1977-11-25-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL; 25. NOVEMBRit ; '«Meie Elu" nr.°47 (1450) 1977
MEIE ARMAS
• n-na
lahkus meist iääi
Nüüd lahkus linnuke,
läks ära kaugele...
9. nov. 1977 -
Valusas leinas
KARL SPIRKA
MALL ja JUHAI
• ALEKS, ja BENITALÜI& ••;
MARE, FRED ja MICHAEL
OMAKSED
sündinud 30. juunil 1924
surnud 16. novembril 1977 Stokholmis
ERNST, ja •gALME
:MATI ja JUDY
mälestades
na Spirka
ARNO AGUR abikaasaga .:.''
ENNO AGUR abikaasaga
MALLE ja HENN MÄESTE'
LEO PUURITS
IN MEMORIAM
On uskumata, et lugupeetud ja armas
Johanna Päts ei viibi enam elavate
hulgas. Ta uinus kõrges vanaduses
13. novembril.vaikselt igavesele
•unele. • •' •.
Johanna Päts'il on suured teened
Eesti ühiskondliku elu arenguloos.
Lahkunu oli Eesti Asutava Kogu ja
Tallinna linnavolikogu liige. Tä huvialaks
oli hoolekandeline tegevus. Vabadussõja
ajal 'töötas ta ..Ühistöö"
organisatsioonis, olles . selle hoolekande
toimkonna juhataja.
Tallinna organisatsioonides töõlas
Johanna Päts hoolekande ja abistamise'
alal. Johanna Pätsi 'ja Marie
Reisiku ettevõttel asutati Eesti Naisliit,
kus ta oli abi^sinaine. Naisliidu
sihid olid: kodumajandus, sotsiaaltöö;
hariduse ja abistamise alad
• Naisliidu, teene on ka Sotsiaal ja Ko
dumajanduse Instituudi asutamine
ja moodsa koolimaja ehitamine Tõnismäe
rajoonis. Kadriorus, Poska
tänavale; asutati. Tallinna. tulejatele
köoliskaijatele tütarlaste internaat,
milles said ulualust
© Göteborgis tähistas oma 80-dat
sünnipäeva mitmetes organisatsioonides
juhtivalt tegev olnud endine E.
V. politseivalitstise vanem-assistent
Voldemar Polder, kes Vabadussõja
ajal oli lühemat aega kindral Põderl
adjutandiks, Lõpetas hiljem E. V.
Politseikooli kõrgemad kursused ja
on ainukene veel elavate kirjas olevaist
politseivalitsuse kaua-aegšeist
teenistujäist. Omab Vabadussõja
medali, Kotkaristi ja Valgetähe teenetemärgid.
© 17-dal septembril tähistas Göteborgi
haiglas 70-dat sünnipäeva Elmar
Martin, kes ön lõpetanud E. V.
sõjakooli reservohvitseride klassi, ja
oli viimati kodanlise õhukaitse korraldamise
alal Tartus tegev. Ta õppis
Tartu Ülikoolis õigusteadust; lõpetas
E. V. Poi. kooli kõrgemad kursused,
oli varem teenistuses mitmes polit-seirajoonis..
Ta omab teenete eest
K. L. Valgeristi ja võttis juhtivalt
Johanna Päts oli aktii
õpilast
naisorganisatsioonides: l a oli Tallin-
/ne paljudes
na. Naisseltsi asutajaid ja esimene
juhataja. VOH ;. tegev naiskongresside
kokkukutsumisel ja oli nende juhata
jaiks.
1944 algab tema pagualsteekond.
Alguses Saksamaale, sealt Rootsi ja
lõpuks Kanadasse. Saksamaal olles
• •oli ta vabadusvõitluslikule tegevuse-
, le kaasaaitamiseks üks Balti Naiste
Nõukogu asutajaid. Ta oli aktiivne
Balti Naiste Nõukogu ellukutsumisel
Kanadas, olles selle organisatsiooni
esimene president ja' hiljem aupresident.
