- ja Lõuna-Soomest.
Prillide kautajatest vajavad neid
pidevalt peaaegu pooled, 35 protsen­dil
on vaid nn* lugemisprillid. Esi­mesed
„aisad" muretsetakse nor­maalselt
kas 10-20 või siis umbes 40
aasta vanuses. Naised kasutavad
neid meestest märgatavah rohkem
Ülikoolihariduse saanud vajasid pril­le
rohkem kui vähem koolitatud ela­nikud.
Keskmine prillide vahetamis-aeg
oli umbes 2,5 aastat. Mida suure­mad
olid pere tulud, seda sagedami­ni
vahetati ka prille. Mikkoneni järgi
on Soomes silmaarste piisavalt, kuid
tagamaadel on neist siiski puudus.
qiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiisiiiiniiiiiiiniiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiim^
ROYAL U R ^ E i išr^
ESTATE SERVICES LTD., BROCCEI^
' ©Jit. M4G 22®
Kaardil on avatavad ühendused märgitud kahesuguse täpili­se
joonega - lühikesed kriipsud näitavad uuest aastast luba»
tud teid, kriipsud ja punktid teid, mida lubatakse kasutada
1. kontOE'BS 424-49O<0)
kodus 75M 296
Professionaain® j
puhkust®, äri'
298-2^60
Küsida omanikku.
Eestlasest omanik
ISBERG-ANDERSOM
s&bralik nõuanne Igasuguste
maallnfiaröisude tegemisel.
. Wtooofswe SQuäre Ma//. /57; Ssmihurst Orcts
Scartjorough, Ontario. Cana<JaM1V 1V2
EESTI OHISPANK
Broadview Ave.. ToroetOp
ühenduses on jõud
teiklikud hmud alatesll
isnf(S)rmatsloonik8 helistag®
av@tud e8ma8p.'rG0(ie 10.0Ö-3,
Toisip. ja noijap. õhtuti 5.30-8.00
^ ^^^^ U^^
Portugalis toimunud valimiste
tulemusena moodustati esimene
enamusvalitsus diktaatorliku ko^
ra kukutamisest saadik, sotsiaalde­mokraatide
partei liideri ja endise
vähemusvalitsuse peaministri Ca-vaco
Silva juhtimisel. Diktaatorli­ku
valitsuse likvideerimisest saa­dik
1974. a. on Portugalis olnud 16
valitsuse vahetust, kellest mõned
on püsinud võimul vaid mõned
kuud.
- Majandusteadlane, 48-aastane Ca-vaco
Silva kuulub sotsiaaldemokraa­tide
ridadesse 1974. aastast alates ja
sai parteijuhiks 1985. aastal toimu­nud
partel kojarevolutsiooni tule­musena.
Kuus kuud hiljem moodus­tas
Silva koostöö-valitsuse kommu­nistliku
parteiga ja on suutnud pa­randada
Portugali majanduslikku
olukorda, viies inflatsiooni endiselt
30% alla 10% peale. Samuti on tõus­nud
Portugali tööstuslik toodang vii­mase
kahe aasta kestel 4% võrra, mis
on kõrgem teistest Lääne-Euroopa
riikidest.
Võidukas Silva, kelle parteil on
uues 250-liikmelises parlamendis
146 kohta, kavatseb põhiseaduse
muutmist, mis oma praeguses sõnas­tuses
suunab Portugali sotsialismi­le.
Samuti tahab sotsiaaldemokraat
Silva kärpida kommunistide mõju
töölisühingutes. Kommunistid tõota­vad
võidelda kõigi nende muudatuste
vastu.
Kahtlemata on ka USA-le eba­meeldivaks
üllatuseks uue peaminist­ri
nõudmine kõrgema rendi saami­seks
Azoori saarestikus asuva Lajes
lennubaasi kasutamise eest. 1983.
aastal sõlmitud lepingu alusel oli
rendiks ette nähtud $200 miljonit aas­tas,
edaspidiste revideerimistega vas­tavalt
inflatsioonile, mida aga senini
tehtud ei ole USA Kongressi vastu­seisul
kulude kokkuhoidmiseks.
