Meie Elu = Our life, October 14, 1977

              Meie Elu" nr. 41 (1444) 1977 „Meie Elu" nr. 41 (1444) 1977 REEDEL, -~.FRIDAY,.OGTOBER 14
npöunci,
/äga'sobivad/ '
intressi'
rress .sellel. •
lastakse
lõi hoiate kuni
bond kasvab:
|ov. väärtus
$158.78
- $171.77
|5 $185.8
$200,97 '., •
•'<' '' ;•( .'• •
laab' osta •"
igš Plaifi
lärve on või ":
saadaval
V) suuruses..
ings Bon ds '
I; ar -Tn te rest-
Interest -
id ori nüüd '•
ii $15,000 , :.
on. :
favutada oma
on teile •.'.'•
lastane .
|o tsent'
umiseni.
ii
Roaus.
s.ei
/ /
? ; a n i . : > i i s nae-
|i'.;!'*.'.IILI•!"•• .-. ae ümbrUr.-
"asuep — a l p i m i n e ,
• ' • ' l j • • • v " - a i • - . ; -'.ontakii••
1 ;.-VK '\ -•• ep^.sieg^,
ad .har-/:.':a ' pYlama
-Yeid;. iper a i a ; e o i ; - -
I • kfaai.a- va .;v
auucc,:;:-:
pra<^p.'.0; Puhm,
la K a K •. Pa!w-li-
aia;,; . :. ,. Olsib-
• • i s i i ; - ;a..p
'-'tiis'U .aaa püha­mat:
:;';>. 'pii., -kpi-
:.;,ivir.ka- ;:.:2n Oki
p-^e- . r;j'--;;.-'.',KqcliV'
: b i p ! \ \ W ' T. 'Xõai-
>amu:a ;.' .,• aiüua!
. 'uhaaaL' ei. o. p,i-
'.•'M.!b •"• Ya./vaaeeMer
aur mnia-
Maüiv a\et 2(1.
p;l'. F:a. a a a w k i r i -
l»nli/;iev.;>:.;vii.:.K-;.
Y-aa-a p ••:lv!veniii-/
• 'pna/p. O, Palin;.
pV'H>; '.. .a_.;;:s'i usie
••a • ; -•- • n-!u> • a
su ; - ' •s-j_.-.-, . iukiUv_'.s •
•~{ A'-'<~asiada-
:evin'- p. - -,::a ./, t£c.st i.
äp^u-.p\•••'):.! 11c pii-
,'a ^pa a< konnale.,
.dii, .p^ar-ajrolitih,
i^.kopa.a. ,^siiased:
|ma. ira;
ie h-.a
ipci 'maha
183-6308
1294944
Arved Viirlaiu
^Ristideta Hauad'
..ii ee:
Sügishooaeg on alanud oma rohkearvuliste seltskondlike ürituste ja eesti kultuurielu kõrgpunktidega. Teat-risõpru
huvitab, mida võib oodata algaval sesoonil neilt eesti teatrilavasta j ailt, kes on esmajoones huvitatud*
eesti teatri ja näitekirjanduse väärtusliku traditsiooni jätkamisest. Selle küsimusega pöördus „Meie Elu" eesti
tuntuimate teatritegelaste poole.
Gallil, Visnapuu, K. Rumor-Ast ja
Artur Ädson surnud, Under, Kivikas
ja Mälk jõudnud puhkeikka, võib­olla
samuti E. Mänd-Kalmus, Pedro
Krusten, Ä. Thoen, S. Ekbaum, I.
Talve ja V. Uibopuu juba kauemat
aega vaikinud ja nüüd meie juurest
palju omaks võtnud, mitte aga nen­de
huvi varsti haruldasteks muutu­vate
suurkirjanike teoste vasiu!
Ometi peaks olema saabunud aeg,
kus veel elavate kirjas ja majandus­likult
küllalt jõukal järjel vanem ge­neratsioon
tõendab noorematele oma
•«KIUSATUS""
. . \ . . . . • • . . . ..
•Liidia Vohu on s.ekud pingutavate
ettevalmistustega, lavastades Lembit
Kooritsa uhiuut komöödiat ^Kiusa­tus".
See vaimukas tänapäeva ko­möödia
eestlaste elust New Yorgi
. «taustal näeb esmakordset rambival-a
-j? • - , •
gust noveitbri lõpupoolel, arvatavas­ti
Moriarch Parki' keskkooli aulas.
Temaatika on elulähedane käsitades
• moodsa' abielu keerdsõlmi ja kiusa-
, tusi. Tegelaste koosseisu kuulub 4
naist ja 2 meest :Erika Veskimets,
Leidal: Järvi,i Etlna Libe, Rita Sui,
Ernst Vähi ja. Jaan Lents.
