1987-04-09-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
na 'lal Librarv of r- n . vv
se:-t •
Secpnd ClassMall Rejiislratlon No.
Nr, 15 (1S35) 1987 NELJAPÄEVAL, 9. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 9 XXXVIII aastakäik
~ Mulroney
tippkonvereEts
Ühendriikide president Ronald
Reagan saabus pühapäeval Otta-was$
8 kahepäevaseks konverentsiks
Kanada peaministri Mulro-neyga.
Läbirääkimigte peaprobleemideks
tippkonverentsil olid vabakaubanduse
läbirääkimistega ja
- 1 , ümbruse saastamise, nn. happelise
NEW YORK (ME) ™ Karl Linnase deporteerimine N. Liitu, mis vahepeal oli juba teostumas, on taas vihma vastu võitlemise küsimused.
lukkunud edasi, kuni kohus Uuel arutusel teeb otsuse, Põhimõttelise tähtsusega küsimus on saanud USA Kanada nõuab USA-lt suuremat ak-ajakirjanduses
suure tähelepanM ja mõjutused pooltja vastu survegruppide poolt üha suurenevad.
1. aprillil distrikti,apellatsiooniko- edasikaebuseks, mis on käigus. Selle
hus keeldus Karl Linnase yäljasaat- võttis vastu ülemkohtu liige T. Mars-mise
küsimust sisuliselt uuesti aruta- hall ja Linnas viidi mõn etunnise oo-mast,
vaatamata sellele, et kaitsead- tamise JäreL lennuväljast tagasi
vokaat R., Clark toetus selleks uutele' vanglasse. Pressiinformatsioonist ei
asjaoludele. Kohus teatas, et asja- selgu, kas Linnase c^eporteerimiseks
olud olla juba kohtule teada, et neid oli kohtuministri nõiiisolek.,
motiive olla juba kõiki varemalt arvestatud
ja tegi vaevalt 30 « minuti--^^ UUESTI ÜLEMKOHTUS
lise kiire järel mõnesõi^ali- 6. aprillil teatati,, et ülemkohtu järgse
ultimatiivse otsuse, et Karl Linnas mine istund on 17. aprillil, aga küsi-tuleb
saata koheselt N. Liitu. See' mus võidakse ka varem otsustada,
otsus oli kooskõlas sellega mida eel- Eelmise kohtulikul menetlusel olid
vusvaheliselt. Siiani, s.o. pärast Teist
maailmasõda ei ole ühegi USA presidendi
administratsioon kedagi vastu
tiivsust õhu- ja vetesaastamise vastu
võitlemiseks. Kuigi Reagan-Mul-roney
läbirääkimised olid sõbralikud,
ei loodetud USA praeguses
sisepoliitilises olukorraSj kus USA
tahtmist. N . Liitu saatnud. Eestlaste kongress on Reagani poliitikale
ja Balti naabrite rahvusgruppides vaenulise demokraatide, enamuse
nähtakse see küsimus olevat seotud
USA nn. mittetunnustamise-poliiti-ka
jätkumisega või tühistamisega
Balti riikide suhtes, • '
nevalt OSI ja juutide organisatsioonid
nõudsid, samuti prokurör R. GiU-liani.
: , j
ÄrataB tähelepanu, et kohtusaali
olid tulnud menetlust jälgima ka Eli-ülemkohtu
kolm liiget pool.da-nud asja
sisulist uuesti arutamist, mis oli
aga üks hääl vähem vajalikust.
. Karl Linnase deporteerimise kf si-mus
on tekkinud kohtute, valitsus-zabeth
Holzman, kes oli OSI loomise asutiste, etniliste gruppide, juutide
seadus algataj" Kongressis. Samuti organisatsioonide jt. vahel USA-s
ka see, et üks juutide aktiviste M. ainulaadne ,,vägikaikavedamine",
posenschaft avaldas päev enne pr9t- mis äratanud tähelepanu juba rah-sessi
N.Y. Times'is juhtkirjade osakonnas
terava rünnaku Karl Linnase
vastu kaasuvate etteheidetega koh-^
tuministrile, et see viivitab kohtuotsuse
täidesaatmisega.
