1977-11-25-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Golle-ction Develöpment Branch
395.Wellington Sti\. Ord
uTJStWclo ^ l i i> g
,:Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Ganada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp.:ja
neljap. kl. 9 h,8 õ. Laup. k l . 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. -$22.00/
6 k. $12.00, 3 k. $8,00. USA-sse: 1 a.
123, 6 k. 12.50, 3 k. S8.50. ülemere-maadesše:
1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k..
$9.00. '
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a. 111.50, 6 k. $5.75. üleme-remaadesse:
l a . $23.50, 6 k. §11.75.
Üksiknumber .400.
Kuulutushfmiad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel 13.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 ® Tel. 466-09S1
•
STLASTE AJAL
Second Class Mail Registration No. 1354;
I
Toimetajad: H; Rebane, ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 tyihmann .Dr., New Mil-ford,
N.J.. ÜSA. Tel. (201) 262*0773
...MEIE ELU" väljaandjaks on
testi Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatuse] 1^50.
Nr. 47 (1450) 1977 REEDEL, 25. NOVEMBRIL — FRIDAY, NOVEMBER 25 XXVIII aastakäik
aas«sxaimisaBBaaraBiK3 tammmoicm
MÜNCHEN — Neljaliikmeline balti delegatsioon viibis nädalpäevad Belgradis külastades konverentsi delegaate.
Nende peamiseks ülesandeks oli üle anda memorandumeid ja informatsiooni Helsingi kokkuleppe printsiipide
rikkumisest Balti riikides. Läti esindaja andis N . Vene konsulaadile üle kirja Leonid Brezhnevile edasitoimetamiseks,
kuna talle ei antud viisat Moskvasse sõiduks. Balti delegatsioon osutus eriti vajalikuks, kuna
varemalt kaks läti esindajat oli Jugoslaaviast välja saadetud.
USA peadelegaat Arthur Goldberg1 saab aga neid probleeme tuua ava-' de kohalolek oli eriti, vajalik küna
oli protesteerinud nende yäljasaatmi-j likkuse ..ette; ja neile kindlustada konverentsi, algnädalai oli Jügöslaa- j
se pärast. Ta kinnitas-, et.on täies-, maailma.tähelepanu. Lääneriigid viast välja saadetud kaks läti esiri
li enesest mõistetav, et taolisel konverentsil
võivad.külastada delegaate
TJiljäspoolsete, organisatsioonide
esindajad. Ilma, selleta ei saaks konverentsi,
delegaadid tegütseda.:.Rääki-des
balti riikide probleemidest, kinnitas
Goidbers et ta on mitmel korral
välja' astunud väikerahvaste domineerimise
vastu suurriikide poolt.
Läbirääkimine, oli ka Ameerika 'dele-gaadi;
Albert Shereriga kes oli väga
teadlik balti probleemidest olles öl-rvid
.paar aastat USA riigidepartemangu,
balti osakonnas.
; : Edasi . '.'
räägiti veef Kanada peadelegaadi
suursaadiku Delworthiga,
•kes oli eriti huvitatud venes tarnis.-'
rrobleemid.esl.balti riikides ja Nõukogude
Liidu majanduspoliitika ärakasutamisest
: selleks otstarbeks. Ta
leidis- ka, et Belgradi konverentsil on
•ejfiine. tähtsus kuna sel foorumil on
vjimalik idariikidele avallikult esitada
süüdistusi inimõiguste rikkumise
kohta mida nad muidu keelduvad
peavad- ainult .arvestama et nad ida- [ dajat enne kui neif-olr.olnud võimä-riike
ei provöts.eeri niipalju et need liust oma tööd lõpetada.
keeldujad tulevikus sarnastest konverentsidest
osa võtmast.- . _
Läbirääkimisi, oli; veel Briti dele-gaadi
David Milleriga, Saksa dele-gaadi
von Trescov/iga, Hollandi de-legaadi
Croeninga ning Norra peadelegaadi
Leif Mevikuga.: Kõik olid
hästi informeeritud balti riikide
probleemidest olles juba enne konverentsi,
algust, kättesaanud materjali'olukorra
kohta balti, riikides.