Lydia Vohu armastab lavastaja
osa, kuigi ta õlgadel lasub pingutav
kohustus kutsetöö kõrval.' Lavasta­mise
tehniline külg on pingutav, kuid
. selle kunstiline külg ori nauding; sa­muti
armastab: ta noortega' töötada.
..Noorte jõudude pealekasv on rõõ­mustav
nähe.. Paljud neist on tege­vad
milmepinnastel "huvi- ja kutse­aladel,'
ning kuna teatritöö nõuab
- pikki harjutusi ja sageli igavaid de­tailidesse
süvenemisi, ei jätku neil
vahel aesa eaa kannatlikkust. Vaid
.aeg annab püsivuse tagajärgi..'
; ,,MEES, KELLE KÄES '
TRUMBID"
. Valve ja Rein Andre on pingelises
töös' harjutuste, proovide ja etteval­mistustega,
eelseisvaks teatri-hoo-
. ajaks. Bsm,ajärjekorras. kuulub plaa-
' pide' sekka. kahe näidendi lavaküp-seks
viimistlemine. Neist korratakse
• möödununi aprillis lavastatud Hugo
Raudsepa- populaarset komöödiat
„Mees, kelile käes on trumbid". See
esitatakse 10. detsembril, „A.laddin"
teatri intiimses, saalis, 2637 Yonge
St., paarisaja: inimese mahutavusega,'
i jundus on Arthur Mihkelsoo kätes.
Tegelaste arv ori võrdselt jaotatud
vilunud' näitlejate ja noorte, vahel.
Esimeste alla kuuluvad Valve ja
Rein Andre ning Ernst Vähi, noori
talente esindavad aga Rita Sui, Tiiu
Kask ja Harry Mürk.
'New Canadian Theatre rahvusva­helise
festivaali raames tuuakse Rein
Andre lavastusel publiku ette inglis­keelne
näidend „I remember mama".
Selles esinevad lavajõud mitmetest
rahvusgruppidest, kusjuures eestlas­test
löövad kaasa Tamara Norheim
tütarde Leena ja Tiinaga, Alar Aeci-ma,
Valli Sõrmulis ja lavastaja Rein
Andre. See John Van DrutenT lava­teos
põhineb Kathryn Forbes'i raa­matul
„Mama's bank account". ja
näeb rambivalgust 6. novembril St.
Lawrence'i teatris.:
Valve Andre ei esinepeelpool-riime-tatud
näidendis, sellevastu seisab
tal aga ees austav ettepanek esineda
17. oktoobril kuninganna Eližabeth-
'ile. Ottawas korraldatakse kuningan­na
külaskäigu puhul erakordne rah­vusvahelise
värvinguga muusika-,
tantsu- ja luulepõimik. Esinejale hul­ka,
kuuluvad rahvusgruppide esinda­jad
üle Kanada, kusjuures Valve
Andre kannab ette osasid, ühe Kana­da:
indiaani päritoluga luuletaja
sünkroniseeritud poeemist, . mille
tekst on tõlgitud mitmeisse erikeel­tesse.
Peale indiaani, jaapani, juudi
ja . prantsuse rahvatantsu-gruppide
esinevad eesti eliitvõimlejad'põimi-kus^
mis. hõlmab ajalooliselt Kanada
asustamist erinevate rahvuste poolt
idarannikust läänerannikuni, kusjuu­res
neid ühendava raudtee rajamist
ka Karl Ristikivi ära läinud — need) rahvuslikku kohustust ning kultuuri-on
kaotused, mille all löövad vabise- huvi. Tõsi küll, meil on olemas paar-ma
ka iga suurrahva Tcultuurihoone kolm pisifondi, neist üks koguni Vis-müürid.
Meie hooneke on väike ja napuu-nimeline, aga need fondid ei
nõrk, meie juures on kaotused veel viljele ühelgi viisil kirjanike ja uu-
^KIHLUS".; •,''.'.•.:-.
• Eesti Rahvusteater Kanadas vii;
mistleb Arvo Mägi näidendit ^Kih­lus"
Riina Reiniku lavastusel. See
eestikeelne: lavastus esitatakse mul­tikultuurses
teatri-festivali raamides
12. novembril St. Lawrence Centre
Town Häiris.
, Riina Reinik ja Rudolf Lipp teevad
ettevalmistusi 1978. aastaks, mis ön
kuulutatud H. A. Tammsaare juube­liaastaks.
Veebruaris lavastavad nad
..Põrgupõhja uue vanapagana", mille
juures teatriõhtu;raamides on eri-et-tekanne
Tammsaare kirjanduslikust
tegevusest. Varakevadel toimub
teätrimatk läänerannikule — Van-couver,.