Kuigi Karl Linnase kaitseadvokaat
valmistas ette edasikaetjuse esitamist
ülemkohtule, olid USA pressi
teateil OSI direktor M . Shaer ja prokurör
R. Giuliani teinud omavahelise
salajase kokkuleppe Karl Linjoase
kiireks deporteerimiseks. Linnase
tütred ja nende lapsed kutsuti vanglasse
Karl Linnasega jumalaga jätma,
mis'tekitas neile dramaatilise olukorra,
kuna Linnas on teatavasti NJ.
Liidus tagaselja surma ' mõistetud.
Varsti pärast nende lahkumist vang-
Laupäeval, 21. märtsil toimus La-kewoodis,
New Jersey's,ÜlemaaiW
se Eestlaste Kesknõukogu iga-aas-tane
täiskogu koosolek. Kanada delegatsioonist
olid Torontost kohale
sõitnud Hans Lüpp j u iriit Aruvald,
Ottawast Walter Pent. USA-st olid
köha! Kanada delegatsiooni liikmed
Lembit Savi, Harald Raudsepp
[u
kontrolli all, suuremaid tulemusi.
Kanada-USA konverents algas
pühapäeval kohe pärast Reagani
saabumist Ottawasse. Esimestel
läbirääkimistel esitas Mulroney ettepaneku,
et luuakse uus Kanada-
USA leping happelise vihma saastamise
vähendamiseks, mida käen-daksid
mõlematemaade valitsused
ja parlamendid. President Reagan
oma sõnavõtus kindralkuberner
Sauve poolt antud ametlikul õhtusöögil,
millest võtsid osa Kanada
poliitiliste ringkondade ja seltskonna
tipud, lubas omapoolset toetust
vabakaubanduse läbirääkimiste
edukaks lõpuleviimiseks, lisades
senistele läbirääkimiste küsimustele
ka vaba investeerimise kindlustamise
USA-s ja Kanadas. Rea-gap
lisas illustraioiooniks, et tema
sooviks on, et head Kaliförnia veinid
oleksid vabalt saadavaid Kanadas
ja Mölsoni õlu oleks sama vaba
Ameerikas. Koos Reaganiga viibisid
läbirääkimistel Kanadas ka vä-
Kuna E V esindaja dr..A. Roos oli Hgminister Shultz, kaitseminister
töö ülesannete tõttu Inglismaal, lu- Weinberger ja kaubandusminister
PROTESTID KANADAST
Kui reedel, 3/aprillil Torontos teatavaks
sai katse deporteerida Karl
Linnas N . Liitu, alustasideestlased
protestiaktsiooni telefoniteel Valgesse
Majja. Suust-s.uhu edasiantud
telefoninumber oli nii tihedalt kasutusel,
et oodata tuli järjekorda. Telefonikõnesid
võeti samuti Montreaiist,
Ottawast jm. (Valge Maja telefon —
-2Ö2-456-7.6-39, kohtuminister Meese
tel. - 202-633-2002).
Balti Õhtult Ottawas, Vasakult - EKN esimees Laas Leivat, Reet Pe-tersoo,
pastor Udo Petersoo, Margot Heinsoo, Don Blenkarn, M.P.,
E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo, „Meie Elu" peatoimetaja Siegfrid
Veidenbaum. Keskel, vasakult — EKN esimees Laas Leivat, peaministri
asetäitja Hon. D. Mazankowski, P.C., M.P., Balti Federatsioonl
esimees dr. G. Silins. A l l — pr. George Hees, Hon. George Hees, P.C.,
M.P. ja Mai Järve. Foto Mai Järve
0
Tirallala kõlas Parlamendimäel
ges tema tervituse ette L. Savi.
L. Savi esitas tegevusaruande mida
oli va-remalt kirjalikult delegaati-
Yeutter.
Koosoleku avas esimees L. Savi.
l a s t p a n d i K a r l L i n n a s e k ä e d r a u d u j a Mälestati leinaseisakuga surma läbi
•ta v i i d i 2 . aprilli pärastlõunal Kenne- lahkunudÜEKN-iliikmeid: A. Män-dy
lennuväljale kus ootas Jugoslaa- nik, H. Michelson, A. Pae, A . Kippar
Via (mõnedel andmetel Bulgaaria) ja A . Kärsna. Esimees teatas, et täis-reisilennuk.
