Meie Elu = Our life, October 22, 1987

              hr. 43
EUNE
EJA/RÄTSEP
PPAST
IID:^ PLUUSE
ii
.em
1 « Bff. 413 (USigSJ 1987 NELIAFÄEVAlU Ž2. ; OGTOBER 22
pilguga
lina
762-8756
ai
m
linaalsüüdistuste
Ididaädi tagasilük-
[olt, ori president
inestunud leida so-
Väkantsele direk-^
lidendi viimaseks
)igi parteide poolt
leks FBI direkto-lase
osariigikohtu-
] Sessions, kes tun-
|uid õiglaste karis-jga.
Liberaalsete
lk Sessioni määra-
[ori ametkohale ei
la rvates oodata Se-västuseisu,
kuna
[olõiguste eest esi-ön
pooldaval sei-cuna
on ta tuntud
advokaatide osas,
mud rahatrahvide-räikeste
eksimuste
Sessions on uhke
kohtuniku kuul-lorra
loomiselsis ka-
JI direktorina.
H. KIVI
[itüs
esmakordselt Ka-slik
Ülemaailmse
dl korjandus, siis
i tekkinud mõniri-tmistl
Need on ol-niselt
asjaolust, et
pole selgusel selle
aailmne Eesti Va­lesti
Vabadusfond
58 Eesti Kesknõu-
|it 1982. aastal ees-jhe
miljoni Ameeri-jital,
mille protsen-summatfegai
oleles
jerida Eesti vaba-
[iias perspektiivis,
[on teatavasti Vaba
|te keskorganisat-
;uuluyad liikmes-
Kanada, Rootsi,
[maa ja Saksamaa
misatsioonid.
m jõutud Vabadus-
[237,000, millisest
1-st laekunud 70%,
ja Kanadast 7%,
idest on laekunud
P K N koordineerib
jskorganisatsiooni-
[es aktsioonides ja
[stlaste nimel, siis
k ka Kanadas elu-äedannaksidVaba-
|use. See on ka põh-esmakordselt
on
[ulatuslik Vabadus-
^anadas. Olgu mär-jestlaste
selle aasta,
^b üks US$10,000-/
76% kogu l^anada
st., Ülejäänud selle
toetus on US^
vältimiseks on
|ida4a, et toetus Va-
)le toetus Eestlaste
Kanadas (EKN),
Indus viiakse läbi
ii E K N on üks Üle-
Yesknoukogu liik-bhetus.
ÜEKN-i Va­lda
eestlaste pa-jks
Eesti Vabadus-
J tegevuse läbiviimi-orraldab
E K N igal
lis-aktsiooni korjan-loodab,
ef Kanada
[ad majanduslikult
: ÜEKN-i nagy U SA
lasttfid on toetanud
liteed Ühendriiki-iset
Eesti Kesknõu-lame,
et toetused Va­eksid
lihtsustamise
-ada dollarites otse-jndile
aadressil;
IdCouncil, Inc., P.O.
Ihington, DC 20026-
jjatsusega tuleb mär-
5t ÜEKN-ile saabu-
I ole mahaarvatavad
jiusest tulust.
Eesti Vabadusfond
^maalaste toetust, ja
cus kodumaa eestla-
' oma julgust avalike
ning M. Gorbäts-
3stiga''väga edukalt
maailma arvamist.
