1985-04-04-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
N a d ütlesid üksteisele: , , E k s meie süd^ põlenud meie sees, k u i ta leel meiega rääkis ja meile k i r j u seletas?M N a d tõus i d samal t u n n i l ja läksid tagasi Jeruusalemma ja l e i d s id koos olevat need üksteist ja kaaslased, kes ü t l e s i d : , . I s s a nd on tõesti üles tõusriüd ja S i i - monale i l m u n u d ! " L k . 24:32- '34. • , , K n s t u s i o n tõesti.. üles tõusnud" sai algkriitlaste tervituseks^ Ülestõusmine surnuist oli hämmastav tõsiasi jüngritele, kes mõistsid, et surm on inimliku arusaamise viimane tegelikkus. Nad olid kaasa elanud Pühalinna suur» sündmused. Kristuse tulek le-rüusalemma oli pannud liikuma rahva hulgad juubeldtise saatel. Rahvas oli teele puistanud palmioksi ja laotanud omi rõivi, et avaldbda austust Jeesusele, kui saabuva Messiale. Kõik ootasid. Ootasid rahvuslikku juhti— Päästjat, kes lahendaks iiende ühiskondlikud pröhleemid. Kuid Jumala mõtted on kõrgemad kui inimese; nii oli Kristus tõotatud vaimu-liku vabaduse toojana. Hoosianna hüüete Isaatel algas Kristuselekannatus-nädal. Nädala suur-s.iipdmiu.s^^^^ titati Pühalinna müi^ri taha Kolgata künkale kblm risti. Sooviti rahvuslikku ^juhtija põlati Kristust, kui Jumala Poega. Temale hüüti hüüd juub|elduse asemer„Poo risti, poo risti!". Isegi kolme-kordse tsiviilkohtu siiütuks mõistmine ei suutnud vaigistada märatsevat rahvamassi ja Kristuse kannatus nädal lõpper Kolgatal rislisur-mas. Jeesus oli korduvalt kõnelenud Jumala armastusest hukkuva inimkonna vaslliji, öeldes: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on annud, et ükski, kes temasse usub ei saaks hukka, vaid temal oleks igavene elu." Kristuse, vastu rääkimatu, õigeks mõistetu, kuid siiski surma minek Kolgata ristile oli Jumala ainuke pääste-plaan hukkuvale inimkonnale. Jeesus suri meie eest, ohverdades oma elu meie üler astumistejapätu pärast. Jumalik loomingu seadus on antud: „Inimesele on seatud ükskord surraja pärast seda on kohus." Ka Kristus, sündides inimeseks maapääle,allutas end Jumala loodusseadusele — surmale. Materiaalsele^ inimesele näib see olevat inimese eksistentsi lõpp. Tõelikult surm pole olemasolu lõpp, vaid ülemineku periood. Füüsika aksioom on: „Midagi ei hävi". Ka mitte inimene surmas ei hävi. Kristus on seega ainuke lahendus tervele inimkonnale. Kristus kõneles Oma maisel eluajal rohkep oma ülesse tõusmisest kui' oma 'surmast. Kristuse iseloomustav väljendus oma elu eesmärgist on: „Mina olen ülestõusmine ja elu". Seega surm on ainult loogiline eelkäija ülestõusi|iisele ja sellele järgnevale elu olma-le. Kristliku usundi ainulaadne alustala on ülestõusmine tõde. Kristuse elu, surm ja ülestõusmine pole üksinda meile eeskuju, vaid elujõud, mis andestab, päästab, vabastab, annab uuesti elu ja selles võime elada Jumala tahtel. 1 Jeesuse Kolgata ristisurm meie iga üksikueest oli, on ja jääb Pühakirja alusel ainukeseks päästmise võimaluseks, kuna seal ohverdas Jeesus enese meie eest. Veel enam on Jeesuse ülestõusmine surnuist, mida tõendab meile Pühakiri ja suur hulk esimesi murdnud surma võimuse inimese üle. Seni allus inimkond täielikult loodusseaduse kõige rangemale karistus^ostusele — surmale, kuna kanname endaga ülekohut kaasas kas mõttes, sõnas või teos, Jeesuse ülestõusmine oli tegelik võit surma üle, võim ja jõud elamiseks ja omada elu, mis kunagi ei sure — igavest elu. Sõna ütleb, et Jumal oma igaveses olemises pole surnutele Jumalaks, „vaid on elavate Jumal". Meeleldi tahame küsida, miljal siis algab meie igavene elukehastus, mis