Meie Elu = Our life, August 26, 1977

              r. 34 (1437) 1977'
iSTUSEKS
eie Elu" nr. 34 (1437) 1977 REEDEL, /AUGUST U
|emusgrüppidesse
i, kes olid saanud
et nad võitlesid
f/anglast vabane -
idalt protesteeri-liku.
kultuuri hii-saatis
kirju k?
i shehhoslovakkia.
lmunistlikkudek-hukka
kommu-
/ähemusrahvuste
;raina peaproku-
|ga, et see võtaks
haridusministri
Idiskrimineerimi-astuolus
nõuko-siis
arreteeriti
[ii süüdi „nõukü-
;iooni ja prop>
Ing teda karist a-asega.
.1 •
irisky ei* 'pääse
lastat. Siis-ön r*.
on veetnud 31
eest, et ta on
äkida, kirjutad?.
L'eles. •.: Ning. seal-
Ipidada, et see ei
|e juhus.
IGEVÄ
lplt Kanadasse
la kasutamiseks
Ifessorid ettepa-
[tsus peaks ösu-
>änu kohalikele
dele. Etnilistel
lema võimalusi
[itada, võibolla..
teha ümberku-etnilistel
grup­id.
Ettepanekus
le abinõude tar-
:t kindlustada
rahvuslikku ja
Id kriipsutavad
|ijrvestarna (äna-ning
teatud'
Imine. etnilistele
Ita konföderatsi-väidavad
ei-iberkujundatud
|lju tugevamaks
m antakse või-levatele
rahvus-ktiivselt
k aa si­liks.
••'•
tr kus
las '
iineb • 55. • kõi\b,
Uuremas '..linn^
Tsirkuse ring-,
ildab' Montr-j-.:
faritos tegutsev
ciselt kais samo.
ai Nüüd luba-
|hea kava .NQu-ipäcva'"
puhul iv.
Ii tsirkus .TäheK
oktoobfirevu-
Irolmis v i i b i b;
I'.-külas abielu-..
inivee — m.,'>
kiist lahkus a.
; üdiselt tuntud
uii ,.Vabariigi
lÄV-njna Tooni.
Ilietkef, kui se?.l .;
abariik — rna-
. r.i rõdult 'ette•.
?äbärii"gi lapse--'
e hiljem m.h.
;güväikelinnas,
osariigis. An-lä-
sinna pärast
>tat sõitnud si­lu
ta jutustab,
22. septembril
a pardal St-ok-fudu
asuda ees-jitis
ta ka' root­sudes
'•USA-sse
|al palju õnne.
•, kus ma sõit­ja
minu lahku-0
I,. jutustab Aq-
:nud õnne hul-
[st-oma.praegu-nigi
lapsega".'
|ud nimelt teisi
vanemad, end.
)iuse pidajad,
jmaalt USA-sse
lonist ja nii sat-le
linna Arthur
|!e järgnes abi-käis
koolis Tal-irlaste.
era°üm-
K. VÕ/V/K
5
E mmm
Ökoloogile raim Niiluse orus
Kommunistide
Kui töö Assuani (Aswani) projekti
kallal veel käimas oli, ei kujutanud
ükski asjaosalistest ette, millise
probleemide uputuse Niiluse voogu­de
kammistamine kaasa toob.
Kaugest minevikust saadik on Nii­lus
olnud Egiptuse eluallikaks. Muis­te,
aastat 5000 tagasi valisid Niiluse
oru elanikud igal aastal välja ühe
kauni neitsi ja heitsid ta augusti
kuul jõe voogudesse Niiluse jumala,
' Hapi meeleheaks, et see jälle oma
pruunjate vetega uueks looks nende
süivses põuas paätunud põllud. Nii­luse
iga-aastane uputus oli üks oiva­lisimaid
imetegusid, milles looduse
ökoloogiline tasakaal ilmsiks tuli.
Iga aasta, kui Niilus jälle oma kal­laste
vahele oli tagasi tõmbunud|oli
ta maha jätnud sadakolmkümmend
miljonit tonni maad-viljastavat mu­da,
mille tõttu Niiluse org oli põllu­majanduslik
imede maa. Kuigi Nii­luse
üleujutused polnud igal aastal
ühesugused, voolas aasta keskmiselt
umbes kolmsada piljardit kantmeet-meetrit
vett merre. See oli see vee
hulk/mis Niiluse) _p.ru- j^. delta läbi-
Ieotamisest üle oli jäänud ja ka sel­lel
oli oma ülesanne. Olles väetanud
oma sades.tisega kogu üleujutatud
maa ja deltat juurde kasvatanud, tõi
"merre voolav vesi enesega kaasa toi­tu
nii taimedele, kui loomadele me­res/
Peale selle säilitas Niiluse mage
vesi merevee soolasuse kraadi, mis
Vahemere idaosa orgaanilisele elule
sobis. ' < .