* ii kogust on lahkunud P.. K i i k ja K.
Vahepeal sai sündmuste käigust Popp. Nende asemele on tulnud Ing-ieadaadvokaatR.
Clark. Tema vahe- lismaa delegatsioonis U. Kärner ja
leastumisele vaidlesid vastu ^'depor- Rootsi delegatsioonis.A. Kobin. Esi-teerijad,
väites et neil on Karl Lin- mehe sõnavõtule järgnes palvus mida
nase deporteerimiseks õigus. Advo- pidas H. Taremäe. Koosolekut valiti
kaat aga väitis, et temal on [õigus juhatama H. Lupp. -
dele välja saadetud. Ta valgustas mõ- avaldada U S A riigiarhiivis mikrofil-ningaid
punkte,'eriti eestlaste poolt milieiduv 1941.a. küüditatute nime-suurepäraselt
läbi vüdud aktsioone kiri ja koostöös liikmesmaadega ot-seoses
Viinis ja Bernis toimunud Hei- - sustada 1992.a. toimuvate Ülemaailm-singi
kokkuleppe eriteadlaste järel- sete Eesti Päevade asukohamaa. See
konverentsidega. Üldiseh on tegevus viidigi läbi järgmise pi ;vakorp oli peaministri asetäüja D. Mazan-olnud
tihe ja produktiivne. Suure- punkti all, ja kinnitati U S A järgmi- '
Hoolimata 1. aprilli vesisest il- Paulauskaite-Kanovich kandis silmast
võib 15-dat Balti õhtut Ottawa mapaistva virtuooslikkusega ette
parlamendimäel üldiselt kordaläi- kaks pala klaveril. Teda kviteeriti
nuks pidada. Seekord olid peakor- tugevate ovatsioonidega.
raldajaiks lätlased, kellele sekundeerisid
eestlased ja leedulased.
Valitsuse poolseks peokõnelejaks
Õhtu naelaks oli peaministri asetäitja
Mazankowski sisukas kõne.
Omapäraseks palaks olid bass-ba-riton
Andres Raudsepa julgelt esita-
Leedu Ressurectioei smVis, 1021 Cotlege Sl
® Kõneleb: PsauBigie Brovi/es M.P. Scar. Centir©
® Muusikafieses osas: läti koor
® Eesti, läti, Beedu rahvaroõvaste moeoiäitus. i
mates keskustes — Austraalias, Ka- seks asukohamaaks,
nadas, Rootsis ja USA'S — on olnud Koosolek valis tagasi esimeheks
suurenev noorte osa\ õit välisvõitlus- Lembit Savi. Juhtusse valiti M . Kari
Ukust tööst silmapaistev, kuid väik- [Austraalia), Y. Anson(Inglismaa), L.
semates keskustes —Prantsusmaa ja Savi ja H. Raudsepp (Kanada), H.
Saksamaal— on tööjpudude puudus. Uus ja A . Kobin (Rootsi), H . Taremäe
Rahalise aruande esitas V. Areng. (Saksamaa) ja V. Lugus ja V. Areng
Tegevuskava osas olid tähtsama- (USA),
teks punktideks põhimõtteline toetus Kohalalgatud küsimuste punkti all
aktsioonile taotleda Balti riikidele N4. Kari luges ette tema poolt koos-vaatleja
staatust UN-i, luua vabadus- tatud ingliskeelse kirja, kus on ära
võitluslik informatsioonikomisjon, toodud eestlaste seisukohad nn. sõ-mille
ülesandeks on dokumentat- jakurjategijate küsimuses. M . ' Kari
siooni ja väljaannete hankimine, tegi ettepaneku se^a kirja levitada
koondamine ja kirjastamine, pearõ- ülemaailmseh vastavatele isikutele,
hu asetamisega sündmustele ja olu- Koosolek nõustus ettepanekuga. P.