ei allu nähtavale kosmos seadustele. Vastuse neile küsimustele annab Jeesuse ülestõusmise elamus jä isiksus. Surmavaid, midalni-mesed arvasid olevat igavese, ei suutnud kinni pidada Elu Kuningat Kristust. Pühakirja alusel tõi Jeesus sinna oma ülestõusmise väega täieliku muudatuse. cTema oli Jumalik elu surnute riigis. See oli ainulaadne sündmus, kui Jeesus — Elu Ise väljus surnute riigist. Surmal pole anda viimasisõna, vaid lõpplahenduse annab Elu, kes meile ilmus ülestõusmise hommikul. Pühakiri kõneleb meile selget keelt, et meie tõeline igavene Jsiksus-kehastus ei alga meie surmas, vaid ülestõusmises. Meie usutunnistus ülestõusmisest tuletab meile alaliselt meelde, et säält meie algame oma igavest surematut elu. Ule kõige kõneleb ülestõusmise tõde Jumala täiuslikku õiglusest. Jeesus juba oma varasel tegevus-ajal mõistis inimesi, kes leidsid võimaluse elada ükskõik kuidas, vastutustundetult kõik oma eluaja. Edasi nad lootsid, et kui kustub nende eluküünal,on ka nende elutöö tule;mused muutunud tähtsusetuks. Säärase ideoloogia vastu astus Jeesus rangelt välja, kuna säärasel juhul oleks jumal ebaõiglane. Jeesus paigutas Jumaliku majapidamise kokkuvõtmise igavesse aega, sest siis ei esine enam muuteid. Ta ütles: „Ärge pange imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält, ning tulevad välja need, kes on teinud headj elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks." Seega Jumala õiglane majapidamine saab ilmsiks igaviku ülestõusmiseks.". Seega Jumala õiglane majaipidamine saab ilmsiks igaviku ülestõusmises. Jumal tasub iga üksikule tema tegude järele^ Suurel ülestõusmisel meie Õigeisa avab oma täiusliku arvepidamise, kus väiksemgi tegu, mõte ja soov on testitud jumalikus valguses ja seega kuulub tasustamisele. Lõpuks motiive, miks Kristuse ülestõusminiB sai võrratu kalliks esimeste kristlastele, nii et nad hakkasid tervitama sõnaga: „Kristus on tõesti üles tõusnud". Esmalt see oli neile üllatav uus kogemus, et Jeesus võis neid kohata oma ülestõusmise ihus kõikjal, olgu see teel Emmausse või hoolega lukustatud toas: Damaskuse teel või järve kaldal. See uus kogemus avas nend« arusaamise, et Kristuse oma ülestõusmise kehas polnud olenev kaugustest, ajast Ja maistest tõketest. Teine uhi-uus kogemus ülestõusnud Jeesusega oli, et ta tuli just õigel jüngrite vajaduse silmapilgul, Päälegi Ta oli täiuslikult olukordadest teadlik ja arusaaja. Sääl kus häda suurim, ahastus raskeim, tuli Jeesus lohutuse- (Järg lhk."2] A J A L E H T P A G U L U S ES Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 14 (1831) 1985 NELJAPÄEVAL, 4. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 4 XXXVI aastakäik - Pmntsusmaal aveidati salajane Ajaleht „Le Monde" avaldas Pariisis salajase vene dokumendi, mis andis Prantsusmaa presidendile Francois Mitterrandile põhjuse välja saata Prantsusmaalt 47 venelast 1983.a. See oli 6-leheküljelrne kokkuvõte ühest 195-leheküljeli-sest rapordist, fotografeeritud Moskvas vene agentide poolt. Selle rapordi kohaselt venelastele oli hea ülevaade uutest USA lennukitest, mis olid valmistamisel Hughes lennukitööstuses, i uidas Nõukogude ametnikud olid Ljotud selle informatsiooni saamisega Ameerikast, seda ajaleht ei nendi. Peaminister Miller Ontario provintsi oppositsiooni-parteide liidrid pettusid peaminister Frank Milleris, kui see otsustas mitte võtta osa parteijuhtide omavahelisest vaidlusest praeguses valimiskampaanias. Peaministri arvates on tähtsam kohata tegelike valijatega ja selgitada nendele oma partei taotlusi otseselt aga mitte teiste