)dab Ülemaailmse
)gu juhatus, et ICana-avad
oma märgatava
jilmsele Eesti Vaba-
[AAILMNE EESTI
KESKNÕUKOGU
ai Mares käisime muidugi
grupiga, sest oli ju reisikaaslane Ees­tis
esimest korda ja kõik ilusamad
kohad nägemata. Seitse aastkt tagasi
oli mahapõlenud või põletatud,iiagu
ametlik giid mainis, suur Sassi-jaani
talumaja, mille ees rahvamuiisika
ansamblid esinevad. Kohale oli too­dud
tohutu suured palgid, kuid mida­gi
muudel olnud tehtud. Raske öelda,
kui kaua palgid olid seal olnud \Iõi
kui kaua peavad veel olema, enne kui
uus maja kerkib. Vabaõhumuuseumi
suure puudusena võib mainida, et
vanadel inimestel oli seal raske lii­kuda,
kuna marsruut oli hästi pikk ja
pinke puhkamiseks vähe. Polnud ka
kioske, kust karastavaid jooke või
jäätist võinuks osta. A s i pole parane­nud
mitme aasta vältel hoolinpiata, et
puudustest giidid oma ülemustele
kaebavad. Huvitavaks visiidiks ku­junes
Noarootsi vana külabeli vaata­mine.
Kohe oli märgata, et oma stiililt
pole ehitus eestipärane, vaid selgesti
rootsi moodi. Kabelissb oli paiguta­tud-
kellegi vana külameistri poolt
ehitatud orel, mida sai proovida. Te­gin
seda ja tõesti muusikariist veel
töötas, olgugi et hääli oli algul raske
saada.
Flocca ai Mares kohtusime ilusa
noore neiu ja tema perega. Torkas
eriti silma neiukese kaunis sini-must-
valge kleidikombinatsiöon.
Püüdsin temaga juttu ajada, nimeta­des
eesti keeles tema head väryisil-ma.
Neiu Isa aga r\ittas kohe kohale
ning käratas midagi vene keeles.
Olidki yerielased! Olen aga kin'del, et
neiu riided äratasid eestlaste tähele­panu,
kus nad Tallinnas liikusid, sest
nii selgesti, just nagu meeleavaldu­seks,
olid värvid valitud.
VESTLUS TELEFONIPUTlUs
Huvitavaks kujunes jutuajamine
,, Viru''kõrval asuvas telefoniputkas,
kuhu ruttasin kohe, kui hotellist välja
sain; Sealt ei saa ju kuhugi helistada,
- sest neid kõnesid jälgitakse, j ^ u r ia
hakkas järsku vihma nagu oavarrest
sadama kiirustasid inimesed ulualla.
Ja nii astus kõrvalputkasse vanataat
määrdunud tööriideis. Kuna putkad
olid kõrvuti, ulatasin talle teise käega
suitsukarbist sigareti. Tulemuseks
oli, et taat siirdus kdhe minu poolele
jä seisime nina nina vastu.
viis aastat rindel võidelnud ja palju te
arvate nad kuradid selle eest mulle
pensioni maksavad? Mehe silmad
polosid nõudvalt ja ta ootas niu vas-tütst.
•
~ Ei tea. Sadaviiskümmend? Roh-
•'kem? -^--y. • • ^1 •
— Kurat ja veelkord kurat; Ärge
tehke nalja, palun. Nad annavad
mulle 55 rubla kuus. Viiskümjmend-viis
rubla! Arvate, et selle rahaga
saab elada? M u noorus läks rindel ja
kaevikutes kaduma. Praegu elan na­gu
mingi kerjus, kes süsteemist on
välja visatud. Ons asi nii ka Soomes,
kes Talvesõjast ja teistest sõjast osa
võtsid? Arvan, et ei.
— Eks aga sõja kaotanud riigid
taha ikka oma sõdurid unustada, üt­leme
võimukandjad. Ausah Öeldes
on ka meie sõjaveteranid unustatud.
Siiski aga meil, Soomes, on see asi
märgatavalt paremini korraldatud
kui teil. :
Vanamees ohkas alistunult. V i ­hmapiisad
hakkasid harvenema, äi­ke
Toompea taha minema. Inimesed
tulid välja. Meie mõlemate sigaretid
olid juba ammu kustunud jä peale
selle pidin ma helistama. Taat mõis­tis.
— Oli kange hea sigaret, aitäh!
Võib-olla me veel kohtume... võib­o
l l a . . .
N i i kadus tä vanainimese sammul
Viruvärava poole, lihttöölise riides.
