Meie Elu = Our life, September 9, 1977

              (1439) 1977:
KKÄ
ukj.) juulil
1(24.) augus-väga
tule-lahvaste
va-
Tõnisson»
indus....
seisukorra.
[ maanõunl-is'olevat,
ei•/
astlõunasei
|ii- pikemalt'
lise mürina
ihvaesindu?; "'•
\äl ispolii t i-saavutami-orienteeru-lorite
vahel
ühes küsi­lole!"
I. Tõnissoni
L.Jaan; Tõ-lo
lm.: Vab:-.. •
[Silmapilgu
Ikueerimisi: .
Indel: sõja-
Ihul ?• ködu-üidine
po-lahva,
Peab :
|ale. jaama .,
i.-sse .jättes
Iste rahva-- '
mitu kor-isön:
,,Pülii-hiei.
I. ikkagi
[eaali .täice-tid:
tegem.-'
i j a n a ' o o la­le
teiste ar-
Iie kui rah-
Läideviimi-lüdset-
mc- •
la, ' siis ei
em silma-'.
mitte iiai-
|i et.tepp.ne-'
lisiab Ma:-
Litus larvi-
|ada, kellel
(kodumaad •
iitseks väi-.
timetab 0.
•seks väli>-
Itile iseseis-'
lištaš Mäa:
ivusesindu-.
e kaitseks
itüd. välja:
orral, kui
ameti- ja.
ueeritakse:
iseid, mis
ina peale".,
lesti valis-.
S—19, aja-lega
sünd-
[ögu asus
iseseisva
lale ja te.:
['•ja'.. Ver:e-k|
õnelda
lametlikui.
loosolekui.
uit., pro.to.'
Ise'' (,.Tor-
.ba Eesti.
raiisel i<-
!7 ' es ma-,
f pandud.
.ÖSUtUSid.
i viisi ikük>
» suutnud,
i ägama tu
hool eh oid-:
järvesoo
ilised
lükka
|!viaatrik.u- '." _
• iris
siu restr.'
ša N. Ui-, •
udid, ku- .
;u re/.h::- .
jpanu ars- .
tu lvzhi;-..
loon eitas.
Ii.ade tak.Ne.
laid vene' .
irt paljud '
saadetud
|iase tege-iristatud:
.
la tõus
mservatii
paide juht/
|ü statisti­ga,
et liin- .
lon. aasta
:ndi võrra
[endi. ben-
50-le eeh-,
kaukasse -
Ikasu. Tu­idele
töö-atõus
kõi-;.
liänduslik
,,Meie Elu" nr. 36 (1439) 1977 REEDEL, 9. — FRIDAY, SEPTEMBER 9
Eestlasfe, o ,
(Algus esiküljel) ;
juures võis lauljanna kõik: oma ka­sutuses
olevad ,,registrid' lahti tõm­mata".
Virtuoosliku kadentsi viisil,
mida tunneme tavaliselt ainult inst­rumentaalmuusikas,
oli siin kuuldav
ulatuslik ilma saateta laulukadents,
mis andis lauljannale võimalus; de­monstreerida
tema imetlusväärset
laulukunsti. ,,Prelüüdi ja" fuuga"
Franz Lisztilt ületas Garl-Otto Märt-son
tänu oma kõrgetele võimetele
imetlusväärselt." -
Järgnes pidulik, aktus rahvuslipu,
iooberipuude ja lilledega nägusalt
dekoreeritud Jahhhalles. Peokõnele­ja
Johannes Västrik tervitas kõiki
külalisi, vihjas Saksamaa eestlaste
keskorganisatsiooni poolt korralda­tud
ja lähemas tulevikus korralda­tavatele
kultuurilistele üritustele.
Puudutades Eesti ajalugu; kinnitas
kõneleja, et trotsiks tulele, mõõgale,
katkule ja küüditamistele on sajan­dite
jooksul jäänud' püsima eesti
rahvas. Käsitledes 'kodumaa taasva-bastamist,
märkis J, Västrik,.et meie
ei nõua muud .midagi kui seda,' mil­leks
eesti rahval "õigus. „Läheme
üheskoos töös, võitluses ja palvuses
,,Su üle Jumal valvaku." lõpetas kõ­neleja.