parteiliidrite vahelesegami-seL-:: • , ;• Peaminister Miller seletas, et see on tema isiklik otsus ja mitte partei soovitus. Vaatamata sellele on opositsiooniparteide juhid arvamisel, et Miller kardab nendega vaielda. A/S Eesti Maja uus juhatus: Vasakult Anne-Liis Keelmann (Tüll), Osvald P i i l ( e s i N i i t e n b e r g . Seisavad Jaak Roänd, Tõnu Toome, Alfred Sepa (abiesimees). es), A i l i Silm, Vaige . F o t o — S. P r e em Toronto Eesti Maja aktsionäride peakoosolekul tõstatati põhikirja muutmise küsimus, et mittekasu-taotleva heategeva organisatsiooni kaudu vältida linna kinnisvara makse. Koosolek andis juhatusele Volituse olukorra põhjalikumaks uurimiseks. T A n T II « N S T i t u UT: I A K I U 310BLOORST.WEST" I n 11 I V TORONTO,*te 1W4 Sissekäik: Madison Averiue •— Spadina jaam LOENG LOHSE.tlTZMANN Ja MAE - mõnda Saksa latsioonist Eestis HEINO TAREMÄE, Eesti Arhiiv USA-s juhatuse esimees Neljapäeval, 18. aprillil kell 19.30 Lõpuks keskustelu ja kohv Kõik on kutsutud * * * Eelteade: Luuletaja Alexis Rannit (t) - professor Galina Krubergi loeng 1. mail kell 19.30 Eesti Maja peakoosolek toimus pühapäeval, 31. märtsil 2117 hääleõigusliku esindaja osavõtul. Koosoleku avas E M juhatuse esimees Osvald P i i l teatades, et selle 34. peakoosolekuga võime pühitseda ka Eesti M a j a 25. aastapäeva, kuna see endine k o o l i m a j a osteti 1. a p r i l l il 25 aastat tagasi. Sel p u h u l on koosolijaile varutud prii k o h v ja k a k s suurt sünnipäeva k r i n g l i t. 0. Piil teatas, et mööclunud aasta jooksul on surma läbi. l a h k u n u d mitmed E M aktsionärid, kelledest ta eriti esile tõstis Joann S a a r n i i d u , kes oli paljude aastate j o o k s u l E e s t i M a j a kunstiliseks j u h i k s . Kõiki l a h k u n u id . mälestati lühikese leinaseisakuga. RAKENDAMINE, Koosoleku rakendamisel esitas Jaan Terts häältelugejate k a n d i d a a t i deks pr. K i l u , pr. V a h t r a , hr. Vares, hr. Liik, pr. K a j u , hr. K a j u ja ta ise. B^AAKOSyDülCU ESINDUSKOGy I K o o s o l e k kinnitas esitatud kandidaadid käte tõstmise kaudu. 0 . P i i l tegi ettepaneku väljasaadetud päevakorras teha muudatus järjekorra osas, viies põhikirja muutmise Icüsimus (nr. 3) peale v a l i m i s i (nr. 5), kuna see p u n k t võib muutuda aeganõudvaks. H r . B o c k f e l d t arvas, et kuna kuulduste järgi põhikirja muutmise küsimus on seotud E M juurdehitusega. või ehitustegevusega, siis see ei kuuluks üldse, hääletamisele ja selle arutamiseks pole mõtet aega k u l u t a d a . H r . Rände oma sõnavõtus väitis, et k u i juhatus soovib muuta põhikirja, siis peab ta v a r em teatama osanikele, milles see uudatus seisneb. Praegusel peakoos o l e k u l ei saa põhikirja mingil määral muuta, 0 . P i i l teatas, et juhatusel ei ole kavas sellel k o o s o l e k u l põhikirjas "midagi muuta, o n ainult soov teatud muudatuste üle diskuteerida. K o o s o lek kinnitas järjekorra muudatuse päevakorras. ARUANDED Tegevus — ja majandusaruannete osas mainis 0 . P i i l , et möödunud aasta o l i E e s t i M a j a l e väga tegevus- Baupäeval/13. apr. kell 5 p.l. Eesti Maja saalides ja ruumides , E E S K A V A 1 \ I 0 0 R T E L E J Ä VANADELE EIWELAUD ® BAAR ® TÄI^TS ® LOTERÄB Pääse $7.00, õpilased S5.O0 S^uhastulu Eesti IVäajal iCALEVA KbiDpfVillNIUlVi KORTERIMAJA 1 Innismore Cr. (Victoria Pätii h Innsmore n öpfew Toronto alarmiseisukorras Armeenia terroristid Torontos ähvardasid asetada pommid Toronto liiklussüsteemi, kui neid ar-meenlasi ei vabastata vangistusest, R o ^ n d l l e k a mõnrkuld^^ või"'hõbe-kes ründasid Türgi saatkonda Otta- ^..