Võib-olla, mõtlesin, kuid teadsin, et
me enam kunagi ei kohtu.
lUROOPALIKULT ELEGANTNE
MÖÖBLIÄRi
SUUR VALIK elutoa-, söögitoa-, kirjutustoa-, magamis°
toa-, lastetoamööbleid. Palju muud kodu kaunistamiseks:
lambid, laelambid, stereo-, videokapid, riiulid jm.
Kõik kõrgekvaliteedilisest tiikpuust, palisandripuust (rose-wood)
või tammepuust. Ka nahkmööbel.
7310 WOODBINE AVg.-.
3 tänavatuld p5hjapool SteelQs
Tol. 475-6337,491-0178
E. OODSAD KIRINAD Avatud:
esmasp., neljap. ja reedel 10-9,
telsip., kolmap. 10-6, laup. lO-P
— Kas on kanged suitsud? päris
•vanataat. . - ...:„,
— Minu meelest küll mitte, kõlas
mu vastus.
— On ameerika omad,!voi mis?
Eestlane tõmbas juba esimest mahvi.
— Eli, minu teada sbome omad,
vastasin/
— Ooh, kas teie olete soomlane,
hämmastas mu uus telefoniputkasõ-ber,
ja nii hästi valdate eesti keelt?
— Noh, eks ikka soomlane, jah.
Minu eesti keele oskus aga jätab
soovida.
— Kas Eestis on hea? tahtis vana­mees
teada. i i
•— Raske ütelda, mis siin on hea,
mis halb, püüdsin diplomaatlik olla.
— Kuidas Soomes läheb, kas seal
parem?
— Mu meelest meil küll a4ad on
paremini.. . j a oleks t e i l . . . kui ei
oleks võõrad peremehed, tüürisin
selle teema pole. '
ENNE OLI PAl^EMINI .
Vanataadi hääl muutus nagu soo­jemaks,
innukamaks. Ta vaatas oma
ümbrust ettevaatlikult, just sel viisil,
mida vaidN. Liidus elavad inimesed
oskavad ning jätkas suitsupilve
seest:' • • : • |-;
— Jah, meil tõesti oli enne paremi­ni,
olime oma Pjeremehed oma riigis.
Nüüd on aga teistmoodi. Jäirgnes sü­gav
ohe. Eesti ajal oli Tallinnaski,.
kuhu ma sageli tollal Keilast sõitsin,
enamuses eesti keel. Jah, enam pole,
ei pler ;
— Ajalugu aga näitab, et mitte
miski poie igavene, katsusin teda
trööstida.
— Ei ole igavene, mida see aitab,
sest mina Eesti aega enam ei näe! Kui
vanaks te mind peate?
— Raske ütelda, ma pole spetsia­list
sel alal, kas 65 käib?
— Kuuskümmendviis! — taat
hiiüatas. Tal oli selgesti hea meel
seda kuuldes. Tegelikult tuletas ta
nägu meelde umbes 90-aastast rauKa
ajamata habeme ning hammasteta
suuga; Putkasõber jätkas: J
„mN NAGU KERJUS",
— Ma olen 82 aastat vana. Olen
Nõukogude giidid on „seina ja ta­peedi
vahel", sest nad teavad, et
soome turistid teavad okupeeritud
Eesti ajaloost palju rohkem, kui giid
ütelda julgeb. Meie giid püüdis dip­lomaatiline
olla; Näiteks Toompeal
kõndides seletas, kuidas „ kodanlus
võttis võimu 1918. aastal" ning,,1940
läks võim tööliste kätte*'. Rohkem ta
ei' kommenteerinud. Iseseisvusaega
käsitletiüldse võrdlemisi vähe. Siiski
pisut. Võidu-Vabaduse väljakust
mööda minnes ta tõdes, kuidas prae­guse
kohvik Moskva kohal asus va­bariigi
ajal väga populaarne „Kul-tas".
