Meie Elu = Our life, April 9, 1987

              15 (1935) 1987 „Meie Ek". i r . 15
WBO
r,ema generat-es
oma kutse-dnud.
Esime-r.
Nooremate
obnidele asu-ärne
julgustav
daspidisekski
ranniku Eesti
sealt positiiv-lagasi
tulnud,
kiskuvat. Mis
duvad asuko-esed?
Võibol"
(sin siiski ini-ale
oma säde-oojemas
kliiy
nevat kuj kül-ap
on aga lää-era
loomingu-äikestest
gru-saab
koostöö
iha, mis mui-rganisatsioo-n
lääneranni-tärbekaks
ku-
Eesti Päeva-aja
erineva iiri-
1 seal midagi,
.alt niitmesu-iiritused
nagu
dus, kunsti- ja
tantsijate esi-lutusliku
poo-rohkenigi
iiri-riõhtu,
rrähva-rte
peod, pen-lek,
akadee-nide
lõunaei-
;ubi jne. Neile
itsamapiirilisi
ussiooni alal
'te, usu, välis-ikatsiooni
se­os
ionid ning
Peale ülalöel-palju
teisi eri-Öi
teisel alal.
ega püütakse
pidiseks rah
apoöle tutvus-on
asetatud
odatakse hul-itikuid
ja .ava-jtüstepeakor-üritusi
toi-
:Kc>tel Van-
•iT„f'*;ciiva. mil-i:
o;?5 Idatakse
oleks soovi-
•; 5.0OY:ide järgi
d külastada,
ioonid, sõpra-ed
jne. nüüd
eb ruttu;
neranniklaste
ma osavõtuga
aks ja tugeva-üveri!
RT KREEM
NNA?
ulkide Seltsi
ajas algusega
Pensionäride
Eesti Majas
. apr.,' Peeter
us Baptisti ki-
0-88 informat
Hajas alguse
liKL-i squash-t.
algusega, kl.
riline ringvaade:
Yyonne Vääri fotoiäitiase avamisel olid ruumid kunsllhuvilisi tulvil
00
Yvonne Väär'i fotokunsti näitus
möödunud nädalal kujune^ edu­kaks
kunstisündmuseks, misI tõm­bas
üle tuhande kunstihuvilise Läti
Kultuurimaja avaratesse ruumi­desse.
Ja elav huvi mõlemas rah­vusgrupis
tegi sellest esimese sel-
Jetaolise eesti-läti ühisürituse.
Erakordselt suurt huvi näitasid
Väär'i tööde vastu Toronto eestla­sed,
kes sadade kaupa külastasid
vältust avamisest peale. Mitmel
korral näisid lätlased olevat vähe­muses
omaenda galeriis. Suure hu­vi
tõttu oli näitus avatud ka nädala
'keskel.' . ' ' ; :•
Näituse avamis^lfe 27-dal märtsil
kogunes hulgaliselt eesti, läti ja
kanada kunstihuvilisi, nende hul-tuntud
kunstnikke, mee­dia
inimesi ja aukonsulid Ilmar
Heinsoo ning dr. Eduard Upeiiieks.
paljud külalised pidid ruumipuu­dusel
kuulama kõnesid galerii ees­ruumis,
'
Läti Kultuurimaja Kunstikomi­tee
esimees Erik Dzenis oma kõnes
rõhutas meie ühist võitlust, et hoi­da
meie kultuuri elus ja õitsemas. >
Ta ütles, et lätlased tunnevad suurt
uhkust Yvonne Väär'i briljantsest
talendist ja saavutustest.
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo kir­jeldas
Väär'i kiiret tõusu rahvus­vaheliselt
tunnustatud kunstni­kuks
jtrütiesj et eestläseid on samuti
uhked olla abielu kaudu Väär'i su­gulased.
Läti poeet ja kunstnik Guna Iko-oma
kõnes ütles, et Väär loob
tugevajõulisi visuaalseid effekte,
kasutades kontraste valguse ja var­jude
vahel „Ta töödes kohtub sü­gav
emotsionaalne kaasa-elamine
üleolevalt objektiivse vaatlemise­ga
— inimesed ta piltides oleksid
nagu pealtvaatajad nende ome
elus." \
SBC-TV näitas võtteid näituse
avamisest sama õhtu hilistes päe°
les.
Ontario Society of Artists zhürii
on valinud ühe Väär'i töödest oma
aastanäitusele fohn B, Aird gale­riis,
MGDonald Block, Bay jaWel-lesley
nurgal. Näitus avatakse nel­japäeva
õhtul. Möödunud aastal oli
Väär esimene fotokunstnik, kelle
töö valiti maalide skulptuuride hul­ka
OSA näitusel.