Niiluse uputustel oli veel teisi põ­liseid
ülesandeid. Näiteks, see, et
need regulaarselt ära uhtusid taime­kasvule-
kahjulikud soolad, mis põl­lumaade
pinnale aasta jooksul olid
tekkinud] Samuti see, et nende poolt
mererannale ja luidetele iga aasta
mahajäetud uus side- ja kleepaine-rikas
sadestis taastas kaldajoone
vastupidavuse erosiooni vastu, mida
põhjustab idast läände liikuv tugev
merevoolus. ,; -\-V.-
Assuani paisu ehitamisega on ini­mene
püüdnud rakendada looduse
jõude oma suva kohaselt, et nendest
välja võtt^a hüvesid rohkem, kui loo­dus
ise seda oli pakkunud.
Idee.oli lihtne. Selle asemel, et 'las­ta
uputusvetel asjatult merre voola
'ta, hoida need: tagavaraks aasta ringi
kasutamiseks. Selles polnud midagi
enneolematut. Niiluse uputus vete
säästmist maaniisiltamise otstarbe
oli tehtud juba sajandite vahetuses
. "saadik, kui inglaste poolt ehitatud
kahe.kilomeetri pikkune pais tarvi-
• tusele võeti.
Vahe seisnes aga projekti ulatuses.
. K u i .vana veehoidla mahutas ainult
5,5 miljardit kantmeetrit vett, siis
. uus oli kavandatud tervelt 163-e'mil-
;. jardi kantmeetri hoidmiseks. See pi­di
võimaldama uudismaade juurde^.
• soetamist senisest palju suuremas
.:•' skaalas ja. ühtlasi tootma, tohutud
kvantumid elektrienergiat kõrgpai-šusf
langeva vee jõul.
See kõik pidi; tegema .uueks kogu
Egiptuse elu- ja tooma õnnistust te­ma
rahvale. Kahjuks kõnelevad fak­tid
vastupidist keelt. Loodetud hüve-,
dest on ainult osa suudetud saavuta­da.
Kuigi -.Ässitan toodab elektrit ja
.selle toodangut on võimalik suuren­dada
-vajaduse, kasvamist mööda ja
kuigi on "irrigatsiöoni teel uudismaid
loodud, on ilmsiks! tulnud ettenäge­mata
probleeme sel määral, et küsi­mus,
kas. kaotused mitte ei ületa või­ste,
üha valjemalt kuuldavale, tuleb.
Üksteist aastat kestnud hiiglasliku
ehitustegevuse tagajärjel aset leicU
nud muudatustel on tohutu mõju
Niiluse oru ökoloogiale..
• Assuani kõrgpais on teinud lõpu
aastatuhandeid reeglipäraselt kordu­nud
loomulikkudele üleujutustele.
Kogu ülem jooksult tulev vesi kogu-
: neb nüüd hiigel-veehoidlasse, millele
nimeks on antud Nasseri Järv, jz
. 'enamik veega kaasatoodud väärtus
li kust mudast settib järve põhja ja
jääb sinna kasutult lamama selle
• asemel, et väetada põlde: nagu vare-mait.
Assuanist / allavoolu" jooksev
: vesi on nüüdsest peale selge ja läbi
paistev. Et Niiluse muda .enam ni­metamisväärsel
hulgal merre, ei sa
tii, siis on plankton (hõljum), mida
varem toitis muda, müüd Vahemere
. •: idaosas oluliselt vähemaks jäänud.
. .Planktoni kahanemise .tagajärjel on
järsult vähenenud ka sellest elatu­vad
mereloömad. Nii on 'meri jää­nud
vaeseks sardiinide, koorikloo-
: made ja muu meresaagi poolest, üks
tähtis majandusäla, kalandus, on
. sattunud raskustesse ja toitlusolud
sellel tihedalt rahvastatud alal hal­venenud,
j :
Niiluse vesi on loomulikult maae.
Kuna seda nüüd palju vähem merre
jõuab kui varemalt, siis on merevee
: soolasus -Vahemere idapoolses otsas
suurenenud. Milliseid muudatusi see
:' võib põhjustada meretaimestiku ja
-loomastiku kasvus, näitab tulevik.
Kui -enne paisu ehitamist Niiluse
i delta maa-ala aasta-aastalt juurde
kasvas sinna settinud muda arvel,
siis nüüd, kus uut muda enam juur­de
ei tule, ja mere lained on. kallaste
mullast kleepivad ained väi j a lopu­tanud,
võib endise juurdekasvu ase­mel
erosiooni tähele panna. On koh­ti,
kus maa taganeb mere eest meet­rite
viisi aastas.