^^ annetada, k^una mingi selleko-rohke ja pingerikas, mis o l i peamiselt tingitud viimastest Ülemaailmsetest Eesti Päevadest. E r i t i selgelt. ilmnes E M r a h v u s l i k osatähtsus, k u i vajalik eestluse keskus. Eesti M a ja külastasid iga päev 1500 k u n i 2000 inimest. International C e n t r i s k o r r a l datud rahvapeost võtsid osa umbes 6000 inimest ning k o r r a l d a t i k a trad i t s i o o n i l i n e uue-aasta vastuvõtt. V i i d i läbi u l a t u s l i k k e sise- ja välispa-randusi ja vjärvimisi. U u r i t i võimalusi k i n n i s v a r a m a k s u vähendmiseks ja mõeldavateks juurdeehitusteks, m i l le üle kõneleb lähemalt arhitekt G u i d o L a i k v e . Kõik see o n nõudnud juhatuselt tagasihoidlikult arvestades üle 1500 töötunni. E e s t i M a j a on võimaldanud tegevust paljudele or^ ganisatsioonidele, kelledest võiks esile tuua: eesti lasteaed, eesti täienduskoolid^ gaidid ja s k a u d i d , rahva-tansijad ja pensionärid, l a u l u k o o r i d, võimlejad, laskeportlased, m a l e k l u - bi, orkester ja teised. Samuti asuvad Eesti Majas paljud ettevõtted. 0 . P i il avaldas tänu kõikidele i s i k u t e l e ja organisatsioonidele, kes on suhtunud sõbralikult Eesti M a j a s s e ja k a kõikidele j u h a t u s l i i k m e t e l e ennastsalgava koostöö eest.. ^ Üksikute |abi ja kaa.stöö eest avaldas esimees tänu E v i V a l g e ' l e ' ja Jakob V a r e s ' e l e ning hr. P i n t s o n ' i l e . Samuti nimetas ta tänuväärselt hr. K u r v i t s a t ja hr. Naabrit.^Erilist tänu avaldas 0 . P i i l j a a k R o a n d ' i l e , kes on E M juhatuses tööga aidanud 25 aastat, m i l l e tänutäheks juhatus annetas aak R o a n d ' i l e sellekohase auaadres-si. Keegi koosolijaist soovitas hr. st 27, 1985/kellall kuni 5 p.\ vsa^amiseks - ostmiseks B^õned väga head kondomiiniumid saadaval 0 AlnuU 20 korterit-privaatsust Kõrge kvaliteet-öhujahutus B^ÜÜD! Enne kui hinnad töusovad 1. mm\ ' S 2 0 Ö 0 võrra. ESTOSVlASy ENTERPR8SES ISyC. G. E. Laikve, was ja surmasid selle juures ühe valvuri. Kaiiada valitsus sellele nõudmisele vastu ei tulnud ja karta oli, et armeenia terroristid oma ähvarduse esmapäeval teostuvad. Toronto politsei ei teinud salsi-dust armeenlaste ähvardusest. Organiseeriti laialdane liikluse kaitse, mis hõlmas allmaaraudtee, trammiliinid ja bussid. , Paljud kartsid kasutada liiklusvahendeid. Vastupidiselt sellele Toronto politseiülem^ linnapea ja kardinal Carter sõitsid esmaspäeva hommikul allmaaraudteel, demonstreerimaks, et transport on hoolega valvatud ja karta pole midagi. Armeenlaste ühiskond Torontos tegi sama. Nad mõistsid hukka terroristide ähvarduse. hane märk peaks' i k k a olema. K u n a majandusaruanne o l i kõigile posti teel välja saadetud, siis enne selle arutamist r e v i s j o n i - k o m i s j o ni liige Jaan Terts luges ette siserevis-joni k o m i s j o n i aruande, kus leiti E M arvepidamine igati k o r r a s olevat. S a mas selgus, et E s t o '84 rahvapeo kuludeks on üle 6000 dollari välja makstud, k u i d E e s t i M a j a l e k u u l u va sissetuleku ei o l e E s t o juhatus veel jõudnud E M ' l e üle k a n d a . 0 . P i i l pvaldas tänu 5000-dollarise annetuse jest Leonhard K a h r o pärandist ja avaldas lootust, et see annab eeskuju ka teistele. Sõnavõttude osas osanike poolt Egbert Runge, esindades kaht organisatsiooni, avaldas nende organisatsioonide tänu E M juhatusele möödu- ( l ä r g l h k . 3]
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 4, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-04-04 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850404 |