Metsaülikooli süniil vaevlesid
Pohja-Ameerika ühiskonnad tor-
Kiüiste muudatuste küüsis, surutu-mitmesugustest
rahutustest,
rielu pahupidi pööramisest,
üldisest käärimisest. Raevutsemi-sest
ei pääsenud ka Toronto eest­laskond,
kus ägedad vatuolud olid
ühel või teisel määral tingitud suht-lemisküsimusest.
Mitu EKN-i koos­seisust
lahkunut olid juhtivalt seo­tud
Metsaülikooli sünnilooga. Uue
ettevõtte kohta levitati omajagu kõ-
Mlaimu, teostati teel Kotkajärve­le
isegi rünnakuid osalejate mlB-k
Kõik see elati üle.
Põnev oli see sünnilugu, millest
nüüd kaks aastakümmet mööda on
veerenud. Metsaülikooli loojad on
kõvasti keskeas, umbkaudselt sama
palju vanemad Metsaülikooli prae­gusest
juhatusest kui olid need kiru­tavad
„vanad'' neist endaist sünni-aastail.
Mitmeaastast rahurutiini on
aga segamas uus prohmakas — ikka­gi
seoses Eestiga.
Rahulikult elada püüdva ja vanu­sele
sobiva vatsaga kodaniku lauale
on hiljaaegu jõudnud tervenisti neli
saadetist mingi eeloleval suvel Eu­roopas
korraldatava seminari kohta.
Esimene saabus ümbrikus, millel
„MÜ" .korrapärane märk. Saadetis
teeb "teatavaks, et koostöös Metsa­ülikooliga
Rootsis (METROO) kor­raldatakse
üritus globaalse eestluse
teemal. Ja liikuv nagu konspiratiiv-korter
- algul Rootsis, siis Soomes,
lõpuks Eestis. Tulgem kõik te eestlu­sest
huvitatud noored, osalegem õn­nelikult!
Mõni päev hiljem üllatab teine kiri,
mis teatab sõnaselgelt, et Metsaüli­kooli
korrapärane kursus toimub tä­navu
suvel hällikohas. Kotkajärvel.
Teiseks väidab uus kiri, et Metsa­ülikoolil
ega tema praegusel juhatu­sel
polevat midagi tegemist Euroopa-seminariga.
Tuleb kolmas kiri, mis
kinnitab: — jah, see on siiski tõsi,
MÜ ei ole seotud globaalse eestluse
ettevõttega. Esitatakse toimuvaks
uus lühend: „MÜTROO", kuid jääb
mõistatuseks, mida see täpselt tähen­dab.
Aastavahetusel tuleb veel neljas
kiri, seekord asja Rootsi-poolselt
juhtkonnalt, kes annab siiski mõis­ta,
et liikuv seminar Läänemere ruu­mis
toimub Metsaülikooli kaaskor-raldusel.
Vahepeal ehmun täitsa ära,
kui näen lehes pealkirja „Metsaüli-kool
Austraalias". Nagu desinfor­matsiooni
laine käiks üle! Õnneks
vihjab viimane hoopis eelolevale
ESTO-le järgnevale ettevõttele teisel
pool maakera. Mis siis õige lahti pn?
Meenutagem, et Metsaülikool sün­dis
1967. aastal struktuurita ehk
kindla organisatsioonilise vormita.
Kotkajärve Metsaülikoolil (MÜ) puu­dub
juhatuste vahetuskord, puudub
sihikindel asjaajamise kordki. Kõigi­le
sellele vaatamata suutis MÜ anda
sünnitamistõuke samalaadi ürituste­le
Austraalias (MÜ A), Rootsis (MET­ROO),
Läänerannikul (MULK). Kui­gi
neid ettevõtteid seob teatud vaimu-ühendus,
tuleb nentida, et organisa-tiivselt
on nad üksteisest täiesti sõltu­matud.
Neil puudub ka ühendav ju­hatus,
kuid siit algabki selle uue
MÜTROOlugu.
Mõned Kotkajärve Metsaülikooli
algatajaist ja kauaaegseist kaasalöö-jaist
otsustasid üsna kaua aega tagasi
luua,,metsaülikooli liikumine", mil­le
suurjuhatajaiks nad siis iseennast
määrasid. Liikumise juhatusel pol­nud
aga kahetsusväärselt kedagi ju­hatada,
isegi mitte enam Kotkajärvel
peetavat keskikka jõudnud MÜ-d.