Portland, San Francisco ja
Los Angeles, kuhu külakostiks viiak­se
nii ..Kihlus" kui „Põrgupõhja uus
vanapagan"; Nii .Riina .Reinik kui.
Rudolf Lipp rõhutavad oma optimis­mi
näitlejate järelkasvu suhtes. Meie
rahvusteatri edasi areng kui tuuri rel­va
na on ülimalt oluline.
Eesti publikule on kahtlematult
huvipakkuv Rudolf Lipu. näitlejakar­jääri
mitmekülgsus,, nimelt esineb ta
suurema karakterosaga televisiooni­filmi
s, ,Ne w Aven gers" miil c l i Imimi-ne
hiljuti Torontos lõpule viidi'pea­tegelase
; Patrick •• MacNee ja teiste
osavõtul. Kogemustega näitlejale pa­kuvad,
karakterosad,uusi dimensioo­ne,
meile aga. jääb vaid huviga ooda­ta
novembrikuul televisioonis ilmu­vat
põnevusfilmi, .
Kokkuvõttes võib nenticla, et algav
teatrihooaeg tõotab kujuneda uudi­seid
j a huvipakkuvaks. Jääb iile veel
soovida, et koos eesti teatri elu jõu­lise
arenguga kogu meie rahvusgrupp
sellega kaasaskäiks ja.eestikeelset
sümboliseerib „raudtee: balett" huvi- pteatril.oomingüt hindaks.
Lavastajaks' on Rein Andrer lavaku-j tava muusika saatel. •lt-
Ees seisab jälle kultuurilise ja vade ja ÜEP 72 ja teised näitused, .10
seltskondliku tegevuse hooaeg oma
püüdluste ja 'üritustega. Allpool olgu
vaadeldud kujutava kunsti ala To­rontos,
j .
Torontos on kunstnike arv üha hõ­renemas.
Aastad on manalasse vii­nud
kuus loovat jõudu, kes pagulas­päevil
kaasas olnud nii loovkunsti
- viljelemisel, esitamisel ja propagee­rimisel.
On olnud kä väi jaspoole siir­dujaid
Rootsi, USA-sse ja mujale Ka-na.
das-. Noori kunstiõppijaid ja lõpe­tajaid
on olnud õige mitmeid, need
i-rsuhüd. aga elukutset andva raken­duskunstile
.—; kommertsiaal-, reklaa­mi-
>fd. dekoratsiooni alale. Teadaole­valt
on vaid koini/kes pidevalt püsi-;
• -nud looniirigus. Hõrenemine on veel
..'eeraalejäänutega.. Mõtlen siinjuures
caskäit Lembit.Randa ja Alfred -Sva-nn,
kel olnud lisada ^nõndagi isiku­pärast
-meie kunstipärnassil. Looda-fae,
et nad jälle parnassile ilmuvad
- uute saavutistega. Käesoleval algaval
hooajal on Torontost eemal üks meie
intellektuaalsemaid kunstnikke Rutt
Tulvihg, kes siirdus aastaks' Inglis­maale.
Tä viibis seal ka mullu Kana­da
kunsti;: esindajana Ülemaailmse
Maistcaasta puhul. Seekord on tal
Lavas ka ioomingulisel alal töötada.
Edasi arhitekt Peeter Sepp, kes har­ras'anud
ka maalikunsti oma isiku­pärases
stiilis ja. seni rida aastaid
( mu ci Ontario Arts Council juures
l arjStinõuniku|s, on sürdunud Otta-uassb
riiklike ehituste kunstiliseks
laoordinaatoriks (Design Intergra-tion),
kus tema alla kuulub ka uute
ehituste sisustamine kunstiteostega.
Loodame, et uute laienenud ülesan­nete
juures senine harrastus ei jää
: unarusse. ;. p . ,
Püsiva järjekindlusega tegutseb ju­ba
veerandsada aastat Eesti Kunstni-kunsti-
oksjonid, oma kümnenda te­gevusaasta
puhul välja antud sisu­kas
ja kaunis künstialbum ja muud.
Pikki aastaid on peetud üüriruume,
kus toimunud ühiselt joonistamine
ja arutlused. EKKT eesvedajaks on
olnud Pallasest kahe diplomiga vana­meister
Eric Pehap ning hulk viima­seid
aastaid pallaslane Behita
Vomm. •'•
Kunstiga tegelev teine organisat­sioon,
kolme aasta eest asutatud;
/Eesti: Kunstide Keskus (EKKj ei ba­seeru
loovatel .'jõududel. Selle liik­meiks
võivad olla igaüks..See on vas­ina
nieie organisatsioonide tavadele,
loodud ülevalt allal kogu meie kui-tuurielu
juhtida tahtva organisatsi­oonina.