Juta Virkmaa-Juks esindas eestlasi
ja leedülsi Ülemaailmse Balti Liidu
nimel koos kolme lätlasega kes
esindasid Vabade Lätlaste Maailma-föderatsiooni,
dr. Ilgvars Spilners,
föderatsiooni esimees Ühendriikidest
ja härrad Imants Freimanis ja
Läbirääkimistel eriti, rõhutati:
järgmisi punkte: •'
. © Kuna Helsingi konverentsi lõpp-akt
nõuab kõikide rahvaste respekteeri
mi st, kaasaarvatud nende enesemääramise
.õigus, on praegune
Nõukogude Liidu okupatsioon balti
riikides lepingu vastane. Balti delegatsiooni
ettepanekuks oli asutada
alaline erimenetlus — foorum enesemääramise
probleemide käsitlemiseks
ja nõuda Nõukogude Liidu vä-gede
ja administratsiooni, lahkumist
balti riikidest.
® .Helsingi lõppäkt ei ole mõjutanud
ega parandanud olukorda balti,
rahvaste inimõiguste ja põhiliste vabaduste
.suhtes. Inimesi jätkuvalt
Julij.s Kadelis, föderatsiooni- .juhät^-1 vangistatakse, nende arvamuste ja
se liikmed Euroopast. Peamiseks veendumuste pärast.-...Usklikl^^iiytša-ü!
es andeks p\l esitada konverentsi, takse läga. Balti, rahvaste elu venes-delcgaa.
tidele. memorandumeid ja informatsiooni
Helsingi kokkuleppe
printsiipide rikkumistest balti riiki-.
käsitlemast; Taolisel, konverentsil des. Balti delegatsioon leidis, et rien-
Suur hulk leinajaid oli kogunenud Vana-Andrese kirikusse Johanna Pätsi ärasaatmisele. Pildil puusärk altari
ees. Foto — 0. Haamer
V UB! 00 ¥arves@onBsen
• i . . . ...
(Kotkajärve kollektsioon, sadamad ja laevad jne,)
Pühapäeval, 4. dets. terve päev Eesti Majas.
tatakse järjekindlalt.
® Praeguse balti riikide industria-iiseerimisega,.
mida Nõukogude Liit
sunniviisil läbi viib, loodab ta balti
rahvaste põhilist iseloomu hävitada
a balti riike täielikult venestada.
See et Nõukogude Liit selleks käsitab
ka raha ja resürsse- mida ta saab
äänerii^jdelt majandusHkku koostöö
alusel on lepingu printsiipide
vastane..
® Nõukogude Liit takistab järje-:
kindlalt inimkontakte maade vahel.
Kirjandust tsenseeritakse rangelt.
Välismaa ajakirjandust ja kirjandust
übatakse väga vähe sisse tuua. Raadioprogramme
lääneriikidest segatakse
tihti. Kõik need olukorrad on
lõppakti, vastased ja neid tuleks
ametlikult registreerida ja avalikuks
teha. ';: •;' •
Reedel, 4.: nov. läks läti esindaja
dr. Spilners Nõukogude Liidu konsu
laati paluma viisat Moskvasse reisimiseks.
Tema reisi -põhjuseks oi
Moskvas üieanda Brezhnevile Vaba
de Lätlaste : Maailmäföderatsiooni
poolt kiri mis nõuab et balti riiki
s;
Egiptuse president Ä.! Sadat tegi ajaloolise külastusreisi Iisraeli ja pidas
Iisraeli parlamendis tunnise kõne, milles ta maalis sünge pildi võima:
likust uuest sõjalisest konfliktist ja nõudis okupeeritud araablaste maade
tagastamist ja PLO tunnustamist. Iisraeli peaminister Mt Begin vastas
alle lühema kõnega, et avame omad piirid ja elame rahus ja sõpruses.