. •
Järgnesid kolm soololaulu Eva
Wilson-Märtsonilt, Garl-Otto Martso­ni
klaverisaatel: , Türnpu „Igatsus",
Juhan Käis
HSTS ÄNASTÄM!
ITI
28. septembril 1939 Moskvas Eestile vägivaldselt pealesurutud baaside
leping, 'n.n. „Treaty of Mutual Ässistance" sisaldas viis punkti-klauslit,
millest olulisemad olid: Eesti territooriumile paigutatavate Vene garniso­nide
maksimum 25,000 isikut; kui üks lepinguosaline sattus sõtta mõne*
kolmanda riigiga, siis mitteosalisel oli õigus erapooletuks jääda jne. Stalin
ja Mplotov deklareerisid lepingu sõlmimise eel, et Venemaa ei kavatse
Eesti poliitilist korda muuta.
Välisminister Selter seletas USA
saadikule, et ilmne baaside põhjus
on sõja tõenäosus Saksamaaga, mis
paistab olema vältimatu. Üks meie
välisministeeriumi juhtiv ametkand-ia,
isikut ei identifitseeritud, olevat
USA saadikule lisanud, et Venemaal
?i ole vajadust Eesti riiklikku korda
muuta. Eesti täidab lojaalselt lepin­gut
jä kui Venemaa satub sõtta Sak­samaaga,
siis Eesti toetab ja sõdib
Venemaa poolel. See arvamine pole
mujal mainimist leidnud ja. tundub
Ulatavana. Pole põhjust arvata, et
see oli mõni salajane kokkulepe.
Proua Laidoneri jutukusest kind­lal-
Laidoneri arvamiste kohta on
korduvalt juttu Ameerika saadiku,
Mr. Wiley diplomaatilistes telegram-nides,
mida saadik Washingtoni saa­lis.
6. oktoobril Tallinnast väijäsaa-
.Üksainus kord" Ija,,Hällilaul". Siin* d e t f telegrammis, mida ka USA
laulis küps kunstnik .sellise sisseela­misega
nagu oleks ta sündinud eest­lanna.
Kauakestev aplaus avaldas tä­nu
kunstnikule, kelle üle võime olla
•uhked. „ .
v i s t . . . ) on oma kokkusaamistel
Referaadis ,,Eesti kultuuri --saava; I ?una-armee tehnilise komisjoni juh-saatkönnale
Pariisis korrati, proua
Laidoneri andmetel, meie Ülemjuha­tajal,
endisel tsaari aegsel ohvitseril,
kes seni on olnud bblshevike vasta­ne
(J-... violently anti-Bolšhe-
Leedü haldusorganitel Vilnos oli ras
kusi venelaste poolt alustatud rüüs-tamiste
pidurdamisega.
Julged leedu naistöölised käisid
gruppidena suuremates käitistes ja
asutustes Öösiti magamas, et sellega
päästa, veel allesjäänud, masinaid ja
asutuste sisseseadeid. Venelased ei
söandanud oma öiseid rööv-retki
jätkata kui käitistes ööbinud naisisi­kud
hakkasid rüüstajaid takistama
või vajaduse korral mõnda kõrge­masse
Vene staapi telefoneerisid ja
abi palusid. .
tused" tõstis Keskkomitee sekretär
ja kahe saksakeelse raamatu au­tor
Edgar Bergmann esile meie
rahvahariduse kõrget taset, suhte­liselt
elanikearvuga kõrget prot­senti
loetavatest ja trükitavatest
raamatutest.
EI '
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K Päts — 1918.
Ta puudutas ka llällinnas korraldata­vaid
üldlaulupidusid kuni 30.000-de
osavõtjaga, eesti sportlaste saavutu­si
ja muud märkimisväärset. Ta lõ­petas
oma kõne küsimusega: „K.as
on russokommunistidel õigus meie
rahvale ja maale oma ebainimlikku
diktatuuri peale suruda?"