Jõevesi, mille muda jäi sadestuse-na
maha Nasser järve, voolab nüüd
kiiremini kui seda tegi omaaegne
körditaoline vesi ja uhub selle tõttu
ära kaldaid ja õõnestab silla jalgade
ja muude vesiehitiste aluseid. Üks­nes
sildu on selles uhtumisohu piir­konnas
550. Valitsusvõimud on otsus-:
tanud ehitada; kümme uut yeetõket
paisu ja delta vahemaale, vee kiiruse
vähendamiseks. Ehituskulu — umbes
veerand Assuani projekti koguku
.lust, - '
Loomuliku üleujutuse ärajäämise­ga
on nüüd maa niisutamine täieli­kult
inimese kontrolli all ja ta saab
nüüd seda teha täpselt vajaduse ko­haselt
ilma tilkagi raiskamata. Kah
j uks puudub aga selles vees maad
viljastav muda ja suur osa Egiptuse
ligi kolmest miljonist hektarist kul­tiveeritud
maaalast vajab nüüd
kunstväetist, ning väetist vajav- ala
suureneb aasta-aastalt.
FLOWERS i GIFTS T O R O N T 0 J ^ M 4 R mg
MEIE ÄRIS OM SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI
erisündmustefcs ja tähtpäevadeks. © Samuti käsitöö kinkeese-meid
- KÜLLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-/ NAHA ja PUU-NIKERDUŠE
alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise kee^^^
Eestis ilmuvas ajalehes
,,Rahva Hääl" ilmus pikem kritisee­riv
artikkel kaupade viletsa valiku ja
kvaliteedi kohta Eesti ärides. Artik­kel
käsitleb vene kommunistliku süs­teemi
paratamatuid varjukülgi ja
annab kujuka pildi olukorrast, mil­les
peavad elama kodumaa eestlased.
Läksin köögimööblit ostma. ,/Ei,
köögimööblit meil praegu ei ole.
John Barron>ja Anthony Paul on
mitmeaastase uurimise tulemusena
kirjutanud dokumentaalse raamatu
„Murder of the Gentle Land"'. Selles
raamatus on antud õudne pilt koos
USA lennukite poolt tehtud õhufoto­dega
Kambodzha massmõrvast, mis
leidis aset 1975. a. aprillis, vahetult
peale seda, kui pealinn Pnompenth
„Khmer Rõuge" kommunistlike; sis­side
poolt vallutati. Kõik linnad tüh­jendati
elanikest, kes aeti suurtes
karjades ilma toiduta ja veeta maan­teid
mööda linnast välja dzhunglites
se. Vanad, jõuetud ja haiged kaasa
arvatud. Kes väsis või tõrkus, need
lasti sõdurite poolt halastamata ma
. , . . .... - • ..... , t « , I ha. ehk pisteti täägisa läbi..Selle tõt-gamsatsioom,
pealinna toostuskau- / ' t u p . * 6 . u , . . . ..
r t x tu ei olnud mitte ainult teeaared,
as uga.) : .:',.•' . n n , . i i v vaid ka teed kaetud laipadega, mil-dre
L. aTTh eomotem i.es dk, aosoin dliaiss. te,,kIVauiapraatd e e„ij\ u uolre-1 iest» ' nag& u .l ap"i •k u.•k s, sõidetud .,p ann-
1 kookidest inimesed sammusid ule.
i i i i i i i i i o i i . B i i i i i a i i i i i i t i i i i i u i i t i i i i i i B i i B i i o i i s i i i i i i a i i a i i B D a i i a i i B i i i i i i i
AkiUymid noori
AAÖNICÄ
HAARMANN
täitnud sel alal hankekohustust Halastamata hukati mitte ainult
86.000 rubla ulatuses, peamise võla. _ A m•oo diustab^. l,a st.e pesu, - p i d z a aj mkaoidk ;sõdurid ja nen de per-eik onnavhii k- m e v . . d f ö
^ ^ ^ ^ , V ^ J ? ^ ^ ^ ^ kõrgema haridusega
inimesed.. Peale selle hävitati veel
kõik välismaise päritoluga esemed,
masinad, instrumendid ja mitte ai­nult
kõik raamatud, vaid ka laste
koölivihud. .ÜSA Kongressi uurimis­tel
on .tehtud kindlaks, et vähemalt
1.200.000 inimest hukati, ehk hävis
miskoondis,,Bai tika", Kiviõli ja Sil­lamäe
õmblusvabrik, Haapsalu vab-
Kuid-võtke selle-asemel üks sekt-1 rik „Sulev" jt. ettevõtted. Pärnu Li-sioonkapp",.
soovitas- '-müüja. nakombinaadilt ei saadud kokkülepi-
Sektsioörikapp kööki? Ma ei olnud tud hulgal linast tikandiriiet ja vahe­nõus.