Mõlemad riigijuhid andsid ühise pressikonferentsi, kus märgiti, et nad on
saavutanud edu. Moskva liinil olevad araabia riigid eesotsas Süüriaga
sõimavad A. Sadatit reeturiks. Kuid Jordaania kiidab A, Sadati aktsiooni
;ja konservatiivsed araabia riigid on äraootaval seisukohal. Egiptuse saat
londade vastu korraldati mitmel maal demonstratsioone ja oli surma
ohvreid.'^..' ••
Suured rahvahulgad tervitasid
Egiptuse president A. Sadatit, kes
tugeva kaitse all sõitis soomusautos
Iisraeli territooriumil. Talle osutati
kuninglikku vastuvõttu. Kuid presi-det
A. Sadat ei ütelnud Iisraeli par-des
garanteeritakse inimõigused, iõ
petatakse venestamine ja antakse tagasi
nende rahvaste enesemääramise
õigus. Nõukogude konsulaat .vastas
et viisat peab dr. Spilners muretsema
mõne turismibüroo kaüdu.;Kirja
võttis aga ametnik vastu'. ',
lamendis midagi uut. Ta vaid kordas
araablaste endisi nõudmisi, et Iisraelil
tuleb okupeeritud maad tagastada
ja Palestiina vabastamise orga:
nisatsiooni tunnistada. Ta tõotas, et
on nõus andma Iisraeli piiridek
kõiksuguseid garantiisid. Meie ei
tarvitse enam kauem elada olukorras,
kus araablaste hävitavad raketud
piiravad Iisraeli ja Iisraeli rake
t i d ö n juhitud meie eluliste keskuste
peale. Niikaua, kui konflikt ei ok
lahendatud kasvab viha ja paha^
(Järglk. 2)
Õued akvarellicS põhjast j.a i © ^ ^^
27. nov.—14. dets. 1977 Gustafssoni Galerii,
303 Main."Str'.:North Brampton (Hwy. 10)
Avamine pühapv 27. nov. kl. 5—9 õi
Galerii avatud teisip., kolmap., neljap., laup. kl.. 11
reedel 11—8. õ., pühapäeviti kl. 1—5 p.l.
5 p.L
E E S • T:; I
T EATE R
VI MITMEKULXUURI TEATRIFESTIVAL
Laup., 10. dets. kl. 8.30 õ,| ~ ALADDIN THEATRE
2637 Yonge Str. (& Sheldrake; 6 bl, põhja p. Eglintoni j
HUGO RAUDSEPA TUJUKÜLLANE KOMÖÖDIA "
TRUMBI]
Lavastus: R E IN ANDRE Lavakujundus: ARTHUR MIHKELSOO
Osalised: VALVE ANDRE, TIIU KASK, RITA SUI/ R E IN ANDRE, HARRI MÜRK, ERN^T VÄHI.
Pääsmed (§4.00; pens. & õpil. $3.00) eelmüügil: Eesti Majas: ABISTAMISKOMITEE — 461-1344,
„MEIE ELU" - 466-0951; POKO'S (Mt. Pleasant) - 488-2078. Informatsioon: 485-7823.
¥iiincin.ö;.ayst.yž
Leina teenistus Johanna Pätsile, kes
lahkus igaviku radadele 13. nov. peeti
Toronto Vana-Anrese kirikus 18.
nov. õhtul suure rahvahulga osavõtul.
Lcinatalituse kadunu soovil pidas
piiskop Karl Rauclr.epp koos koguduse
õpetaja Andres Täuliga. Puusärgi
juures olid au- ja jipuvalves
eesti noored gaidide ja skautide ridadest.