Viimast juhtis läbi keeruliste aegade
küllaltki osavalt Käbi Lokk oma
„naiskonnaga" kes vanematest
meestest koosnevat ülemjuhtkonda
teadaolevalt palju ei arvestanud.
Kaks ülemjuhtkonnast olid olnud
juhtivalt seotud juba 1974. aastal
Soomes korraldatud Metsaülikooli­ga.
Teatavasti taotleti juba mullu glo^
baalse eestluse otsingul uut Rootsi-
Soome-Eesti telge luua, kuid sellest
ei tulnud midagi välja. Vahepeal läks
Kotkajärve Metsaülikooli faktiline
juhtimine uute kätte, eesotsas Peeter
Einola, Toomas Merilo ja teistega.
Kuuldavasti toimus jõulude aegu
nõupidamine, kus uus juhatus nõu­dis,
et MÜTROO õhutajad ei tarvi­taks
MÜ nime. Osaliselt see toimus­ki;.
Kotkajärve Metsaülikoolil ei ole
amm
ametlikult mitte mingit pistmist glo­baalse
eestluse seminariga eeloleval
suvel.
Nii palju kui kõikidest nendest
kirjadest aru saab, on MÜTROO
korraldajaiks Rootsi Metsaülikool
(METROO) koostöös siinpoolsete
eestvedajatega. Kuid seejuures on
Kaks küsimust lahtiseks jäänud: —
mis alusel toimub sõit Eestisse ja
teiseks, kelle käendusel? Miks seda
informatsiooni avalikku'se ette ei ta­heta
tuua, jääb mõistatuseks, sest
üldiselt on Eesti külastamine kaota­nud
oma sensatsioonilise maigu.
^ Ühelt poolt öeldakse, et pärast
IRootsi ja Soome osa on sõit edasi üle
lahe „vabatahtlikul, isiklikul alu-isel".
Teisalt esinöb reklaamilehel
luks osavõtu üldsumma mis katab ka
Eestis käimise.
On tabavaks väljendiks; — kuita
näeb välja nagu part, paterdab nagu
part ja prääksub nagu part, noh, eks
ta siis ole kä part. Kuna Rootsi-pool-sete
korraldajate hulgas on inimesi,
kellel aastaid suhteid Veksaga ja kes
isegi Veksa erikursustest osa on võt­nud,
võib nagu oletada, et globaalse
eestluse Eesti teljel on käendajaks ei
keegi muu kui Veksa. Veksat servee­ritakse
Tallinnast kui eestlaste,, oma
asja". Kahetsusväärselt aga tegutseb
igas teises NSV pealinnas samasu­gune
organisatsioon, kes korraldab
samasugust üritusi, kirjastab sama­sugust
lehte, pamflette jne. Pärast
seda, kui Veksa Ijäti-poolse sõsaror-ganišatsiooni
KGB ohvitserist juha­taja
Läände ära hüppas ei saa meil
ometi kahtlust olla Veksa ja ta nõbu­de
ülesannetes.
MÜTROO juhtidel peakö selge
olema, et nad Veksat ninapidi ringi ei
vea. Pigem toimub see vastupidi. On
üks asi, kui Kanadassse tuuakse
laulma moldaavia lastekoor, ja teine
asi, kui see on mundris Punaarmee
koor. Nii samuti on asi Eestiga suht­lemises.
Võib-olla oletame aga kõiki
valesti. Kodurahugi on midagi väärt,
ning tahaks nagu kuulda korralda-jailt
milles asi õige seisab.
TOOMAS MERIKÜLA
1 1 , .
Lee leltuB
.Lipinski
Stradivariuse viiuj, millega eesti
viiulikunstnik Evi Liivak esineb oma,
kontsertidel ja eelseisval Tor. Eesti
Segakoori kontserdil, kuulus kord
oma pika ajaloo vältel kuulsale poola
viiuldajale Carl Joseph Lipinskile
(1790-1861), kes oli legendaarse Pa- .
ganini suurimaks võistlejaks. Varem
oli sama viiul tuntud itaalia 18. sa­jandi
helilooja ja viiulikunstniku
Giuseppe Tartini omanduseks, kel­lelt
iselle päris tema õpilane Salvini.
Viimane — olles Lipinski haruldase
täiendi suur imetleja — kinkis'viiuli
poola viiulivirtuoosile, kelle lahuta­matuks.,,
mängukaaslaseks" see oli
järgneva 42 aasta jooksul kuni
kunstniku surmani. Suurem osa nen- :
dest aastatest möödusid Lipinski!
kontsertide andmisega kõikjal iile
Euroopa ja kahel nendest esines ta
koguni koos oma suurima,rivaali Pa-ganiniga.