kordadele nii Eesti iseseisvuse, mõ- Aruvald kutsus liikmesorganisatsioo-lema
okupatsiooni ajale, kui ka Lää- ne aktiivselt osalema Musta Paela
nes asuva eesti ühiskonna vabadus- Päeva aktsioonis. Ta kutsus ka
võitluslikule tegevusele. Luua ko- ÜEKN-j järgmise täiskogu koosole-misjon
informatsiooni hankimiseks kut pidama Torontosse. L. Savi tegi
ja ülemaailmselt vahendamiseks nn. ettepaneku saata tervitustelegram-sõjakurjategijate
küsimuses, alusta- mid Hikmesmaadevalitsuste juhtide-da
kirjastamise eeltöödega, et trükis le. Koosolek nõustus ettepanekuga.
kowski, P.C., M.P., kelle sõnavõtt tud laulud Helgi Fatovici saatel kla-oli
sõbralik ja balti rahvastele posi- veril. Raudsepa viimaseks palaks oli:
tiivne. Rahvusgruppide osavõtt oli
mõõdukas, parlamendiliikmeid
võinuks rohkem olla, kuid selle
eest domineerisid välisriikide
esindajad.
Tunniajalisele keskustelule eriruumis
karastavate jookide juures
• järgnes Konfederatsiooni saalis pidulik
dinee umbes 250 inimesele,
korraldava kontisjoni kaasesimehe-
,,See Mäeotsa talu, tirallala . . . Laulu
refrääni pani ta kordamööda laulma
eestlasi, lätlasi ja leedulasi ning"
lõpuks ka parlamendi liikmeid. N i i
<õlas tirallala lõpuks ühiselt eesti
keeles ja ülimalt lõbusas tujus. Lau -
sid kõik poliitikud ja ka nende daamid.
Tavalisest ametlikust dineest
sai selliselt väga intiimne mitmete
rahvaste ja seisuste muusikaline ühend.
Tänusõnad ütles E K N - i esimees
na ütles tervituse finantsminister Laas Leivat. Programmilisi etteas-
M.H. Wilson. Kanada hümni järel teid juhtis sujuvalt E K N - i peasekre-ütles
palvuse ülemreverent Angelo
Paimas, Toost kuningannale järgnes.
Senaator S. Haidaszelt olid mõned '
ääremärkused. Järgnes lühikontsert..
Skaidrite Leja ja Anda Sprudze poolt.
Kanada Balti federatsioonl poolt
esitas dr. G. Silins baltlaste nimel
sisuka memorandumi, mis kiideti tugeva
aplausi saatel heaks. Leokadija
tär Priit Aruvald.
TORONTO EEST! SEGAKOORI
• B
1
i i^igh Schoorr
E E S T I dHVITSiERIDE
SoBõst EVfl LIIVAK - vioul. RICHÄKO
Pääsmed $10.00 eelmüügil kooirileBkmeiSt ja ko
Inglise-Vene
läbirääkimised
Moskvas ei annud
tulemusi
Inglise peaminister Margaret
Thatcher käis ametlikul külaskäigul
Moskvas. Viiepäevasel külaskäigul
Venemaal pidas Thatcher
pikemaid läbirääkimisi kommunistliku
partei peasekretäri Gor-batshoviga
relvastuse vähendami-se
ja inimõiguste küsimustes. Läbirääkimised
olevat olnud väga otse-kohased,
kuid kumbki pool ei teinud
imingeid järeleandmisi oma
seisukohtades. Thatcher kaitses
üldiselt lääneriikide seisukohti ja
taotles inimõigust^ alal suuremaid
vabadusi. Gorbatshov omalt poolt
kinnitas, et nemad ei loobu oma
ideaalidesest.
Re^dQl24. aprillõl 1987 k®li19
Bn^titlut©'! ruumes, 42S Universäty
Osavõte $25.00 ise
20. aprilliks - Elmar
, Ont. M5M 4JVi8.
,193 Wihm
TQÕ. 486-6683.