Järgnevalt esitas Eva Wilson-Märt-sön
A. Kapi „Metsateel" ja J. Aaviku
..Kojuigatsus". Publiku tormiliste
aplauside nõudel ta esitas lisapala
dena meie rahvalaulud „Tule koju,
armuke" ja „Kallis Mari". Sümpaat
sele kunstnikule annetati lilli ning
tunnustuseks meie muusikakultuuri
tutvustamise eest kinnitas J. Västrik
Eva ja Carl-Ötto Märtsonitele rinda
EÜSL-i kuldse teenetemärgi. Ta sea
' dis sealjuures Eva Martsoni, kelle
soontes ei voola tilkagi eesti verd,
eeeesskkuujjuukkss ppaalljjiu dele eesti noortele.
tervitustelegrammid luges ette ja
lõppsõna ütles Keskkomitee abiesi
mees J. Särev. i'V.'""'
Tervitusi olid saatnud E. Reisenberg
kes andis edasi ka tervitused i/mei
peaesindajalt E. Jaaksonilt, toim
Arnold Joonsön Ülemaailmse Eest
laste Kesknõukogu Euroopa büroo
p.eavolinikuna ja Väino Pärtel Inglis
maa Eestlaste Ühingu nimel
Pärast. Eesti hüqmi laulmist esitas
rahvatantsurühm' „Kungla rahvas'
Stuttgartist kaheksa rahvatantsu Jü­ri
Kriisi juhatusel. Saatjaks akordiö
nii oli Edgar Pent. Tublid noored
näitasid head indu ja tragidust. Sel­lel
rühmal võib'olla tulevikku kui
jätkatakse samas vaimus. Pärast rah­vatantse,
annetas J. Västrik EÜSL-i
kuldse teenetemärgi Edgar Penlile.
-See väsimatu seltskonnategelane
väärib kõigiti seda austust ja tunnus­tust.-^
.' (. :.
Järgnes seltskolndlik.| osa -tantsuga.
Tantsumuusika osas. peaksid ees Ma*,
sed leidma kuldse kesktee, rrrPlega
oleksid rahul vanem ja noorem geae-
• ratsioon.•• Praegusekujuline ta.nisu-muusika
on. vanema aener-atsiooiii
kõrvadele liiga näotult lärmakas.
• . •"• -kk
EESTI KINNISVARADE.
VAÖENDUS'
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS. ON:
2670 A.[YONGE ST. ^
Sissekäik %.tton- Blvd-ilt
Tel. 487-4477/
Kõdus Tel. HI 7-2017
Sõbralik ja õiglane teenimine.
ivate ohvitseridega saanud erineva
mulje: „Ta leiab (s.t. kindral Laido-aer,
J.K.), et nende tehniline etteval­mistus
on kõige kõrgemal tasemel
.. kõrge kultuuriga, räägivad viga­deta
prantsuse keelt . . . ja palju
muid keeli." Proua Laidoner tõsiselt
avaldas muljet, et tema abikaasa on
i.agu võetud (venelaste poolt, J. K.)
Jäägrisse" („ taken into camp."). Sa­mas
olevat pr. Laidoner väitnud, et
Kreml oli väga irfiteeritud Läti sõ-alistest
ettevalmistustest ja lätlaste
riigitegelaste üldisest käitumisest
Moskvas. Ilmselt .lätlased ei olnud
Däris järeleandlikud Stalini poolt
esitatud nõudmistele. .
Peale 18. oktoobril alanud Soveti
vägede. invasiooni Ees tisse j a kokku­lepitud
baasidesse asumist, mõnel
kuul erilisi vahejuhuseid ei olnud.
Venelastel oli keelatud,kohaliku tsi-viil-
rahvaga suhtlemine, et. vaenu­likke
kokkupõrgeid vältida. Inglise
diplomaadid said varsti teada, et Ve­ne
baasides Haapsalus on ka 400 ve­ne
naist, kes pole Punaarmee koos­seisus
ega nende naised. Ilmselt kaa­sa
toodud meestele lõbustamiseks.
Kuna Vene üksused jätsid armetu
mulje, siis kehtestati fotografeeri­mise
keeld, katkestati telefoni
ühendused välismaailmaga, jä keh­testati
vali tsensuur meie ajalehte­dele
ja raadiole.
