1985-05-30-02 |
Previous | 2 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
91 il gg Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd;, Estonian House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont, Canada, M4K 2R6 ' : . Tel. 460^09^^ toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis BrParming, 473 Luhmann Dr., I^w Milford, N.I.,USA. • Tel. (201) 262^771. V- „Meie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus Kanadas, . Asut. A. Weileri (algatusel 1950. ; nMeie Elii" toimetus ja talitus Eesti Majas, 058 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. .468-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— 5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 0 h m . - t p i . „MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. 140.00,6 k. $22.00, 3 k. $15.50. USA-sse (US$) 1. a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Ülemerpaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. ' iCirlpqstilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremaadesse: l„a. $58,00, 6 k. $29. 5.»^ , 30, MAIL - THURSDAY, MAY 30 NSV Liitu jomkinilik ehitus välismaailmale näitamisekSjC t NSV Liit on igatepidi samataoline teiste pnaailma rilki-Üksiknumber — 75$ Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. illllillllllllillllllllllllllililllillillilillllllllllliillllllllltliltin Vaatame poliitbüroo sisemusse: NSV Liidu rahvaarv on 269 mil-med enne Gorbatševi), siis iga 14.9. roosse 9 liiget, kuid on 13. Ukraina Ilmus MälestystGOs: TUSyOMATA TULEVIKKU Canada. Kiri Saksamaalt Istutasin nad tahaaeda. Panin tab selgesti, etvalitsus suunab selle pulgad juurde: Wilsi)m nimega, soodustuse kesksuurusega ja yäi- Folnud roose uuendanud juba mitu keetteyõtluse vitaliseerimiseks, lastat. Kartsin Trudieau maksu- mis on kiireim vahend töökohtade ametit, kes näh^s tagaaias uusi roo- loomisel. Valitsus on arvamisel,e t jonit. Arvestades poliitbüroo liikr se,teeb järelduse selle maja jõuku- suuremad investeerimised gene- meid ja kandidaate kokku 18 (and sest ja virutab uued maksud peale, reerivad uusi ideesid ja tulemuse- Aga nüiid finalntsminister M. Wil- na ka uusi töökohti, son elimineeris ikapitaalkasumi Kui kiired on tulemused sarna-maksu kuni kasumi 500.000-doi- sele argumentatsioonile, seda ei lari ulatuses, andis uue lootuse, et oska keegi ette näha. Ei tohi unus-mittekõiky mis kodanik oma elu tada, et viisteist aastat oii liberaa-ilustamiseks teeb, ei tarvitse minna Iide valitsus süstinud rahvasse aru- Ottawa laekasse. saamise, et töö polegi äraelamiseks ^See on muidugi meeleoluline ref- kõige olulisem tegur. Ka töötuse ieks. Kuid roosid on tõelised. Mee- abirahadest on võimalik ära elada, leolu samuti. Uue riigieelarve kor- mõni isegi paremini kui tööl käies, ras paneb ka Wilson maksu peale Tööjõu (manpower) asutus näeb ühest ja teisek otsast. Õlid, naps, kurja vaeva, et anda töötajaid neid sigareti^ jne. lähevad kallimaks, nõudvale iettevõtlusele, kuid teeb Pangad maksavad oma kasumilt se- seda nagu asjata: vabu töökohti on suisest rohkem. Isiklikud erandu- rohkem kui töövõtjaid. Niimoodi sed ei kerki koos inflatsiooniga. on see kestnud juba palju aastaid. Kuid ometi on Wilsoni eelarve See on Trudeau kauaaegse valitse-toonud vähemalt lootuse, et tööta- mise psühholoogiline tulemus, ja ja tootja saavad silmapaistva osa Kuidas seda psühholoogiat Ka-kasumist säilitada uuteks investee- nada rahva hulgas tööprotsessi ringuteks. Kanada töötaja on juba juurdle tagasipöördele sundida palju aastaid olpud säästude hoius- võib olla isegi raskem kui uute taja ja mitte investeerija. Sest on töökohtade loomijie. Nii seisab va-puudunud usaldus majanduse vas- litsus Ottawas oma majandusliku tu, mida suurel määral püüdis juh- mõtlemisega kahesuunalise prob-tida valitsus oma regulatsioonide leemi ees: 1) selgitada töövõtjale, et isegi natsidnaliseerimistega. on kasulikum olla tööprotsessis ja Sest millega seletada, et aastaid 2) selgeks teha ettievõtlusele,et pn tagasi õlikömpan|id läänes pakki- tulukam rakendada töövõtjat kor-sid kokku omapuurmasinad ja siir- rektse õigluse