Nüüd juhtusime selle ees nä­gema
paari,,punkarit", kes mööduja­tes
äratasid tähelepanu. Nad polnud
meie meelest siiski nii nietsiku Väli­musega,
kui oleme Soomes harjunud
Edasi konstateeris meie giid täna­vanimede
kohta: „Kuna Suvorovil
polnud omal ajal Eestiga mitte mida­gi
tegemist,- muudetakse Suvorovi
puiestee varsti Kaarli puiesteeks ja
samuti paljud teisexi vanad tänava­nimed
saavad algupärase nime taga-
••si."- y - '
Ja tagasi tulles Rocca ai Marest ning
möödudes loomapargist, märkis giid
kohe: „Oma alguse sai meie looma-park
iseseisvuse ajal, kui 1920-ndatel
aastatel soomlased kinkisid presi­dendile
Konstantin Pätsule ilvese."
KÕHNAD KASSID
Palju asju torkas silma, nagu näi­teks:-
.
— kõhnad, peaaegu karvadeta
kassid vanalinna sisehoovides;
— enamalt vene juhtidega Volga-laksod
(riigi omad, milledes käib ka
läänevaluuta). Privaatsed taksod on
kas Lada/Zhiguli või Moskvitshi Eli-tid
ja juhtidel lubatakse töötada ai­nult
neU tundi päevas peale oma te­gelikku
tööd ning maksavad tulu­maksu
10%);
— lagunemas Toomepa õued (tu­risti
silmad eksivad sinna harva);
— lahtilöönud vanade majade
värv;-
— pikadsabad kaubamajas ja kau­bahallis,
ebameeldiv teenindamine ja
kolmekordne ostusüsteem;
— paljudes kohtades tähavakate
künnimaataolise kvaliteediga.
Kui arglik on Baltikumi poliitiline
õhkkond praegu, näitab tüüpiline
näide. Kui aastal 1985 korraldati N .
Liidus Soome kultuuripäevad Le­ningradis,
Moskvas ja Tallinnas, pidi
avaaktusel kõlama ka Soome rah­vushümn.
Kõlaski, aga ainult Mosk­vas
ja Leningradis. Tallinnas jäeti see
lihtsalt ära sellepärast, et oli ju Vaba
Eesti rahvushümni meloodia täpselt
Sama Soome omaga!
B.Sc.N. and Ontario Certificate of Competence. Experience
in geriatric nursing, administrative škills, abllity to träin and
supervise. Preferanc© tocandidates with certification in nursing
administratlon.
Applicants are invited to forward thelr resumes to Dr. J . Lusis,
Kristus Darzs, L@ttvian Homo for tibd Ag@^, 11290 Pine Valley
Drive,Wqodbridg^, Ontario, WL 1A6. Tel; 832-3300.
Kanada valitsus teeb ettevalmis­tusi,
et muuta 1977.a. kodakondsu­se
seadust Selle peamiseks ees­märgiks
on piirata senist piirama­tut
võimalust kahe või rohkema
kodakondsuse omamist ning lähe­malt
määratleda Kanada koda­kondsus.
Visandi (Discussion paper) selle
seaduse muutmiseks on koostanud
riigisekretär David Crombie. Tema
ettepanekut sõelub eriline parla­mendi
komisjon. Muudatused või­vad
enne selle aasta lõppu seadu­seks
saada. Peamisteks: eesmärki-,
eks kodakondsuse seaduse muutmi­sel
on:
— Kanada kodakondsust on õigus
enesele nõuda Kanada kodanike las­tel,
mitte lastelastel ja lastelastelas-tel,
kui need on sündinud väljaspool
Kanadat.
— Võtta ära Kanada kodakondsus
nendelt, kes saavad enesele mõne
teise riigi kodakondsuse.
' — Kanada kodakondsuse taotle­jal
tuleb esitada tõend, et ta ütleb ära
oma endise asukohamaa kodakond­suse.
'
— Lihtsustatud korras anda Kana­da
kodakondsus iiehdele, kes dh va­rem
olnud Kanada kodanikud, kui
nad seda soovivad.