• > '
.i. Asutava 'Kogu {liikmena kuulus ta
Kanadas Rahvusliku Välisvõitluse
Nõukogu, praeguse Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas, loomisest alates
>ex officio liikmena selle koosseisu,
tundes elavat huvi meie vabädusvõit
lusliku tegevuse vastu.
Torontos oli Johanna Päts Eesti
Pensioriärfde Klubi asutaja ja auliige
'1970. aastast alates. Lahkunu on klubi
muredele. :ja rõõmudele kaasa
tundnud ja nõuandjaks olnud.
. . Me hindame kõrgelt Johanna Pätsi
Pühapäeva, õhtul, 6. novembril suri
Montrealis. pika ja raske .haiguse
tagajärjel iseseisva Eesti Kauban-dus-
Tööstusköja sekretär Adolf Lahe,
Kirstupanek leidis aset teisipäeval,
8:> novembril Montreali Eesti Ev.
Luteri Usu Jaani kirikus rohkearvulise
eestlaskonna osavõtul. Kadunu
soovil ei peetud järelhüüdeid ja lillede
asemel tehti annetusi kiriku
abistamisfondile. Matmine toimus
järgmisel päeval Roxboro eestlaste
kalmistule. :
Adolf Lahe sündis 2. septembril
1911 aastal Kroonlinnas, Venemaal.
Tema isa oli Kroonlinna; eesti seltskonnas
juhtivalt tegev/olles Eesti kiriku
nõukogu ja ka Eesti Seltsi esimeheks.
Eesli iseseisvumise järele
asus perekond Tallinna. A. Lahe lõpetas
seal poeglaste realgümnaäsiu-mi
j:a siirdus Tartu,; kus .1935 aastal
•Tartu Ülikooli .majandusteaduskonna
lõpetas. Ülikooli, päevadel võttis osa peltskondlikust tegevusest,
ta aktiivselt osa üliõpilaskonna tegevusest,
kuuludes .Üliõpilaskonna
Esindusse ja „Üliõpilaslehe" toimetusse.
Akadeemiliselt kuulus ta EÜS
Põhjalasse. Peale lühikest aega Tallinnas
Pikalaenu Pangas töötamist
määrati ta. 1936 aastal Kaubandus-
Tööstuskoja kaubändusala sekretäriks,
olles samal ajal ka Tallinna
Kaupmeeste Seltsi; sekretäriks, kuni
nende organisatsioonide likvideerimiseni
kommunistliku võimu poolt.
Majandusministri ja Kaubandüs-
Tööstuskpja poolt saadeti .1937 aastal
stipendiaadina Inglismaale Londoni
Kaubanduskoja juurde.
Kui Tallinn 1941 aasta sügisel vabastati
asus Adolf Lahe linnapea kutsel
Tallinna, linnavalitsuse juurde
Kaubandus-töÖstusosäkonda organiseerima,,
mille tegelikuks juhiks ta
jäi kuni põgenemiseni Rootsi 1944
aasta sügisel. Rootsis töötas ta Stokil
oi mi Kaubanduskojas ja hiljem
A / B B. A. Hjorth & Co. export firmas.
Rootsis viibides võttis ta aktiiv-selt
osa Eesti Rahvusfondi ja Eesti.
Komitee tööst. Siirdus 1950 aastal
Kanadasse, asudes Bank of Montrea-ÄRMAST
SUGULAST
H. MERIHEIN1 perekonnaga
TEENEKAT KRUNDIOMANIKKU JA ENDIST ESIMEEST
ÜHING. EESTI.'SUVEKODUD '.-JÕEKÄÄRUL
.. .•••.,i:'v'.i'.!.'i. t.\':.'-. sifUSti Jri. >' (' .'i;f'A • . . v ^ ^ rv: V - : > ! , M . ' ' fi-ii»-':'--
• I
HEAD SÕPRA
mälestavad
PAUL KRIISA perekonnaga
HUGO LATER perekonnaga
ELMAR POTSEPP perekonnaga
.HUGO..ROÖNEEM perekonnaga
VARALAHKI
mälestavad
KAASOSANIKUD ja; TÖÖTAJAD
RIDGELINE INDUSTRIES: INC.