alusel, sest vastupi-di^ sid USA-sse koos sadandete mil- dine on kahjulik, jojiite dollaritega, et end tunda ma- Kes kasvatab ühte ja teist. Või-janduslikult kindlamana. Sama te- malik, et valitsus peab looma lähe-gid suured ehitustrustid ja lahku- ma sideihe töölisorganisatisiooni-sid lõunapoole piiri, et oma kapita- dega nagu see omalajal Ottawas liga ja oma püüdlustega midagi saa- oli. vutada. Paljuks lahkus Kanadast Wilsoni eelarve tagasilöögiks on, eraisikuid, et oma tegevust arenda- et elu läheb kallimaks, ka trans-da lõunapool piiri, sellest pole ku- port ja toodang. Kui Kanada tooted nagi räägitud. Neid on üsna mitme- tõusevad hinnas, peab paratama-kpisel alal. Trudeau poliitiline tult raskenema eksport puht võist-tont oh peletanud inimesi, on kül- luse tõttu. vanud usaldamatust, on küll aren- Wilsoni eelarve taotlehküllkapi-danud sotsiaalset kindlustust, kuid tali kogumist ja investeerimist, tulemuseks on rappa sõit. kuid ei tee midagi vaesema elanik- Kas ja kunas Wilsoni eelarve pa- konna heaks. Nende hulka kuulu-neb majanduse ülesmäge liikuma, vad ka tavalised pensionärid, kelle ei tea keegi. Kuid ometi on antud pension kerkis koos elukalliduse indeksiga; pensionärid ei saa indekseeritud pensioni esimese kolme protsendi elukalliduse tõusult. Pikkade aastate jooksul annab elukalliduse indeksi kärpimine pensionäridele tugevalt tunda ja vähendab paljude elustandardit. Ometi tuleb konservatiivide majandussüsteemi tagasikujundami-se tulemused lähemate aastate kestel ära oodata, et siis näha, kas kolm roosi WilsoEnile olid õigusta-tud või mitte. Laiade kiidukõnede saatel keh- P^aks olema 3, kuid ori 2, Valge-testas NSV Liit 1977. aastal uue venel peaks olema üks, kuid pole konstitutsiooni. Selle kohta ütleb ühtegi. Aserbaidžaanil ja Georgial välismaa Jaoks tehtud ajakiri SO- olnuks kahe-peale õigus ühele esin- VIET LIFE (dets. 1984), et NSV Lii- dajale, kuid ori 2. Ilmselt on ülekohut du seaduste kujundamisel ei tööta tehtud Ukrainale ja Valgevenele ainult kompetentsed juristid, vaid (põhjendus - need riigid lasid Hit-ka kogu nõukogude rahvas. Konsti-. leri väed NSV Liidu pühale pinnale!), tutsiooni kujundamisel lõi kaasa U-zbekil ja Kasahstanil olnuks mõ-neli- viiendikku täisealistest nõu- lemail õigus esindajale/kuid pole kogulastest. Konstitutsioon sai iga- ühtegi. ti vägev ja demokraatlik. Kaheksa riiki (15-nest) on täiesti Seda konstitutsiooni ligemalt esinduseta väikese inimarvu pärast, vaadates, selgub ägai et see on pot- Grupeerituna oleks need õigustatud kahele esindajale, millest üks võinuks olla Baltimaade esindaja, kui mitte muidu,siis väga erineva kultuuri ja ajaloo pärast. Pole raske avastada, et tegemist on sihiliku ebavõrdsuse kasvatamisega venelaste kasuks. Kui veel märgata, et Kompartei sekretariaadi liikmed on kõik venelased, siis on selge, milline rahvas NSV Liidus igatemoodi eelistatud on. Ent näeme ka, et rahvas — kodanikud, inimesed, töörahvas, kas venelased või muudest rahvustest — seda riiki ei valitse. Rohkemgi veel — nad isegi ei tea, millise seaduse või millise õiguse alusel riiki valitsetakse. Nad ei tea, kuidas nende valimis-piirkonda rahvasaadiku kandidaat tekib, kellele nad hääletavad, vastavalt konstitutsiooni sätetele. Kuidas saab rahva valitsemist või eelnimetatud konstitutsiooni seletada õpilastele, kel veel kübeke mõtlemisvõimet? Meie võime siin selle üle imestada, kuid seesama konstitutsioon seletati miljoni inimese" kohta peaks võrd- 4. okt. 1977. aastal NSV Liidu Ülem-õigüslikus riigis olema poliitbüroos nõukogu pleenumil, kus üle tuhaiide — üks esindaja. - valitud rahvasaadiku Brežnevi kõnet Suurvene Föderaal Vabariik on ' kuulasid ja ilma ühegi küsimuseta oma hõlma haaranud tohutud maa- konstitutsiooniga nõustusid — kol-alad, kus elab sadu sorte rahvaid — mekümneühe kiiduavalduse, kestva-kõik need nüüd arvatud venelaste te. kiiduavalduste ja kestvate tormi-kilda — 138 miljonit! See ülespuhu- liste kiiduavalduste saatel, tud'venelaste' arv lubaks poliitbü- Meie kõik. teame, ;:et NSV Liitu valitseb poliitbüroo ja''KommunistM-ku Partei peasekretär. Kuid see