Oma valimiskampaania lubaduste
täitmiseks Portugali tööstuse ja ma­janduse
moderniseerimisel vajab Sil­va
suuremat sissetulekut ja ta kavat­seb
juba lähemal ajal vastava nõud­misega
USA Kongressile esineda.
- ® . .
N. Liidu tööstus hakkab pidevalt
suuremal hulgal valmistama Jaapani
algupäraga saadusi mille plaanid on
saadud varguste või seadusevastase
ostmise teel. Hiljuti vangistati Jaa­panis
järjekordseh kõrgtehnilise töös­tuse
teenistuja, kes tabati raali plaa-nidemüümiselN.
Liidu agendile. See
raal tuleb kasutusele reisilennukite
õhuvoolustesse sattumise vältimi­seks,
ja kuigi sel pole seekord sõja­väelist
väärtusi, mõjub see häbista­valt
Jaapani valitsusele, kes püüab
oma vahekorda Washingtoniga pa­randada
skandaalist mis tekkis Jaa­pani
suurfirma Toshiba poolt USA-le
valmistatud kõrgtehniliste allveelae­va
osade N. Liidule müümisest. See
teine skandaalne kõrgtehiiilise pro­dukti
müük Moskvale halvendab ka­he
riigi vahelisi suhteid ja USA ei
kavatse lõpetada Toshiba vastu ra­kendatud
sanktsioone, mis keelustab
tema saaduste miiügi USA-s.
®.
Paljude president Reagani poolda­jate
arvates on Senati erikomisjoni
uurimus selgitanud presidendi süütu­se
relvade müügiga kaasunud mah­hinatsioonides,
kuna admiral Poin-dexter
ja kolonel North oma seletus­tes
väitsid kategooriliselt presidendi
tpadmatust nende operatsioonide
teostamisel. Küna kriminaalsüüdis-tuste
tõstmise võimalus on olemas
mõlema eelpool nimetatu vastu, om
Washingtoni diplomaatilised ring­konnad
ülimalt huvitatud, millised
abinõud võtab president selle välti­miseks
kasutusele. Reagani partei ri­dadest
ei soovita endise president
Ford'i poolt tehtud vea kordamist
Nixon'ile armu andmisega, mille ta­gajärjeks
oli demokraatide ja Jimmy
Carter'i valimisvõit.
Teadaolevatel andmetel on presi­dent
Reagan aga alati kaitsnud oma
alluvaid tööülesannete kohusetruul
täitmisel tehtud vigade puhul. Selle
pärast loodavad presidendi partei
juhtivad tegelased, kelle hulka kuu­lub
ka üks tema tugevamaid pool­dajaid
Henry Hyde, et Senati eri­komisjon
ei leiaks põhjust kriminaal-süüdistuste
tõstmiseks Poindexteri
ja Northi vastu. See vabastaks auto­maatselt
presidendi ebameeldivast
armuandmisest ja partei võimalikust
kaotusest järgmistel presidendivali­mistel.
Võibolla on aga kõik need
kahtlused alusetud, sest mõlemad
eelpool nimetatud isikud on oma esi­nemisega
komisjoni ees võitnud vali­jaskonna
poolehoiu. Sellest annab
tõendi küsitluse tagajärg, mille alusel
65% küsitletuist ei soovi Poindexteri
ja Northi vfi^stu kriminaalsüüdistuste
esitamist. ^
Pärast nelja kandidaadi tagasilük­kamist
Senati poolt, on president
Reaganil viimati õnnestunud leida so­biv
kandidaat FBI vakantsele direk­tori
kohale. Presidendi viimaseks
väljavalituks ja kõigi parteide poolt
vastuvõetavaks uueks FBI direkto­riks
sai senine Texase osariigi kohtu­nik
William Steele Sessions, kes tun­tud
oma rangete kuid õiglaste karis­tuste
määramistega. Liberaalsete
vaadetega kohtunik Sessioni määra­miseks
FB! direktori ametkohale ei
olnud Valge Maja arvates oodata Se­natilt
mingisugust vastuseisu, kuna
isegi tuntumad inimõiguste eest esi­nevad
advokaadid on pooldaval sei­sukohal.