Laulis metsosopraan Irene
Loosberg ja Toronto Pensionäride
Klubi laulukoor hr. Metsa juhatusel,
Leinatalituse kõnes ja järelhüüdes,
mille piiskop K. Raudsepp pidas kõigi
eesti organisatsioonide nimel, piiskop
peatus nende paljude ettevõtete
ja organisatsioonide tegevuse juures,
kelle asutajaks või inspireerijaks oli
olnud Johanna Päts. Öp. A. Taul pidas
palvuse.
Ärasaatmisel Vana-Andrese kirikust
19. nov. hommikul pidas trööstiva
matusekõne õp. A. Taul. Piiskop
K.' Raudsepp pidas palvuse. Leina-looris
rahvuslipu ja gaidide-skautlde
auvalve saatel kanti puusärk välja
kirikust.
Järgnes põrmu tuhastamine Mount
Pleasant kalmistu krematooriumis.
Selle talituse juures piiskop K. Raudsepp
veelkord heitis pilgu Johanna
Pätsi võitlusrikkale eluteele, mille
kestel ta niipalju andis eesti rahvale
ja kujunes eesti naisliikumise suurkujuks.
Palvuse pidas õp. A. Taul,
! Krematooriumist lahkumisel,
j omaksete palvel, matuselised siirdu-
| sid tagasi Vana-Andrese kiriku selts-
I kondlikesse ruumidesse, kus olid
j kaetud kohvilaud, mida oli aidanud
korraldada Toronto Pensionäride
Klubi, kelle asutajaks ning auliikmeks
oli Johanna Päts.
EESTI M AJÄNDÜSKLÜ Bi KANAD AS
korraldab 30. nov. kell 8 õhtul, Eesti Maja väikeses saalis
Ella JÖštmani
kudumistööd©
Degmcsr Pinf"i käsifööd©
• teemal: .;.;;;''..-- ...:,'•;•;;
EMEiGIA-PROBLEEMID JA .HIMfMD LÄHEMAS TIILEVIKUS.;'
\ . NIITENBERG, Ont. Hydro soojuse 'jõuallikate osakonna direktor.
E. M. K. Juhatus
IA!
Pühapäeval, 4. dets. s.a.
kella 10—6 p.L
Toronto Eesti IVIaja väikeses saalis
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 25, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-11-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E771125 |
Description
| Title | 1977-11-25-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Golle-ction Develöpment Branch 395.Wellington Sti\. Ord uTJStWclo ^ l i i> g ,:Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Ganada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp.:ja neljap. kl. 9 h,8 õ. Laup. k l . 9 h.-l p.l. Tellimishinnad Kanadas: 1. a. -$22.00/ 6 k. $12.00, 3 k. $8,00. USA-sse: 1 a. 123, 6 k. 12.50, 3 k. S8.50. ülemere-maadesše: 1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.. $9.00. ' Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a. 111.50, 6 k. $5.75. üleme-remaadesse: l a . $23.50, 6 k. §11.75. Üksiknumber .400. Kuulutushfmiad: 1 toll ühel veerul: esiküljel 13.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. „OUR LIFE" - „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K2R6 ® Tel. 466-09S1 • STLASTE AJAL Second Class Mail Registration No. 1354; I Toimetajad: H; Rebane, ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming 473 tyihmann .Dr., New Mil-ford, N.J.. ÜSA. Tel. (201) 262*0773 ...MEIE ELU" väljaandjaks on testi Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatuse] 1^50. Nr. 47 (1450) 1977 REEDEL, 25. NOVEMBRIL — FRIDAY, NOVEMBER 25 XXVIII aastakäik aas«sxaimisaBBaaraBiK3 tammmoicm MÜNCHEN — Neljaliikmeline balti