nn. konstitutsioon ei lausu sõnakestki poliitbüroo ega ka Peasekretäri funktsioonide koha. Ega ka mitte seesuguste institutsiooilide kohta. Neid nimesid nn. Konstitutsioonis ei esine. Mis on siis kõik NSV Liidu nõukogud, ülemnõukogu kaasaarvatud?' Kaunid kulissid, mis varjavad ja kaitsevad jõhkrat võimu. la petavad Lääne kergeusklikkude silmi. H. RIGA Saadaval ja t®8Simised: Eesti Kirjastus Kanadas, 958 Sroadviow Ave. Toronto, M4K 2R6, Canada Hind $20.00 Oma P^ass, 1955 Leslie St. Don Mills M3B 2M3 pluss postikulu uus suund ja tuleb ainult oodata, maksta, ja loota, et pöörang paremuse poole tuleb. Uue eelarve otsesed ja lähemad ülesanded on: vähendada tööpuudust (11,0%) ja alandada eelarvelist puudujääki. Kuid vähendada tööpuudust majandusliku arengu lahi erasektoris ja piirata eelarvelist defitsiiti riiklike kulutuste piiramise läbi (4/4 miljardit dollarit jooksval eelarve aastal).' Pool miljonit dollarit maksuva-lalt investeeringute kasumilt näi- V. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin USA ja India valitsuse vahel sõlmiti kaubavahetuse leping, mille kohaselt USA müfib Indiale mitmesuguseid tehniliselt viimistletuid tööstusprodukte. Selle juures ion üheks tingimuseks, et India ei tohi neid edasimuüa teistele, eriti kommunistlikele riikidele, kuhu USA neid produkte otseselt ei müü. Lepingu allakirjutamisel New Delhisl tähend|BS USA kaubandusminister M. Baldrige, et varem on Indiale müüdud tehnilist varustust ja tehnilisi seadmeid edasi J, Poolale ja isegi Prantsusmaale. N. Liidu spioonid tööstuse alal üle maailma teevad siiuri pingutusi, et USA viimistletud tööstuslikke saadusi kusagilt saada. Kui neil korda ei lähe neid kusagilt osta, siis 'EI" . MINGIT ' • KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. anxkn»<Kn»o<ir>o«iDK>C3iH><nDo«E»<>«n^^ „Meie Elu" nr. 22 (1839) 1985 6 3 0 3 Y O N G E ST., S Ü I T E 2. WILLOWDALE ONT. M 2 M 3X7 ^ TEL. 2 2 9 - 4 4 69 Küsige meie abi trükitööde tegemisel — räägime eesti keelt. (D Ameerika Ühendriikide a Nõukogude Liidu suhted Järjekordne USA välisministeeriumi ühiskondlike asjade büroo-ülevaade tõlkes: TAGAPÕHI: Venemaa 1917,a. revolutsioonist tänaseni on Ameerika Ühendriikide hing II jatiibrakettide (cruise missi-les) paigaldamine on toimumas plaanikohaselt. Samuti jätkame NATO normaalsõjaväe taseme tõstmist. Et vähendada hädaohtu me oluli-sile huvele ka väljaspool Euroopat, (USA) ja Nõukogude Liidu (N. Liit) oleme liitlaste toetusel arendamas omavahelised suhted läbinud mit- suutelisust vägede kiirveoks võima-meid arenguastmeid; näiteks, mini- likesse tülikoldeisse, näiteks Kagu-maalse kokkupuudete ajajärk, sõja- Aasiasse. aegne liit, „paigalpidamine" (con- Ameerika hemisfääris oleme sõ-tairiment) ja külma sõja pingeline berriikideg^ kindlal otsusel takistada võistlus. Selle põhiliselt vaenlasliku (N. Liidu) püüdeid Kesk-Ameerika vahekorra tõttu on viimaseil aastail demokraatlikke riike ebastabiilseiks hakatud 1970-"te aastate suuri lootusi muuta. USA aitab kaasa positiivselt „dötente'i" peale ümber hindama. ka arengumaade majanduslike prob- GEISLINGEN.(„Meie Elu" kaas- ha. Kogusummas peab riik aga ban-tööliselt) — Saksa vangimajades diidi kinnihoidmise kultidenamaksma istub praegu umbes 30 terroristil- 180.000 marka aastas. Nii hellitab ku bande Punaarmee fraktsiooni demokraatlik riik riigikorra kukuta-, liiget, kellele pannakse süüks või jäid. r on juba süüdi mõistetud mõrvades, ' ^ inimeste hõivamises, väljapressi- VÄHEM TÜRKLASI ' mistes ja pangaröövimistes. Hiljuti Alates läinud aasta sügisest on siin-teostasid kõik ülcsmeelselt ligi kaks elavate türklaste arv viiendiku võrra kuud kestnud näljastreigi ,,isolat- vähenenud. Tööpuudus — viimaste siooni" ja «ebainimlike vangistus- andmete kohaselt 2,6 miljonit — ta-tingimuste" vastu. Näljastreik iõ-' gasipöördumise puhul makstavad ra-petati siis, kui vabaduses viibivate halised preemiad ja tagasimakstav bande liikmete poolt mõrvati vanaduskindlustus on andnud selle- Münchenis MTU (mootoriteturbii- ks olulise tõuke. Siin töötab 1,5 miinide unioon) mänedsSier dr. Ernst jonit türklast, kellest