Tervitatud küll oiganisatsioönides
juba viljeldava kultuuri toetajatena
ja kaasaaitajaina, kuliuurisõpradena,
miile ülesandega paralleelsust teki­tada
juba olevate aktiivsete orgidega
ja nende töö jäljendamine. Viljastav
see ei saaks olla, küll aga tegelas­konda
lõhestav ja vastolusid tekitav.
Muide on EKK tegevuse kontos
loetletud ka tosina ümber korralda­tud,
kunstinäitusi. Teame neid vaid
kontsertsaalide eesruumides, avalik­kude
raamatukogude lugemissaali­des
ja hallides ning mujal, mida näi­tuste
definatsiooni järgi ei saaks pi­dada
kunstinäitusteks. Pole suude­tud
aga toime tulla ühegi tõelise näi­tusega.
Miks ei võiks seesugune toi­muda
ühe eesti suure kunsti-üldnäi-tüsena
koos Kunstnike Koondusega?
Muus tegevuses EKK harrastab
kõikvõimalikku, nagu filmi, fotöas-jandüst,
balletti, tantsu, etnograafiat,
isegi Karavani, asutatud noorte or­kester
c ja viimati organiseeritud
noortest teatri grupp muukeelsele la-
Ilmar Rääma!1
4ÄLESTUSED r. :
Hind S12.00 ' : ,:
Postiga' tellides lisada saatekulu 75p.
.'. 'Müügil,,,MEIE ELU" talituses,' .
tuntavamad. Eriti sellise vaimse loo­ja
puhul, nagu Karl Ristikivi, keda
võime asetada vabalt A H . Tamm­saare
kõrvale.
Ei taha hakata siinkohal arutama
Ristikivi loomingu mitmepalgelisust.
Võib-olla sobiks peatuda selle juures
siis, kui toimub Ristikivi mälestus-aktus
Stokholmis. Katsed saada and­meid
selle kohta, mida loomingulisel
alal jäi tast valmina või poolvalmina
järele, ei andnud kuni septembrikuu
kolmanda veerandini mingeid tule­musi.
Kuna Rl, leiti oma korterist
surnult, siis lukustati ruum uurimise
kestuseks, võtmed on politsei kaes
ning jäävad sinna seniks, kuni kohus
on vaadanud läbi pärandusasjad ja
kinnitanud. Saabunud andmetel jäi
temast üldine testament ning Root­sis
on kavas anda R. loomingust väl­ja
veel üks raamat. Mis moodustab
selle mälestusteose sisu, ei ole veel
selgunud. Ainult vähesed —- ühelt
poolt tema seltsivennad-õed Veljes-tosp
teiselt poolt „Tulimulla" luge­jaskond
— on tuttavad paari teise
Karl Ristikivi Toomingu palgega —
tema artiklitega, esseedega; ja kriitik
kaga. Tahaksime küll loota, et nende
paremik koondataks raamatusse,
kuni nad on veel kergemini koguta­vad.
'
Küsida tahaks aga ka, kas sellega
kõik piirdubki?' Kas eestlaskond üle­jäänud
vaba maailma osades jääb
vaikides vaatama seda piskut, mida
Rootsis suudetakse anda suurvaimu
mälestuseks, et lasta siis Unustusel
tulla ja kõik katta? Senised teated
ei ole rõõmustavad: korraldame ikka
pidevamalt ja järjekindlamalt meele-lahutus-
reise ümber maailma ja „Pü-hale
maa(le" ning pooljtroopilSste^
saartele, nõudmine K. Ristikivi loo-mingu
järele ei ole seni näidanud
suurenemist! Jah, ega juhtunud sel­list
valgusime! Gailiti ega Visnapuu,
Ast-Rumori ega Adsoni puhul. Eest­lane
on läänes asukohamaa elanikelt
958 Broadview Ave. Room #207
(teisel loorral)' Toronto, Önt. M4K 2R6
üks isik võib palju teha ja korda saa­ta.