JUHATUS
EESTI RAHVUSTEATRI KAASTEGEVUSEL
Pühapäeval 3. mail 1987. a. keSI 2:00 p .L
Hamilton Public LibraryAudätorium
55 York Blvd., Hamilton, Ont.
PÄRAST EESKAVA KOHVILAUD '
Ak korraldusel toimub
VASTUVÕTT
ETSAS"
?©®del, 24. aprillil Tartu College'ls koll 20.00
BAAR • VIDEO
Sissepääs $5.00, õpilastele $3.00
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 9, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-04-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870409 |
Description
| Title | 1987-04-09-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | na 'lal Librarv of r- n . vv se:-t • Secpnd ClassMall Rejiislratlon No. Nr, 15 (1S35) 1987 NELJAPÄEVAL, 9. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 9 XXXVIII aastakäik ~ Mulroney tippkonvereEts Ühendriikide president Ronald Reagan saabus pühapäeval Otta-was$ 8 kahepäevaseks konverentsiks Kanada peaministri Mulro-neyga. Läbirääkimigte peaprobleemideks tippkonverentsil olid vabakaubanduse läbirääkimistega ja - 1 , ümbruse saastamise, nn. happelise NEW YORK (ME) ™ Karl Linnase deporteerimine N. Liitu, mis vahepeal oli juba teostumas, on taas vihma vastu võitlemise küsimused. lukkunud edasi, kuni kohus Uuel arutusel teeb otsuse, Põhimõttelise tähtsusega küsimus on saanud USA Kanada nõuab USA-lt suuremat ak-ajakirjanduses suure tähelepanM ja mõjutused pooltja vastu survegruppide poolt üha suurenevad. 1. aprillil distrikti,apellatsiooniko- edasikaebuseks, mis on käigus. Selle hus keeldus Karl Linnase yäljasaat- võttis vastu ülemkohtu liige T. Mars-mise küsimust sisuliselt uuesti aruta- hall ja Linnas viidi mõn etunnise oo-mast, vaatamata sellele, et kaitsead- tamise JäreL lennuväljast tagasi vokaat R., Clark toetus selleks uutele' vanglasse. Pressiinformatsioonist ei asjaoludele. Kohus teatas, et asja- selgu, kas Linnase c^eporteerimiseks olud olla juba kohtule teada, et neid oli kohtuministri nõiiisolek., motiive olla juba kõiki varemalt arvestatud ja tegi vaevalt 30 « minuti--^^ UUESTI ÜLEMKOHTUS lise kiire järel mõnesõi^ali- 6. aprillil teatati,, et ülemkohtu järgse ultimatiivse otsuse, et Karl Linnas mine istund on 17. aprillil, aga küsi-tuleb saata koheselt N. Liitu. See' mus võidakse ka varem otsustada, otsus oli kooskõlas sellega mida eel- Eelmise kohtulikul menetlusel olid vusvaheliselt. Siiani, s.o. pärast Teist maailmasõda ei ole ühegi USA presidendi administratsioon kedagi vastu tiivsust õhu- ja vetesaastamise vastu võitlemiseks. Kuigi Reagan-Mul-roney läbirääkimised olid sõbralikud, ei loodetud USA praeguses sisepoliitilises olukorraSj kus USA tahtmist. N . Liitu saatnud. Eestlaste kongress on Reagani poliitikale ja Balti naabrite rahvusgruppides vaenulise demokraatide, enamuse nähtakse see küsimus olevat seotud USA nn. mittetunnustamise-poliiti-ka jätkumisega või tühistamisega Balti riikide suhtes, • ' nevalt OSI ja juutide organisatsioonid nõudsid, samuti prokurör R. GiU-liani. : , j ÄrataB tähelepanu, et kohtusaali olid tulnud menetlust jälgima ka Eli-ülemkohtu kolm liiget pool.da-nud asja sisulist uuesti arutamist, mis oli aga üks hääl vähem vajalikust. . Karl Linnase deporteerimise kf si-mus on tekkinud kohtute, valitsus-zabeth