umbes 300.000 Zimmermann. vahepeal lahkunud. Rõhuv enamus türklastest tahab aga jääda alatiseks Et vangistatud poliitgangsterid Saksamaale. Sakslastel ei näi olevat on isoleeritud või ebainimlikes tingi- palju selle vastu, kuna türklased on mustes, baseerub kõige alatumal va- rakendatud kõige raskematele ja lel, mis kommunistidel alati nagu mustematele töödele, mille vastu varrukast raputada. Võrreldes teiste noored sakslased ei tunne huvi. vangidega elavad bandiidid peaaegu Võiks veel märkida, et Lääne-Berliin nagu sanatooriumis. Neil. on kahe on suuruselt teine, Türgi linna Ankara. mehe peale 17-ruutmeetri suurused järel. Berliinis elab 107.000 türklast, kongid telefoni, sooja vee, värvitele- ; ri, raadio ja gramöFoniga. Nad AVASTAMATA ROIMAD võivad iga päev vastu võtta külalisi ja Nagu teatab Saksa Kriminaal-veeta pikka aega koos teiste poliit- ametnike Liit, sooritati möödunud gangsteritega, mis ajal koostatakse aastal 4,3 miljonit kriminaalkuri-uusi plaane. Telefõneerida tohivad tegu, milles suudeti avastada süüdla-nad oma„aatekaaslastega" kogu lii- si ainult 45 protsendi ulatuses. Tege-duvabariigis, teistes vangimajades, likult on kuritegude arv palju kõrgem. Vangidel on kasutuses fitnessruum kuna iga väiksema varguse puhul pingpongi, tõstekangide ja ekspand- kodanikud ei teata üldse politseile, ritega. Nad loevad nelja kohalikku sest teatakse, et vargaid nagunii ei «iniBilliiniililillllillillllllllililiiiiillin^^^ suurlehte, tähtsamaid poliitmagasine tabata. Murdvargus ja tavaline var- Vaoti Q.i\^ilrn^t*n,l-iTnrt^Ar^t, hollaudi, kuuba ja araabia ajalehti, gus moodustavad kaks kolmandikku liesu bmmapital J^anadas Raadioaparaadiga nad kuulavad sooritatud kuritegudest. Kui siin Ättnetused, testamendl-parandused ja enamasti Moskva raadio saksakeel- araabia maade kombel raiuda vargal mälestusfondid on tulumaksuvabad, seid saateid. Raamaturiiulil seisab üks käsi maha, koosneks saksa rahvas Suunake oma annetused noortele Ja iga kuu 20 uut raamatut. Koridoris on ühekäelistest. Palju on kasvanud ka teistele .^ti organisatsioonidele dushiruum, vabaruumis kööginurk majanduskriminaalsus, pettufeed Eesti Sihtkapital Kanadas ja külmutuskapp. Puudub ainult krediitidega ja kindlustustega. Ma- . kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- ^"^1"^^ sekt ja kaaviar. Töösundust janduskriminaalsuse tagajärjel on te-miseks. — Eesti Maja, 958 Broad- neil ei ole. Logelemise eest maksab kitatud kahjusid vähemalt 150 mil-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2Rj6 riikigaleveelkuusQOmarkataskura- jardi marga ulatuses. Keskkonna IMniilllllllM ' saastamise juhtumeid teatati politseile 8000 ühe aasta jooksul. Kriminaalametnike Liidu andmeil on kuritegevus Saksamaal viimase kümne aasta jookusl tõusnud 70 protsenti. Kriminaalpolitsei tenistuses seisab 23.000 ametnikku, kellest pooled väikeste palkade tõttu puuduliku kvalifikatsiooniga. Seda USA-N. Liidu vaenulikku vahekorda põhjustavad paljud tegurid; esmaselt, vene režiimi marksistlik-leninistlik ideoloogia, mis annab ta riigijuhtidele hoopis erisuguse vaatevinkli võrreldes Lääne poliitikuiga; teiseks, igasuguste poliitiliste vabaduste puudumine Venemaal, mis või-leemide lahendamiseks ja ülemaailmselt demokraatlike tavade tugevdamiseks, et piirata N . Liidu ekspansiooni. LÄBIRÄÄKIMISED N. LIIDUGA: Realismil põhinev tugevus takistab N. Liidu agressiooni, kuid rahu maldab N. Liidu juhtkonnal ajada kindlustamiseks on vaja pidada ka välispoliitikat arvestamata oma rah- otseseid läbirääkimisi. 