Meie Elu = Our life, April 4, 1985

              MELJÄPÄEVAL, ^. A P R I L W L— THUIISDAY, Ä P E I L 4 „Meie Elu" nr. 14 (1831) 1985
iiiiiiaiiiiiaiiaiiauQiiBuiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiBniiiiiiiiiiniiiiiiiiiDnaiitiiftiioiiDitDiiD^
Eile sadas ]und| Täna paistis päike.
Paistis hommikust õhtuni. Ta nagu
imeväel muutis lume veeks. Pani
veeojad linnatänavail ja maal kraa-
,vides jooksma ja vulisema. Kastani
pungad muutusid üle öö. Paiskusid
paksemaks. Laululinnu vidinat, irüi-nat
kuuldus siit — qeält. Kuidas võik­sid
sa sellel uudsel ja erilisel nädala-iõpüMinnas
istuda? Sellisel säraval
kevadpäevani on maal, looduses/alati
midagi uut avastada, näha ja tunda.
:,Maale, sõidame maale!" ,
Maal oota^ lapsi vana kõrgete tu­badega
talumaja, mida isa, oma vabal
ajal, modernis'eeris. Ootas kiviaia ta­ga
salapärane metsatukk. Ootas kut­su
vait jõgi,, mis just nüüd külmast
jääst endlpüüab vabastada.
Lapsed arvasid, et kevadpühiks
peab kindlasti maale minema, Isest
seal ootavad neid kikkkõrvadega,
valge sabatuttidega hallid pühäde-jänkud.
Valmistaügi maalesõiduks. Ikka
veel võeti sooja riietust kaasa, et
külmetusi'po^eks karta. Memme —
taati seekord kaasa ei tulnud. Üles-tõusmispühil
tuli neil kindla kombe­kohaselt
mitina kodukirikusse.
Memme arvates oleks kirikusse pida­nud
tulema kogu pere, aga just noo­remaid
kutsus eriti tungivalt maa.
Maal, sügava kraavi kaldal, helen­dasid
pajutibud. Muidugi soovis Rii­vo
neid lõigata ja emale tuua. Selle
toimingu juurede kuulus ka libisemi-de
kraavi ja veest lirtsuvad kummi­saapad.
Kalli leidis lillepeenralt varaseid,
läinud aastal istutatuid. lumekellu-khsi.
Esimesed õrnad, puhtad, valged
kevdõied! Mõned neist võttis ta ke­vadpühade
laua kaunistuseks, mitte
kõik õied. Osa lilli pidi peenral ilutse­ma,
tõendiks, et kevad on käes.'-
„ M i k s lumekelluke nii vara õit­seb?"
uudistas tüdruk.
,,Sest, et ta eelmisel sügis-suvel
kogus toiduvarasid oma sibulasse, et
õige vara kevadel õilmitseda", sele­tas
isa. \
Isa lõikas valgetüveliselt kaselt rip­puvate
urbadegaoksi ja tõi need ema­le
vaasi asetamiseks. Ema arvas, et
kui need, kenad loogus oksad, toas
vaasis on, siis neil on positiivne mõju
ka lastele. Lapsed ei jonnivat tera-kestki.
Eestis olnud see populaarne
vahend jonni ja tusatuju vastu.
Tusatuju aga polnudki karta. Kõik­jal
ja kõigil oli midagi teha, toimeta­da.
Kreet, suur tüdruk, seadis tube ja
hakkas mune värvima. Riivo oli abiks
kõikjal. Isa juures aiaparandamisel,
ema juures vaibakloppimisel ning
Kreeduga munavärvimisel.
r Kalli otsis jänkusid. Need ei taht­nud
end näidata. Pelgasid? Või oli
neil pühadeeelne kiirustamine? Hu­vitav
olnuks teada, kuidas need tut-tsabad,
kes läinud suvel meeleldi
peenrate vahel kepslesid, talve üle
elasid? Neile sai ju sügisel siiasinna
Kevade tulek
Ehkki kevad algab kalendri järgi
20. märtsil, ei tähenda see veel mida-ri^
idieinrriputafud"^^ gi- Mõnel aastal on küll siis soe ja
puistatud. ^ ilus, aga teinekord pole kohe kevade
Ometi peaksid jänkukesed tänuli^ moodigi. Ka sellel aastal tegime väl-kud
olema pererahva vastu, kes neile i^s lumesõda. No mis kevad sea nii-heasoovlikud
olnud/ sugune on! Minu vanaisa jälle rääkis,
Kevadpüha hommikul leidis Riivo ükskord Eestis, hirmus kaua aega
kerge vaevaga oma raamaturiiuli alt tagasi, olid juba veebiuarikuus ilmad
suure shokolaadi muna. Shokolaa- soojad olnud, et talumehed põllul ha . . k ü s i s poeg nõutult. „Võib^
dist jänku oli end peitnud poisi kum- kündnud. Olete enne kuulnud, et tal- olla, kui ukse kinni paneme ei pääse
misaapasse. Kallil'olid shokolaadist ^el küntakse põldu! Mina ise aga ta sisse."