Äga hea küll, kui ei saa^^^komp- riiet. Tootmiskoondise „Kommu
lekti, alustame siis köögi sisustamist naar" 127 000-rublasest võlast langeb
tagasihoidlikumalt ^ m õ n e s t tabuJsuur osa just m s u k l ^ ä b a s t e l e , ^ - ^^
retist. ' '' mida kauplustes asjata oodati. • 1 *
„Taburette meil praegu pakkuda Jutt ön kaubaartiklitest ja -kogus^
ei ole", sõnas müüja, „kuid nende test, mille, kohta tööstusettevõtted
Põllupinnale tekkivate kahjulikku-1 a s e m e l e V 5 j n SOovitada pehmeid tu- sõlmisid kaubandusorganisatsiooni­de
soolade hulk muutub-järjest roh­kem
muret-tekitavaks sellest ajast
peale kui pole enam iga-aastaseid
ujutusi, mis need ära unuksid. Eri­teadlased
on avaldanud kartust, et
kui soolade kogunemise vastu abi­nõusid
ei1 leita, siis muutuvad, miljo­nid
hektarid põllumaad viljatuks
kõrveks juba kümnekonna aasta pä­rast.
Abinõud selle ohu vältimiseks
pidavat minema maksma mitte vä­hem
kui kogu Assuani projekt ise,
Vee kontrolli abil lootis Nasser
juurde võita pool miljonit hektarit
uudismaad. Senini on sellest teostu­nud
ainult murdosa. Küll aga on vee
kontroll teinud võimalikuks saada
suurel osal põllumaast kaks lõikust
aastas endise ühe asemel. Õnnetu­seks
kaasub aga sellega üks pahe,
mida ette näha ei osatud. Nimelt
on niisutatud põldudel Egiptuses
alati leidunud bilharsia-tõbe tekita­vaid
parasiite, mis põhjustavad ras­keid
häireid; inimese sooltes, neeru­des
ja põies. Ükskord-aastas lõikus­te
puhul, kui maa pärast lõikust mi­tu
kuud kuivas olekus seisis/hävisid
tõbetekitavad parasiidid peaa-.^.u
jäägitult, aasta läbi niisutatud põl­dudel
paljunevad need aga. takista­matult,
mille tõttu nüüd. iga teine
põllutööline on bilharsia-tõves, 'mis
on iga kümnenda: surma põhjusta­jaks.
.
Assuani projekti ülesanne -õli varus­tada
Niiluse orgu piiramatu veetaga:
varaga ja elektrifi.tseerida • maad.
Hoolimata kõigist senistest püüdeist
on vee hulk, mis jõe ülemjooksult
Niiluse orgu jõuab, nüüd väiksem
kui see oli.enne paisu ehitamist. Pai­sutagune
veehoidla on kavandatud
163-e miljardi kantmeetrilise veehul­ga
mahutamiseks, kuid paisu piduli-
;u avamise pidustuste .puhuks, kui
veehoidla pidi olema ääreni täis, oli
seal ainult pool ettenähtud kogusest.
Korrigeeritud ametliku kalkulatsioo-kohaselt.
peaks järv täituma
ma peavarjuta ja toiduta' pidid hak­kama
paljaste kätega maad üles ha­rima
ja omale toitu kasvatama
Keegi ei tea, kes juhib Kambodzha
gitoole." * I ga lepingud, s.t. mida nad ise kohus seda - jubedat poliitikat, sest kõik
Tugitool kööki? Ka sellega ei olnud tüsid tootma. Puuduhanptest hooli-1
ma nõus ja kaup jäi katki. mata tuli enamik siin nimetatud et-1
.. .Võtsin väikemehe käekõrvale ja Wõtteid jaanuari, jä veebruarikuu, . R a a m ä t u s v õ r reidakse seda mässi­me
läksime talle pesu ostma, realiseerimisplaaniga kenasti toime• l i s t h ä v i t a m i s t . S t a l i n i . a e g s e , e ,,p^
„Ei, sellele poisile parajat peA,, arelikult nad valm.s.asid ui sar.tsid h a s t u s , ., V e n e m a a ! . M u i d C | t o i.