Nõustume sellega. Kui aga samas
seletuses vihjatakse dr. Oskar:Kai
disloomingu juurdekasvu, vaid moo­dustavad
pigem tasku- või jootraha-allkiad
nendele, kelle juba kirjasta­tud
teostest mõni juhtub zhürii liik­meile
meeldivat. Me vajame rohkem,
vajage sellist fondi, nagu Ristikivi
ise lühemat aega üht juhtis. Tõsi
küll, selle fondi poolt korraldatud
üksainus võistlus noortele ei andnud
loodetud tulemusi, kuid see ei peaks
kedagi kohutama. Meenutatagu ai­nult
toonaseid „Looduse" romaani
võistlusi terviklikus Eestis, millistest
üsna arvukas hulk kas ei andnud
üldse ühtki auhinnatööd või piirdus
3-nda auhinnaga. Mis täna ei laeku,
võib laekuda järgmisel aastal. Vaja­me
Karl Ristikivi-nimelist võistlus-fondi,
eriti lühemate zhanrite ja es­see
jaoks; Kogu vaba eestlaskond
peab võtma selle loomise omale üles-andeks.
-:'
Küsimuse raskuspunkt seisab alga­tajas.
Veljesto, kuhu Ristikivi kuu­lus,
seda kindlasti teha ei julge. Ro-talia
õppetund sellise võistlusega ju­ba
ise on jahütajaks. Eestlase iseloo­mu
kõige negatiivsematest joontest
on paisutanud ennast paguluses paa-bulinnu-
suliseks eriti kadeduse uss.
Rotalia kirjandusvõistlust tituleeriti
otsemaid „Rotalia asjaks" — ja hea
mõtte abi ning toetus jäi eemale! Ei
ole enam aastaid ilmunud ka EÜS-i
album — küllap samal põhjusel!
Ning. kui Veljesto algataks midagi
suuremat seoses oma vilistlase ja
viimase esimehega vabas Eestis, siis
—- siis loetaks seda ;,Veljesto asjaks"
ning ongi lõpp!
Kuid meil ei ole puudust kultuuri­listest
organisatsioonidest ja arene­nud
vaimuga energilistest „erapoole-tuist".
Kes haaraks neist juhtija-alga-taja-
selgitaja ohjad ning saaks sel­leks
künniloomaks, kes paneks vank­ri
veerema? Koorem on raske ja tee
vilets, aga algatus kuuluks meie rah
vuslike suursammude hulka ega jä
taks algatajat unustusse.
Hiljuti; ilmus Soomes Arved Viir- p
liu -..Ristideta, hauad" soome keelde
iõigiiuna kolmanda 'trükina Hämeen- '
innas Arvi A. Karisto OY;väljaande-'
na. Sama teos. .ilmus. sama. kirjastu- '
sel esimest korda 1969. aasiah • .
• .Ei juhtu just mitte väga sagedasti,
et eesti autorite teoseid ilmub võõr­keeltes,
veel vähem (õieti allakiriiua- .
j ai pole teada); et töö. ilmub voõrkep-
1 es koguni teise trükiha.Siinjuures
võiks niärkida. et Kodu-E'es:i autori­te
tööd, mida Soomes ihnunud õipe
hulk, ci ole leidnud lugejale poolt
Põhjalas kuigi suurt tähelepanu ja
ühe trüki läbimüügiga on raskusi.'., -'.
„Ristittömät haudat" ilmus see­kord
Teise Maailmasõja suurromaa­nide
sarjas, millesse kuulub kahek­sa
teost erinevatelt rahvastelt. Viir-laiu
teos on kirjastuse romaanisarja
paigutatud sümboolselt vene ja sak­sa
autorite vahele. -
Tõlke kohta mainib autor, et tema
töödest tõlgituna mitmesse võõrkeel­de,
peab ta senistest parimaks soo­mekeelsel.
Selle, kui kä esimese trü­ki
tõlke on teinud mag; Mariti Rc.u-hala,
kes on soome nooremapõlve
mehi, sünd; 1928. aastal, elukutselt
kooliõpetaja ja Jyväskylä ülikoolist
psühholoogia, pedagoogika, kõne­kunsti,
soome keele ja kirjanduse
alal. Mitme eesli autori ilukirjandusL
teoste kõrval on la suurt huvi tim­mid
ka eesti kirjanduse, kultuuri ja
poliitilise ,elu vastu. Tema tõlkes oi?
ilmunud Herbert Salult „E'duard Vii-.
den- histörialliset romaanil"-, Arvo
Mägi ..Viron kirjallisuuden hisloria",
Aleksander Warma ..Lähettiiääna
Suomessa" ja leisi ning ta-on avalda­nud
artikleid ja arvustusi eesti kir-
• jandusest Suomalaine Suomi, Nooni
' i t r , : v ; ; : ; , a : : v p;p; v . . : ; - -
Arved. Viirlaiu ,.Ristideta hauad"
ilmumine Soomes kolmanda trükina
näitab teose menukust, kuid samal
ajajt hõimuvellede mõistmist ja kaa­saelamist
meie tragi kale, mis on
omane ja elav sealpool: lahte, a
' • R. A.