tibud pugenud padja alla. Kreedui arvan, et kevad on siis käes, kui
kelgud ja suusad on keldrisse viidud
ja jalgrattad välja toodud. Kui võib
juba paljaste kätega väljas mängida
jä oravad ei peida pähkleid enam
lumehange, vaid porise muda sisse.
Rikas mees, kellel oli palju raha
ja kulda kaasas, ratsutas koos oma
pojaga metsateed. Nad tulid ärireisilt
ja soovisid paasapühiks koju jõuda,
linna, kus elasid oli aga väga kaugel.
Kui tükk teed oli ratsutatud ja õhtu
jõudmas J märkasid reisijad, et nad
olid eksinud.iAsjatult otsisid nad õi­get
rada, aga see oli täielikult kadu­nud.
Pime öö saabus, külm oH ja neil ei
olnud kuhugi minna. Siis lõpuks, läbi
puude vilkus õrn tulukene ja nad
pöördusid selle poole. Oma imestu­seks
leidsid nad, et sügavas metsas
oli väike majakene ja tulukene vilkus
väikesest aknast.
Isa ja poeg peatasid ratsud ja pida­sid
aru,mida teha. Kes võis sellises
üksilduses küll elada . . . ? Võibolla
olid seal kurjategijad ja sulid, kes
seaduse eest end varjasid ja sel juhul,
kas oli just tark tegu neile sülle jooks­ta;
Nad vaatasid majahütti eemalt,
vaatasid kaua aega, aga midagi kaht­last
ei märganud. Mis pidid nad te­gema?
Neil oli külm, nad olid näljas
ja väga väsinud. Hobused olid ka
liiga.väsinud, et pimedas metsas eda­si
minna — ja otsustasid öömaja
küsida.
Ukse avas vana mees. Kui ta võõ­raste
soovi kuulis, laskis neid sisse ja
kostitas lihtsa toiduga. Pärast seda
näitas neile väikese kambri lihtsa
, voodiga, kus nad magada võisid.
Kui isa ja poeg olid üksi jäänud,
pidasid nad uuesti nõu. Isa ütles:
„Ega kunagi ei tea, ta" oli meile küll
lahke, andis toitu ja ulualuse, aga see
vast oligi trikk. Kui magama .jääme,
tuleb ta, halvemal juhul tajpab ja
röövib meie vara ja keegi iial €\ saagi
teada,mis meiega juhtus."
,,Mida saaksime selle vastu te-olid
shokolaadi munad kingades ning
ema leidis samasuguseid maiustusi
oma toolilt Isa avastas ühe lõhna­vast
seebist muna oma kohvikruu-
•gist. Ta vist ei olnud sugugi maias...
,,Kas ei olnud siiski ümbruskonna
jänkud täheiepanelikud, tänulikud ja
viisakad loomad"? päris hommiku­lauas
ema.
,,Muidugi, ülimalt targad ja tänu­likud",
tõendas. isa> Riivo naeris,
Kreet muigas aga Kalli nõudis vane­matelt
täielikumat selgitust.
' HELLALEIVAT
' KARLKONZE
Toronto E.S. Täienduskool
Mis on eesti laste
Mis on eesti lastel vaja?
Eesti keel ja Eesti Maja,
eesti raamat, eesti kool
eesti vanemate hool.
Kas on sellest küllalt jui)a,
või puudub eesti lastetuba?
Eesti sõbrad, seltsilised,
eesti laulud, mängud lustilised.
Et puudumine rõõmu riisub,
see on tõsi, see on õige,
et eesti kodu, eesti keel
vajab eesti laps kõige; eel!
IKKA EESTLANE
SOS
Nad vaatasid ust, aga see oli üsna
nigel ja sellel ei olnud ei haaki ega ka
riivi, et kinni panna ja varju loota.
„Tead," arvas isa. ,,Teeme nüüd
nii, üks heidab magama ja teine val­vab.
Mõne tunni möödudes teeme
jälle vahetuse. Ükskõik mis siis juh­tub,
meie saame endid kaitsta." See
mõte tundus kohane ja poeg arvas,
isa, kui vanem, heidab kohe magama
ja tema jääb esimesena valvele.
