Meie Elu = Our life, April 23, 1987

              ^ aional Librai^y of Caru^a
: vjellinston 3tro « e r
J A L E M T P A
Second Class Mall Re^slratlon No. B«»4
Nr. 17 (1937) 1987 NELJAPÄEVAL, 23. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 23 XXXVIII aastakäik
Oodata Nõul
USA kokkulepet
Uhsndrükide välisminister
MEW YORK (ME) — Mõni tund pärast kohtu oteust mitte pestmda Karl Unna&e deporteerimisst N. Liitu,
viidi Linnas esmaspäeval kl, S õ. vanglast Kennedy lennuväljale ja 3 tundi hiljem Tshehhoslovakkia
lennukil Praha kaudu N. Liitu, kus ta tagaselja on surma mõistetud. Temm viimased sõnad lennuväljal
reporteritele olid:,,Teil the American people what they are doing is raurder and kidnapping." George šhütepidas Moskvas läbi-tnriba
Kohvain nt see mida nad teevad on mõrv je inirarööv). Kiäkimisi Nõukogude välisministri
«smiHTÄHFiFPANlT piievatdnadze ja parteijuhi Gor-
SUUR TÄHELEPANU halshoviga relvastuse kontrolli üle
Raadio.,atv.saatedonUSA-smm. ja keskmise kaugusega aatomira-paeya
taidetud Karl Linnase depor- ^^^^ Euroopast väljaviimiseks,
teenmisega, kusjuures jätkuval esi- p j , , , , kolmepäevaseid läbirääki-neb
Tartu surmalaagrr ja seal hu- ini^i Moskvas teatas välisminister
™ ,'"c''^' i'.'"; tous eb juba sHultz, et tehti edusamme keskmi-
12.000.1e. Seda küsimust selgitanud k,„g„,: ^g^ettide kaotami-valdavad,
et israeli parastsojaaeg- ^eks Euroopas, kuid mitmed küsi-setel
andmetel olevat seal hukatud «.u^^d on jäänud veel lahendada.
200 juuti ,TV-s on näidatud da-Eu- Läbirääkimised selleks jätkuvad ja
Veel viimasel minutil tegid omak- Panama valitsus on loobunud Linna­sed
katse saada deporteerimise pi- sele eksiili võimaldamisest, mõnedel
cendus, kuna oli teateid, et Panama andmetel otsuse edasi lükanud,
ei ole päris lõplikult tema v^sWõt- Rosenbaum esines ka tv-s, kus ta
misest ära ütelnud. Kohtuminister ütles, et USA olla oma otsusega, või-
Meese keeldus Linnase tütart vastu maldadaLinnasel pääseda deportee-võtmast.
Ülemkohtu peakohtunik rimisest N. Liitu, saates ta Panamas-
William Rehnquist võttis siiski Lin- Kodu-maailma ees ennast teinud
nase tütre Anu avalduseivastu. Len- naeruväärseks." Ta lisas, et Linnase
nuki väljasõit peatati ja oodati üle kätel olla „enam verd kui kellelgi
tünni kohtu otsuse saabumist, mis teisel."'
tuli eitav. ^ ^ ' Karl Linnas mõisteti tagaselja
MOSKVASSE surma okupeeritud Eestis 25. aastat
, , , . , , - i . •• ^ 1 r n tagasi. Otsus avaldati ühes trükises
Tshehhi lennuk valjus parast kl. 8 .? i - i u i- n * • J
• . , , ^ 1..,. , uba enne kui kohus oh selle teinud.
0. Karl Linnase toomist lennuyaljale
näidati tv-saadetes USA-s ja Kana­das.
67-aastane Karl Linnas on kas­vatanud
omale suure habeme. Kui ta
viidi saatemeeskonna poolt ootavate
reporterite rivist mööda hoiatas ta
Ameerika rahvast kommunismi eest
ja palus UŠA-le Jumala õnnistust.
TV-saadetes oli selgesti kuulda ta
sõnad, etsee mis tpimubin mõrv ja
kidnäping. „Ameerika on vastutav
minu mõrva eest" ,
Teisipäeval raadiosaatjad teatasid,
et Karl Linnas on jõudnud Prahasse
ja viidud sealt edasi ^N. Liitu-esialgu
Moskvasse, kuid mõnedel andmetel
roopa kaarti kus on sõna Estonia ja
suur haakrist.
Eesti Rahvuskomitee Ühendriiki­des
juhatus tuleb kokku eeloleval
laupäeval, kus arutatakse ka Karl
Linnase deporteerimise küsimust.
ivokkuleppe saavutamisel toimuks 4).