Description
Title | 1985-04-04-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | N a d ütlesid üksteisele: , , E k s meie süd^ põlenud meie sees, k u i ta leel meiega rääkis ja meile k i r j u seletas?M N a d tõus i d samal t u n n i l ja läksid tagasi Jeruusalemma ja l e i d s id koos olevat need üksteist ja kaaslased, kes ü t l e s i d : , . I s s a nd on tõesti üles tõusriüd ja S i i - monale i l m u n u d ! " L k . 24:32- '34. • , , K n s t u s i o n tõesti.. üles tõusnud" sai algkriitlaste tervituseks^ Ülestõusmine surnuist oli hämmastav tõsiasi jüngritele, kes mõistsid, et surm on inimliku arusaamise viimane tegelikkus. Nad olid kaasa elanud Pühalinna suur» sündmused. Kristuse tulek le-rüusalemma oli pannud liikuma rahva hulgad juubeldtise saatel. Rahvas oli teele puistanud palmioksi ja laotanud omi rõivi, et avaldbda austust Jeesusele, kui saabuva Messiale. Kõik ootasid. Ootasid rahvuslikku juhti— Päästjat, kes lahendaks iiende ühiskondlikud pröhleemid. Kuid Jumala mõtted on kõrgemad kui inimese; nii oli Kristus tõotatud vaimu-liku vabaduse toojana. Hoosianna hüüete Isaatel algas Kristuselekannatus-nädal. Nädala suur-s.iipdmiu.s^^^^ titati Pühalinna müi^ri taha Kolgata künkale kblm risti. Sooviti rahvuslikku ^juhtija põlati Kristust, kui Jumala Poega. Temale hüüti hüüd juub|elduse asemer„Poo risti, poo risti!". Isegi kolme-kordse tsiviilkohtu siiütuks mõistmine ei suutnud vaigistada märatsevat rahvamassi ja Kristuse kannatus nädal lõpper Kolgatal rislisur-mas. Jeesus oli korduvalt kõnelenud Jumala armastusest hukkuva inimkonna vaslliji, öeldes: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on annud, et ükski, kes temasse usub ei saaks hukka, vaid temal oleks igavene elu." Kristuse, vastu rääkimatu, õigeks mõistetu, kuid siiski surma minek Kolgata ristile oli Jumala ainuke pääste-plaan hukkuvale inimkonnale. Jeesus suri meie eest, ohverdades oma elu meie üler astumistejapätu pärast. Jumalik loomingu seadus on antud: „Inimesele on seatud ükskord surraja pärast seda on kohus." Ka Kristus, sündides inimeseks maapääle,allutas end Jumala loodusseadusele — surmale. Materiaalsele^ inimesele näib see olevat inimese eksistentsi lõpp. Tõelikult surm pole olemasolu lõpp, vaid ülemineku periood. Füüsika aksioom on: „Midagi ei hävi". Ka mitte inimene surmas ei hävi. Kristus on seega ainuke lahendus tervele inimkonnale. Kristus kõneles Oma maisel eluajal rohkep oma ülesse tõusmisest kui' oma 'surmast. Kristuse iseloomustav väljendus oma elu eesmärgist on: „Mina olen ülestõusmine ja elu". Seega surm on ainult loogiline eelkäija ülestõusi|iisele ja sellele järgnevale elu olma-le. Kristliku usundi ainulaadne alustala on ülestõusmine tõde. Kristuse elu, surm ja ülestõusmine pole üksinda meile eeskuju, vaid elujõud, mis andestab, päästab, vabastab, annab uuesti elu ja selles võime elada Jumala tahtel. 1 Jeesuse Kolgata ristisurm meie iga üksikueest oli, on ja jääb Pühakirja alusel ainukeseks päästmise võimaluseks, kuna seal ohverdas Jeesus enese meie eest. Veel enam on Jeesuse ülestõusmine surnuist, mida tõendab meile Pühakiri ja suur hulk esimesi murdnud surma võimuse inimese üle. Seni allus inimkond täielikult loodusseaduse kõige rangemale karistus^ostusele — surmale, kuna kanname endaga ülekohut kaasas kas mõttes, sõnas või teos, Jeesuse ülestõusmine oli tegelik võit surma üle, võim ja jõud elamiseks ja omada elu, mis kunagi ei sure — igavest elu. Sõna ütleb, et Jumal oma igaveses olemises pole surnutele Jumalaks, „vaid on elavate