Isa heitis voodisse ja jäi kohe ma­gama.
Aga — südaööl ta ärkas ja
leidis suureks ehmatuseks, poeg kes
valvama pidi, magas hoopis rahuli­kult
tema kõyvp]^ Ta sakutas poja
. ärkvele ja päriš ärevält.miks ta oma
ülesannet ei täida ja ei valva? Poeg
ärkas/hõõrus uniselt silmi ja ütles
isale: „Heida sina ka.rahulikult ma­gama,
meiega ei juhtu midagi kurja."
,,Kuidas sa seda tead?" nõudis isa
kahtlevalt.
„ T e a n " , vastas poeg. „Siis, kui
sina magama heitsidjäin valvele. Kui
tule olin kustutanud, märkasin, toa
seinas olid praod ja ma võisin kõike
I „ K a s peaksin maapinnale sirguma?** '
I Kahtleb mulla all lille idu. . '
I „Pean mugavast unest vara virguma? '
I See pirin . . . ?" !
I „Orfs mardikatel mättal rõõmupidu?*'
I Mõmiseb madalal koopasuul karu.
I Miks virin? .
I Sa vast ei taipa, ei saa aru!
I Kuulata vaidl MeeJte kaudu taju!
1 Kuule, kuis lind viisi trillerdal)!
1 Kõrgel kaseladval kuldnokk lauly lööb,
I igale tuul toredat, kevadist tuju toob.
i Hüüa lustil laande uu-uhuu!
I Õhku ammu hääbunud habras lumehelm,
I tulnud ju tujukas pajuurvakuu,
I saabunud naljakalt narritav aprillikuu kelm.
i HELLALEIVAT
õ *
QOiillli1lliQ|ii|[lBnDiiDliBiiQll&t>DMOllQliQilDnfiii8liDliQHQliOMBll|li|llQllQllOliQllQl^
Puhkusel Mehhikos
Meil kõigil oli vaja puhkust. Iga
kahe või kolme aasta järgi kogu meie
pere sõidab puhkusele. Sel aastal
käisime Mehhikos. Laupäeval üks
suur, pikk limusiin tuli meid lennu-.
Kiisu Ants
väljale viima. Kui me sinna jõudsime,
näha, mis eestoas toimus. Nägin, andsime oma summadanid ära ja
Öö tuh oma rahuga,
väike poiss läks magama.
Ainult kiisu Ants ei maga,
tema luurab kapi taga.
Kiisu Ants on virk ja kiire,'
krapsas kinni väikse hiire.
lÖNAVARA
Mitu nime on hundil?
Hunt \
Kriimsilm '
Võsavillem
Susi
Metsapeni ^
Hällivatin^ees
Lambavaras
Metsakutsu jnp.
Mitu nime on jänesel?_
Jänes
Pikkkõrv
Haavikuemand
Argpüks
tuttsaba
Jänku
Lõhkmokk
Küülik jne.
Helikopter on merehädaliste
päästmiseks asendamata vahend. Ta
võib ju alla paadi kohale laskuda ja
seal paigal püsida nii kaua, kui hä­dalised
on päästetud ja nöörredeli jäi rahulikult magama.„Ja, isa", ütles
abil helikopterisse tõstetud. poeg lõpuks. ,,See vana mees siin
Ühte päästmislugu nägin filmis, sügavas metsas ei kahelnudki ega
Lugu toimus Niagaral. Keegi oli paa- kartnud, kui meile ukse avas. Sama-mees
koristas laua, tõi siis ühe suure
paksu raamatu, pani selle hellalt
lauale. Ta luges kaua ja kui lõpetas,
laskus jpõlvili ja palvetas. Kuulsin ta
sõnu, ta tänas Jumalat Jeesuse risti-surma
eest, mille kaudu ka temale
igavene elu oli lunastatud. Ta palve­tas
hardumuses ja ma kuulsin ka
meie eest, soovides, et taevainglid
homme meile kodutee juhataksid, et •
meie paasapühiks koju jõuaksime.
Ta tänas ka meie eest, et me olime
tema hüti pimedas metsas kätte leid­nud
ja mitte näljaselt külma metsa
alla jäänud. Seejärele ta võttis var­nast
kasuka, laotas põrandale, teise
võttis katteks peale, kustutas tule ja
diga sõitma läinud ja tahtis näidata,
et ta julgeb paadiga minna õige lähe­dale
veekukkumisele. Aga kiirenev
veevool viis paadi kaasa ja sõitja
vaevah suutis sõidukit kaldale juhti-hästi
oleks tema meid karta võinud.