Kohtunikuna on ta tuntud
korra nõudjana ka advokaatide osas,
kes neid on karistanud rahatrahvide­ga
mitmesuguste väikeste eksimuste
eest kohturuumis. Sessions on uhke
oma kindlakäelise kohtuniku kuul­susele
ja loodab korra loomiseks ka­sutada
seda ka FBI direktorina.
H. KIVI
Selgitus
Vabadusfondi asjus
Kuna tänavu on esmakordselt Ka­nadas
laiemaulatuslik Ülemaailmse
Eesti Vabadusfondi korjandus, siis
on sellega seoses tekkinud mõnin­gaid
valesti mõistmisi. Need on ol­nud
tingitud peamiselt asjaolust, et
mitmed annetajad pole selgusel selle
üle, mis on Ülemaailmne Eesti Va-badusfond.
Ülemaailmne Eesti Vabadusfond
loodi Ülemaailmse Eesti Kesknõu­kogu
(ÜEKN) poolt 1982. aastal ees­märgiga
koguda ühe miljoni Ameeri-
, ka dollariline kapital, mille protsen­tidest
laelcüväte summadega oleks
võimalik finantseerida Eesti vaba­dusvõitlust
pikemas perspektiivis.
ÜEKN omakorda on teatavasti Vaba
Maailma eestlaste keskorganisat­sioon,
millesse kuuluvad liikmes­maadena
USA, Kanada, Rootsi,
Austraalia, Inglismaa ja Saksamaa
eestlaste keskorganisatsioonid.
Kuni seniajani on jõutud Vabadus­fondi
koguda $237.000, millisest
summast on USA-st laekunud 70%,
Austraaliast 19% ja Kanadast 7%,
kuna teistest maadest on laekunud
vähem. Kuna ÜEKN koordineerib
liikmesmaade i keskorganisatsiooni­de
tegevust ühistes aktsioonides ja
kõneleb kõigi eestlaste nimel, siis
oleks loomiilik, et ka Kanadas elu­nevad
kaasmaalased annaksid Vaba­dusfondi
oma panuse. See on ka põh­jus,
miks tänavu esmakordselt on
läbi viidud laiemaulatuslik Vabadus­fondi
korjandus Kanadas. Olgu mär­gitud,
et Kanada eestlaste selle aasta
toetusest modustab üks US $10.000-
suurune toetus 76% kogu Ifanada
eestlaste panusest. Ülejäänud selle
aasta 56 annetaja toetus on US$
3180,00.
Arusaamatuste vältimiseks on
soovitav silmas pidada, et toetus Va-badusfondile
ei ole, toetus Eestlaste
Kesknõukogule Kanadas (EKN),
kuigi see korjandus viiakse läbi
EKN-i korraldusel. E KN on üks Üle­maailmse
Eesti Ifesknõukogu liik­mesmaadest
ja annetus ÜEKN-i Va­badusfondi
on Kanada eestlaste pa­nus
ülemaailmseks Eesti Vabadus­võitluseks.
Oma tegevuse läbiviimi­seks
Kanadas korraldab EKN igal
aastal eraldi toetus-aktsiooni korjan­duse
ja ÜEKN loodab, et Kanada
eestlased toetavad majanduslikult
nii EKN-i kui ka ÜEKN-i nagu USA
eestlased juba aastaid on toetanud
Eesti Rahvuskomiteed Ühendriiki-des
ja Ülemaailmset Eesti Kesknõu­kogu.
Selgituseks lisame, et toetused Va­badusfondi
tuleksid lihtsustamise
mõttes saata Kanada dollarites otse­kohe
Vabadusfondile aadressil:
Estonian World Council, Inc., P.O.
Box 23869,'Washington, DC 20026-
3869, USA. Kahjatsusega tuleb mär­kida,
et Kanadast ÜEKN-ile saabu­vad
toetused ei ole mahaarvatavad
annetaja maksualusest tulust.
Ülemaailmne Eesti Vabadusfond
vajab kõigi kaasmaalaste toetust, ja
seda eritüniiüd kus kodumaa eestla­sed
on näidanud oma julgust avalike
väljaastumistega ning M. Gorbats-hoy
oma „glasnostiga" väga edukalt
näib peibutavat maailma arvamist.