Glayton, New YorR
tr
elutööd ja tegevust: Igal pool ön olnud
tunda Johanna Pätsi abistavat
kätt ja ta suurt huvi Eesti rahva vabaduse
taastamiseks. -
Maga, armas sõber, uinu, sest unes
on õnn, unes on rahu! ;
• Elffnede Loosberg
li teenistusse, kus töötas vastutava--
tel kohtatel kuni surmani,
Kadunu tegeles aastaid ühiskondlike
küsimuste vastu huvi tundvate
Montreali eestlaste koondamisega,
kuni ajani mil raske haigus sundis
teda seltskondlikust tööst kõrvale
tõmbuma. Tema algatusel asutati
Montreali Ühiskondlik Klubi ja tema
eestvõttel korraldatud klubillsed
kooskäimised olid siin hästi tuntud
ja oodatud! • ;. v •
Adolf Lahe oli enesekindel, esinduslik
ja veendunult demokraatse
maailmavaatega. Kuigi ta oli majandus
teadlane, tema südamelähedased
huvid pärinesid_ ühiskondlikelt ja
rahvuspoliitilisteit aladelt. Tema
analüüsid poliitilistest sündmustest
olid reaalsele olukorrale: rajatud: ja
ei sõltunud ühegi erakonna või organisatsiooni
seisukohtadest. Ta oli
arvamisel, et meie rahvuslik vabadusvõitlus
ei tohiks takerduda minevikku
vaid peaks ennast olukorrale
kohandama ja ärakasutamä- kõike
neid võimalusi'mis;kaasaja ühiskond
rneile pakub;
Adolf Lähe; oli hästi tuntud ja lugupeetud
Montreali eestlaskonnas ja
tema. äraminekuga jääb sinna tühimik
mida raske täita. Teda j ä i d ki
namä abikaasa,ja rohkel arvul sõp
ru mitmetel maadel:.
HEAD SÕPRA
r
' IRENE ja;HARRY TOI
ja.
EDGAR ja INGRID. KINK
ARNOLD ja LEIDA PILLE
PAUL ja AINO VESILIND
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 25, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-11-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E771125 |
Description
| Title | 1977-11-25-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | REEDEL; 25. NOVEMBRit ; '«Meie Elu" nr.°47 (1450) 1977 MEIE ARMAS • n-na lahkus meist iääi Nüüd lahkus linnuke, läks ära kaugele... 9. nov. 1977 - Valusas leinas KARL SPIRKA MALL ja JUHAI • ALEKS, ja BENITALÜI& ••; MARE, FRED ja MICHAEL OMAKSED sündinud 30. juunil 1924 surnud 16. novembril 1977 Stokholmis ERNST, ja •gALME :MATI ja JUDY mälestades na Spirka ARNO AGUR abikaasaga .:.'' ENNO AGUR abikaasaga MALLE ja HENN MÄESTE' LEO PUURITS IN MEMORIAM On uskumata, et lugupeetud ja armas Johanna Päts ei viibi enam elavate hulgas. Ta uinus kõrges vanaduses 13. novembril.vaikselt igavesele •unele. • •' •. Johanna Päts'il on suured teened Eesti ühiskondliku elu arenguloos. Lahkunu oli Eesti Asutava Kogu ja Tallinna linnavolikogu liige. Tä huvialaks oli hoolekandeline tegevus. Vabadussõja ajal 'töötas ta ..