Ka oma ainukese voodi loovutas ta
meile."
,,Sul on õigus^poeg, meiega eijuhtu
midagi halba, heidame rahuliku sü-
Minu isa
isaga mängusid. Vahest vaatame
da, rääkimata vastuvoolu tagasi sõi- damega magama. Inimene, kes Piiblit
loeb. Jumalat usub ja kaasinimest
hädas aitab, ei tee kellelegi kurja.
ta. , .
Paat tormas suure kiirusega alla-vett
ja iga silmapilk võis kosest alla
s õ i t a . . . surmaks sõitjale.
Õnneks juhtus surmateele ette üks
seadsime paberid korda. Siis oligi aeg .
minna lennukisse.
Ma ootasin seda aega põnevusega.
Mina istusin akna juures ja mu vend
Ricky minu kõrval. Üks tädi ütles, et
võtab 4 ja 1/2 tundi enne, kui jõuame
Acapulcosse. Ootasin nii väga koha-lesaabumist,
tahtsin kohe minna uju-,
ma. Olimegi lõpuks kohal.
Hotelli jõudes oli meil nii palav, et
pidimegi ruttu ujuma minema.
Küll oli tore soojas kliimas olla!
Päevad möödusid nii kiiresti. Me
ujusime, kõndisime mötida randa,
käisime turul, härjavõistlustel ja
muidu vaatasime ringi. Ma sain ka
„burro" (eesli) seljas istuda. Varsti
oli aeg koju sõita.
Mulle meeldis küll Mehhikos ölla,
aga linn oli ikkagi must. Hea meel oli
mul sellest, et mina ei, olnud,üks
nendest lastest, kes tänaval peab ma­gama.
Kodus on ema valmistatud
söök ka palju, palju parem kui seal­ne.
KATRIN HIIR
Toronto E.S. Täienduskool
J.ORO
Ainelt V.A. KIMBERG-KOTKAS
Soovisin kirjutada oma isast, sest
isa on sama tähtis ja armas kui ema, koos isaga ka TV-d. Nädalalõppudel kaljurahn ja paat purenes selle tera-aga
temast kirjutatakse vähem. Minu sõidame maakodusse. Seal mina, mu vate servade vastu. Sõitja pääses
isa nimi o^ Esmo Pikk. Ta on 46 õde- ja isa mängime koos pesapalli,
aastat vana. Mu; isa on väga hea Seal on tore, sest isa võib seal puhata
mees J a oji mehaanika msener ja ja kauem magada. Ma soovin, et isa
töötab Berglrkompanns. Iga hommi- ^^^^ ka^ä. kaua meie keskel!
kui ärkab ta':üles kell pool kaheksa ja
imekombel kergema põrutusega ja
jäi kättpidi kalju külge rippuma. Kal-dah
jälgiti seda surmasõitu abitult
Olla eestlane
Eestlane olla on päris hea tunne.
läheb tööle.' Koju tuleb ta kella kuue
paiku. Siis kogu perekond sööb õhtu­sööki
ja kui aega on, siis mängime
MATTI PIKK
Toronto E.S. Täienduskool
pealt. Aga mõne minuti pärast oli sest meil on nii huvitav isamaa ja nii
päästemeeškond helikopteriga kohal ^^"^ emakeel. Aga mis teeb kurjaks,
ja kiskus surmasuust inimese elavate °" ^®®»^* inimesed ei tea, millest me
hulka tagasi.
Tulevane lendui
iLehekülg „Meie Noorjed" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühingu
üritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Valeria Kotkas. Toimetuse
aadress: c/o Hella L e i v a t , / ^ ^ ^ 1 6 Cortland Äv^., Toronto,
.M4R1T8
räägime, kui ütleme, et oleme eestla­sed.
Meil, eestlastel, on igasugust tege­vusi,
niis on toredad. Minu vanaema
on ka päris tuntud eestlane ja tegev
inimene.
Minul omal on alati lõbus laagris
olla ja rahvatantsu tantsida. Mulle
meeldib olla eestlane, arvan et olen
tubli eesti tütarlaps, sest võtan osa
eestlast tegevusest mitmes organisat­sioonis.
Ma oskan ja ma räägin eesti
keelt!
LIISA NOVEK
Toronto E. S. Täienduskool
Jussi ja Tini
Kord elasid.samas majas kass ja
hiir. Kassi nimi oli Jussi ja hiir oli
Tini. Jussi oli suur kass. Ta armastas
kogu päev magada ja magada. Ta oli
ka laisk. Tini oli aga energiline ja
võttis karaadi tunde. Iga kord kui
Tini nägi Jussit põrandal magamas,
ta tegi kohe karaadi löögi Jussi nina
ees.