1983.a-1 N. va tahet — vastupidi Lääne demo- Liit seistas läbirääkimised keskmise kraatlikele tavadele^ ulatusega tuumarelvastuse (INF) ja Sellegipärast on olemas tungivaid strateegiliste relvade vähenduse ajendeid, eriti aatomisõja vältimine, • (START) üle; mis sunnivad USA-d ja N . Liitu koos- ! Vastavalt Schultz-Gromõko kok-tööle. USA on järelikult üritanud kuleppele alustati 12. märtsil s.a. uu-kohustada N. Liitu pidama tulešmus- te läbirääkimistega. Need jaostati likke läbirääkimisi kõigis küsimusis, kolme rühma: strateegilised tuuma-mis võiksid nende vahekordi häiri- relvad, keskmise ulatusega relvad ja vait mõjutada. kaitsvad ruumis-relvad (späce wea- Nii on hiljutiste tähtsamate kon- pons). taktide sarjas toimunud president Reagani kokkusaamine N . Liidu välisminister Gromõkoga m.a. septembris (Washingtonis), USA välisminister Schultzi ja asepresident Bushi kohtumine N . Liidu uue peasekretär Gorbatševiga s.a. märtsis (Moskvas). N. LIIDU ÄHVARDAVAD TEOD: USA tõhusa sõjatõrje tõttu N . Liit on hoidnud otsesest rünnakust USA või ta liitlaste vastu. Sellele vaatamata, N. Liidu teatud teod viimaseil aastail on USA-le muret valmistanud; näiteks, — relvatuse tohutu ülesehitus; , — Afganistani okupeerimine 115 000 Nõukogude sõduri pooH; — inimõiguste julm summutamine N. Liidus; — mitmete lepingute otsene või kaudne murdmine; — ohutus ja toetus Poola vaba töölisliikumise karmiks mahasurumiseks. , USA VASTUTEGEVUS: USA poliitika N . Liidu suhtes põhineb kolmel põhimõttel: realismil, tugevusel ja läbirääkimistel. Suhel-. des N. Liiduga oleme teadlikud "ta tugevusest ja ta eesmärkidest; me ei tohi N . Liidu ärgitusi liialdada, kuid me ei saa ka temast johtuvaid hädaohte kahe silma vahele jätta. N. Liidu eesmärkide nurjamiseks peab meil olema vajalik sõjaline, majanduslik ja ühiskondlik tugevus. Palju meelsamini aga õiendaksime arusaamatusi läbirääkimiste teel — mida oleme ka teinud laial rindel, püüdes leida probleemidele rahulikke lahendusi ja ergutada N. Liitu täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. ' \ . ••• RAHVUSVAHELINE MILJÖÖ: . USA on kohustunud säilitama sõjalist tasakaalu N. Liiduga me omade ja liitlaste kaitsesüsteemide abil, ja kui. võimalik, siis vastastikuse ning tõestatava relvastuse ; vähenduse kaudu. N . Liidu välispoliitikaga seoses sõjaliste ähvarduste ja jõutar-vituse vastustamiseks oleme (neile) demonstreerinud, et oleme valmis meie ja me liitlaste ning sõprade elulisi huve kaitsma.. Me liitlased Euroopas on aru saanud vajadusest vastustada N. Liidu rakettide paigaldamist: meie Pers- USA sihiks on tuumarelvastuse radikaalne vähendus ja lõpuks nende kaostus. Ka on USA esitanud kaugeleulatuvaid ettepanekuid teiste relvaliikide osas, nagu keemiliste relvade keelustus, mitmesuguseid meetmeid (ehk abinõusid) usalduse edendamiseks ja olulisi kärpeid Euroopa normaalsõjavägede koosseisus. TULEVIKULOOTUSI: USA soovib kindlamat ja rahuldavamat vahekorda N. Liiduga. USA, peasihid hõlmavad: — tuumarelvade tõestatav vähendamine; — N . Liidu teiste riikide siseasjus-se sekkumise lakkamine; — N . Liidu oma kodanike inimõiguste austamine; — majandusliku, inimeste omavaheliste ja teiste mõlemapoolsete suhete parandamine vastastikkuse ja ühiste huvide alusel.' USA ei hädaohusta N. Liitu. Kuigi teame selgesti, et me üldvahekord jääb püsima vaenlaslikuna, usume siiski, et teatud aladel on võimalik ka koostöö. Me loodame,et uue juhtkonna võimuletulek N . Liidus võimaldab uusi läbirääkimisi ja me omavaheliste suhete parendamist. Selles vaimus kutsus president Reagan peasekretär Gorbatševi enesega kohtuma. Loodame, et N. Liidu valitsus ühineb meiega püüdlusis saavutada konkreetseid tulemusi. Samal ajal peame aga meeles pidama, et N. Liidu pikaajalised sihid on ,meie omile diametraalselt vastupidised ja et peame taotlema omi eesmärke realismi ja tugevusega. ARVED VIIRLAID MÄRGITUD romaan, 220 Ihk. Hind ä ^13.50 Postiga tellides lisandub saatelculu. müügil i.Meie Elu" talituses 958 Broadview Ave. Toronto. Ont, M4K2R6 EESTUSTE KESKNÕUKOGU KANADAS KEVAD-ÜLDKOOSOLEK bupäeval, 8. juunil 1985 algusega kell 10.00 k Toronto Eesti Majas. ^ Koosoleku peakõne: Laas Leivat teemal ^Sõjakurjategijad ja inimõiguste probleem tänapäeval Referaat: EKN valimised. I1I!1'I1U'MM »Meie filu' XIII Poi STREIK |A Mitmelt l| nud, otse kui holmis mäs nago olloksi jätnud, mis ;j bormango sil dab. Tossi (| olnud, kus ko süüd tussa oh kahhin olhr nud. P(uil(^ sl hoiTa issi sv\ laniui, olnu iggamoos, k rast jällo töij Soo on lül set õigokirjl Postimohost SÕ|AD El j Jean Franj raainnlus ,,l-jürgmisod to| tal: Algusest! Iilidu ja Lii] olnud nagu j.ooltosi I| roog li, oi ta So(^ga - saavutada