Älilil
Meeldiv ja võibolla senistest Eesti
Kontsertbüroo' poolt korraldatud
kontsertidest parimaid, toimus kol­mapäeval,
5. oktoobril eestlastele
napuu sõnadel) ja Ed. Oja hella mä­lestusliku
„Me olime nagu lapsed"
(Anna Haava sõnad).
Kontserdi teises osas kuulsime jäl-luntud
First Unitarian Church heaale Mozarüa ^- kaks aariat ocperist
akustikaga saalis. Esines külalisena
Saksamaalt tenor Maan PõFd, keda
,Don Giovanni" ning itaalia koolist G.
ponizetti täiesti itaalialiku ..LElisir
clamqre" ning G. Verdi „La Travra­olt
apiiviiaa mot.ie ai aa ta j a , a.' !.
T õ n i s s o n . . '
„.Musi- \aiijej sisakiab- a
linna Konservatooriumis, ja lõpetas; ooperi alalt P. Tchaikovski Lenski -911.hfiiiet::m'Lid-.Lenib'il. P.ihj-be.i
Üetraoldi Muusikaakadeemia Saksa-1 aaria .„Eügen Oneginist", miile so-maal,
on kpntsertlaulja, kes esinenud ; listi laulis eesti keeles, kuna kõik. le!-
ja timtu(l kooride kontsertidel ja; sed esitati nende originaalkeeles.
oratooriumide ettekannetel solistina i t^-., •:
i 4 . ' , p '-, . '"''-' . • -.: -V (. , < . < •/ KÕIK ettekanded voeti teenitu t
ning kontsertidega suurte orkestrite , . a . ,... t saa•t°e l, ule k, og: u Lv.a..a.n. e-Sa,k samaalp u. i :a *vastu tunnustava ia kiitva ap laus.i ga, T.. . , . pp. . -r . b
valjaspooal hS^ph vei.,t si»s , - H1 To lliatn diis,- ji ,Nn solist km saatja saia hlh. Lisapa- x . ; . • J 1 " Iadena esitati hertzo?! osa Verd
ke Koondis Torontos (EKKT) ja ees väle. Kõik head ja tervilaiavad alad.
seisab XXII aastanäitus, 23.—30. ok- Kuid
toobril. Tavaliselt need aastaüldnäi-tused
varematel • aastatel toid esile
viieteistkümne ja enamgi kunstnike
Loomingut, seekordne toimub vaid
kümne osavõtul, nendest veel pooled,
kes seisid EKKT hälli juures. Osali­selt
on siin märgata E. Kunstide
Keskuse erisuunalist mõjir ning mit­me
liikme ja esineja üleminek.
EKKT on antud oludes küllaltki
auväärne minevik. Professionaalse
organisatsioonina meie ühiskonnas
on ta- üks püsivamaid, mitte üksi
oma järjekindlale aastanäitustega,
.vaid.kontosse kuuluvad veel E. Päe-
Meie küllaltki hea ja jõuline Esto
nia orkester ootab noori orkestrante,
teatrid kurdavad, et nende avastatud
talendid j kes saanud lavapraktika,
juhitakse mujale ja meie teatrid sei­savad
raskuste ees etendusi lavale
tuua..'' p;
Kõik need ja veel paljud küsimu­sed,
koos Kunstimuuseumiga, on ees­ti
ühiskonna üldküsimused ja oluli­sed.
Meed peavad olema orgaanilises
ühenduses organisatsioonide ja kogu
Prantsusmaal ning mujal, ulatudes i -^SÄ-** '•'+«" i , '.
T~ . f j ~ . . * „ • j golettost", Leoneavallo „La Matt na-
Louna- ja. Pohja-Ameerikasse. Ta on-j i a < ( Tammeveski ")k: '
professoriks ..Hochschule für Musjk! '< . ' ./ " .? a m t l -
. rr t u c «v '•" • A 0 1 S • Ja-Menkanto•„Paike paistab",
in Hamburg . Samuti on ta esmenud .
raadioprogrammides ja temalt on Kontserdi ,kava oli koostatud hu-
'sisselajLtldud: heliplaate..•' j vilavana ja laia skaalalisena, mh
— , '••'••;.>'-;*-\* • ' . ^ ! meisterlikus esituses läbi viidi. Naan
• Solist algas W. A, Mozarti Coricert-1 P õ l d e s 5 t a s e n n a s t h a r u k o v ( } , e v o i m e .
