Meie Elu = Our life, May 30, 1985

              nr. 22
ING
IlLLOWDALE
imisel —
[ttide (crulse missi-joriMmumasplaa"
iti jätkame NATO
iseme tõstmist,
lädaohtu me oluli-
[ijaspool Euroopat,
;tusel arendamas
kiirveoks võima-jse,
näiteks Kagu-isfääris
oleme sõ-lal
otsusel takistada
lid, Kesk-Ameerika
tike öbastabiilseiks
kaasa positiivselt
läjanduslike prob^
imiseks ja üle-craatlike
tavade tu-liirataN.
Liidu eks-
EDN. LIIDUGA:
lev tugevus takis-
Issiooni, kuid rahu
)n vaja pidada ka
limisi: 1983.a-l N.
fekimised keskmise'
[elvastuse (INF) Ja
Ivade vähenduse
litz-Gromõko kok-
J12. märtsil s.a.uu-jgä,
Need jaostati
[ateegilised tuuma-ilatusega
relvad ja
[elvad (space wea-ituumarelva^
stuse
|üs ja lõpuks nende
fSA esitanud kau-
)änekuid teiste rel-
(gu keemiliste rel-
^ mitmesuguseid
ünõusid) usalduse
)lulisi kärpeid Eu-
Ijavägede koossei-
|USI:
(dlämat ja rahulda-
M. Liiduga. USA
tõestatav vähen-riikide
siseasjuS"
iamine;
kodanike inimõi"
I. inimeste omava-
)lemapoolsete su-vasta&
tikkuse ja
lel. .
|staN. Liitu. Kuigi
me üldvahekord
[laslikuna, usume
lel on võimalik kä
lu.e juntKonna voi-is
Võimaldab uusi
omavaheliste su-
:)elles vaimus kut-igan
peasekretär
la kohtuma. Loo-valitsus
ühineb
saavutada konk-le
aga meeles pi-
Ikaajalised sihid on
:aalselt vastupidi-laotlema
omi ees-tugevusega.
lIRLAID
ITUD
|220 Ihk.
$13,50
Randub saatekiila
Ilu" talituses
^e. Toronto. Ortt.
2R6
0.00 h.
kurjategijad
cm
nr.. 22 NELJAPÄEVAL, 30. MAIL - THURSDAY, MAY
ts.
3
XIII Põhja-Ameerilfa Meeslaulupäeva koorid lippudega laulupäeva avamisel Baltimore Lake CliftonHigh Schoori laval. ' Foto ~ 0. Haamer
•)
0
STREIK JA KOOLERA
Mitmelt poolt olli se jut väljaläi­nud,
otse kui õlleks töörahvas Krähn-holmis
mässamist ja tülli teinud ja
jiago olleksid nad vabriko töö seisma
jätnud, mis agganütd Eestimaa kub-bermango
seitung õiendab ja selgen-dab.
Tossi on,,et seal väike kahhin
olnud, kus ka vabriko valitsus natu­ke
süüd peab kandma, aga suremat
tussa on kolera neile teinud, se
icahhin olla agga lühhikene aeg tul­nud.
Peale selle kui aulik kubberneri
herra issi seal käinud ja asja ülleku-lanüd,
olnud kõik tülli fepnud ja
iggamees, kuida enne nenda ka pä­rast
jälle t ö ö s . . . " I
See on tükike vanaisa isa-isa-aeg-set
õigekirjutust, lõigatud ,,Perno
Postimehest" 1872.nr:37.l
SÕJAD E i j M K V l I K i . ;:i
Jean Francois Revel 'kirjutab oma
raamatus „How Democracies Perish"
järgmised tõeterad tabava näite taus-
..tal:;:,. -
..Algusest peale on Nõukogude
Liidu ja Lääne vahelised Ivõitlused
pinud nagu jalgpallimäng,.mille üks
pooltest — Lääs — on omaks võtnud
reegli, et ta ei ületa SO-jaifdi joont.
•Seega — parim, |mida Lääs võib
saavutada on viik, mis on Nõukogu­de
halvim võimalus. Nende võima­lused
asuvad võidu ja viigi vahel,
Läänel viigi ja kaotuse.vahel!"
HEA REPORTERLOMAEfUSED V
AIM, Accuracyin Media (veebr.
1985) toob „Washingtoni Ajakirjan­duse
Ülevaate" andmetel statistikat
ajakirjanduse ja televisiooni tegelas­te
vastustest küsimusele: ,^Mis kvali­fikatsioone
nõutakse ühelt healt re-poirterilt?"
; '
Tulemused on huvitavad; meedia
mandariinide peanõue on — kirjuta­mise
oskus ja võim;e sidemeid luua,
energilisus ja väsimatus. Siis argne-valt
— uudishimu. Vähem tähtis on
uurimisvõime ja objektiivsus. Kõige
vähem tähtsad on avarad teadmised,
täpsus ja ausus. .
Nii hindasid mandariinid head re­porterit!