Suured Punaarmee reservid: koonda­ti
Pihkva ümbrusse. 12. detsembril
venelaste nõusolekul Eesti müüs
Saksamaale 1 miljoni liitrit puhast
piiritust lennuväe jaoks.
Nädal enne Vene invasiooni, 11. ok­toobril
K. Eenpalu valitsus lahkus
ametist ja peaministriks sai prof. J
Uluots, välisministriks prof. Ants
Piip. Eelmine välisminister Selter
määrati saadikuks Shveksi, Rahvas­teliidu
ja Vatikani juurde. Küi Selter
aastavahetusel Genfi jõudis, siis
kahtlustati teda kui Moskva agenti
või vaatlejat.
„Ne\v York Times" avaldas Setteri
foto, tõi .tema saadikuks määramise
teate ja lisas, et Selter oli Kremlis
Eestisse baaside lepingule välismi­nistrina
allakirjutaja ja kuna Soveti
Venemaa heideti peale Soomele kal­laletungi
1.4. detsembril Rahvastelii­dust.
välja,, siis,' arvati Genfis, et Sel­ter
võib olla ka Moskva agent.
.Oktoobri lõpul 1939 Lätisse saade­tud
30,000 mehelise baaside üksuste
hulgas oli suur protsent mongoole ja
kirgiise; Moskva usaldas neid mitte­venelasi
rohkem kui venelasi, kapi­talistliku
elu „patsillidega" kokku-
Duutumisel okupeeritud Balti riiki­des.
/.Nakatatud" mehi oli ka liht­sam
likvideerida, kui nad oma tähe­lepanekutest
oleks hakanud teistele
rääkima, või Nõukogude korda ja
nende endi madalamat elustandardit
kritiseeriina. '.;•'-. •,..'•-'
Venelaste poolt okupeeritud* Poo­lale
kuulunud'Vilno linn ja ümbrus
anti 1939. a. lõpul üle Leedule..Leedu
kasutas Vilno alade okupeerimiseks
umbes 30,000 mehelist sõjaväe osa.
Enne linna üleandmist Leedule vene­lased
sooritasid suurema röövimise.
Vabrikute masinad, tööriistad,. me-tali-
esemed ja toormaterjalid, isegi
vabrikute ja asutuste metall uksed
ja aknaraamid ,,kadusid" Venemaa
suunas. .
Briti diplomaatilised ettekanded
Kaunasest Londonisse kinnitavad, et
Vene okupatsioonivõimude röövpo-liitika
jätkus ka peale Leedu admi­nistratsiooni
rakendamist Vilnos.
1940. A. SÜNDMUSED
Nõukogude lennukid Haapsalu ja
Baitiski baaside lennuväljadelt soo­ritasid
1940. a. esimestel kuudel hul­ga
pommitüs-retki Soome Talvesõjas
soomlaste vastu. J. Uluotsa valitsus
protesteeris korduvalt N. Vene saat­konnas
Tallinnas, kuna Eestis asu­vaid
baaside lennuväge ei tohtinud
kasutada Soome ründamiseks vasta­valt
baaside-iepingu lubadustele.
8. aprillil 1940 algas Saksa inva­sioon
Taani jä Norrasse ja 10. mail
Hollandisse, Belgiasse ja Luksem­burgi.
Taani okupeerimisel Hitleri
vägede poolt Taani avaldas oma pro­testi.
Üks Taani ohvitser kops mõne
sõduriga saadeti vastu Saksa invasi­ooni
vägedele taani piiripunkti. Taa­ni
ohvitser raporteeris Saksa üksus­tele,
et Taani valitsus ei avalda sõja­list
vastupanu inimohvrite vältimi­seks.
Saksa invasioon on vägivaldne
ja seadusevastane agressioon. Selle
fakti kinnituseks ja kogu maailmale
tõestamiseks lasevad taanlased oma
kaasatoodud .. kahurist ühe paugu
paukpadruniga. See oli efektiivne
protest ja leidis nentimist' paljude
demokraatsete maade diplomaatilis­tes
ürikutes ja ajakirjanduses.