Jumal". Meeleldi tahame küsida, miljal siis algab meie igavene elukehastus, mis ei allu nähtavale kosmos seadustele. Vastuse neile küsimustele annab Jeesuse ülestõusmise elamus jä isiksus. Surmavaid, midalni-mesed arvasid olevat igavese, ei suutnud kinni pidada Elu Kuningat Kristust. Pühakirja alusel tõi Jeesus sinna oma ülestõusmise väega täieliku muudatuse. cTema oli Jumalik elu surnute riigis. See oli ainulaadne sündmus, kui Jeesus — Elu Ise väljus surnute riigist. Surmal pole anda viimasisõna, vaid lõpplahenduse annab Elu, kes meile ilmus ülestõusmise hommikul. Pühakiri kõneleb meile selget keelt, et meie tõeline igavene Jsiksus-kehastus ei alga meie surmas, vaid ülestõusmises. Meie usutunnistus ülestõusmisest tuletab meile alaliselt meelde, et säält meie algame oma igavest surematut elu. Ule kõige kõneleb ülestõusmise tõde Jumala täiuslikku õiglusest. Jeesus juba oma varasel tegevus-ajal mõistis inimesi, kes leidsid võimaluse elada ükskõik kuidas, vastutustundetult kõik oma eluaja. Edasi nad lootsid, et kui kustub nende eluküünal,on ka nende elutöö tule;mused muutunud tähtsusetuks. Säärase ideoloogia vastu astus Jeesus rangelt välja, kuna säärasel juhul oleks jumal ebaõiglane. Jeesus paigutas Jumaliku majapidamise kokkuvõtmise igavesse aega, sest siis ei esine enam muuteid. Ta ütles: „Ärge pange imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält, ning tulevad välja need, kes on teinud headj elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks." Seega Jumala õiglane majapidamine saab ilmsiks igaviku ülestõusmiseks.". Seega Jumala õiglane majaipidamine saab ilmsiks igaviku ülestõusmises. Jumal tasub iga üksikule tema tegude järele^ Suurel ülestõusmisel meie Õigeisa avab oma täiusliku arvepidamise, kus väiksemgi tegu, mõte ja soov on testitud jumalikus valguses ja seega kuulub tasustamisele. Lõpuks motiive, miks Kristuse ülestõusminiB sai võrratu kalliks esimeste kristlastele, nii et nad hakkasid tervitama sõnaga: „Kristus on tõesti üles tõusnud". Esmalt see oli neile üllatav uus kogemus, et Jeesus võis neid kohata oma ülestõusmise ihus kõikjal, olgu see teel Emmausse või hoolega lukustatud toas: Damaskuse teel või järve kaldal. See uus kogemus avas nend« arusaamise, et Kristuse oma ülestõusmise kehas polnud olenev kaugustest, ajast Ja maistest tõketest. Teine uhi-uus kogemus ülestõusnud Jeesusega oli, et ta tuli just õigel jüngrite vajaduse silmapilgul, Päälegi Ta oli täiuslikult olukordadest teadlik ja arusaaja. Sääl kus häda suurim, ahastus raskeim, tuli Jeesus lohutuse- (Järg lhk."2] A J A L E H T P A G U L U S ES Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 14 (1831) 1985 NELJAPÄEVAL, 4. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 4 XXXVI aastakäik - Pmntsusmaal aveidati salajane Ajaleht „Le Monde" avaldas Pariisis salajase vene dokumendi, mis andis Prantsusmaa presidendile Francois Mitterrandile põhjuse välja saata Prantsusmaalt 47 venelast 1983.a. See oli 6-leheküljelrne kokkuvõte ühest 195-leheküljeli-sest rapordist, fotografeeritud Moskvas vene agentide poolt. Selle rapordi kohaselt venelastele oli hea ülevaade uutest USA lennukitest, mis olid valmistamisel Hughes lennukitööstuses, i uidas Nõukogude ametnikud olid Ljotud selle informatsiooni saamisega Ameerikast, seda ajaleht ei nendi. Peaminister Miller Ontario provintsi oppositsiooni-parteide liidrid pettusid peaminister Frank Milleris, kui see otsustas mitte võtta osa parteijuhtide omavahelisest vaidlusest praeguses valimiskampaanias. Peaministri arvates on tähtsam kohata tegelike valijatega ja