— Kodakondsuse saamiseks tuleb
selle taotlejal elada Kanadas 5 aastat,
senise 3 aasta asemel.
— Kodakondsust ei tule mitte anda
kellelegi enne kui uurimine tema isi­ku
kohta on lõpetatud immigrat-siooniameti
poolt.
— Kodakondsust mitte anda isiku­tele,
kes on sooritanud kuritegusid
oma asukohamaal, mis on karistata­vad
selle maa seaduste kohaselt.
— Kodakondsuse seaduse juurde
kuulub eriline akt, mis määratleb Ka­nada
kodanike õigused ja kohustu­sed.
Vandetõotus kodakondsuse saa­misel
saab tõenäoliselt uue sõnastu-
'se, " '
1977.a. SEADUS
Seadus esitati parlamendile selgi­tamiseks
ning vastu võtmiseks laiali­mineku
eelviimaselpäevai. Seda teh­ti
pealiskaudselt ja kiirendatud kor­ras.
See seadus on liialt liberaalne,
ebatäpne ning legaliseerib mitme
kodakondsuse pidamise. Kanada
kodakondsust on õigus nõuda selle
seaduse alusel Kanada vanematest
väljaspool Kanadat sündinud lastel,
laste-lastel jä laste-laste-lastel. Sea­dus
on teinud võimatuks arvestada
kui palju on Kanada! kodanikke, kas
kõik nendest on käinud Kanada pin­nal
vÕi teavad kus Kanada asub. Ela­takse
maal, kus mugavam elu ja pare­mad
töötingimused. Haiguste ja hä­dade
korral tullakse Kanadasse, kus
nendel, kui Kanada kodanikel, on
kasutada tasuta arstiabi, sotsiaalne
toetus ja pension vanaduspäevil.
Üksi Californias arvatakse elavat üle
miljoni sellise kanadalase, kes oma­vad
U SA ja Kanada kodakondsuse.
Nendel ei ole mingit kohustust Ka­nada
vastu, kuid häda korral on nen­del
valmis hea sadam, kuhu võib
tulla varjule, lasta end ravida ja mu­retult
vanadusjpäevi veeta.
Väljaspool Kanadat sündinud las­telaste
ja lastelastelaste ainukeseks
mureks on oma Ifanada kodakond­suse
registreerimine Kanada esindu­se
juures enne kui nad saavad 28
aastat vanaks. Selliseid, Kanadat
vaevalt tundvaid kodanikke^võib olla
miljoneid. Kanada ei ole nõudnud, et
kanadalased, saades mõne teise riigi
kodakondsuse» peaks andma ära Ka­nada
kodakondsuse. K u i mõni teine
riik seda nõuab oma kodakondsuse
andmisel, siis Kanada sellele tähele­panu
ei omista, kuna see on tehtud
teise riigi seaduste kohaselt, mida
Kanada ei tunnista.
USA seaduste kohaselt peaks ka­nadalased,
kes saavad USA koda­kondsuse,
andma ära Kanada koda­kondsuse.
Seda seadust ei ole seni
rakendatud ja tulemuseks on see, et
s, mingeid kohustusi Kanada vastu ei
oma, kuid naudivad kahe maa koda­kondsuse
hüvitusi.
ÕIGUSED-JA KOHUSTUSED
Kodakondsuse seaduse muudatus­te
juurde lisatakse eriline akt, mis
määratleb Kanada kodaniku õigused
ja kohustused. Selle akti visand oma
esimeses osas selgitab Kanada föde­ratsiooni
omapära, mida tuleb arves­tada
kõigil, kes Kanada kodakond­sust
taotlevad.
Kanada on põhiliselt suurte erine­vustega
maade ja rahvaste föderat­sioon.
Tema tugevuseks on harmoo­niline
kooselu erinevusi tolereerides.
Siin elavad rahvad on erinevad oma
keelelt, kultuurilt, rahvuslikelt tra­ditsioonidelt
ja taotluste poolest.