Holzman, kes oli OSI loomise asutiste, etniliste gruppide, juutide seadus algataj" Kongressis. Samuti organisatsioonide jt. vahel USA-s ka see, et üks juutide aktiviste M. ainulaadne ,,vägikaikavedamine", posenschaft avaldas päev enne pr9t- mis äratanud tähelepanu juba rah-sessi N.Y. Times'is juhtkirjade osakonnas terava rünnaku Karl Linnase vastu kaasuvate etteheidetega koh-^ tuministrile, et see viivitab kohtuotsuse täidesaatmisega. Kuigi Karl Linnase kaitseadvokaat valmistas ette edasikaetjuse esitamist ülemkohtule, olid USA pressi teateil OSI direktor M . Shaer ja prokurör R. Giuliani teinud omavahelise salajase kokkuleppe Karl Linjoase kiireks deporteerimiseks. Linnase tütred ja nende lapsed kutsuti vanglasse Karl Linnasega jumalaga jätma, mis'tekitas neile dramaatilise olukorra, kuna Linnas on teatavasti NJ. Liidus tagaselja surma ' mõistetud. Varsti pärast nende lahkumist vang- Laupäeval, 21. märtsil toimus La-kewoodis, New Jersey's,ÜlemaaiW se Eestlaste Kesknõukogu iga-aas-tane täiskogu koosolek. Kanada delegatsioonist olid Torontost kohale sõitnud Hans Lüpp j u iriit Aruvald, Ottawast Walter Pent. USA-st olid köha! Kanada delegatsiooni liikmed Lembit Savi, Harald Raudsepp [u kontrolli all, suuremaid tulemusi. Kanada-USA konverents algas pühapäeval kohe pärast Reagani saabumist Ottawasse. Esimestel läbirääkimistel esitas Mulroney ettepaneku, et luuakse uus Kanada- USA leping happelise vihma saastamise vähendamiseks, mida käen-daksid mõlematemaade valitsused ja parlamendid. President Reagan oma sõnavõtus kindralkuberner Sauve poolt antud ametlikul õhtusöögil, millest võtsid osa Kanada poliitiliste ringkondade ja seltskonna tipud, lubas omapoolset toetust vabakaubanduse läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks, lisades senistele läbirääkimiste küsimustele ka vaba investeerimise kindlustamise USA-s ja Kanadas. Rea-gap lisas illustraioiooniks, et tema sooviks on, et head Kaliförnia veinid oleksid vabalt saadavaid Kanadas ja Mölsoni õlu oleks sama vaba Ameerikas. Koos Reaganiga viibisid läbirääkimistel Kanadas ka vä- Kuna E V esindaja dr..A. Roos oli Hgminister Shultz, kaitseminister töö ülesannete tõttu Inglismaal, lu- Weinberger ja kaubandusminister PROTESTID KANADAST Kui reedel, 3/aprillil Torontos teatavaks sai katse deporteerida Karl Linnas N . Liitu, alustasideestlased protestiaktsiooni telefoniteel Valgesse Majja. Suust-s.uhu edasiantud telefoninumber oli nii tihedalt kasutusel, et oodata tuli järjekorda. Telefonikõnesid võeti samuti Montreaiist, Ottawast jm. (Valge Maja telefon — -2Ö2-456-7.6-39, kohtuminister Meese tel. - 202-633-2002). Balti Õhtult Ottawas, Vasakult - EKN esimees Laas Leivat, Reet Pe-tersoo, pastor Udo Petersoo, Margot Heinsoo, Don Blenkarn, M.P., E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo, „Meie Elu" peatoimetaja Siegfrid Veidenbaum. Keskel, vasakult — EKN esimees Laas Leivat, peaministri asetäitja Hon. D. Mazankowski, P.C., M.P., Balti Federatsioonl esimees dr. G. Silins. A l l — pr. George Hees, Hon. George Hees, P.C., M.P. ja Mai Järve. Foto Mai Järve 0 Tirallala kõlas Parlamendimäel ges tema tervituse ette L. Savi. L. Savi esitas tegevusaruande