Meie Elu = Our life, October 14, 1977

              OKTOOBRIL FRIBAY, ©GTOBER 14
ma..
,^eie Elu''nr. 41 (1444)
ERR „Kungla" õppepäevadest „Lirts"
kult—,,Maret Käpp, Harry Weide
lüvet, Kaia Sunne, Reet Marley.
24. ja 25. septembril toimus Kotka­järvel
„Lirts". See oli kuues: selline
üritus. Esimene jieist oli aastal 1967
samas paigas. Aktiivseid Lirts'u lõpe­tanuid
leipiib praegu mitmel pool
rahvatantsu.••rühmade juures — To­rontos,
Montrealis, Vancouveris, Bal­timore^
ja Hartfordis.
Mis on siis Lirts? Seda teab iga­üks!
Lirts! Nii kõlab „Kungla" (või
mõne muu) rahvatantsija samm
märgades tantsukingades, kui ta sü­gisel
vihma käes püüab õppida tant-suõpetamist.
Nagu mainitud oli see
'kuues Lirts, muidugi jälle Toomas
Metsala eestvedamisel ja tagaajami­sel.
Ilm oli täiesti sobiv — sadas
poolteist päeva.
Aeg möödus kiiresti suures töötu­hinas.
Igal õpilasel tuli pähe õppida
uus tants jä see siis piiratud aja
jooksul teistele selgeks õpetada..
Kõik täitsid oma ülesandeid silma­paistvalt
hfesti. Tantsu saatis akkör-osavõtjaid
uut tantsu õppimas. Vasa-i;
Peeter Niit, Rita Valter, Leena
Foto — Linda Valter
deonil Enn Matsoo.
Kui olid tantsust jalad liiga tuli­sed
istuti- maha ja. kuulati loenguid
Toomas 'Metsalalt (opetustehnika),
Harri Mürgilt (Regivärss ja muud),
Hugo Valterilt (Eestlased — kust me
tulime?), Linda Valterilt (Eesti talu­maja
areng) ja Heino Jõelt (Eestla­sed
— kes me oleme?), õhtul näitas
Peeter Jinola filmi „Canadians Can
Dance", milles oli näha mitmeid
„Kungla" veteraane.
Oli kõht tühi,. siis. mindi kööki.
Seal olid Kati Lindrel supikatlad ja
praepannid tulel ja ka küpsetusahi-1
'jud tulised. Muidugi sai ka kohvi ja j
mahla janu kustutamiseks.
Uksed avas Konsa Leemets. Tema
hoolitses ka selle eest, et pumbad,
pliidid ja muud vajalikud masina­värgid
töötasid.
? Nüüd ootab Kotkajärve suure pi­nevusega
järgmist Lirts'u.
1 Lõikustänupühal, 9. oktoobril, tähistas Esimene Eesti Evangeeliumi Lu-teriusu
Kogudus Hamiltonis kolme tähtsat sündmust koguduse elus. Esi­meseks
nendest cli uue õpetaja kogudusele õnnistamine, teiseks koguduse*
26. aastapäeva tähistamine ja kolmandaks kiriklik tänupüha, et tuua tänu
taevasele Isale tema andide eest.
Selleks puhuks oli sügisvärvidega
ja põllusaadustega kaunistatud ju-malakotta
kogunenud hulgaliselt pal-v.
elisi. Koguduse organisti, Eva Ram-mo
orelihelide saatel saabusid kiri-kušs
koguduse nõukogu, kellele järg­nes
piiskop 'täies ametiriietuses ja
kõige lõpuks õnnistatav õpetaja;
abipräost Tõnis Nõmmik. Õnnista-mistaltuse
pidas piiskop Karl Raud­sepp
kui peapiiskopi, esindaja, üht­lasi
esindades ka IdaTKanada Sino­dit.
Piiskop luges pühakirja ja õnnis­tas
õpetaja Nõmmiku. Hamiltoni ko­gudusele
hingekarjaseks.