Rahvad on üksteisest samavõrra eri­nevad
kui maakohad, millel nad ela­vad.
Seda tuleb arvestada ja tole-reerida.
Kõigi kodanike, ühiseks kohustu­seks
on seda maad innukalt edasi
arendada. Siin on küllalt ruumi kõi­gil
erinevatel gruppidel oma soovide
kohaselt töötada, ilma vastuollu mi­nemata
teiste rahvusgruppidega. Ka-,
nada põhiseadus kindlustab seda ja
e Ä b , et kõik rahvused siin tööta­vad
harmooniliselt koos, üksteist
toetades vajaduse korral. Harmooni­line
koostöö kindlustab, et Kanada
föderatsioon on tugev ning kindel.
Maa polistel asukatel ja juurdetul­nud
immigrantidel on kasutada selle
maa tohutud varad ja varemtulnute
töövili. See kindlustab Kanada koda­nikele
edukuse töötamisel oma pa­rema
tuleviku heaks. Liidab ta selle
maa ja siin elavate rahvaste külge.
Annab neile väärikuse ja rahvusliku
uhkuse tunde. See peegeldugu iga
kanadalase plekus ja käitumises.
Vastavalt sellele on kodanike õigus­teks
ja kohustusteks:
1. Ifanada kodanikel on seaduse
ees võrdne staatus, võrdsed kohus-.
tused ja võrdsed õigused.
2. Kodanikud peavad olema lojaal­sed
kanadalased ja austama selle
maa seadusi.
3. Kodanikel tuleb olla teadlik siin
elavate rahvaste erinevustest keeleli­sel
ja kultuurilisel alal, taluma nende
erinevaid taotlusi ja tegevusi.
4. Kodanikel tuleb olla teadlik sel­lel
maal valitsevast korrast ja osata
vähemalt ühte siinsetest ametlikest
keeltest, kas inglise või prantsuse
keelt.
5. Kodanikel tuleb hinnata siin
elavate rahvuste omapära keele, kul­tuuri
ja taotluste alal. See rikastab
Kanadat kui tervikut.
6. Kodanikel tuleb olla teadlik sel­les,
et Kanadal kui suurel ja rikkal
maal on kohustusi teiste maade vas-
: tu, et need saaks raskusteta arenda­da
oma majanduslikku ja poliitilist
elu.
7. Kodanikel tuleb aidata kaasa, et
Kanada suudaks täita kõiki neid ko­hustusi,
mis ta on võtnud enesele
rahvusvaheliste kokkulepete alusel.
Suured erinevused rahva koostises
ja loodusvarade erinev paiknemine
teevad raskeks valitsusele igasuguste
probleemide lahendamise. See on ka
osa Kanada omapärast.
(Kokkuvõte „Toronto Starist",
20. sept. A.N.)
KÜTTED ja
TORUTÖÖD
IIOLAND K U U IK
275-1280
Postiliiklus Kanadas
taas normaalne
Postistreik Kanadas lõpetati sea­dusega,
mille vastuvõtmist venitas
opositsioon mõned.päevad. Näda­lavahetusel
streikijad asusid tööle
ja postiliiklus mBiutus
Ameerika sõjalm©
Yastuaktsiooüi
Pärsia lahes
Ameerika teostas sõjalise vastm-aktsiooni
Pärsia lahes Iraani rün­naku
pärast Ameerika Lipu all sõit­nud
Kuweidi tanklaevale „Sea Isle
GityS mille ameeriklasest kapten
jäi plahvatuse tagajärjel pimedaks.
Pühapäeva hilisõhtul informeeris
president Reagan USA kongressi
juhtkonda oma otsusest ja aktisoon
teostati esmaspäeva hommikul. A ^
vati, et eesmärkideks olid Iraani
õliplatvormid Pärsia lahes, mis es­maspäeval
olid suurendatud
Ameerika merejõudude tule all.