delegatsioon viibis nädalpäevad Belgradis külastades konverentsi delegaate. Nende peamiseks ülesandeks oli üle anda memorandumeid ja informatsiooni Helsingi kokkuleppe printsiipide rikkumisest Balti riikides. Läti esindaja andis N . Vene konsulaadile üle kirja Leonid Brezhnevile edasitoimetamiseks, kuna talle ei antud viisat Moskvasse sõiduks. Balti delegatsioon osutus eriti vajalikuks, kuna varemalt kaks läti esindajat oli Jugoslaaviast välja saadetud. USA peadelegaat Arthur Goldberg1 saab aga neid probleeme tuua ava-' de kohalolek oli eriti, vajalik küna oli protesteerinud nende yäljasaatmi-j likkuse ..ette; ja neile kindlustada konverentsi, algnädalai oli Jügöslaa- j se pärast. Ta kinnitas-, et.on täies-, maailma.tähelepanu. Lääneriigid viast välja saadetud kaks läti esiri li enesest mõistetav, et taolisel konverentsil võivad.külastada delegaate TJiljäspoolsete, organisatsioonide esindajad. Ilma, selleta ei saaks konverentsi, delegaadid tegütseda.:.Rääki-des balti riikide probleemidest, kinnitas Goidbers et ta on mitmel korral välja' astunud väikerahvaste domineerimise vastu suurriikide poolt. Läbirääkimine, oli ka Ameerika 'dele-gaadi; Albert Shereriga kes oli väga teadlik balti probleemidest olles öl-rvid .paar aastat USA riigidepartemangu, balti osakonnas. ; : Edasi . '.' räägiti veef Kanada peadelegaadi suursaadiku Delworthiga, •kes oli eriti huvitatud venes tarnis.-' rrobleemid.esl.balti riikides ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika ärakasutamisest : selleks otstarbeks. Ta leidis- ka, et Belgradi konverentsil on •ejfiine. tähtsus kuna sel foorumil on vjimalik idariikidele avallikult esitada süüdistusi inimõiguste rikkumise kohta mida nad muidu keelduvad peavad- ainult .arvestama et nad ida- [ dajat enne kui neif-olr.olnud võimä-riike ei provöts.eeri niipalju et need liust oma tööd lõpetada. keeldujad tulevikus sarnastest konverentsidest osa võtmast.- . _ Läbirääkimisi, oli; veel Briti dele-gaadi David Milleriga, Saksa dele-gaadi von Trescov/iga, Hollandi de-legaadi Croeninga ning Norra peadelegaadi Leif Mevikuga.: Kõik olid hästi informeeritud balti riikide probleemidest olles juba enne konverentsi, algust, kättesaanud materjali'olukorra kohta balti, riikides. Juta Virkmaa-Juks esindas eestlasi ja leedülsi Ülemaailmse Balti Liidu nimel koos kolme lätlasega kes esindasid Vabade Lätlaste Maailma-föderatsiooni, dr. Ilgvars Spilners, föderatsiooni esimees Ühendriikidest ja härrad Imants Freimanis ja Läbirääkimistel eriti, rõhutati: järgmisi punkte: •' . © Kuna Helsingi konverentsi lõpp-akt nõuab kõikide rahvaste respekteeri mi st, kaasaarvatud nende enesemääramise .õigus, on praegune Nõukogude Liidu okupatsioon balti riikides lepingu vastane. Balti delegatsiooni ettepanekuks oli asutada alaline erimenetlus — foorum enesemääramise probleemide käsitlemiseks ja nõuda Nõukogude Liidu vä-gede ja administratsiooni, lahkumist balti riikidest. ® .Helsingi lõppäkt ei ole mõjutanud ega parandanud olukorda balti, rahvaste inimõiguste ja põhiliste vabaduste .suhtes. Inimesi jätkuvalt Julij.s Kadelis, föderatsiooni- .juhät^-1 vangistatakse, nende arvamuste ja se liikmed Euroopast. Peamiseks veendumuste pärast.