Töile aja kriitikute arva­muse
kohaselt oli Lipinski mäng
..mahlakama" kõlaga kuna Paganini
jälle köitiS; tähelepanu oma suurema
tehnilise virtuooslikkuspga. Paganini
tunnistas vastumeelsel^ ja halvasti
varjatud kadedusega Lipinski emi-
: nentsi ja olevat vastanud, kui temalt
kiisitijkes ta arvates maailma parim
viiuldaja on: ..Ma ei tea öelda keda
tuleb maailma parimaks viiuldajaks
pidada, kuid teine — kindlastüj— ei
saa olla keegi muu kui Lipinski.. .1*^
,,Lipinski" on valihistatud Anto-•
nic Stradivariuse (1644-1737) poolt Ameerikasse Wuriitzeri kollektsioo- selle helisema paneb on meil võima-a.
1715, mis langeb tema tegevuse ^^^st Evi Liivakul avanes võima- luskuuldaTor. E. Segakoorikontser-
..kuidsesse" perioodi. Viiul onrikka^ ^"^^^^^^0^^^^ dil pühapäeval, 26. apr. kl. 4 p.l.
likku ploomi-punast värvi, põhi ja Kuulsat Viiulit ja kunstnikku kes Castle Frank High School'i aulas,
küljed vahtrapuust, esipaneel kuu­sest
ning on viiuliekspertide kinnitu- f
sel Stradivariuse selle tööperioodi
igati esinduslikuks näiteks.
Olles aastaid olnud Hamme kol­lektsioonis
Saksamaal, saalJils viiul
Hill & Sons (London) kaudu hiljem
e l a pintsliga
Alati on rõõm olnud näha ja kaa­sa
elada tõelisele loomingulisele
kunstinäitusele. Üheks selliseks on
Abel Lee esitused, eriti tema üle­vaatenäitused,
milles üha uusi ot­singuid
ja suundi. Ta on intellek­tuaalne
ja suure eruditsiooniga nii
kunstis, sõnas ja kirjas. Siin, Kana­das,
vaheaegadega pikemalt peatu­nud
ja siinsesse kunstiellu lülita­tuna
Endel Kõksi (Rootsist) ja meie
oma torontolase Eric Pehapi kõrval
(mõlemad igavikku läinud) üks tä-
« Ä H
ühenduses on jõud
Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 •
Stipendium usuteaduse KõsDinSsvaca Baenud. 9.00%
laanud alates 11
Eestlastest usuteaduse üliõpilastel
on võimalus taotle^da stipendiumi
Hugo Kolgi fondist. Stipendiumi Soo­vijaid
palutakse pöörduda enne 18.
maid EELK konsistooriumi poole,
mille aadress on Box 450 74,104 30
Stockholm, Rootsi, tel. 08/20 69 78.
helistag®
-4659
<Dsma8p.-reede 10:00-3:
Telsiip. jfii neljap. õhtuti 5:3(^-8:00
Kodumaalt kunstiõpingute juu-
.mi ärakistuna Abel Lee jätkas
õpinguid Rootsis fantastiliste ja
sürrealistlike otsingute suunas
(nagu see olnud ikka sõdade ja va­pustuste
järel, I maailmasõja järel-aastatel
uusotsingutena -ismide
sadu). Vallutada ueed -ismid pole
Leed suutnud, küll aga rikastanud
teda. Realism, kohandatuna koguni
impressionistlikule stiilile maasti­ku-
ja looduslähedais maalingutes,
mitmes variatsioonis, maalitehni-kas
ja materjalis — õlis, akvarellis,
monotüüpias, kui ka joonistusis ja
graafikas. Hoidunud on kunstnik
ilusapildilisest dekoratiivselt atrak­tiivsusest
ja ka isegi taolisist ins-pireerivaist
motiividest.
Ehkki aastasadade jooksul GEI
amatööride kui suurte talentide
poolt maastikke vist kõige enam
maalitud, ei saaks öelda, et see
maaliliik ja loodusvormid oleksid
„surnuks maalitud". Lõpmatuseni
jätkub neid.