oi| de halvim v| lusod asuval Liiänol viigi HEA REPOl AIM. Accl 1985) toob J duso ttlovaa ajakirjandus! to vastustest fikatsioonc» porterilt?" Tulemusel mandariinid* mise oskus j | energilisus j.j vait - uudin uurimisvõim vähem tähtsa täpsus'ia aufi Nii hindas! porterit! Publiku just vastupitj tähtsamaks i| ausust, tä'psi objektiivsust! SOE SÜDA Quebec'i L| Quebec SocitI Animals) on i\ gOpüüdjateg; ku missioon koguda $90.q . liks selle prantsuse fili kes saatis v; d seks oma kiid Kanada kill lubanud eset ru oli tehtu J nada mään sj kaitsealused Oli palju (fj enne kui tolli oli kinnitanu elevanti täpn Loomakait käevõru eest pisut optimis me väärtus o KARM K O H Kolm Kani) tasid 12-aa3t sellejärele rn; ku kohtu etteJ kolm kuritegil gi. Kerge karijj si. Ägedama( sust ja tõid kil Seekord oli kl tis kolm meo}|
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 30, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-05-30 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850530 |
Description
Title | 1985-05-30-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
91
il
gg
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd;, Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont, Canada, M4K 2R6
' : . Tel. 460^09^^
toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis BrParming, 473 Luhmann Dr., I^w Milford, N.I.,USA. •
Tel. (201) 262^771.
V- „Meie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus Kanadas, .
Asut. A. Weileri (algatusel 1950. ;
nMeie Elii" toimetus ja talitus Eesti Majas, 058 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. .468-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 0 h m . - t p i .
„MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. 140.00,6 k. $22.00,
3 k. $15.50. USA-sse (US$) 1. a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00.
Ülemerpaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. '
iCirlpqstilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l„a. $58,00, 6 k. $29.
5.»^
, 30, MAIL - THURSDAY, MAY 30
NSV Liitu
jomkinilik ehitus välismaailmale
näitamisekSjC t NSV Liit on igatepidi
samataoline teiste pnaailma rilki-Üksiknumber
— 75$
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
illllillllllllillllllllllllllililllillillilillllllllllliillllllllltliltin
Vaatame poliitbüroo sisemusse:
NSV Liidu rahvaarv on 269 mil-med
enne Gorbatševi), siis iga 14.9.
roosse 9 liiget, kuid on 13. Ukraina
Ilmus
MälestystGOs: TUSyOMATA TULEVIKKU
Canada.
Kiri Saksamaalt
Istutasin nad tahaaeda. Panin tab selgesti, etvalitsus suunab selle
pulgad juurde: Wilsi)m nimega, soodustuse kesksuurusega ja yäi-
Folnud roose uuendanud juba mitu keetteyõtluse vitaliseerimiseks,
lastat. Kartsin Trudieau maksu- mis on kiireim vahend töökohtade
ametit, kes näh^s tagaaias uusi roo- loomisel. Valitsus on arvamisel,e t jonit. Arvestades poliitbüroo liikr
se,teeb järelduse selle maja jõuku- suuremad investeerimised gene- meid ja kandidaate kokku 18 (and
sest ja virutab uued maksud peale, reerivad uusi ideesid ja tulemuse-
Aga nüiid finalntsminister M. Wil- na ka uusi töökohti,
son elimineeris ikapitaalkasumi Kui kiired on tulemused sarna-maksu
kuni kasumi 500.000-doi- sele argumentatsioonile, seda ei
lari ulatuses, andis uue lootuse, et oska keegi ette näha. Ei tohi unus-mittekõiky
mis kodanik oma elu tada, et viisteist aastat oii liberaa-ilustamiseks
teeb, ei tarvitse minna Iide valitsus süstinud rahvasse aru-
Ottawa laekasse. saamise, et töö polegi äraelamiseks
^See on muidugi meeleoluline ref- kõige olulisem tegur. Ka töötuse
ieks. Kuid roosid on tõelised. Mee- abirahadest on võimalik ära elada,
leolu samuti. Uue riigieelarve kor- mõni isegi paremini kui tööl käies,
ras paneb ka Wilson maksu peale Tööjõu (manpower) asutus näeb
ühest ja teisek otsast. Õlid, naps, kurja vaeva, et anda töötajaid neid
sigareti^ jne. lähevad kallimaks, nõudvale iettevõtlusele, kuid teeb
Pangad maksavad oma kasumilt se- seda nagu asjata: vabu töökohti on
suisest rohkem. Isiklikud erandu- rohkem kui töövõtjaid. Niimoodi
sed ei kerki koos inflatsiooniga. on see kestnud juba palju aastaid.