Aria'ga t;Per pieta non ricercate", See | | e g a k o n t s e r t l a u l j a n a >
ulatuslik aaria ettekanne, kuigi saa-;
lisolijail vähem kuuldud või üldse j Saal oli küll väljamüüdud, kuid
mittekuuldud, saavutas kohe hea puudus peagu täielikult meie noore-
. . _ , , kontakti kuulajatega ja loimuusika-nstihoone
jne. hnne noinuoa _.a • _ -. , ...
. . .J i
J „ . v, .. hse õhkkonna, mis Janis kogu järg­misegi
mitte Eesti Maja tao- ... -c V %
.neva programmi esituse. Esitus oh
mad põlvkonnad.
laseie"' mainides:; ...Meie endi minevi- j '•klaveril; saatis Stella Kerson. Naan
kust Eestis teame, kuidas ker^ teise vaatuse alguse, ning vene
posantiie Eesti Rahva; Miit-.seiim ai-nult
drf Oskar Kallase vanavafa ko­gumise
aktsioonist üliõpilaste kaas­abil."
Märgiksime siinkohal aga üht.
Oskar Kallas oli isiksus, tollal dok­tori
kraadiga Helsingi ülikoolist folk­loori'
ja rahvateaduse alalt kui ka
põhjaliku teadmistega Soome- muu­seumidest.
Lisaks oli Eestis juba tol-lai
teostunud kultuuriline renessanss,
rahvuslike nimedega dr. Jakob Hurt,
Villem Rpiman, Kristjan Raud. ja
paljud teised, kellele lisaks mainik-sime&
yeel prof. JohahKölerit Peter­burist.
Ja Kallase ümber oli kogu
ühiskond ja organisatsioonid. Ta oli
nende keskel. Veel paralleele tõmma­tes,
said Ö; Kallase jt. kogutud suu­red
kogud omale alles Eesti omariik­luse
ajal lossid — Raadi loss, Tallin­na
Kunst
midagi
list, miile poolest oleme siin. rikka­mad.
Siin otsitakse „lossi" ,.esindus­likkus
rajoonis"-, mille ••.linnavalitsus'
peaksveel meie jaoks looma üniber-tsoonimisel.
Mingeid muuseuini ko-gusidki
veel ei ole ning pole näha
neid määratumal hulgal tulemas.
Kas" ei ole siis õigem: Enne sisu ja
siis alles vastav ja sobiv fassaad!
Kes on rneil siin dr. Oskar Kallas
või keda E K K temaga kõrvutab? te­da
ei ole. On aga ühiskond ja orga­nisatsioonid.
Vaja vaid neid kõiki si­duda
koostöös ning mitte eristmna-del
ja lõhestamisel. Kõige peal t ise
endid määranud muuseumi direktor,
kunsti kuraator ja teised asjamehed
peaksid tulema alla eesti ühiskonna
ja organisatsioonide juurde, nii nagu
seda oli dr. Oskar Kallas.
Tõsine soov oleks, et eeloleval kul-tuuritegevuse
hooajal täituks, et is
ESTO- '76-el Baltimore'is toimunud
seltskondlike..kokkutulekute' raames
tulid seal kokku ka J. Westholmi
gümnaasiumi.' endised õpilased, et
elustada;mälestusi kooliajast ja sIi­ve
n dada koolivencl 1 i kke sõprusside-meid.
Seller, kokkutulekul leili, et
omavahelist kontaktipidamist tuleks
laiendada ja selleks välja anda sidet
•pidav bülletään.;
Aasia hiljem on see mõte saanud
teoks. Su ve l i l m u s To ro n t os mocdais-t
a t ud Weslholml a s l e Koon di s e. \ ä ;ia-andel
trükilud 16-leheküljeline aja­k
i r i ..Musi-valgei", missugusi "iirnc
kandis; ka Wcsthoimi- "güjimaas.-iumi
viinuine. õpilaste;, ajakiri.; ..Musi-val-sia!"'
on 'toimetatud koos- Praaa-i^e.
Lütseumi,. 'esindajatega,' ktu-ia
kaks kooli hiljem .ühendati. Aj
oad
i rja.
Kes'
pusi mionruits;oom .1.-.: We>:
piiiuuaasium! j a ."Prantsuse La
rui
laasu-
IvMmi
-aa))!
uep-icie
xai J.
ipJTril
- ;äa-
R.Ä.;
end istu õpilaste tegevuses
kokkululekuist. Pikem kii
Wcs'fholmi g"ümna-asitimi.
lõnei ajalt Oskar Ehas te -1
väil i.ö(|b';'::e's.i].('r.iriTik\sl'tisi- koiPiCiusp
aas'iais.i.. 1916—1.921; Väga .liuviia\p{>u
ka: oaupeopiaid kodu maa i l . kiü^.-ile-vai
-pa.sl-al saabunud pikem k i r i . SeJ-lps
.;iu|usiatakse 'vvestholinlasta aa)k-kuiuiekusLa.
kpoh: 70. aastapäeva ' pu-nui
Jakob; Westholmi hauai,. maWM:
on ka-lotod,, seal. toimunud, p ä r i : pa­nekus;
ja järgnenud koosviibimised.