Järgneva jumalateenistuse käigu
juures pidas liturgilise osa värskelt
õnnistatud Õpetaja, kuna jutlustas
piiskop Raudsepp. Oma jutluse alu­seks
võttis, p ü h a k i r j a s t : Johannese
eVangeeliumi 5. peatüki 29 salmist
alates. Jutluse peamotiiviks sai inim­lapse
|üksildus, sest inimene sünnib
ja sureb üksinda,; ning see on seadus
millele..me kõik peame:alluma. Sel­gest,
ei suuda aga inimmõistus, aru-saada,-
sest., tegelikult• ei' õle inimene
kunagi üksinda, sest enne oma sün­di
ja ka pärast surma on tema Ju­mala
juures. : i V
Jumalateenistust kaunistas tenor
Johannes Krüüsel, lauldes F. Säbel-manni
, .Helde Isa" ja F. Mendels-
Sohfi aaria •oijalooriumis.t ,,Elias".;
- Jiiinakilepistusele järgnes, koos­viibimine
Kohvilauas, mille olid kat-i";
i!d kuguduse naisringi daamid ees­otsas
esinaise Leida NormetTga.
• Tervilu.ssõnad ütles koguduse nõu­kogu
esimees Jüri Müür andes sõna
•piiskop Raudseppale, :kes omas sõ­navõtus
valgustas mõningaid meie
pagulaskirikü sisepoliitilisi lainetusi,
viimaste- konsistooriumi välimiste
tagapõhiai. Ka tõi ta esile Kanada
eesti kiriku olukorra, küna meil pole
kirikuõpetajate järelkasvu. Selle olu­korra,
leevendamiseks tahetakse
korraldada kursused, et saada abi­õpetajaid
ja neile kursustele võetak­se
vastu ka naissoost isikuid. Hamil­toni
kogudusele soovitas piiskop mu­retseda
oma pastoraal, et tuua õpe­taja
alaliseks Hamiltoni, Ludvis'
Wahträs. omas sõnavõtus, tuletas
meelde oma kokkusaamisi uue õpe­tajaga
alates 1947 aastast alates. Ko­guduse
nõukogu esimees tervitas,
õpetaja Nõmmikut kui uut ametlik­ku
Hamiltoni koguduse õpetajat ja
andis üle kinnise, ümbriku. Samal
ajal soovis esimees õnne- kohalviibi­vale
esimesele koguduse esimehele
Juhan Pallopile, tema ja abikaasa 55
pulmaaastapäeva puhul.. Ka tänas;
esimees ja tõstis esile oma eelkäijal
V. Gu linani. Lõpuks sai sõna õpeta­ja
Nõmmik, kes, tänas kogudust te­da
oma õpetajaks valimise eest, ning
loodab Jumala abiga teha oma. pari­ma
koguduse, teenimisel. Telefoni
teel olid saatnud.tervitused ja õnne­soovid'
praost Oskar Puhm,.ning To­ronto
Jakobi, koguduse esimees En­del.
Jukk.. .'•.-•'•
' Kõige lõpuks tänab esimees' kõiki
kes kaasa aitasid sellele suurpäevale
Hamiltoni koguduse elus, eriti välja
tuues naisringi daame Aima Rebase
juhtimisel',, kes kaunistasid nii kiri­ku
kui ka koosviibimise ruumid kau­nite
sü ais värvi de sa.
Sel aastal Canada Savings Bondid pakuvad
suurt valikut. Uus Regular Interest Bond
maksab intressi iga aasta ja uus
Compound Interest Bond automaatselt
•investeerib intressi, seega saate intressi
intressilt. .
Regular Interest Bonds on müügil
sularaha eest pankades või vastavates'
asutustes 1300,1500, Sl,000 ja $5,000
väärtuses.
Kui otsite oma hoiuste kasvu
investeeringut tulevikuks j a hoiuseid
JA HEA INVESTEERING
Uued Canada Savings Bondid on väga -
soodsad ja sellepärast nad on olnud juba
31 aastat üheks lemmik investeeringuks
miljonitele kanadlastele. See on kindel,
garanteeritud investeering. Igal ajal saate
bondid sularahaks vahetada. Nad teenivad
head intressi aastast aastasse.
Uued Canada Savings Bonds kannavad
j . nov. 1977 kuupäeva ja nende keskmine
aastane intressi protsent on 8.06°/o, kui '
hoitud kuni.tähtpäevumiseni 1986/aastani.
Iga uus bond kannab 7% intressi
esimesel aastal ja 8.25% intressi igal.
järgneval 8. aastal.
Kui soovite iga aastast sissetulekut oma
investeeringust, siis selleks oleks väga
sobiv uus Regular Interest Bond, millest
makstakse intressi automaatselt iga .
aasta l/nov. Intressi maksmiseks on/kaks
moodust, tsheki näol posti teel koju
kätte saatmine või intress kantakse teie
hoiuarvele. Viimane moodus on uus ja
väsa hõlbus.'
vanaduspäevadeks, siis Compound •
Interest Bonds on selleks väga sobivad.