Sellepärast loodab Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu juhatus, et Kana­da
eestlased annavad oma märgatava
panuse Ülemaailmsele Eesti Vaba­dusfondile.
ÜLEMAAILMNE EESTI
KESKNÕUKOGU
„Maia Elu" nr. 43 (19B3)
Soomlase pilguj
Too
Rocca ai Mares käisime!
grupiga, sest oli ju reisikaaj
tis esimest korda ja kõik
kohad nägemata. Seitse aasI
oli maha põlenud või põleta]
ametlik giid mainis, suurSi
talumaja, mille ees 'rahvt
ansamblid esinevad. Kohal
dud tohutu suured palgid, kl
gi muud ei olnud tehtud. Rai
kui kaua palgid olid seal
kui kaua peavad veel olema|
uus maja kerkib. Vabaõhui
suure puudusena võib mi
vanadel inimestel oli seal
kuda, kuna marsruut oli häl
pinke puhkamiseks vähe.
kioske, kust karastavaid
jäätist võinuks osta. Asi po|
nud mitme aasta vältel ho(
puudustest giidid oma ül
kaebavad. Huvitavaks visf
junes Noarootsi vana külal
mine. Kohe oli märgata, et
pole ehitus eestipärane, vai
rootsi moodi. Kabelisse oli
tud kellegi vana külamei
ehitatud orel, mida sai proj
gin seda ja tõesti muusiki
töötas, olgugi et hääli oli aj
saada.
Rocca ai Mares kohtui
noore neiu ja tema pere^
eriti silma neiukese kaJ
must-valge kle(dikomb
Püüdsin temaga juttu ajad
des eesti keeles tema heaj
ma. Neiu isa aga ruttas k(
ning käratas midagi vei
Olidki venelased! Olen agi
neiu riided äratasid eestlul
panu, kus nad Tallinnas lii
nii selgesti, just nagu me(
seks, olid värvid valitud.
VESTLUS TELEFONIPUi
Huvitavaks kujunes ji
„Viru" kõrval asuvas telef^
kuhu ruttasin kohe, kui ho^
sain. Sealt ei saa ju kuhugi
sest neid kõnesid jälgitu|
hakkas Järsku vihma nagi
sadama kiirustasid inimesi
Ja nii astus kõrvalputkassi
määrdunud tööriideis. Kui
olid kõrvuti, ulatasin talle i
suitsukarbist sigareti. T|
oli, et taat siirdus kohe mi
ja seisime nina nina vasti
— Kas on kanged 8ui|
vanataat. .t,
•- Minu meelest küll
mu vastus.
On ameerika oma(
Eestlane tõmbas juba esh
— Ei, minu teada so(
vastasin.
— Ooh, kas teie olete]
hämmastas mu uus telef(
ber, ja nii hästi valdate e|
— Noh, eks ikka soof
Minu eesti keele osku!
soovida.
— Kas Eestis on hea?
mees teada.
— Raske ütelda, mis
mis halb, püüdsin diploi
— Kuidas Soomes läh|
parem?
— Mü meelest meil kl
paremini... ja oleks te]
oleks võõrad peremehi
selle teema pole.
ENNE OLI PAREMINI
Vanataadi hääl muuti
jemaks, innukamaks. Ta|
ümbrust ettevaatlikult, ]\
mida vaid N. Liidus elav|
oskavad ning jätkas
seest:
— Jah, meil tõesti oli e|
ni, olime oma peremehe|
Nüüd on aga teistmoodi]
gav ohe. Eesti ajal oli
kuhu ma sageli tollal K(
enamuses eesti keel. Jah]
ei ole.
— Ajalugu aga näiti
miski pole igavene, ki
trööstida.
— Ei ole igavene, mii
sest mina Eesti aega enaij
vanaks te mind peate?
— Raske ütelda, ma
list sel alal, kas 65 käib]
— Kuuskümmendvif
hüüatas. Tal oli selgej
seda kuuldes. Tegelik i
nägu meelde umbes 90-1
ajamata habeme ning
suuga. Putkasõber jätk(
„ELAN NAGU KERJUJ
— Ma olen 82 aastal
DIREi
with B.Sc.N. and
in geriatric nursii
supervise. Preferal
Applicants are im
Kristus Darzs, Lat|
Drive, WoodI