Keagani-Gorbatshovi kohtumiiie _
Ameerikas selle aasta lõpul.
ppiiiillii»^^
iiÄiiliiiilM
Pisikesod mannekeonid Erika ja Andrea Kivik astuvad oma õmmel­dud
kleitides TES Lasteaia moenäitusel rambivalgusse. (Lähemalt lk
Foto — 0. Haamer
Välisministeerium kinnitas:
oma
0
o l i ja
tused, et Kanadas eluneb ligi 6000
sõjakurjategijat, vastavad tõele,
saadetavat ta edasi Tallinnasse. On Raportist selgus, et need arvud olid
tõenäolik, et 1962.a. Tartus tehtud
surmaotsust ei viia kohe täide ja on
ka kuuldus, et Linnasele antakse ise­gi
võimalus edasikaebamiseks, mis
muidugi võimaldab suure javastus-protsessi.
V
PÄÄS PANAMASSE NURJUS
N. Liitu depiorteerimise vältimi­seks
USA kohtuminister E. Meese,
pärast nõupidamist oma lähemate
nõuandjatega, üritas Karl Linnasele
pääsu . Kesk-Ameerika riiki Pana­masse.
Läinud nädala kolmapäeval
USA raadiosaatjad teatasid, et Pa­nama
valitsus on andnud oma nõus­oleku
Linnase vastuvõtmiseks.
See teade pani kihama llogu juudi
ühiskonna, kes parajasti pühitses
oma paastupüha. Koheselt sõitsid
Juudi Maailmakongressi peanõunik
Eli.Rosenbaum, juudiaktivist M. Ro-senschaft
ja OSI looja E, Holtzman
New Yorgist Washingtoni D.C. ja
nõudsid kokkusaamist Panama saa­dikuga.
Toimus ka teistviisi juutide
proteste. Varsti pärast seda teatas
Panama peakonsul New Yorgis, et
Kanadel on leping Norraga, mis
xohustab Kanadat saatma sõja puh-icedes
Põhja-Norrasse 5000-mehe-
Ilmaetoleks idaeuroopa või bai- koosolek tolleaegse kohtuministri ise üksuse Norra (ja Pöhja-Skan-tigruppe
konsi]iMe(&ntiid,moodusteis John Grosbie'ga millest osa võtsid ka ,imaavia) kaitseks.
iCanaiiä valilsuslSBS.'aastal Desc- parlamendiliikmed Andrew Witer ja ; ;. , ,
Iienes'! komisjonU mille ülesan- Patrick Boyer. Protestiti jälle komis- Nu^f on Kanada valitsus otsus-joni
loomise vastu. Crosbie vastas, et '^""d tühistada selle lepingu. See
üks põhjus komisjoni loomiseks oli ^tekitanud ärevust Norras ja kait-lõplikult
uurida, kas süüdistused N. Siminister Johan Holst käis Otta-
Liidult, et Kanada kaitseb sõjakur- seda arutada Kanada vaht-jategijaid,
vastavad tõele. Mõte oli ^^^ega, väites e t N o r r a on Kanada
õhku puhastada selles küsimuses. esimene kaitseliin".
kohutavalt üles puhutud. Süüdis»
tust esitati tegelikult 20 isiku vastu.
Raport kritiseeris juutide gruppide
teinud.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
hakkas kohe jälgima komisjoni töö
arengut, samal ajal protestides et ko­misjon
üldse loodi, ja et seda, tehti
ilma teisi gruppe konsulteerimata. Esi-m.
eseks sammuks oli kirjalik esildis
mis rõhutas kolme punkti: .1) teatud
isikud on kriminaalselt laimanud ter­veid
rahvusgruppe oma tõendamata
süüdistustega; 2) N. Liidu tõendma-terjalid
ei ole usaldatavad ja 3) miks
otsitakse ainult ..natsi" sõjakurjate­gijaid
kui N. Liit, kes ise neid süüdis­tusi
teeb. on ise süüdi kohutavates
sõjaroimades. Pärast kirjaliku esildi­se
saatmist, Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esimees kutsuti komisjoni
ette. Laas Leivat kordas kohtunik
Deschenes'i ees neid putikte ja teda
küsitleti pikemalt.
Järgmise astmena toimus koos
Ikestatud Rahvusgrupi esindajatega
. . . . . . 1 1 . . • . . • • . • • •
ET'
Koos ..Canadians for Justice" or­ganisatsiooniga
avaldas EKN kaks
leheküljelist kuulutust Toronto aja­lehes
,.Globe and Mail". EKN-i osa
nendf» kuulutuste kuludest oli
$13.00L. millest osa oleme veel võl­gu.
Esimene kuulutus küsis, miks see
laimukampaania on suunatud ainult
idaeuroopa ja balti rahvaste vastu.
Teine kuulutus nõudis, et Kanadas ei
asutataks USA-s asuva sõjakurjate­gijate
otsimise agentuuri taolist asu­tust.
1986. aasta suvel selgus, et üks
kaasmaalane oli kutsutud komisjoni
ette. E K N palkas advokaadi Toomas
Õunapuu juuridiliseks kaitseks kus
abiks oli ka prof. Karl Aun.
Komisjoni töö kestel peeti hulk
koosolekuid ministrite ja parlamen-diliikmetega
ja saadeti pidevalt mär-'
gukirju. Kui 1986.a. kevadel komis­jon
ähvardas N. Liitu sõita tõend-materjalide
kogumiseks, ..Canadians
for Justice" koos EKN-iga kaebasid
komisjoni kohtusse. Protsess muidu­gi
tühistati^ kui' komisjon otsustas
mitte minna.