Pärast esimest aastat saate intressi :.
intressilt 8.06% aastas. Intress sellel
bondil akumuleerid) ja makstakse .
kui vahetate selle rahaks voi hoiate kuni
kestvuseni.. ;f ., / :. • • • i
Allpool näide kuidas |1ÖQ boiid kasvab:
1. nov. väärtus
: 1983 -S158.78
: Ä $171.77
; 1985. $185.8
1986 $200.97
1. nov. väärtus
1978 1107.00
.J979 $115,81
1980 $125.34 M ' •
1981 $135.63 v :
1982 $146.76
CompöünÜJnterest Bondi saab osta
sularahas iyõ iigaküise Savings-Plan'i
alusel pandast-; kus' teie hoiuarve on või
kus investeerite. • Bondid .-ori saadaval
$100, $300, ;$500; SlflQO ja 5,000 suuruses.
Nagu näete uued:Canada Savings Bonds
pakuvad suurt1 valikut. Regular Interest
Bonds ja samuti Compound Interest
Bonds. Mõlemad uued bondid on nüüd
müügil ja neid võib osta kuhi $15,000
väärtuses. Need imed bondid on
kavandatud, et aidata teid saavutada oma
hoiuste eesmärki. Valige mis on teile •
sobivam. •
Keskmine, aastane
intressi protsent'
kuni .'tähtpäevumiseni;
COMPOUND INTERBT VÕI REGULAR INTEREST
IL.
t • °
IFÜä
Toronto] Eesti Naisšelts avas oma
talvise hcjoa ja 6. okt. Peetri kiriku j
seltskondlikes ruumes; See traditsi­ooniline
õhtu kujunes eriti piduli­kuks,
kuna sellega tähistati naiste­ajakirja
^Triinu" 25. aastapäeva.
Avasõna ütles organisatsiooni esi­naine
Helju Nolvek, tervitades eriti
ühte,neljast asutajast — Vera Poska-
Grünthali, kes selleks puhuks Root­sist
kohale oli sõitnud. Naisselts kul­tuur
toimkonna juhataja Henrii Anija
tutvustas eelseisva kavaga. Peokõne­lejaks
oli Vera Poska-Grünthal, kes
meenutas ajakirja ? ^ tajaid ja ^Trii­nu'-
arenguteed kuni tänapäevani. Ta
mainis ka naiste tööd eesti rahvarõi­vaste
alal Rootsis ja märkis, et 1980.
-a. ÜEP ajal kavatsetakse Eesti Vaba-iiigi.
ajal Nordiskä Muset'iie kingitud
rahvarõivad tuua E.STO näitusele.
Kõneleja andis ka ülevaate'eesti las­teaia
tööst Stokholmis, mille majan­duslik
osa on l jigi kanda;
Sopran, Erika Veskimets laulis hin­gestatult
E. Tubina j a A. Torma he-lindeid
ja kaasakiskuva valsi opere­tist.
Jlavaii Lill". Klaveril saatis In­ga
Pia Korjus. .
Pr. Poska-Grünthalile anti üle
k i m p . ne Ike t e ma' pere konna t u t tava-telt.
Etnugraaiilise Ringi tervituse
luges ette Henni Aruja. Eesti Kuns­tide
.Keskuse poolt.pildistatud rahva­rõivaste
slaide näitas Laine Pant. Se­letus
teksti olid koostanud Eha
Toomberg ja Maria Veskoja. Publik
avaldas kiitust rahvarõivaste .pildis
talletamise eest ja avaldas soovi neid
enam näha. Laine Pant teatas, et sel­leks
on võimalus, kui 13. nov. Tartu
Cöllegeis korralratakse Rahvarõivas­te
Päev. Ta palus publikut'' ilmuda
sinna rahvarõivastes, „Triinu" välja­andja.
August Külm sai aplausi hii­gelsuure
laualaiuse juubelitordi eest.
Õhtust oli osavõtjaid umbes 80.—
nende hulgas, tuntud naistegelasi 'El­len
Irs, EUriede; Löosberg, Tiiu Ka-,
dak, Else. Rabadik, Maimu Varik j.t.