Käesoleval.;, aastal .tähistasid -\vesp
hõimlased;ühtlasi ka oma koolidirek­tori
100-aasta sünnipäeva.
iM^JillK-ühiskonnaga.
l i l l i
£5' 8\
kindel ja tundeküllane ning milles
kunstnik esitas ennast oma meeldiva j
hääle puhtuse ja ulatusega. Klaveril I
saatis Stella Kerson j märgatavas j
koostöös, kuigi koosharjutused või­sid
. olla piiratud ja lühiajalised. Ta- i
väliselt see ulatuslik Mozarti • Gon- j
cert-Aria esitatakse solisti poolt or-1
kestri saatel, nii nagu see originaal-j , , . .
selt on maõ. el,d, ud, j.a k,.i rj.u t.a tpu d,. a on ,v a, a. danud, oma muuse.u mi, J laoks',
{ ori tekitanud arusaamatusi selle oma-
Järgnevalt esitas solist F. Schu- niku ja North;Yorgi linnavalitsuse
"berti viis ..Liederit". Schubert on see, j vahel. Nagu hommikuleht „The
kellelt kunstlaul on saanud alguse. Globe and Mail" kirjutab, on eliitus-
1001
Põhja-Torontos Bayview ja Steeles
tänavate lõuna-ida nurgal asuv elu­maja,
mida Eesti Kunstide Keskus
f-ÜL 1 %$w . i
Haprv Winton ostis hoone m.üöd
•niicl aasta 320.000
eest ja p
mai KUUS
d r a s i reno
dollari
v e e r i n i iM :iani
Liedereis on oma stiil, mis nõuab in-terpreteerijailt
selle tundmist. Esita-fuist
„Di.e Forelle", „Äh.die Laute" ja
„Das Fischermändchen" on raadio­saadete
kaudu ja üldse enam esita-ettevõtja
Harry Winton saanud loa
hoone lammutamiseks möödunud
nädala teisipäeval, kuid järgmine
päev oli linnavalitsus selle tagasi
võtnud. ";. '.".•:• '-:.
Ühes E K K seletuses märgitakse, et.
misel tuntumad, kuna aga „Die Post" I
jap.Der Atlas" olid mõneti imdispa-a Selles 17-ruumilises majas elas kir-lad.
Kontserdi esimeses osas kuulsi-: janik Mazo- de- la Roche ajavahemi-tutakse
ühise laua taha ja koordinee-! me veel nelja eesti heliloojat.: Art. j kus-1939—1945, Ostmisel Harry Win-ritakse
töö ja; ülesanded vastavalt .Kapi; üldtimtud /.Metsateel", mille j t o n i ö ü andnud nõusoleku, et hoonet
meie oludele, vajadusteley organilišes ! tõlgendus tõi esile ehtsa Kapi. Noö-pei lammutatai vähemalt 20 aasta jook-ühenduses
organisatsioonide ja ühis- -rematelt'- kuulsime Tuudor^Vettiku j sul. Omanik aga väidab, et seei ci ole-konnaga.
• ; p ; ; 'dramaatilise a„SügislInnule",a.Evald vat tõsi ja. on. -andnud asja o.ma:adyo-
"•; ':.-R.pA. a; Ä.ava;;šügava-,,Ainus'palve" .(H
müügi!e:600.000 dollari cesl. Seiies
on •. neli kaminat, sci Ise . vannil uba,
kolmeruumiline teenijatetiib, uus
köök jne. Omanik on' lehe kaastööli­sele
ü teln ud, et üks. ees Ilas ie prunp
o 1 i huvitatud sinna muuseumi-.paigü;..
lama, kuid enne oleks tulnud maa
ümberisoohida, North Yorgi planee­ri
mis j uhalaja olevat ütelnud,iet linn
ei : olevat m uuseum ist h u v ii atud.
Omaniku sele-tüsel ümber!sooniminc
võtvat aega kuus kuud ja minevap te­male
maksma 50 000 do!larit hoone
ülalpidamiskulu. Planeeri mis-julia-t
a j a a g a ütles ajalehele,,et ümber--
isoonjmjs-avaldusi pole csilatudi ;ja.
kui- ' seda', iaotietakse muuseumi
Jaokspsjis.asL^
le na«u..[Cisedki. . '•'•'.;'.;::-' - . -;a