Kuid ometi on Wilsoni eelarve See on Trudeau kauaaegse valitse-toonud
vähemalt lootuse, et tööta- mise psühholoogiline tulemus,
ja ja tootja saavad silmapaistva osa Kuidas seda psühholoogiat Ka-kasumist
säilitada uuteks investee- nada rahva hulgas tööprotsessi
ringuteks. Kanada töötaja on juba juurdle tagasipöördele sundida
palju aastaid olpud säästude hoius- võib olla isegi raskem kui uute
taja ja mitte investeerija. Sest on töökohtade loomijie. Nii seisab va-puudunud
usaldus majanduse vas- litsus Ottawas oma majandusliku
tu, mida suurel määral püüdis juh- mõtlemisega kahesuunalise prob-tida
valitsus oma regulatsioonide leemi ees: 1) selgitada töövõtjale, et
isegi natsidnaliseerimistega. on kasulikum olla tööprotsessis ja
Sest millega seletada, et aastaid 2) selgeks teha ettievõtlusele,et pn
tagasi õlikömpan|id läänes pakki- tulukam rakendada töövõtjat kor-sid
kokku omapuurmasinad ja siir- rektse õigluse alusel, sest vastupi-di^
sid USA-sse koos sadandete mil- dine on kahjulik,
jojiite dollaritega, et end tunda ma- Kes kasvatab ühte ja teist. Või-janduslikult
kindlamana. Sama te- malik, et valitsus peab looma lähe-gid
suured ehitustrustid ja lahku- ma sideihe töölisorganisatisiooni-sid
lõunapoole piiri, et oma kapita- dega nagu see omalajal Ottawas
liga ja oma püüdlustega midagi saa- oli.
vutada. Paljuks lahkus Kanadast Wilsoni eelarve tagasilöögiks on,
eraisikuid, et oma tegevust arenda- et elu läheb kallimaks, ka trans-da
lõunapool piiri, sellest pole ku- port ja toodang. Kui Kanada tooted
nagi räägitud. Neid on üsna mitme- tõusevad hinnas, peab paratama-kpisel
alal. Trudeau poliitiline tult raskenema eksport puht võist-tont
oh peletanud inimesi, on kül- luse tõttu.
vanud usaldamatust, on küll aren- Wilsoni eelarve taotlehküllkapi-danud
sotsiaalset kindlustust, kuid tali kogumist ja investeerimist,
tulemuseks on rappa sõit. kuid ei tee midagi vaesema elanik-
Kas ja kunas Wilsoni eelarve pa- konna heaks. Nende hulka kuulu-neb
majanduse ülesmäge liikuma, vad ka tavalised pensionärid, kelle
ei tea keegi. Kuid ometi on antud pension kerkis koos elukalliduse
indeksiga; pensionärid ei saa indekseeritud
pensioni esimese kolme
protsendi elukalliduse tõusult.
Pikkade aastate jooksul annab elukalliduse
indeksi kärpimine pensionäridele
tugevalt tunda ja vähendab
paljude elustandardit.
Ometi tuleb konservatiivide majandussüsteemi
tagasikujundami-se
tulemused lähemate aastate kestel
ära oodata, et siis näha, kas
kolm roosi WilsoEnile olid õigusta-tud
või mitte.
Laiade kiidukõnede saatel keh- P^aks olema 3, kuid ori 2, Valge-testas
NSV Liit 1977. aastal uue venel peaks olema üks, kuid pole
konstitutsiooni. Selle kohta ütleb ühtegi. Aserbaidžaanil ja Georgial
välismaa Jaoks tehtud ajakiri SO- olnuks kahe-peale õigus ühele esin-
VIET LIFE (dets. 1984), et NSV Lii- dajale, kuid ori 2. Ilmselt on ülekohut
du seaduste kujundamisel ei tööta tehtud Ukrainale ja Valgevenele
ainult kompetentsed juristid, vaid (põhjendus - need riigid lasid Hit-ka
kogu nõukogude rahvas. Konsti-. leri väed NSV Liidu pühale pinnale!),
tutsiooni kujundamisel lõi kaasa U-zbekil ja Kasahstanil olnuks mõ-neli-
viiendikku täisealistest nõu- lemail õigus esindajale/kuid pole
kogulastest. Konstitutsioon sai iga- ühtegi.
ti vägev ja demokraatlik. Kaheksa riiki (15-nest) on täiesti
Seda konstitutsiooni ligemalt esinduseta väikese inimarvu pärast,
vaadates, selgub ägai et see on pot- Grupeerituna oleks need õigustatud
kahele esindajale, millest üks võinuks
olla Baltimaade esindaja, kui
mitte muidu,siis väga erineva kultuuri
ja ajaloo pärast.