Leed inspireerivad looduse vor-mid^
sageli need, mida tavaliselt ei
loeta ilumeelt köitvaks. Tema tä­helepanu
köidavad tihti vormide
disainilised elemendid, joonte rüt­mid
ja vormigrupid. Näiteks kivide
ja kivimite rühmad, juurte ja puu­tüvede
rütm, kändude tekstuurid
jne. Nägu vananev inimnägu, on ka
vananevad looduse poolt mõjuta»
tud looduse vormid. Neis peidetud
elulood on täis müstikat ja inspi­reerivat.
Vormide ja joone orna­mentikale
lisanduvad värvitoonide
nüansid. Kunstilise loomingu oma­pära
ongi traditsiooniliselt need
kaks— vorm ja värv. Kunstniku osa
Oli näha ja sünteesi leida, saavuta­da
oma inspireeriva kogemuste,
omalaadse kujunduslike tehniliste
lahendus. Need küllaltki rauged
seisukohad ja ncuded on Lee loo­mingus
tugevalt esile tulevad. Üt­leksin
koguni, et on kunstnikus ins­tinktiivne,
mis nagu tõrguks ja vä­heseks
peab teostatavas motiivis
väljti tuua vaid selle füüsiline sar-nadus
või spontaanne kirjeldus.
See veendumus ja sellele rajatud
looming ei saagi kanda iseenese
kordamise ega massproduktsiooni
pitsatit. See pole Abel Lee prob­leemiks,
kuna ta pilk ja kogu ole­mus
liigub mingis loomingulises
atmosfääris ja miljöös, kesk loodu­se
intiimseid detaile.
Näitus 21. ja 22. märtsil Vana-
Andrese kiriku saalis seintele ripu­tatult
34 raamitud tööga ja lauda­del
kümmekonna lahtise lehega oli
kunstnik esitanud väksema-for-maadilisi
töid oma viimaste aastate
(1982-86) loomingust ühisepealkir-jaga:
„Momente loodusest sule ja
pintsliga". Need on tema suvekodu
Kawagama järve piirimailt Väga
mitmekesise ja ulatusliku motiivis­tikuga
väljapanek oli imponeeriv ja
viimistletud. Need illustreerivad
eelöeldut Abel Lee ja tema loomin­gu
kohta. Näitavad ka, et looduse
inspiratsiooni saamiseks ei ole tar­vis
rännata kaugeisse kohtadesse
otsima kas siis rahulikke või jälle
heroilisi ja dramaatilisi elamusi ja
kogemusi. Tarvitseb vaid rahulikus
kontsentratsioonis vaadelda leid­maks
huvitavad motiivid ja sünd­mused
moie ümber ja igal jalaas-tumisel.
Suur tänu Abel! Ootame näitust
suurematest teostustest (Tagasi­hoidlikkus
on küll voorus, kuid esi­tus
tooks aga au meile kõigile ja
eriti vahest ergutaks meie man­duma
kippuvat loomingut ja üldist
arusaama kunstist)
R.ANTIK
„KülaIine Eestisf'
Fort Lauderdale'is
Fort Lauderdale'i tõi külakosti La-kewoodi
Eesti Teater Lembit Koorit-sa
komöödia „KülalineEestist" eten­dusega.
Näitlejaile anti lilli, autor ja peaosa
mängija Lembit Koorits sai eriti tu­geva
aplausi osaliseks.
Suurem osa trupist pöördus juba
samal päeval Lakewoodi tagasi.
Umbes 14 protsenti näitlejaist jäid
siiski kohale. jKoos kohapealsete
elanikega tutvuneti vaatamisväär­sustega.
Üks näitlejaist, dr. Jüri Linask, kes
on tuntud maratonijooks ja, võttis
akuulsast Miami jooksust koos
maailmakuulsustega. Üle 5000
jooksja hulgas tuli Linask esimese
kahesaja hulka.
Jooks toimus üks päev enne ,,Kü­laline
Eestist" etendust.
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
külmutuskappe ja pliite — igat lilkt
lAr^ 31 aastat tööpraktikat ^
Tel 533-9334 - Peter
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
nns»
Teadaanne
Tallinna Linna Tütarlaste Kom­mertsgümnaasiumi
vilistlast®
koosviibimine toimub pühapäeval
216. apriilil kell 3 p.l. 33 Elmhurst
Ave., Willowdale (Yonge ja Shep-pard).
Palume registreerida hilj6«
mait 21. aprilliks. Tel. 226-6128 Ai-no
Laanes.
KUULUTUSED
palume talitusele anda KUNI
KL. 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER&CO.LTD
„lnsurance"
1482 Bathurst St.,
Toroiito MSP 3H1
Tel.: 653-7815 ja 653-7816
^•••••••••••••<l!