Tänusõnad lausus ,,Triinu" Kana­da
toimetuse juhataja Malle Laam
SOO.. ••
30. sept. õhtul toimus Montreali
Jaani kiriku, seltskondlikus * ruumis
mag. Rudolf Kiviranna teaduslik
loeng, milles külaline New Yorgist
tunniajalises ettekandes kõneles oma
kogemustest, mida ta on saanud
teostades eesti vanima kirjanduse
uurimistööd Stokholmi Kuninglikus
raamatukogus ja Helsingi ülikooli
raamatukogu rikkalikus arhiivke-gus,
kuhu on väga täielikult 100 aas­ta
jooksul koondatud eestikeelset,
trükisõna, nende hulgas suuri harul-dusi.
Külaline oli pühapäeval jutlus­tajaks
kirikus, pidades jumalateenis­tust
koos Montreali koguduse - uue
hingekarjase op. Heino Laaneotsaga.
Vaatamata vihmasele sügispäevale
oli 'teenistusest osavõtt rohkearvuli­ne.
Organistina 'õli tegev Helle .Vaus j-koguduse
nöorteperest, kelle, ema oli:
Tallinnas õp. R. Kiviranna õpilane
Lenderi gümnaasiumis.
Parast teenistust koguneti kiriku-kohyile,
mille sõnalises osas, külaline
USA-st andis- edasi New Yorgi kogu­duse
tervitused, märkides,'et-..kogu­dus
pühi tseb tuleval aas tal o mä 80. a.
tegevuse juubelit.. Praost Kiviranna
märkis,' et Montreali ja New. Yorgi
koguduste vahel on juba pikemat
aega valitsenud hea koostöö. Selle
koostöö raames, on toimunud.õpeta­jate
vastastikused külaskäigud ja ko­gemuste
ja töömaterjalide vahetami-m.\
Külalispraosti teade, et .seda
koostööd püütakse 1978 aastal veelgi
tihendada, võeti kuulajaskonna poolt
vastu elava aplausiga..Selle kava alu­sel
asendaksid ..õpetajad teineteist
2—3 pühapäeval, pidades jumalatee­nistusi
ja loenguid, virgutades noor­te
tutvunemist usuväärtustega ja
selle osaga, mida Eesti Kirik 450. aas­ta
jooksul on usuliselt ja kuUuurjii-
' selt ning rahvuslikult täitnud meie
vahva:
kavad;,
puult'
e 1 u s. Koo st öö ü k s i k a š j a 1 i kü d
töötatakse välja õpetajate
mõlema koguduse juhatuse
heakskiitmisel. Koguduse tänu' küla­lisele
New Yorgist 'andis^.edasi,esi­mees-
'Peeter 'Möldre. New Yorgi
praost oli kutsutud külla mitmetesse
rahvaste
: ida-Euroopa : Rahvaste 'v koosolek
toimus 20. sept. Hamiltonis..Osa võt­sid
Eesti, Läti, -Poola, Tshehhoslo-vakkia,
Ungari' ja Ukraina esindajad,
puudusid.järjekordselt Leedu esinda­jad.
Koosoleku juhatajaks valiti kõi­gi
eelmiste koosoleku te juhataja A.
Jurs ' (Ees\i) ja protokollijaks O.
Ber/.tiss (Läti).
/Koosolekul kinni tati . ja kirjutati
alla eelmistel koosolekutel läbi töö-
M on t rea ii eestlaste kodudesse. Ta i Talud põhikiri. Põhikirja järgi on.uue
sõitis tagasi esmaspäeval, võttes en-jorganisaisiooni nimeks „the Soeiety
dana kaasa ka Montreali, noortepere\{^ Eastern' European Nations",. lü-.
lu?tse;New; Yorgi ja .ümbruskonna j l i e i T ^
noortele, et nad organiseeriks Mont-; hieesmargiks on võitlus Ida-Euroopa
reaii sõitmist .22. oktoobri nädalalõ-1 ^ ü v a s t e vabastamiseks N. Liidu do-puks,
mii;Jaani kiriku saalis toimub minatsioonist ning nende iseseisvu-nilivuslikele.