mül anda ei ole", lausus müüja Las- kauplustesse võlgu jäänud kaupade
tepesu saame üldse vähe. Aga kas te arvel.midagimuud. Enamasti kauplü-mus
samasugune massiline mõrva-
, , . . l M J O , T . , .. - - f - - töö aastatel Eesti ja teij
ei taha madruseuhkonda?:Neid nae-| sed lepivad;;sellega, sest' ka nemad -. ^ v ^ T O C ^ Uq 1 1 o 1 c ^ „ t : ^ te Balti rahvaste kallal. Samuti teosP­tus
kõikides Ida-Euroopa riikides pä­rast
Teist Maailmasõda sellist laadi
puhastus. Seda kutsutakse kommu­nistide*
lähenduseks. President J. Car-te,
on külluses!" I tahavad plaani täita. See „muu" kas
Poiss oli muidugi nõus madruse- arvestatakse eeloleva perioodi fon
ülikonnaga. Kuid mina küsisin, kas dide katteks või (seda juhtub küll
siis madruseülikonda saab kanda harva), kui üks kaubaartikkel tõesti
ilma pesuta. Mispeale^üüja tunnis: teisU
tas, etega hästi saa, ja nn jai kaup umber ja puuduhanget erteki. Ent m i d a g . t e h a s e l l } s t e m a s s m õ r v a d c
siingi katki. - . ^ , u l d ^ ^peatamiseks Kambodzhas, Vietnamis
; . , Naine, läks kmgapoodi, et sukk- gu rikkumine kauba yalikvrs&e-.-.p?tja.|:
saapaid osta. Need ei pidavat küll jaoks ebameeldivaid auke.
enam eriti moes olema, kuid mood Miks siis- ettevõtted ei valmista
moeks — porisel ajal 'kõlbavad nad alati seda, mille kohta nende esinda
kanda ometi. \ ' j.a on hankelepingule allkirja and
„Sukksaapad on otsas", öeldi tal- nud? Näiteks lastekaupade. ja mõne
lc. „Aga võib-olla valite midagi muu odavama kaubaliigi puhul on
sealt..." 0 I põhjus üldteada: toode ei ole ette
Tallinna
kalalaevastilc
Tallinna asutati-1970. aastal kalan-
Seal olid teatrikingad TeatripaH võttele fesulik.Tentaabte ,on madal. a u s e t t e v õ t e .,> 0 okean". Selle alla
keti jaoks, tõsi küll, natuke massuv-1 Sim jaab raakida vaid rukhkust dist-1 koofldati Tallinna ti-aalläevastiku ja
m
1982-ks aastaks, kuid üks. autoriteet­semaid
Egiptuse hüdrolooge on aval­danud
kartust,- et see võivat võtta
veel kuni- 200 aast-af. Veehoidla täitu­mise.
viibimist pannakse kahe. asja
olu arvele — vee imbumine.maa ::is-s.
e ja äraauramine.
.Kalkuleeritud oli, et põhja settiv
savine muda kitib täis kõik kiyipoo-r-
id ja praod. Setted on aga kõik val­gunud
kokku järve põhja sügavai­masse
ossa, endisesse jõesängi ja
Nuubia liivakivi,'.millega-, on vooder­datud
viiesaja kilomeetri pikkune
1 ääne.val 1, näib olevat • kustutatamatu
januga. • • ' _ • • '
Kuna .Nasseri järve nime kandev,
veehoidla asub maailma kõige kuive­mas
ja palavamas kohas, siis aurab
tuulte ja päikese mõjul järvest ära
tervelt viisteist miljardit kantmeetrit
vett aastas kalkuleeritud kümne mil­jardi
asemel.
Ettenägemata kadude tõttu saab
Egiptus nüüd kümme miljardit kant­meetrit
vähem vett, kui oli 'arvesta­tud
vaja olevat irrigatsiooni, jõelae-vanduse
ja turbiinide jaoks, '.,
Nasseri suurejoonelises plaanis et­tenähtud
asulad tuhandetele kaluri­tele
ja puuviljakasvatajatele piki uue
järve kaldaid on senini veel rajama­ta^
sest keegi ei tea - veel kindlasti,
kuhu järve tõeline kaldajoon .satub
kui järv ükskord täitub. Ainult vähe
sed kalurid oma nigelate paatidega
on senini usaldanud tulla oma õnne
katsuma praeguse ajutise kaldaäärse
metsikuile aladele, trotsides hundi-,
krokodilli- ja skorpioniparvi, kes on
taganenud tõusvate vete eest järve
kaldaile ja saartele.
sed, kuidporisele^navale .nendega siplumst. ja nõuda hankekohustuste M I m a t u s l a e v a s t i k u b a a s i d n i n g T a l.
siiski ei lähe . Üldiselt on mu na.- tingimusteta täitmist. Tosi, teme- , i n n a M e r e k a l a s a d a n l .
ne kaubandusele, väärtuslik inimene kord voih ju tootjal tekkida toest. M O o k e a i f tegeleb kalapüüni ja ka
- m i d a ^eb seda ka ostab - kuid ootamatuid raskusi, mis sunnivad l a t ö o t l e m i s e g a o o k e a n H e l ja^allub N.