-...Usklikl^^iiytša-ü! es andeks p\l esitada konverentsi, takse läga. Balti, rahvaste elu venes-delcgaa. tidele. memorandumeid ja informatsiooni Helsingi kokkuleppe printsiipide rikkumistest balti riiki-. käsitlemast; Taolisel, konverentsil des. Balti delegatsioon leidis, et rien- Suur hulk leinajaid oli kogunenud Vana-Andrese kirikusse Johanna Pätsi ärasaatmisele. Pildil puusärk altari ees. Foto — 0. Haamer V UB! 00 ¥arves@onBsen • i . . . ... (Kotkajärve kollektsioon, sadamad ja laevad jne,) Pühapäeval, 4. dets. terve päev Eesti Majas. tatakse järjekindlalt. ® Praeguse balti riikide industria-iiseerimisega,. mida Nõukogude Liit sunniviisil läbi viib, loodab ta balti rahvaste põhilist iseloomu hävitada a balti riike täielikult venestada. See et Nõukogude Liit selleks käsitab ka raha ja resürsse- mida ta saab äänerii^jdelt majandusHkku koostöö alusel on lepingu printsiipide vastane.. ® Nõukogude Liit takistab järje-: kindlalt inimkontakte maade vahel. Kirjandust tsenseeritakse rangelt. Välismaa ajakirjandust ja kirjandust übatakse väga vähe sisse tuua. Raadioprogramme lääneriikidest segatakse tihti. Kõik need olukorrad on lõppakti, vastased ja neid tuleks ametlikult registreerida ja avalikuks teha. ';: •;' • Reedel, 4.: nov. läks läti esindaja dr. Spilners Nõukogude Liidu konsu laati paluma viisat Moskvasse reisimiseks. Tema reisi -põhjuseks oi Moskvas üieanda Brezhnevile Vaba de Lätlaste : Maailmäföderatsiooni poolt kiri mis nõuab et balti riiki s; Egiptuse president Ä.! Sadat tegi ajaloolise külastusreisi Iisraeli ja pidas Iisraeli parlamendis tunnise kõne, milles ta maalis sünge pildi võima: likust uuest sõjalisest konfliktist ja nõudis okupeeritud araablaste maade tagastamist ja PLO tunnustamist. Iisraeli peaminister Mt Begin vastas alle lühema kõnega, et avame omad piirid ja elame rahus ja sõpruses. Mõlemad riigijuhid andsid ühise pressikonferentsi, kus märgiti, et nad on saavutanud edu. Moskva liinil olevad araabia riigid eesotsas Süüriaga sõimavad A. Sadatit reeturiks. Kuid Jordaania kiidab A, Sadati aktsiooni ;ja konservatiivsed araabia riigid on äraootaval seisukohal. Egiptuse saat londade vastu korraldati mitmel maal demonstratsioone ja oli surma ohvreid.'^..' •• Suured rahvahulgad tervitasid Egiptuse president A. Sadatit, kes tugeva kaitse all sõitis soomusautos Iisraeli territooriumil. Talle osutati kuninglikku vastuvõttu. Kuid presi-det A. Sadat ei ütelnud Iisraeli par-des garanteeritakse inimõigused, iõ petatakse venestamine ja antakse tagasi nende rahvaste enesemääramise õigus. Nõukogude konsulaat .vastas et viisat peab dr. Spilners muretsema mõne turismibüroo kaüdu.;Kirja võttis aga ametnik vastu'. ', lamendis midagi uut. Ta vaid kordas araablaste endisi nõudmisi, et Iisraelil tuleb okupeeritud maad tagastada ja Palestiina vabastamise orga: nisatsiooni tunnistada. Ta tõotas, et on nõus andma Iisraeli piiridek kõiksuguseid garantiisid. Meie ei tarvitse enam kauem elada olukorras, kus araablaste hävitavad raketud piiravad Iisraeli ja Iisraeli rake t i d ö n juhitud meie eluliste keskuste peale. Niikaua, kui konflikt ei ok lahendatud kasvab viha ja paha^ (Järglk. 