Balti riikide okupeerimiseks Mosk­va
kasutas umbes 500,000-mehelist
sõjaväe koondist.
15. juunil Nõukogude soomusväed
tungisid Leedusse. Oli pühapäev.
Moskva saadik Leedus oli selleks nä­dalalõpuks
maale suvilasse sõitnud |
ja ei teadnud, et tal tuleks okupatsi-'
ööni vägesid vastu võtta.
Leedu Vabariigi president põgenes
sama päeva varahommikul Saksa­maale,
koos oma perekonna ja ter­ve
rea juhtivate ametkandjatega ja
tegi korralduse, et ka Leedu sõjavägi
talle järgneks, . venelaste haardest
paäsmiseks. Peaminister Merkys
asus siis presidendi asetäitjaks. Lee­du
okupeerimiseks rakendati umbes
300,000 Punäarrtiee üksusi. Nii suure
väekoondise kasutamise põhjuseks
oli asjaolu, et enamus Leedut oli ju­ba
Saksamaa poolt vallutatud ja kar­deti
võimalikke kokkupõrkeid saks­lastega.
;
16. juunil okupeeriti Läti. Enne ve­nelaste
Riiga jõudmist hävitati Läti
Sõjaministeeriumi olulisemad doku­mendid
inimelude päästmiseks.
. 17. juunil pidid Eesti ohvitserid
avama piiri-punktide väravad Narva
ja Petseri ümbruses Punaarmeele ja
Nõukogude soomusväed ja motori­seeritud
üksused lahingu korras, urn
bes 150,000 meest, tungisid.Eesti Va^
bariigi territooriumile. USA andmed
väidavad," et lahing-korras Vene väed
ootasid ja isegi soovisid sõjalist vas­tupanu.
Eesti poolt.
,19. juunil Vene saadik Tallinnas
nõudis Eesti Sõjaministeeriumi hoo­nete
Punaarmee valdusse andmist,
mida ka tehti.
. Samal päeval Vene sõjalaevad Riia
lahes, rivistati. Läti presidendi lossi,
lähedusse, kahuri torud' suunatud
presidendi residentsile. :
17. juunil kell kaks öösi president
Päts sai korralduse moodustada
uus vabariigi valitsus.
President tahtis- August Rei'd, saa­dikut
Moskvas, peaministriks mää
rata, kuid Moskva polnud sellega
nõus, kuna Rei oli Soome Talvesõja
vaherahu sobitajana Stalini viha alla
sattunud. 19. juunil saabus Tallinnas­se
Zhdanov, Stalini erivolinik ja 22
juunil, määrati ametisse Vares—
Barbaruse valitsus.
. Neil.päevil. Hitler pidas: Berliinis
raadio-kõrie, milles la märkis; ,et
•Saksamaa- ei • kavatse Inglismaad
maakaardilt . ära pühkida (,,ausra-dieren").
See tekitas Moskvas paa­nikat.
Kardeti, et. Saksamaa tungib
Venemaale kallale kokkuleppe' vas
taselt Balti riikide okupeerimise; pä­rast.
;1; '•' ; '•.;'-' .
Prantsuse saadikul Moskvas (M
Labonne'il) oli kokkusaamine Mosk­vas
Molotov'iga. Saadik tahtis min­geid
salajasi andmeid ja dokumente
saata oma Välisministeeriumile.;
liaregaff koos
nõukogude võimu
ievaga
Nõukogude Liidu kultuuripropaganda üritused Rootsis tõid kokku kaunis
vähe osavõtjaid aga kutsusid välja rohkesti proteste okupatsiooni vastu.
Eestis. Pildil demonstrandid Eesti lipuga Stokholmi Medborgarhuseti ees.
All — stiliseeritud rahvariietes tantsijad esitavad stiliseeritud eesti rahva­tantsu
Rootsi ja N. Vene lippude taustal. Foto — Trummer
TSÄMEILSUS!
Eesti iseseisvuse ajal tuli ette koh-( Otse uskumatuna kõlab asjaolu, et
tuprotsesse^ kus oli süüalusteksPeip- Nõukogude Liidu saatkonna sekretä-si-
ja muid piiriäärseid elanikke, kes
toimetasid salaja üle piiri Nõukogu­de
Liitu mitmesuguseid luureand-meid.