seekord tuU la kojutuhjade kätega, uhte toodet teisega asendam
Tavaliselt müüjad loomulikult jm. see. s|ab olla ikkagi vaid erandjuh- , e S i . , k . Läänebasseini kalatööstuse
rumalaid soovitusi ei anna. Aga kui. tum. Ka tööstuse ja kaubanduse väs
vaatame, kuidas mõned tarbekaupu tastikustes suhetes peaks valitsema | ^ E e s t i enda võimudel ei ole et-tootvad
ettevõtted oma lepingulisi reegel: „Kui võtsid kohustuse, siis
kohustusi täidavad, siis tuleb küll täida seda!" Aga huvitav, missugus-välja,
et meie, ostjad,.peaksime urn- te objektiivsete .põhjustega seletab
bes niiviisi ühe ostu teisega, asenda- Türi metsamajand seda, et lihtsate
ma.. taburettide valmistamine nõutud
Näiteks-. Narva • Mööblivabrik ja. hulgal käib talle, üle jõu? Või miks
tootmiskoondis ,,Slandard" ön täna- jääb vabrik „Sulev" kaubandusele
vu juba kahe kuuga Tallinna Töös- võlgu lastepõlli, mis on ju kõige liht-tuskaubastule
46 300 rubla eest köö- sam' toode tema nomenklaluurses-simööblit
võlgu jäänud. Türi"metsa- plaanis? V •,:••• :-
majand ei ole saatnud 5200 • rubla Kõige narrim ongi see, et samal
eest taburet te. Et taburettidel on ajal kui •ostja ei leia alati vajalikku
i-nil!mesugused; hinnad, siis ma ei ja.meeldivat kaupa, ei ole kauplused
oska seda summat tükkideks ümber sugugi tühjad. Liiga palju on real
arvutada; aga et tegemist on suhte- niisugust kaupa, mida ei osteta.,
liselt.odava kaubaga, siis'võite kujut- Tänavu veebruaris hindasid kau-leda,
missuguse taburettide mäe see bandüsorganisatsioonid alla mitle-võlg
moodustab.. (Siin ja edaspidi minevaid-kaupu ja järjekordselt sai
piirdume ainult käesoleva aasta ka- riik seetõttu küllaltki: suurt kahju.
: j he kuuga jä üheainsa kaubandusor- Ainuüksi Tallinn.a Tööstuskaubastus
hinnati seismajäänud kangaid 38 300
rubla võrra odavamaks.'Põhjus: ae-unistuste
täitumist, kuid paisu pidu- gunud struktuur ja mustrid, inetud
likku avamist tähistavale tahvlile la: värvitoonid. Kahju jalanõude aua­sid
tema ideekaaslased raiuda: „Sel- hindlusest moodustas üle 100 000
le paisu avamine sai võimalikuks tä- rubla. Allahindamise põhjus umbes
nu Surematu Juhi võitlusele vabadu­se,
sotsialismi ja üksmeele eest".
Kas poleks vast mõni vähem-nõud-lik
meetod, kui. seda on Assuani -pro-sama:
vananenud tegumood, ka on
liistud ebamugavad.
Muidusi on mõninaase kaubakosu
• W w w
se allahindamine kaubanduses ^ara
jekt, viinud egiptlasi eesmärgile lä-| tamatu — mood muutub, tänapäeval
hemale nende igivanas püüdluses
vee. järele? Vast.-.oleks Niilus nende
vastu armulisem olnud kui teda
oleks, koheldud rohkem muistsete
egiptlaste aukartusega. '
Ei Nasser, kes Assuani paisu varal
lootis üleöö viia oma maa õitsvale
järjele, veel vähem Hrüshtshey, kel­le
silmade ees oli ainult; Vene posit­siooni
konsolideerimine Aafrika
mandril, vaevunud küsida, millised
tagajärjed selliseil ökoloogilisil muu-datusil,
mida pais põhjustas,-võiks
olla looduse delikaatsele tasakaalule
Niiluse orus.
Niilusele, veejumala Hapi kuning­riigile
on antud hävitav hoop.
Inimese väär enesekindlus on segi
paisanud Niiluse aastatuhandeid
kestnud ujutuste tsüklid, mis olid
muistsest Egiptusest teinud külluse
maa ja kultuuri hälli. :-._•..
Kunagi võimas, Hapi on hävista-vas
vangis Nasseri järve põhja mu­das
ja elu Niiluse orus on pööratud
pea peale, kuna vana auväärne Nii­lus
on langenud ökoloogilise roima
Nasserile ei olnud antud näha oma'ohvriks.. .
tõepoolest kiiresti. Ka ülejäänus on
süü kahepoolne. Näiteks Tallinna
Tööstuskaubastu direktor. Uno Kal­las
tunnistab: '
, „Älati me ei oska veel tööstusette­võtteile
õigel ajal öelda: „Ärge seda
kaupa enam tootke!" .