Ühistöö" organisatsioonis, olles . selle hoolekande toimkonna juhataja. Tallinna organisatsioonides töõlas Johanna Päts hoolekande ja abistamise' alal. Johanna Pätsi 'ja Marie Reisiku ettevõttel asutati Eesti Naisliit, kus ta oli abi^sinaine. Naisliidu sihid olid: kodumajandus, sotsiaaltöö; hariduse ja abistamise alad • Naisliidu, teene on ka Sotsiaal ja Ko dumajanduse Instituudi asutamine ja moodsa koolimaja ehitamine Tõnismäe rajoonis. Kadriorus, Poska tänavale; asutati. Tallinna. tulejatele köoliskaijatele tütarlaste internaat, milles said ulualust © Göteborgis tähistas oma 80-dat sünnipäeva mitmetes organisatsioonides juhtivalt tegev olnud endine E. V. politseivalitstise vanem-assistent Voldemar Polder, kes Vabadussõja ajal oli lühemat aega kindral Põderl adjutandiks, Lõpetas hiljem E. V. Politseikooli kõrgemad kursused ja on ainukene veel elavate kirjas olevaist politseivalitsuse kaua-aegšeist teenistujäist. Omab Vabadussõja medali, Kotkaristi ja Valgetähe teenetemärgid. © 17-dal septembril tähistas Göteborgi haiglas 70-dat sünnipäeva Elmar Martin, kes ön lõpetanud E. V. sõjakooli reservohvitseride klassi, ja oli viimati kodanlise õhukaitse korraldamise alal Tartus tegev. Ta õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust; lõpetas E. V. Poi. kooli kõrgemad kursused, oli varem teenistuses mitmes polit-seirajoonis.. Ta omab teenete eest K. L. Valgeristi ja võttis juhtivalt Johanna Päts oli aktii õpilast naisorganisatsioonides: l a oli Tallin- /ne paljudes na. Naisseltsi asutajaid ja esimene juhataja. VOH ;. tegev naiskongresside kokkukutsumisel ja oli nende juhata jaiks. 1944 algab tema pagualsteekond. Alguses Saksamaale, sealt Rootsi ja lõpuks Kanadasse. Saksamaal olles • •oli ta vabadusvõitluslikule tegevuse- , le kaasaaitamiseks üks Balti Naiste Nõukogu asutajaid. Ta oli aktiivne Balti Naiste Nõukogu ellukutsumisel Kanadas, olles selle organisatsiooni esimene president ja' hiljem aupresident. • > ' .i. Asutava 'Kogu {liikmena kuulus ta Kanadas Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu, praeguse Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, loomisest alates >ex officio liikmena selle koosseisu, tundes elavat huvi meie vabädusvõit lusliku tegevuse vastu. Torontos oli Johanna Päts Eesti Pensioriärfde Klubi asutaja ja auliige '1970. aastast alates. Lahkunu on klubi muredele. :ja rõõmudele kaasa tundnud ja nõuandjaks olnud. . . Me hindame kõrgelt Johanna Pätsi Pühapäeva, õhtul, 6. novembril suri Montrealis. pika ja raske .haiguse tagajärjel iseseisva Eesti Kauban-dus- Tööstusköja sekretär Adolf Lahe, Kirstupanek leidis aset teisipäeval, 8:> novembril Montreali Eesti Ev. Luteri Usu Jaani kirikus rohkearvulise eestlaskonna osavõtul. Kadunu soovil ei peetud järelhüüdeid ja lillede asemel tehti annetusi kiriku abistamisfondile. Matmine toimus järgmisel päeval Roxboro eestlaste kalmistule. : Adolf Lahe sündis 2. septembril 1911 aastal Kroonlinnas, Venemaal. Tema isa oli Kroonlinna; eesti seltskonnas juhtivalt tegev/olles Eesti kiriku nõukogu ja ka Eesti Seltsi esimeheks. Eesli iseseisvumise järele asus perekond Tallinna. A. Lahe lõpetas seal poeglaste realgümnaäsiu-mi j:a siirdus Tartu,; kus .1935 aastal •Tartu Ülikooli .majandusteaduskonna lõpetas. Ülikooli, päevadel võttis osa peltskondlikust tegevusest, ta aktiivselt osa üliõpilaskonna tegevusest, kuuludes .