selgitada nendele oma partei taotlusi otseselt aga mitte teiste parteiliidrite vahelesegami-seL-:: • , ;• Peaminister Miller seletas, et see on tema isiklik otsus ja mitte partei soovitus. Vaatamata sellele on opositsiooniparteide juhid arvamisel, et Miller kardab nendega vaielda. A/S Eesti Maja uus juhatus: Vasakult Anne-Liis Keelmann (Tüll), Osvald P i i l ( e s i N i i t e n b e r g . Seisavad Jaak Roänd, Tõnu Toome, Alfred Sepa (abiesimees). es), A i l i Silm, Vaige . F o t o — S. P r e em Toronto Eesti Maja aktsionäride peakoosolekul tõstatati põhikirja muutmise küsimus, et mittekasu-taotleva heategeva organisatsiooni kaudu vältida linna kinnisvara makse. Koosolek andis juhatusele Volituse olukorra põhjalikumaks uurimiseks. T A n T II « N S T i t u UT: I A K I U 310BLOORST.WEST" I n 11 I V TORONTO,*te 1W4 Sissekäik: Madison Averiue •— Spadina jaam LOENG LOHSE.tlTZMANN Ja MAE - mõnda Saksa latsioonist Eestis HEINO TAREMÄE, Eesti Arhiiv USA-s juhatuse esimees Neljapäeval, 18. aprillil kell 19.30 Lõpuks keskustelu ja kohv Kõik on kutsutud * * * Eelteade: Luuletaja Alexis Rannit (t) - professor Galina Krubergi loeng 1. mail kell 19.30 Eesti Maja peakoosolek toimus pühapäeval, 31. märtsil 2117 hääleõigusliku esindaja osavõtul. Koosoleku avas E M juhatuse esimees Osvald P i i l teatades, et selle 34. peakoosolekuga võime pühitseda ka Eesti M a j a 25. aastapäeva, kuna see endine k o o l i m a j a osteti 1. a p r i l l il 25 aastat tagasi. Sel p u h u l on koosolijaile varutud prii k o h v ja k a k s suurt sünnipäeva k r i n g l i t. 0. Piil teatas, et mööclunud aasta jooksul on surma läbi. l a h k u n u d mitmed E M aktsionärid, kelledest ta eriti esile tõstis Joann S a a r n i i d u , kes oli paljude aastate j o o k s u l E e s t i M a j a kunstiliseks j u h i k s . Kõiki l a h k u n u id . mälestati lühikese leinaseisakuga. RAKENDAMINE, Koosoleku rakendamisel esitas Jaan Terts häältelugejate k a n d i d a a t i deks pr. K i l u , pr. V a h t r a , hr. Vares, hr. Liik, pr. K a j u , hr. K a j u ja ta ise. B^AAKOSyDülCU ESINDUSKOGy I K o o s o l e k kinnitas esitatud kandidaadid käte tõstmise kaudu. 0 . P i i l tegi ettepaneku väljasaadetud päevakorras teha muudatus järjekorra osas, viies põhikirja muutmise Icüsimus (nr. 3) peale v a l i m i s i (nr. 5), kuna see p u n k t võib muutuda aeganõudvaks. H r . B o c k f e l d t arvas, et kuna kuulduste järgi põhikirja muutmise küsimus on seotud E M juurdehitusega. või ehitustegevusega, siis see ei kuuluks üldse, hääletamisele ja selle arutamiseks pole mõtet aega k u l u t a d a . H r . Rände oma sõnavõtus väitis, et k u i juhatus soovib muuta põhikirja, siis peab ta v a r em teatama osanikele, milles see uudatus seisneb. Praegusel peakoos o l e k u l ei saa põhikirja mingil määral muuta, 0 . P i i l teatas, et juhatusel ei ole kavas sellel k o o s o l e k u l põhikirjas "midagi muuta, o n ainult soov teatud muudatuste üle diskuteerida. K o o s o lek kinnitas järjekorra muudatuse päevakorras. ARUANDED Tegevus — ja majandusaruannete osas mainis 0 . P i i l , et möödunud aasta o l i E e s t i M a j a l e väga tegevus- Baupäeval/13. apr. kell 5 p.l. Eesti Maja saalides ja ruumides , E E S K A V A 1 \ I 0 0 R T E L E J Ä VANADELE EIWELAUD ® BAAR ® TÄI^TS ® LOTERÄB Pääse $7.00, õpilased S5.O0 S^uhastulu Eesti IVäajal iCALEVA KbiDpfVillNIUlVi KORTERIMAJA 1 Innismore Cr. (Victoria Pätii h Innsmore n öpfew Toronto alarmiseisukorras Armeenia terroristid Torontos ähvardasid asetada pommid Toronto liiklussüsteemi, kui neid ar-meenlasi ei vabastata vangistusest, R o ^ n d l l e k a mõnrkuld^^ või"'hõbe-kes ründasid Türgi saatkonda Otta- ^..