Tookord pani imestama asja­olu,
et need andmed õieti osutusid
nagu päris tulutuiks ja naiivseiks.
Nimelt piid need andmed, mida
sealtpoolt piiri sooviti niisugused,
nagu teetruupide ja raudteesildade
arv teatud vahemaal jne.
Hilisem kogemus on 'meid;, õpeta­nud,"
.et need (sügaval iseseisvuse
ajal) kogutud andmed olid venelas­tele
hiljem, kui nende tankid veere­sid
üle piiri, väga tarvilikud sildade
ja truupide kandejõu mõttes.
Kuid me lugesime ka sarnaste näi­valt
kasutute andmete andmise ikka­gi
keelatuks ja salakuulamiseks või­maliku
vaenlase kasuks. Üllatab sel­lepärast
ameeriklaste naiivsus selles
suhtes; nende vastutulelikkus vene­lastele;
andmete andmises ja nõrk
kontroll salajaste sõjaliselt tähtsate
andmete hoidmisel. ,-.'•
Ameerika sõjalise keskuse, Penta-gpni,
ülimalt - salajane elektrooh-ar-vutite
võrk — kirjutab,näiteks näda­laleht;
Enquirer — on ohtlikult kät­tesaadav
spioonidele. Üks kongressi
uurijaid arvab, et sovettidel on tea­da
; kõigi . nende . elektroon-arvutite
asukohad. Sellepärast, kui need ma­sinad
asuvad tegevusse..selles, mil­leks
nad on, võivad venelased muret­seda
nendega kontakti ja' avastada,
näiteks, kõikide Ameerika laevade
asukohad üle maailma, samuti, kus
viibivad Polarise allveelaevad, kui
võimaliku sõja võtnlepunktid.
rid Washingtonis, V. Orlov ja Anatoli
Davidov ori mõni aeg tagasi kahel
korral pöördunud General Services
Administration'i poole sooviga, saa­da
kõnesolevate elektroon-arvutite
nimestikku koos asukohtade äratä­hendamisega.
Ja. „detente uimastu­ses"
on need soovid ka rahuldatud!
GSA : Asst. Gommissiorier, Sidney
Weinstein (!), oh Davidovile saade­tud
nimistule lahkelt lisanud (tõl­kes):
„Kui on mingisuguseid küsimu­si
seoses selle dokumendiga, meie
ametkond oleks hea meelega valmis
Teid aitama."
Hiljuti võisime kuulda, et Ameeri
ka Ühendriikide kohus mõistis eluks
ajaks vangi Andrew Lee, kes spionee­ris
N. Liidu kasuks ja andis üle sala
j asi koode, mis. võimaldavad deshif-reerida
Ameerika keskluure agentuu-ri
läkitusi. Kes on jälginud selle luu
reafääri käiku, peab tõsiselt imesta­ma,
kuidas üks vähem ametnik pää­ses
oma fotokaamera kotiga läbi
kolmekordse kontrollpunkti salajas­te
andmete hoiukohta,! sealt välja viia
kõige salajasemaid dokumente, neid
fotografeerida jä. teisel nommikiil ta­gasi
viia! .-'•;
" : • ; 4. O.
ENSV Kehakultuuri- ja Spordiko­mitee
juurde moodustati ^Vabariik­lik
Purjespordi Keskus", et arenda­da
purjesporti 198Ö. aasta olümpia­mängude
eel. Olümpiamängude re­gatt
toimub Tallinnas ja välisminis­ter
Arnold Green on olümpiaadi or­ganiseerimiskomitee
üks aseesimehi
ning purjespordikömitee esimees,
,,Rahva Hääles" toodud ülevaates
olümpiaregati ettevalmistustest Tal­linnas
teatas Green, et Rahvusvahe­lise
Purjespordi Föderatsiooni otsu­sega
on Tallinna Spordilaevade Eks/
perimentaal tehasele antud õigus ha­kata
tootma rahvusvahelise „Finri"-
klassi jahte olümpiaregatist osavõt­jaile.