mida oli va-remalt kirjalikult delegaati- Yeutter. Koosoleku avas esimees L. Savi. l a s t p a n d i K a r l L i n n a s e k ä e d r a u d u j a Mälestati leinaseisakuga surma läbi •ta v i i d i 2 . aprilli pärastlõunal Kenne- lahkunudÜEKN-iliikmeid: A. Män-dy lennuväljale kus ootas Jugoslaa- nik, H. Michelson, A. Pae, A . Kippar Via (mõnedel andmetel Bulgaaria) ja A . Kärsna. Esimees teatas, et täis-reisilennuk. * ii kogust on lahkunud P.. K i i k ja K. Vahepeal sai sündmuste käigust Popp. Nende asemele on tulnud Ing-ieadaadvokaatR. Clark. Tema vahe- lismaa delegatsioonis U. Kärner ja leastumisele vaidlesid vastu ^'depor- Rootsi delegatsioonis.A. Kobin. Esi-teerijad, väites et neil on Karl Lin- mehe sõnavõtule järgnes palvus mida nase deporteerimiseks õigus. Advo- pidas H. Taremäe. Koosolekut valiti kaat aga väitis, et temal on [õigus juhatama H. Lupp. - dele välja saadetud. Ta valgustas mõ- avaldada U S A riigiarhiivis mikrofil-ningaid punkte,'eriti eestlaste poolt milieiduv 1941.a. küüditatute nime-suurepäraselt läbi vüdud aktsioone kiri ja koostöös liikmesmaadega ot-seoses Viinis ja Bernis toimunud Hei- - sustada 1992.a. toimuvate Ülemaailm-singi kokkuleppe eriteadlaste järel- sete Eesti Päevade asukohamaa. See konverentsidega. Üldiseh on tegevus viidigi läbi järgmise pi ;vakorp oli peaministri asetäüja D. Mazan-olnud tihe ja produktiivne. Suure- punkti all, ja kinnitati U S A järgmi- ' Hoolimata 1. aprilli vesisest il- Paulauskaite-Kanovich kandis silmast võib 15-dat Balti õhtut Ottawa mapaistva virtuooslikkusega ette parlamendimäel üldiselt kordaläi- kaks pala klaveril. Teda kviteeriti nuks pidada. Seekord olid peakor- tugevate ovatsioonidega. raldajaiks lätlased, kellele sekundeerisid eestlased ja leedulased. Valitsuse poolseks peokõnelejaks Õhtu naelaks oli peaministri asetäitja Mazankowski sisukas kõne. Omapäraseks palaks olid bass-ba-riton Andres Raudsepa julgelt esita- Leedu Ressurectioei smVis, 1021 Cotlege Sl ® Kõneleb: PsauBigie Brovi/es M.P. Scar. Centir© ® Muusikafieses osas: läti koor ® Eesti, läti, Beedu rahvaroõvaste moeoiäitus. i mates keskustes — Austraalias, Ka- seks asukohamaaks, nadas, Rootsis ja USA'S — on olnud Koosolek valis tagasi esimeheks suurenev noorte osa\ õit välisvõitlus- Lembit Savi. Juhtusse valiti M . Kari Ukust tööst silmapaistev, kuid väik- [Austraalia), Y. Anson(Inglismaa), L. semates keskustes —Prantsusmaa ja Savi ja H. Raudsepp (Kanada), H. Saksamaal— on tööjpudude puudus. Uus ja A . Kobin (Rootsi), H . Taremäe Rahalise aruande esitas V. Areng. (Saksamaa) ja V. Lugus ja V. Areng Tegevuskava osas olid tähtsama- (USA), teks punktideks põhimõtteline toetus Kohalalgatud küsimuste punkti all aktsioonile taotleda Balti riikidele N4. Kari luges ette tema poolt koos-vaatleja staatust UN-i, luua vabadus- tatud ingliskeelse kirja, kus on ära võitluslik informatsioonikomisjon, toodud eestlaste seisukohad nn. sõ-mille ülesandeks on dokumentat- jakurjategijate küsimuses. M . ' Kari siooni ja väljaannete hankimine, tegi ettepaneku se^a kirja levitada koondamine ja kirjastamine, pearõ- ülemaailmseh vastavatele isikutele, hu asetamisega sündmustele ja olu- Koosolek nõustus