Ameerika poliitilised ringkonnad
nõudsid tugevalt, et Ameerika te­gutseks,
et ta kaitse õlitranspordile
Pärsia lahes oleks tõhus. Operat­siooni
üksikasjad ei olnud nädala
algul veel teada.
cM>aDo«2i>4>a2:>o«»<>4»<MX»o«c>o<aDoai»««»t>CB»«4Q»<M
5.MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
J9 Ärge esinegu. 66
(Algus esiküljel)
Samaaegselt oli Madissonil USA
pealinnas olles võimalik kohtuda
Ameerika ametikandjatega ja kõnel­da
„ Ameerika Hääle" kaudu oku­peeritud
Kodumaale, eriti Ribben-trop-
Molotov pakti pinnalt.
Tähtsamaks esinemiseks selle piir­konna
eestlaste keskustes oli New
Yorgis BATUN-i korraldatud koos­olek
14. oktoobri õhtul. Viibides siin
maal kui passita isik, sai Tiit Madis-son
E.V. peakonsulaadist endale
Eesti Vabariigi isikutunnistuse ja vä­lispassi.
Ingliskeelse kõnekoosoleku ava­sõna
ütles BATUN-i esimees dr. H .
Ainso, kes tutvustas kauakestva
tunnustava aplausi saatel endist po­liitvangi
ja okupeeritud Eestis augus­tikuus
toimunud demonstratsiooni
peakorraldajat. Tiit Madisson andis
algul ülevaate hiljutistest poliitilis­test
sündmustest j^ meeleoludest
Eestis ning jätkas seejärel küsimuste­le,
vastamisega. Neid esitati algul
laudkonnas viibijate, kolme Balti
rahva esindaja poolt, kelledeks olid
New Yorgi läti ajalehe „Laiks" pea­toimetaja,
üks leedulanna, poliit.tea-duste
üliõpilane ja eestlastest raadio-ajakirjanik
A. Jüriado.
Seepeale võimaldati sõnavõtte
publikule, mida nende rohkuse tõttu
tuli piirata. See ilmestas suurt huvi
Baltimaade vabädusvõitluslike prob­leemide
vastu. Tiit Madisson vastas
kõigile asjalikult ja selgitavalt, jättes
hästi teadliku isiku mulje ning ei
kõhelnud kas kerge huumoriga „tor-kamast"
või faktide lühida esile too­misega
peletama mõningaid väär-vaateid
kui mõnel korral neid esines.
RAHVAS OPTIMISTLIK
Ta rõhutas kokkuvõttes, et Kodu­maal
olev eesti rahvas on kõigi ras­kuste
kiuste optimistlik. E i ole karta,
et seal juhtkonda noorematest peale
ei kasva. Praegust Gorbatshovi avali-,
kustamise poliitikat, kuigi see ehk on
pettepilt Läänele, tuleb Balti rahvas­tele
ilmtingimata ära kasutada. Ta
ütles, et vabadusvõitlusliku liikumi­se
osas ei tohiks esineda mingit sei­sakut
ega tagasi astumist, vaid teos­tuks
realistlikult, kaalutult järkjärgu­line
edasiminek. Väliseestlaste abi ja
toetus, ning eriti selgitustöö Lääne­riikidele
ja koostöö Balti gruppide
vahel on ülima tähtsusega. Ta kahet­ses,
et „Ameerika Hääle" saated ei
ole oma sisult küllaldased, soovides
et olgu vähem kultuurialast prog­rammi
ja enam Balti rahvaste olukor­ra
kohast poliitilist informatsiooni.
Kõnekoosolekul oli tõlgiks Juta
Ritso BATUN-ist.