Tehas, mis selleks vajab üm­berkorraldamist
ja väljaehitamist,
viiakse üle Kopli poolsaarele. -
A. Green rõhutas oma kirjutises, et
Olümpiamängud^ 1980 langevad ühte
„nõukogude võimu taaskehtestamise
aastapäevaga" ja sel puhul on Tallin­nas"
oodata ulatuslikke kultuuriüri­tusi,
nagu laulupidu ja rahvastevahe­line
laulukooride, festival. Nendega
tähistatakse aastapäeva ja neid saa­vad
kaasa elada ka olümpiaregati kü­lalised.
Samal ajal,* just siis kui kodumaal
pühitsetakse /.nõukogude võimu
taaskehtestamise" 40. aastapäeva,
toimub Stokholmis ESTO-80. See­kord
okupeeritud kodumaale võima­likult
kõige lähemas linnas. Helsingi
järel on Stökholm Tallinnale lähem
Euroopa . pealinn, otsejoones vaid
kriipsu võrra kaugemal Helsingist.
(„Teataja") . :
Probleemid
olümpiaehitustega
Eestis
Pirital ehitatakse purjetamiskes-kust,
mis peab valmis saama 1980, et
võtta vastu olümpiaadikülalisi. Ehi­tamise,
juures on 'kerkinud üles rida
tehnilisi — pigemint küll administra­tiivset
laadi — probleeme, mis sun­nivad
Rahva Hääle selles, osas sõna
võtma. ';•
..Praegu on hotelli kuuest korpu­sest
kolmel, katus peal. Kus äga ka­tus
peal, seal .peaksid käima täie
hooga sanitaartehnilised tööd. Para­ku
nii see aga pole. Objektil pole üh­tegi
' (!) sanitaartehnikut..• • Toitlus-.
korpuse ehitamist takistab armatuu- r
ri puudus.;. .Pikisilmi oodatav arma-tuur
ei saabu... Hotelli ühe korpu­se
tarbeks pole laetalasid.
Tõelist muret tekitab Pirita tee
sulgemine. See häirib ka purjespor­dikeskuse
varustamist.. ."
Vajati spetsiaaltöölisi ja koman­deeriti
need kohale teistest keskus­test
—• igaühest neli meest (kokku
28). Tuli aga kohale seitse meest —
ja komandeeritud mitte kafteks
kuuks vaid kaheks nädalaks.
Rahva Hääl kommenteerib: „Nü-moodi
käskkirju muidugi ei täide-,
ta!" (EPL)
iSURÄNCE
ÄGENCY
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404, REXDALE,
. M9V 3Y7 — Tel. 745-4622
Kaks diplomaatilist kullerit saadeti
teele Moskvast Tallinna kaudu len­nukiga
Soome teel Pariisi. Kremli
võimu-mehed kartsid, et need doku­mendid
võivad, sattuda sakslaste kät­te.
Moskvast tüli, korraldus, see rei­silennuk'
Prantsuse kulleritega ja
eraisikutega Soome lahel alla tulista­da,.
mida Vene lennukid ka tegid. Üks
Eesti • lendur,' kes lendas eraldi len­nukis,
diplomaatilise saadetisega len­nuki
julgestamiseks Tallinnast; Hel­singisse,
.andis hiljem Ameerika
Saatkonnale Tallinnas seletuse selle
fakti ja kuriteo kohta.
(Jä:
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu. maailma, kus asub
eestlasi, - Tellige ja lugege-„MEIE ELU".— Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid,MEIE ELU" tellimishinnad: ' (
Kanadas: 1 a-122.00,' 6 k. $1.2.00, 3 k. $8.00. USA-sse: 1 ja. 23.00, 6 k.
$12.50, 3 k. $8.50. Ülemeremaadesse: L a: $26.00, 6 k. $14.50, 3 k. S9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: l a . $11.50, 6 k. $5.75.
Ülemeremaadesse: 1 a. 23.50, 6 k. $11.75. . .
; 958 Broadview Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupohg: ' ' ^
Palun saatke.: minule „Meie Elu" ... ...kuuks.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi; \ . . . . . . . L......;.............
Postiaadress:
Kuupäev
(AUkiri)