Üliõpilaskonna Esindusse ja „Üliõpilaslehe" toimetusse. Akadeemiliselt kuulus ta EÜS Põhjalasse. Peale lühikest aega Tallinnas Pikalaenu Pangas töötamist määrati ta. 1936 aastal Kaubandus- Tööstuskoja kaubändusala sekretäriks, olles samal ajal ka Tallinna Kaupmeeste Seltsi; sekretäriks, kuni nende organisatsioonide likvideerimiseni kommunistliku võimu poolt. Majandusministri ja Kaubandüs- Tööstuskpja poolt saadeti .1937 aastal stipendiaadina Inglismaale Londoni Kaubanduskoja juurde. Kui Tallinn 1941 aasta sügisel vabastati asus Adolf Lahe linnapea kutsel Tallinna, linnavalitsuse juurde Kaubandus-töÖstusosäkonda organiseerima,, mille tegelikuks juhiks ta jäi kuni põgenemiseni Rootsi 1944 aasta sügisel. Rootsis töötas ta Stokil oi mi Kaubanduskojas ja hiljem A / B B. A. Hjorth & Co. export firmas. Rootsis viibides võttis ta aktiiv-selt osa Eesti Rahvusfondi ja Eesti. Komitee tööst. Siirdus 1950 aastal Kanadasse, asudes Bank of Montrea-ÄRMAST SUGULAST H. MERIHEIN1 perekonnaga TEENEKAT KRUNDIOMANIKKU JA ENDIST ESIMEEST ÜHING. EESTI.'SUVEKODUD '.-JÕEKÄÄRUL .. .•••.,i:'v'.i'.!.'i. t.\':.'-. sifUSti Jri. >' (' .'i;f'A • . . v ^ ^ rv: V - : > ! , M . ' ' fi-ii»-':'-- • I HEAD SÕPRA mälestavad PAUL KRIISA perekonnaga HUGO LATER perekonnaga ELMAR POTSEPP perekonnaga .HUGO..ROÖNEEM perekonnaga VARALAHKI mälestavad KAASOSANIKUD ja; TÖÖTAJAD RIDGELINE INDUSTRIES: INC. Glayton, New YorR tr elutööd ja tegevust: Igal pool ön olnud tunda Johanna Pätsi abistavat kätt ja ta suurt huvi Eesti rahva vabaduse taastamiseks. - Maga, armas sõber, uinu, sest unes on õnn, unes on rahu! ; • Elffnede Loosberg li teenistusse, kus töötas vastutava-- tel kohtatel kuni surmani, Kadunu tegeles aastaid ühiskondlike küsimuste vastu huvi tundvate Montreali eestlaste koondamisega, kuni ajani mil raske haigus sundis teda seltskondlikust tööst kõrvale tõmbuma. Tema algatusel asutati Montreali Ühiskondlik Klubi ja tema eestvõttel korraldatud klubillsed kooskäimised olid siin hästi tuntud ja oodatud! • ;. v • Adolf Lahe oli enesekindel, esinduslik ja veendunult demokraatse maailmavaatega. Kuigi ta oli majandus teadlane, tema südamelähedased huvid pärinesid_ ühiskondlikelt ja rahvuspoliitilisteit aladelt. Tema analüüsid poliitilistest sündmustest olid reaalsele olukorrale: rajatud: ja ei sõltunud ühegi erakonna või organisatsiooni seisukohtadest. Ta oli arvamisel, et meie rahvuslik vabadusvõitlus ei tohiks takerduda minevikku vaid peaks ennast olukorrale kohandama ja ärakasutamä- kõike neid võimalusi'mis;kaasaja ühiskond rneile pakub; Adolf Lähe; oli hästi tuntud ja lugupeetud Montreali eestlaskonnas ja tema. äraminekuga jääb sinna tühimik mida raske täita. Teda j ä i d ki namä abikaasa,ja rohkel arvul sõp ru mitmetel maadel:. HEAD SÕPRA r ' IRENE ja;HARRY TOI ja. EDGAR ja INGRID. KINK ARNOLD ja LEIDA PILLE PAUL ja AINO VESILIND |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-25-08