Briti Konverenb
lõppes
kokkuleppeta
Vancoveris Kanada juhtimisel
peetud Briti Ühiskonna („Gom<'
monwealth'i") konverents lõppes
ilma kokkuleppeta Lõuna-Aafrika
vastu rakendatavate sanktsioonide
küsimuses. Peaminister Mulro-ney
ja konverentsi enamus riike
taotlesid rangemaid majanduslik­ke
sanktsioone Lõuna-Aafrika vas­tu,
kliid Inglismaa Margaret That-cheri
juhtimisel oli kindlalt sellele
vastu ja ei teinud mingeid järele­andmisi.
Konverentsi kokkuvõtet
tehes oli peaminister Mulroney
diplomaatiliselt ettevaatlik, öeldes
et konverents ei andnud küll soovi­tud
tulemust, kuid Gommonwealth
jätkab edasi moraalset survet, et
Lõuna-Aafrika lõpetaks praeguse
apartheidi poliitika.
Lõppenud konverents pidi võtma
ka teadmiseks, et ta liikmete arv on
vähenenud ühe riigi võrra, sest
Fidzhi saarel võimu üle võtnud pä­rismaalaste
juht, koL Rabuka, kuu­lutas
seal välja vabariigi, mille jä­rel
i senine kindralkuberner esitas
Inglise, kuningannale lahkumise
teadaande. Saarelt hakkasid lah­kuma
senivalitsenud hindud, siird-kohtadeks
Sydney, Austraalia, ja
Auckland, Uus-M^ejremaa. Nad ei
tundnud - endid enam julgeinei
Fidzhis, kus nad moodustasid ena­muse
rahvastikust saarte pärisela­nike
kõrval.
flON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
küUnutuskappe ja pliite — igat lilM
^ 31 aastat tööprakükat ^
Tel. 533-9334 - Peter
NÄDALAKROONIKA
(Algus esiküljel).
kuna leiti vähjalikke tunnuseid.
Pärast õnnestunud operatsiooni
kinnitasid arstid, et operatsiooni
põhjustanud tunnus ei olnud siiski
mitte laieneva iseloomuga.
® Sri Lanka saare põhjaosas puh­kesid
ägedad võitlused India väge­de
ja sealsete tamiilide mässuliste
jõudude vahel, kes endid olid kind­lustanud
jaffna linnas. India oli Jaff-nat
vallutama saatnud umbes 5000
meest India eliitväge ja saatis nä­dalavahetusel
veell paar tuhat
meest juurde. Jaffnat kaitsesid 2500
tamiili. India teatel olid India väed
nädala algul vallutanud Jaffnas ühe
tamiilide baasi, kuid linnas käisid
edasi tänavavõitlused. India väed
saadeti Sri Laukasse India ja Sri
Lanka kokkuleppe põhjal, et seal
maksma panna ja kindlustada va­herahu.
® New Brunswicki provintsis toi­munud
valimistel said liberaalid
suure valimisvõidu, võites valimis­tel
kõik 58 kohta provintsi parla­mendis
ja jättes seni R. Hatfieldi
juhtimisel valitsenud konservatii­vid
ilma ühegi kohata. R. Hatfield
oli edukalt New Brunswickis valit­senud
17 aastat, kuid oli end mõne­de
isiklike asjaolude pärast teinud
viimasel ajal väga ebapopulaa^
seks. Eelmises provintsi parla­mendis
oli konservatiividel 37 ja
liberaalidel 20 kohta.
9 UN-i laiaulatusliku tegevusegsi
teaduslik ja kultuuriline allorgani-satsioon
UNESCO valis pärast mit­mekordset
valimist uueks peadi­rektoriks
hispaania kultuuritege­lase
ja endise haridusministri Fre-derica
Mayori, pärast seda kui se­nine
diktaatorlik peadirektor, se-negallane
Amadou M'Bow kandi­deerimisest
loobus. Senist peadi­rektorit
M'Bow'd süüdistasid lää­neriigid
sihilikus läänevaenulik-kuses
ja organisatsiooni väga kulu­kas
majandamises. Ameerika jo
Inglismaa olid seepärast UNESGO-st
välja astunud. Uus peadirektor F.
Mayor valiti UNESCO juhiks
häälega 20 hääle vastu.