ja kultuurilistele küsi- ^ taastamine. ;'";••
musiele pühendatud sümpoosion,'.' Utts organisatsioon otsib koostööd
mis annab ühtlasi võimalusi New komi samu sihte taotlevate organi-;
Yorgi,' Toronto: ja 'teiste keskuste...satsioonidega, olles valmis suurenda-hoojieie
.sõlmida iähemaid; koostöö ; ma; oma koosseisus teiste jkestatud
"a . sõprussidemeid. Montreali, eestiIda-Euroopa rahvastega,
noorteperega. . ^ Põhikirja järgi on juhatus kolme-
SÜmpoosioni korraldajateks on Hikmeline, kuhu kuulub esimees, sek-
Montreali. noored, koostöös .peami-: r e l r ä . j a laekur. Koosolekul' esimehe
selt Montreali Jaani koguduse ja k ü h a J e esitatud ;A/Jurs loobus,' soo-
Hesii Seltsiga. Kontaktaadressiks on: i v ; : d e s ' sellele kohale Kanadas sündi-
>Ieeme Sultson, 5344 McMahon Ave.,; r i u d inglise keelt puhtalt ^-alclavat
Montreal .Quebec, Canada. H4V 2B9. energilist nooremapolve esindajat -
•_T_; . _ • ': : /'•'•'•;' : V ungarlast dr. J. Girhinyi, kes ka va-
; . ^ .V : j liti Üksmeelselt esimeheks; Sekretä­riks
valiti O. Berztiss ja laekuriks J.
Bladowski (Poola).
Organisatsiooni esimeseks suureks
•. . , ; ; ülesandeks on Belgradi konverentsi
Hooaja esimene koosviibimine toi- j p u ü t i l v ä d küsimused, milleks koosta-mub
neljapäeval, 20, okt. Eesti Maja; ti avaldis kohalikesse ajalehtedesse
suures saalis, algusega kell 2.30 p.L, hing., koos/ töötades Teiste; keskuste
millest klubi liikmeid külalistega samasuguste ' organisatsioonidega
palume osa võtta. | kõigi võimalike' sammude.: astumi-
'. ' JUHATUS'. •.
lVi!lllllllll!ll!!lllinilillll!ill!ll!illlllinU!llIlllll!ll!lll!!iHlllllill
•;;' MMEIEELU* talituses pnV.
iTiüügil kõik paguluses ilrnu-nud
ilukirjandus ja suures va­likus
Ketu
ymaldfeeriisfuse
;,,Eešti Koduavamisega kerkis päe­vakorrale
Scarborough ia ümbrus­konna
eestlasfe usuline veeni mine.
Praost 0.. Puhm on võtnud' kontakti
enamuse Toronto, eesti kogudustega,
ning on otsustatud hakka ta pidama
korralisi eestikeelseid jumalateenis­tusi,
esialgu kaks korda kuus. . . '
Esjmene( jumalateenistus toimus
„Eesti- Kodu" saalis pühapäeval, 2.
oktoobri 1. Teenis. praost O. Puhm,
orelil .saatis Inga-Pia Korjus. Paive-
1 isi oli köhal viiekümne ringis.' Otsus­tati
tulevikus'teenistusi jätkata;
Järgmine teenistus ttvimub püha­päeval.
23. oktoobril kell '3. p.l. Epi-phany
Luteriusu kiriku^, 20 i öid
Kingston1 Road (olse-^Eesti Kodu"
kõrval), teenib abipraosi T. Nõm­mik.
^ ;• '•••.'••.'" ' •' •
Novembris, on samuti eitenähtud
kaks teenistust. Pühapäeval,; 6.. no­vembril
kdM ii.00. on teenistus ;„Eesti
Kodu" saalis,, teenib ülempreester
praost E..Lepik..Surnutepüha juma­lateenistus
armulauaga leiab aset 20.
novembril kell 3 p.l. Epiphany kiri­kus,
õpetaja -A: Tauli teenimisel/Nel­jandal
detsembril toimub, advendi-teenistus,
teenib praost 0. Puhm.
Edaspidi nekava selgub '.detsembri; alr.
guses. •':•
Scarborough'] jumalateenistuste
kohta ilmuvad teated; ajakirjanduses
k i r i k u teate t e . veergude 1. Aru saada­val
t ei .ole ju mai ateen rs t u sed , .Eest i
Kodus" ja selle läheduses m i t t e pii­ratud
,,Eesti Kodu" elanikkonnale,
vaid kõik West Hiili, Scarborough,
OshaWa ja ümbruskorma eestlased
on teretulnud.
seks, et Ida-Euroopa rahvaid maha
ei müüda venelastele Belgradis.
.liiiiHiüiiiiii^iiiijini^
Chartered Accountant
Süite 402'. ,:
725 Don Mills
Don Mills, Ontario
483-6308
429-4944