Eestlaste Kesknõukogu esildis ja
Laas Leivati esinemine komisjoni ees
on nimetatud Deschenes'i raportis.
Ei ole kahtlust, et E K N koostöös teiste
rahvuste organisatsioonidega mõju-
Kanada valitsus kardab aga, et
sõja puhul jäävad Kanada sõdurid
Norras „kotti", kui nad üldse jõua­vad
aegsalt kohale. Pealegi ei ole
Kanada sõjavägi küllalt suur üles­anneteks
välismaadel
; r. E. mmusKLUB!
1987. a. k®!S8õhtu!
)9 HONEY HARBOUR'1
|A KOTKAJÄRVE
TAIMESTIKUST'
Sõjakurjategijate protsesside
tunnistajad tuuakse, kohtusse
Balti Õhtu Ottawas pn balti esin- Koosoleku avas D. Fraser, üteldes
dajatele laienenud tihedaks töö- et Helsingi järelkonverentsil Viinis
päevaks, millest õhtune koosviibi- on Kanada mänginud juhtivat rolli
mine moodustab ainult ühe osa. inimõiguste küsimuste t5statamisel
Sel aastal see algas koosolekuga konverentsil. W. Hough kinnitas, et
välisministeeriumi ja balti esinda- kuigi inimõigused on lahutamata osa
jäte vahel välisministeeriumi hoo- Balti riikide välisvõitluses, ei saa
netes. unustada et Balti rükide legaalne
staatus on oluline osa meie välisvõit-
Välisministeeriumit esindasid De- luses. Ta selgitas ebaseaduslikult
rek Fraser. Ron Halpern ja Anton okupeeritud riikide mittetunnusta-
Yurkevich kes kuuluvad N. Liidu ja mise doktriini ajalugu. Hough ütles,
Ida-Euroopa osakonda. Neile lisan- et selle doktriini printsiip kinnitati
dus kaks N. Liidu eksperti, Graham esmakordselt 1932. aastal Rahvaste
Greene ja Mary Massen. Eestlasi Liidu (League of Nations) poolt, kus
esindaöid Eestlaste Kesknõukogu võeti vastu resolutsioon mitte tun-
Kanadas esimees Laas Leivat ja vä- nustada teiste riikide ebaseaduslikku
lispoliitilise komisjoni esimees Mati ja vägivaldset okupeerimist. Selle re-
Epner. Koosolekust võttis osa ka N. solutsiooni alusel on Balti riikidel
Liidu ekspert, advokaat William tänase päevani täielikult legaalne
Hough kes oli kohale kutsutud USA- staatus iseseisva riigina. Hough tõi
st Balti Liit Kanadas poolt. (Järgneb Ihk. 3]
' " • • I •
tas Deschenes'i komisjoni eriti era-agentuuri
loomises, tõendmaterjali-de
N. Liidus kogumise küsimuses ja
otsuses, et uued seadused hõlmavad
kõiki sõjakurjategijaid.
P.A.
EELK Peotri kogudusd maiõhtu
„LEHEKUU
ta
TULNUD JU ois
aaupäaval, 2. mail kail 6 öhtyi
Pa®tri kiriku alumiaoa saalis.
Kmm kaastagsvad „Ritmika" vöimlajad, dr. Laas-manf
i viis last laulavad, „Küla Kaja" orkastar jt.
# LOTERII
Pää8a$7.50
Avaldud irsssimsitukogu a®gad®B: ©smasga. r®®deni 9.30 h.-8.30
10.00 h.-5.t
su8®tud.
laup., 9. mail 1987 kell 7.00 p.l.
Conste lation Hotellis
Tantsuks
,Kenny Simon Hour Glass Dance Band^
EESKAVA BAAR LOTERII ^
Pääse $45.00
(noortele kuni 23 a. $35.00)
Laudade ettetellimine tel. 493-1459
Kogunemine kell 6.30 © Õhtusöök kell 7.00
VÄÜSMISJONI-OHTUD:
EESTI VABAKOGUDUSES, 562 Jonas Ave.
25. aprillil s.a. kell 6 õhtul.
iVllsjonär FRED PEIPMAN, valguspeldid, kohw.
TORONTO EESTI BAPTISTI KIRIKUS,333 Broadvicrw Avo.
26. aprillil sa. kell 6 õhtul.
Misjonär FRED PEIPI^AN l^ew Guineast.
Laule: Medri'delt.
KÕIK KUTSUTUD.
.1'.
T.E.i. TASigyOUiKOOL KORRALDAÜ
Pühapiaval/IQ. mail k®ll 2 p.
Emadapäava aktuse kõnelejaks on MARTA KIVIK.
U s t e n ä i d e n d „ K I N G I T U 8 EMALE"
i Õ N A L I S I - M U U S I K A L I S I ETTEKANDEID
ÕPILASTELT.