2) Õued akvarellicS põhjast j.a i © ^ ^^ 27. nov.—14. dets. 1977 Gustafssoni Galerii, 303 Main."Str'.:North Brampton (Hwy. 10) Avamine pühapv 27. nov. kl. 5—9 õi Galerii avatud teisip., kolmap., neljap., laup. kl.. 11 reedel 11—8. õ., pühapäeviti kl. 1—5 p.l. 5 p.L E E S • T:; I T EATE R VI MITMEKULXUURI TEATRIFESTIVAL Laup., 10. dets. kl. 8.30 õ,| ~ ALADDIN THEATRE 2637 Yonge Str. (& Sheldrake; 6 bl, põhja p. Eglintoni j HUGO RAUDSEPA TUJUKÜLLANE KOMÖÖDIA " TRUMBI] Lavastus: R E IN ANDRE Lavakujundus: ARTHUR MIHKELSOO Osalised: VALVE ANDRE, TIIU KASK, RITA SUI/ R E IN ANDRE, HARRI MÜRK, ERN^T VÄHI. Pääsmed (§4.00; pens. & õpil. $3.00) eelmüügil: Eesti Majas: ABISTAMISKOMITEE — 461-1344, „MEIE ELU" - 466-0951; POKO'S (Mt. Pleasant) - 488-2078. Informatsioon: 485-7823. ¥iiincin.ö;.ayst.yž Leina teenistus Johanna Pätsile, kes lahkus igaviku radadele 13. nov. peeti Toronto Vana-Anrese kirikus 18. nov. õhtul suure rahvahulga osavõtul. Lcinatalituse kadunu soovil pidas piiskop Karl Rauclr.epp koos koguduse õpetaja Andres Täuliga. Puusärgi juures olid au- ja jipuvalves eesti noored gaidide ja skautide ridadest. Laulis metsosopraan Irene Loosberg ja Toronto Pensionäride Klubi laulukoor hr. Metsa juhatusel, Leinatalituse kõnes ja järelhüüdes, mille piiskop K. Raudsepp pidas kõigi eesti organisatsioonide nimel, piiskop peatus nende paljude ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse juures, kelle asutajaks või inspireerijaks oli olnud Johanna Päts. Öp. A. Taul pidas palvuse. Ärasaatmisel Vana-Andrese kirikust 19. nov. hommikul pidas trööstiva matusekõne õp. A. Taul. Piiskop K.' Raudsepp pidas palvuse. Leina-looris rahvuslipu ja gaidide-skautlde auvalve saatel kanti puusärk välja kirikust. Järgnes põrmu tuhastamine Mount Pleasant kalmistu krematooriumis. Selle talituse juures piiskop K. Raudsepp veelkord heitis pilgu Johanna Pätsi võitlusrikkale eluteele, mille kestel ta niipalju andis eesti rahvale ja kujunes eesti naisliikumise suurkujuks. Palvuse pidas õp. A. Taul, ! Krematooriumist lahkumisel, j omaksete palvel, matuselised siirdu- | sid tagasi Vana-Andrese kiriku selts- I kondlikesse ruumidesse, kus olid j kaetud kohvilaud, mida oli aidanud korraldada Toronto Pensionäride Klubi, kelle asutajaks ning auliikmeks oli Johanna Päts. EESTI M AJÄNDÜSKLÜ Bi KANAD AS korraldab 30. nov. kell 8 õhtul, Eesti Maja väikeses saalis Ella JÖštmani kudumistööd© Degmcsr Pinf"i käsifööd© • teemal: .;.;;;''..-- ...:,'•;•;; EMEiGIA-PROBLEEMID JA .HIMfMD LÄHEMAS TIILEVIKUS.;' \ . NIITENBERG, Ont. Hydro soojuse 'jõuallikate osakonna direktor. E. M. K. Juhatus IA! Pühapäeval, 4. dets. s.a. kella 10—6 p.L Toronto Eesti IVIaja väikeses saalis |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-25-01