Ent kui allahindamisele lähevad
kaubaartiklid, mida ettevõte samal
ajal valmistab: edasi, siis on küll nii
tootjate • kui ka. kaubanduse viga
ilmne.
, . . Nüüdki, mil allahindamisko-misjonid
on oma töö lõpetanud, ni­metavad
kaubandustöötajad küllalt
kaupu, mida ettevõtteil oleks aeg väl­ja
vahetada. Nii olevat raske müüa
vabriku „Keila" kleidiriideid .,Moo-nika"
(artikkel 21 781), ,;Miki" (art,
H-1469) ja ,,Malle" (art. 11 123), sa­muti
vabriku „Areng" mööblinideid
„Rõuge" (art. H-1957) ja „Foon" (art.
49 217). Kauplusetöötajail oleks hea
meel, kui Kreenholmi Manufaktuur
muudaks baikateki (art. 5737) ja mõ­nede
froteerätikute (artiklid .4658,
4609, 46 13) mustrid ja värvid huvi­tavamaks.
„Laste Maailma" jateis-tevõtte
tegevuse kohta midaüi ütel­da.
..•=.•'.
Juba 1972. 'aastal oli ,.Ookeani"'
laevastikus 23 • külmutus-traallaeva,
38 muud tüüpi' püügi laeva, 6 külmu­tus
lae va, 4 ujuvkalatööstust, 7 trans­porti
aeva ja 4 tanklaeva. Suuremad:
laevad olid „Narva laht" (12 900'brt),
..Botnia laht" (12 000 brl) ja.Briis"'
(4700 brt). Suurimad ujuvad, ka la vab­rikud'
on" —- „Fryderik 'Chopin" ja
..Stanislaw Monuiszkas", kumbki
14 000 brt. ..••V^;V"'; - . ' . ' : ' : :'
Samal: aastal (1972) oli „Ookeani"
kalasaak 202 000 tonni ja toidu kala
tooteid (külmutatud kala, kalafilee,
soolatud heeringad, kalakonservid)
valmistati 151813 t ning kalajahu
13 266 • t. Järjest suurendatud plaani-normide
tõttu on need arvud viimas­tel
aastatel' tunduvalt tõusnud ja ka­lalaevastik
suurenenud uute ühiku­tega.
V'•'•'.-'• : < . '
Peale laevastikubaaside on ^Ookea­nil"
Tallinnas oma laevaremondite­has,
võrgutööstuš, külmhoone ja
kaks merekooli: ning Pärnus kala-töötlemise
õppekeskus. „Oqkeani"
märgiga kalatooted, nende hulgas üle
kahe miljoni •konservtoosi aastas lä­hevad
toiduainete kaubandusvõrku
üle kogu Soveti. -Peale selle on „Oo-keanil".
endal firmakauplüsed mitte
ainult Eestis, vaid ka teistes linna­des
— Riias,. Novgorodis,'Lipetskis,
Minskis jm. Käesoleva aasta andme­te
järgi oli neid juba kakskümmend.
(Newsletter)
1 Monica Haarmann on ülikooli |
lõpetanud .füsioloogia alal, tõotab J
| Eesti ühispangas, Torontos, on|
" gaidide Rajaleidjate lippkonnaj
ljuht ja Korp! Filiae Patriae abi-|
esimees; 1 :
Tema eestikeele oskusele on|
| pandud tugev alus kodus. Eesti J
| täiendüskool ja keskkool on mõ-1
| leinad lõpetatud hindega cum lau-1
| de. Loomulikult on selle tulemu-1
1 seks eestikeele täielik valdamine 1
| kõnes ja kirjas. «
jj. Gaidide Rajaleidjate lippkondal
5 astus Monica hiljem kui tavali-"j
|selt. Varsti sai temast vanemgai-|
fdide juht ja hiljem lipkonna juht. |
|Ta oli Vanemgaidide laulukoori?