Pole raske avastada, et tegemist on
sihiliku ebavõrdsuse kasvatamisega
venelaste kasuks. Kui veel märgata,
et Kompartei sekretariaadi liikmed
on kõik venelased, siis on selge, milline
rahvas NSV Liidus igatemoodi
eelistatud on.
Ent näeme ka, et rahvas — kodanikud,
inimesed, töörahvas, kas venelased
või muudest rahvustest —
seda riiki ei valitse. Rohkemgi veel —
nad isegi ei tea, millise seaduse või
millise õiguse alusel riiki valitsetakse.
Nad ei tea, kuidas nende valimis-piirkonda
rahvasaadiku kandidaat
tekib, kellele nad hääletavad, vastavalt
konstitutsiooni sätetele.
Kuidas saab rahva valitsemist või
eelnimetatud konstitutsiooni seletada
õpilastele, kel veel kübeke mõtlemisvõimet?
Meie võime siin selle üle imestada,
kuid seesama konstitutsioon seletati
miljoni inimese" kohta peaks võrd- 4. okt. 1977. aastal NSV Liidu Ülem-õigüslikus
riigis olema poliitbüroos nõukogu pleenumil, kus üle tuhaiide
— üks esindaja. - valitud rahvasaadiku Brežnevi kõnet
Suurvene Föderaal Vabariik on ' kuulasid ja ilma ühegi küsimuseta
oma hõlma haaranud tohutud maa- konstitutsiooniga nõustusid — kol-alad,
kus elab sadu sorte rahvaid — mekümneühe kiiduavalduse, kestva-kõik
need nüüd arvatud venelaste te. kiiduavalduste ja kestvate tormi-kilda
— 138 miljonit! See ülespuhu- liste kiiduavalduste saatel,
tud'venelaste' arv lubaks poliitbü-
Meie kõik. teame, ;:et NSV Liitu
valitseb poliitbüroo ja''KommunistM-ku
Partei peasekretär. Kuid see nn.
konstitutsioon ei lausu sõnakestki
poliitbüroo ega ka Peasekretäri
funktsioonide koha. Ega ka mitte
seesuguste institutsiooilide kohta.
Neid nimesid nn. Konstitutsioonis ei
esine.
Mis on siis kõik NSV Liidu nõukogud,
ülemnõukogu kaasaarvatud?'
Kaunid kulissid, mis varjavad ja
kaitsevad jõhkrat võimu. la petavad
Lääne kergeusklikkude silmi.
H. RIGA
Saadaval ja t®8Simised: Eesti Kirjastus Kanadas, 958 Sroadviow Ave.
Toronto, M4K 2R6, Canada
Hind $20.00 Oma P^ass, 1955 Leslie St. Don Mills M3B 2M3
pluss postikulu
uus suund ja tuleb ainult oodata,
maksta, ja loota, et pöörang paremuse
poole tuleb. Uue eelarve otsesed
ja lähemad ülesanded on: vähendada
tööpuudust (11,0%) ja
alandada eelarvelist puudujääki.
Kuid vähendada tööpuudust majandusliku
arengu lahi erasektoris
ja piirata eelarvelist defitsiiti riiklike
kulutuste piiramise läbi (4/4
miljardit dollarit jooksval eelarve
aastal).'
Pool miljonit dollarit maksuva-lalt
investeeringute kasumilt näi- V.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
USA ja India valitsuse vahel sõlmiti
kaubavahetuse leping, mille
kohaselt USA müfib Indiale mitmesuguseid
tehniliselt viimistletuid
tööstusprodukte. Selle juures
ion üheks tingimuseks, et India ei
tohi neid edasimuüa teistele, eriti
kommunistlikele riikidele, kuhu
USA neid produkte otseselt ei müü.
Lepingu allakirjutamisel New
Delhisl tähend|BS USA kaubandusminister
M. Baldrige, et varem on
Indiale müüdud tehnilist varustust
ja tehnilisi seadmeid edasi
J, Poolale ja isegi Prantsusmaale.
N. Liidu spioonid tööstuse alal
üle maailma teevad siiuri pingutusi,
et USA viimistletud tööstuslikke
saadusi kusagilt saada. Kui neil
korda ei lähe neid kusagilt osta, siis
'EI" .
MINGIT ' •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
anxkn» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-30-02