ettepanekuga. P. kordadele nii Eesti iseseisvuse, mõ- Aruvald kutsus liikmesorganisatsioo-lema okupatsiooni ajale, kui ka Lää- ne aktiivselt osalema Musta Paela nes asuva eesti ühiskonna vabadus- Päeva aktsioonis. Ta kutsus ka võitluslikule tegevusele. Luua ko- ÜEKN-j järgmise täiskogu koosole-misjon informatsiooni hankimiseks kut pidama Torontosse. L. Savi tegi ja ülemaailmselt vahendamiseks nn. ettepaneku saata tervitustelegram-sõjakurjategijate küsimuses, alusta- mid Hikmesmaadevalitsuste juhtide-da kirjastamise eeltöödega, et trükis le. Koosolek nõustus ettepanekuga. kowski, P.C., M.P., kelle sõnavõtt tud laulud Helgi Fatovici saatel kla-oli sõbralik ja balti rahvastele posi- veril. Raudsepa viimaseks palaks oli: tiivne. Rahvusgruppide osavõtt oli mõõdukas, parlamendiliikmeid võinuks rohkem olla, kuid selle eest domineerisid välisriikide esindajad. Tunniajalisele keskustelule eriruumis karastavate jookide juures • järgnes Konfederatsiooni saalis pidulik dinee umbes 250 inimesele, korraldava kontisjoni kaasesimehe- ,,See Mäeotsa talu, tirallala . . . Laulu refrääni pani ta kordamööda laulma eestlasi, lätlasi ja leedulasi ning" lõpuks ka parlamendi liikmeid. N i i <õlas tirallala lõpuks ühiselt eesti keeles ja ülimalt lõbusas tujus. Lau - sid kõik poliitikud ja ka nende daamid. Tavalisest ametlikust dineest sai selliselt väga intiimne mitmete rahvaste ja seisuste muusikaline ühend. Tänusõnad ütles E K N - i esimees na ütles tervituse finantsminister Laas Leivat. Programmilisi etteas- M.H. Wilson. Kanada hümni järel teid juhtis sujuvalt E K N - i peasekre-ütles palvuse ülemreverent Angelo Paimas, Toost kuningannale järgnes. Senaator S. Haidaszelt olid mõned ' ääremärkused. Järgnes lühikontsert.. Skaidrite Leja ja Anda Sprudze poolt. Kanada Balti federatsioonl poolt esitas dr. G. Silins baltlaste nimel sisuka memorandumi, mis kiideti tugeva aplausi saatel heaks. Leokadija tär Priit Aruvald. TORONTO EEST! SEGAKOORI • B 1 i i^igh Schoorr E E S T I dHVITSiERIDE SoBõst EVfl LIIVAK - vioul. RICHÄKO Pääsmed $10.00 eelmüügil kooirileBkmeiSt ja ko Inglise-Vene läbirääkimised Moskvas ei annud tulemusi Inglise peaminister Margaret Thatcher käis ametlikul külaskäigul Moskvas. Viiepäevasel külaskäigul Venemaal pidas Thatcher pikemaid läbirääkimisi kommunistliku partei peasekretäri Gor-batshoviga relvastuse vähendami-se ja inimõiguste küsimustes. Läbirääkimised olevat olnud väga otse-kohased, kuid kumbki pool ei teinud imingeid järeleandmisi oma seisukohtades. Thatcher kaitses üldiselt lääneriikide seisukohti ja taotles inimõigust^ alal suuremaid vabadusi. Gorbatshov omalt poolt kinnitas, et nemad ei loobu oma ideaalidesest. Re^dQl24. aprillõl 1987 k®li19 Bn^titlut©'! ruumes, 42S Universäty Osavõte $25.00 ise 20. aprilliks - Elmar , Ont. M5M 4JVi8. ,193 Wihm TQÕ. 486-6683. JUHATUS EESTI RAHVUSTEATRI KAASTEGEVUSEL Pühapäeval 3. mail 1987. a. keSI 2:00 p .L Hamilton Public LibraryAudätorium 55 York Blvd., Hamilton, Ont. PÄRAST EESKAVA KOHVILAUD ' Ak korraldusel toimub VASTUVÕTT ETSAS" ?©®del, 24. aprillil Tartu College'ls koll 20.00 BAAR • VIDEO Sissepääs $5.00, õpilastele $3.00 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-09-01