I asutajaid liikmeid ja aastaid sel-1
§le koori esimees. Koor on kuju-1
| nenud populaarsekis eesti noorte |
= seas ja esinenud edukalt mitme-1
| tel eestlaste üritustel. |
Monica hindab kõrgelt Rajaleid-1
jäte lippkonna vanemat, Ene Run-I
| get, kes eesti etnograafina on õpe- §
| tanud gaide tegema käsitööd ja i
| hindama eesti rahvariideid ja|
1 mustreid. See on võrratult rikas I
1 ala.' . . . ,' |
1 Eesti noored, kes kuuluvad 1
= noorte- või teistesse organisatsi- f
1 oonidesse on küllalt aktiivsed, |
| kuid küllalt öii ka neid, kes orga- =
= nisatsioonidest ja eesti seltskon-1
Inast üldse on kõrvale jäänud. |
I Nende ülesleidmiseks ning kaasa-=
ftõmbamiseks aktiivses tegevuses?
| Rajaleidjate lippkond on korral-1
| danud igal aastal erilise aktsiooni. |
| Noori külastatakse nende kodus, I
— - Ci-,
= neid kutsutakse noorte koosviibi- %'
| mistele ja pidustustele ning püü-1
= takse eesti ühiskond nendele kõi-i
— «...
|giti.koduseks muuta. Rajaleidjatel
1 juhina Monica püüab seda aktsi-I
H ooni viia võimalikult laiemale
"alusele. ^
| Monica on harrastanud mood-1
|sat võimlemist „Tiiduse grupis", ="
| jooksmist maastikul, ujumist ja 1
|suusatamist mäe nõlvadel kui kai
| lainete harjadel. I
§ Akadeemiliselt kuulub Monica f
| Korp! Filiae Patriae'sse> kus te-1
= male eriti meeldis olla noorte va"
tn : ' a
| nemaks. Temal oli korra kasvata- s
I daT5,noort. Võrratu oli neile rää-1
| kida Eestist, selle rahva ajaloost, f
1 vaimuvarast, kunstist ja kirjandu- °
1 sest. Eesti tütarlapsed on hingeli-f
| selt väga tugevalt rahvuslikud. I
2 Aastaid on Monica olnud aktii\ i
? selt tegev Tallinna paviljoni kor- ]
Iräldamisel rahvusvahelise kärava-1
| n i ajal. Käesoleval aastal ta oli |
| Tallinna paviljoni sekretäriks ja|
| pärast karavani tegi koos vanema-H
| tega pikema ringreisi Euroopas. 1
| Monica loeb pidevalt eesti aja-^
| lehti ja oma eriala kirjandust. Te-°i
|male meeldivad Lydia Koidulal
J luuletused ja loeb neid. Ilukir jan- i
| duse lugemiseks ei jätku aega. i
Temale "meeldib eesti noorte ui-§
|jus, aktiivsus ja kokkuhoid aktiiv-1
sete noorte seas. Eesti noorus ei i \
moodusta enesest kindlasti lootu- §
seta tulevikku. ii
Ei ole paha, arvab Monica. et?
.. ^' ' • - oa -
meil on palju organisatsioone, §v A
sest eestlastel on palju mitme-1
külgseid huve. Soovida jääks, et|
š need organisatsioonid teotseks 1
ühes suunas ja ei püüaks ükstei-1
sega võistelda. Siis oleks kõik 1
1 korras. §
,,MEIE ELU" asutas eesti ühis­kond
ja seisab eesti ühiskonna f$$
>rfstu§&3
te kaupluste müüjad ei oleks üldsegi
pettunud, kui ,,Marat" lõpetaks ees.
pool jutuks olnud madruseülikonda
de" (art. 658 213) valmistamise. K:
.lasteriiete moes on paljugi muutu­nud
ja lastevanemad on lihtsalt lü
dinenud äästakümhetevanüsest „tra
ditsioonilisešt" ' madruseülikonnast
pealegi kui seda pakutakse ainul
punase või rohelisena. Oodatakse mi
dagi lihtsamat ja tänapäevasemat.
Kuid. selles konks ongi, et kauba-lettidele
ei tohi jääda tühja kohta,
vaid asemele peab tulema parem
kaup,. (EPL): .
U3!IS!lll!ai!llillu'(llll]M0lll)l!1IllIIIIIIIIDIIDI!i:illinilDI!Dlltl!lll!l!IB!'i;,D
ilvis Pre^ley^d mälestab
kogu maailmas
Memphisest USA-st teatati, et
„Roek'n rolleri" kuningas Elvis Pres-ley
leiti oma kodunt surnult. Ta tõu­sis
veoautojuhist üle öö oma laulu
ja mänguga laulu täheks ja tema sis­setulekuid
arvestati 5-le miljonile
aastas..
Lahkamisel konstateeriti surma
südameataaki tagajärel. Kuid ta ja­gas
enne oma surma juba oma kal­leid
autosid oma sõpradele. Ta oli
korra abielus, kuid elas lahus. Tal.
oli üks tütar. Elvis Presley jumal-dajaiks
olid .peamiselt teismelised.
Surres; "oli ta 42-he aastane. Elvis
Presleyle korraldati. väga suurepära­ne
matus ja. teda mälestati kogu
maailmas.