^^ annetada, k^una mingi selleko-rohke ja pingerikas, mis o l i peamiselt tingitud viimastest Ülemaailmsetest Eesti Päevadest. E r i t i selgelt. ilmnes E M r a h v u s l i k osatähtsus, k u i vajalik eestluse keskus. Eesti M a ja külastasid iga päev 1500 k u n i 2000 inimest. International C e n t r i s k o r r a l datud rahvapeost võtsid osa umbes 6000 inimest ning k o r r a l d a t i k a trad i t s i o o n i l i n e uue-aasta vastuvõtt. V i i d i läbi u l a t u s l i k k e sise- ja välispa-randusi ja vjärvimisi. U u r i t i võimalusi k i n n i s v a r a m a k s u vähendmiseks ja mõeldavateks juurdeehitusteks, m i l le üle kõneleb lähemalt arhitekt G u i d o L a i k v e . Kõik see o n nõudnud juhatuselt tagasihoidlikult arvestades üle 1500 töötunni. E e s t i M a j a on võimaldanud tegevust paljudele or^ ganisatsioonidele, kelledest võiks esile tuua: eesti lasteaed, eesti täienduskoolid^ gaidid ja s k a u d i d , rahva-tansijad ja pensionärid, l a u l u k o o r i d, võimlejad, laskeportlased, m a l e k l u - bi, orkester ja teised. Samuti asuvad Eesti Majas paljud ettevõtted. 0 . P i il avaldas tänu kõikidele i s i k u t e l e ja organisatsioonidele, kes on suhtunud sõbralikult Eesti M a j a s s e ja k a kõikidele j u h a t u s l i i k m e t e l e ennastsalgava koostöö eest.. ^ Üksikute |abi ja kaa.stöö eest avaldas esimees tänu E v i V a l g e ' l e ' ja Jakob V a r e s ' e l e ning hr. P i n t s o n ' i l e . Samuti nimetas ta tänuväärselt hr. K u r v i t s a t ja hr. Naabrit.^Erilist tänu avaldas 0 . P i i l j a a k R o a n d ' i l e , kes on E M juhatuses tööga aidanud 25 aastat, m i l l e tänutäheks juhatus annetas aak R o a n d ' i l e sellekohase auaadres-si. Keegi koosolijaist soovitas hr. st 27, 1985/kellall kuni 5 p.\ vsa^amiseks - ostmiseks B^õned väga head kondomiiniumid saadaval 0 AlnuU 20 korterit-privaatsust Kõrge kvaliteet-öhujahutus B^ÜÜD! Enne kui hinnad töusovad 1. mm\ ' S 2 0 Ö 0 võrra. ESTOSVlASy ENTERPR8SES ISyC. G. E. Laikve, was ja surmasid selle juures ühe valvuri. Kaiiada valitsus sellele nõudmisele vastu ei tulnud ja karta oli, et armeenia terroristid oma ähvarduse esmapäeval teostuvad. Toronto politsei ei teinud salsi-dust armeenlaste ähvardusest. Organiseeriti laialdane liikluse kaitse, mis hõlmas allmaaraudtee, trammiliinid ja bussid. , Paljud kartsid kasutada liiklusvahendeid. Vastupidiselt sellele Toronto politseiülem^ linnapea ja kardinal Carter sõitsid esmaspäeva hommikul allmaaraudteel, demonstreerimaks, et transport on hoolega valvatud ja karta pole midagi. Armeenlaste ühiskond Torontos tegi sama. Nad mõistsid hukka terroristide ähvarduse. hane märk peaks' i k k a olema. K u n a majandusaruanne o l i kõigile posti teel välja saadetud, siis enne selle arutamist r e v i s j o n i - k o m i s j o ni liige Jaan Terts luges ette siserevis-joni k o m i s j o n i aruande, kus leiti E M arvepidamine igati k o r r a s olevat. S a mas selgus, et E s t o '84 rahvapeo kuludeks on üle 6000 dollari välja makstud, k u i d E e s t i M a j a l e k u u l u va sissetuleku ei o l e E s t o juhatus veel jõudnud E M ' l e üle k a n d a . 0 . P i i l pvaldas tänu 5000-dollarise annetuse jest Leonhard K a h r o pärandist ja avaldas lootust, et see annab eeskuju ka teistele. Sõnavõttude osas osanike poolt Egbert Runge, esindades kaht organisatsiooni, avaldas nende organisatsioonide tänu E M juhatusele möödu- ( l ä r g l h k . 3] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-04-01