Viimaks Jussi tüdines sellest ning
kui ta jälle nägi Tinit oma ees, ta
jalutas lihtsah kiiresti minema. Ühel
päeval, kui Tini uuesti omast august
välja tuli, hüppas ta Jussile selga.
Nüüd sai Jussi kurjaks ja vihastas. Ta
kargas püsti ja haaras Tini oma käp­pade
vahele. Tini püüdis lahti rabele­da,
kuid ei saanud kuidagi. Viimaks
lasi Jussi ta lahti. Tini jooksis kiiresti
minema ega tulnud enam kunagi Jus­si
lähedalegi.
E.T.
Endine õpilan©
Suur kink
Minu kaheteistkümnendal sünni­päeval
oli mul külas kaasõpilasi eesti
täienduskoolist. Kui juba olime kül­lalt
mänginud ja muusikat kuulanud,
plaksutas Aare käsi. Kõik jäid imet­lusega
kuulatama: kellele? mis eest?
See pidi aga tähendama vaikust.
„Ma teen ettepaneku mängida üht
huvitavat mängu, mis aga peab ole­ma
eestikeelne."
„Tore?hüüti läbisegi. „Pea nüüd",
katkestas Mati, „enne küsime järele,
mis mäng see on, ja alles siis otsus­tame."
„Täitsa õige!" kinnitas Kalle. „Ma
olen seda varem ka korraldanud ja
kõik jäid rahule," julgustas Aare.
,,See on nii, et igaüks meist järje­korras
kirjutab ühe luuletuse kaks
riimis rida, ilma et ta teaks, mis teised
enne teda on kiriutanud. See tuleb
mõnikord üsna naljakah välja."
„Seda võiks ju proovida," otsustasid
teised.
Tõin paberit ja pliiatseid ja mäng
algas. Toas valitses vaikus, kuni Viiu
viimase kiriutajana ohkas. Sellele
järgnesid teiste kergendusohked.
Aga4uuletus oli tore. Ei oleks või­nud
arvata, et see mäng nii põnev
tuleb. Katsetage ka oma sõpradega!.
See oli mulle suur kink.
LIISE-LOTE
, 1
I 1
Tv
1
i
il
1
„Meie Elul
Käesolev
gaidlus omj
Gaidluskai
gevusest Ii
jaks oli lol
B-P, nagu t
ges oma cl
osavad ja
vad võitjaij
omadusi m
das ta väil
skautliku
üle maaili
selles mänj
väärsed jaj
"mängimise
tus ja tütaj
Agnes, hil|
Oiave Bad«
Eestimaa
did skautidti
üksus asul il
1920. aaslaf
leidis Eoslij
järgnesid 1(1
gaidmaleva|
päeval vasli
vuse üluMuil
kus ja^ Eesl
poojl kilin iil
nom pr. Hlo|
ingliso IstHil
Hünersonil
kühistada
gaidi ust; md
B-P kiio all,
Gaidlik lil
vitav togovi
ise teha
jooksvad k\
laagrikulud!
idee oii rali
Eesti võoUv
tu, siis avati
maadega ja
de laagreisl.l
moenial,\A'.i
oli koos Ülol
musid igal •]
ja suuriaagri
Parallenls
Eestis pdalnl
dutütnul. Nil
dule ja olid \\
sioon koos Iil
ridusministti
noorto ()sak(
toetas noort(|
otsusel liid(|
kad ja gaidid]
läbikäimise
viigWn\d loj
tegevuse. C\
Vene okupa
salaja, kuid
tagajärjed, H
kutsuti ellu
juhtideks oi
skautide iulj
Toril maatcj
gaidi ja kodij
hoidis iira pl
maale saatnf
patsioon pail
ku teele, sej
helise idee
kuhu sattusi
abistavalt vil
PAGULUsd
Et pogenll
vaheldust tui
senud noortl
Gaidluse koil
na - ühe ui
rahvuslust, il
di viimase li
suks: .,Ühtigi
se aja kõige
l e . . . " Nii ^
sobivamaks
Pagulusgaj
1944-194,'")
peavanem gil
senud Saksil
Lady B-P>grl
eesti gaidiilil
taks täie eneil
kuti isegi võ|
seks. Kuigi
paabeli, sega(
gaidi vormid]
tegevuse n(:|
ning gaidlik
samaal. Be')
• ja Rootsis, S(
1'
Lady B.-P.
all-laagrit r\
Rogsjöl 19{