Publiku maitse võib kergesti olla
just vastupidine, tunnistades kõige
tähtsamaks reporteri omaduseks —
ausust, täpsust, avaraid teadmisi- ja
objektiivsust.
SOE SÜD4.TUKSUB PARIISIS
Quebec'! Loomakaitse Ühing (The
Quebec Societyför the Protection of
Animals) on aktiivselt võidelnud hül-gepüüdjatega
ja on oma humanistli­ku
missiooni läbiviimisel suutnud
koguda 196.000.-võlga.
Üks selle ühingu mätseene on
prantsuse filmistaar BrigitteBardot,
kes saatis vaestele sõpradele kingitu­seks
oma käevõru.
Kanada kiusakad tollimehed aga ei
lubanud eset sisse tuua, kuna käevõ­ru
oli.tehtud elevandi kihvast. Ka­nada
määruste alusel on elevandid
kaitsealused loomad.
Oli palju tegemist ja närvitsemist,
enne kui tollijad leppisidy kui Bardot
pii kinnitanud, et tema^polnud seda
elevanti tapnud. Tollimaksu oli i|96.-
Loomakaitsjad loodavad oksjonil
käevõru eest saada $4000.- See on
pisut optimistlik arvestus, kuna ese­me
väärtus on
K A R M K O H U S K Ü L M A L MAAL
Kolm Kanada inu^iti meest vägis­tasid
12 - aastase tüdruku, \ kes jäi
sellejärele rasedaks. Asi läks kohali­ku
kohtu ette. Kohtunik mõistis kõik
kolm kuritegijat üheks nädalaks van-
. .• Kerge karistus vihastas inui^i nai-
'si. Ägedamad neist nõudsid uut ot­sust
ja tõid küsimuse uue kohtu ette.
Seekord oli kohtunik karm ja, mõis­tis
kolm meest neljaks kuuks Vangi.
USl
ühtlasi seletades, et inuiti naised
küpsevad noorelt. Z^.
Sellel lool oli nüüd lõpp. Kõik jäid -
rahule; uks probleem jäi. Kui lapsel
sünnib laps, siis ema on teada, kuid
kes on selle lapse isa?
PIME IMETLUS HAKKAB
KUSTUMA
Pärast Suure Sõja lõppu Rootsi-maale
sattunud Balti sõdurid, kes
olid Saksa sõjaväe mundris, anti
Rootsi valitsuse poolt Nõukogude
kätte — kohtumõistmiseks nende
süütegude pärast. .
See oli aeg, mil Rootsi-Vene sõprus
õitses. Venelane oli kangelane, vene­lane
oli päästnud maailma hukatu­sest.
Oleks sel ajal keegi kergitanud
idee, et Stalini kuju asetada Stock­holmi
Slüssenisse — see oleks küll
teoks saanud. Aga seal oli ideedega
inimesi. Stockholmi linn muudeti —
kommuuniks (a la Ryska). Nii kestis
praeguse ajani. Äsja Stockholmi
kommuuni nõukogu otsustas ennast
ümbernimetada taas linnavoliko­guks
ja Stockholm sai taas linnaks!
KEELE LÕKSUD VARITSEVAD
Mitmeid, peaaegu kõiki, paljusõ-nalisi
nimesid on tänapäevane alati-ruttav
inimene asendanud lühikeste
sümbolitega. Need on enamasti ku­jundatud
sõnade initsiaalidest ja
need on varsti muutunud tuttavaks ja
asendanud paljusõnalise pika nime.
Seesuguseid sümboolseid lühendeid 1
on kasutusel sada kui mitte tuhat
(USA, PLO, EKN, UNESCO, A.D. jt.),
Eesti noortel on METSAÜLI-KOOL,
selle käibel olev lühend on
MÜ - nad käisid MÜ-s, tulid MÜ-st
ja läksid MÜ-sse; Lühend on kõigile
tuntud, ka ajalehtede kuulutustes.
Nüüd on. asutatud METSAÜLI-KOOL
LÄÄNEKALDAL, mille lü->
hendit oleme näinud ajakirjanduses
ja kuulutustes.
Keegi ei taha kasutada jutuajami­sel
pikka nime, kui lühend on ole­mas.
Keegi ei ütle enam — ma
tulen METSAÜLIKOOLIST LÄÄ.
NEKALDAL, vaid kasutab aktsep­teeritud
lühendit - MÜLK.
: Aga!!!
Eestlased, kes ainult inglise keelt
räägivad, võivad seesuguseid üllatu­si
teha.
MUST MUUTUB HELEVALGEKS
• ' , • • , •
Baltic Bulletin (veebr. 1985) toob
näite sellest, kuidas Nõukogude Ees­tis
ilmuv ajakiri,,Pioneer" eestlaste .
vaimu valgustab ja raskeid küsimusi
seletab. Küsimus:
Miks on kapitalistlike maade poed
kaupa täis, Nõukogude poed aga tüh-ja(
J.? Vastus:
Rahvas kapitalistlikes maades ei
teeni küllaldaselt, et kaupa osta. Sel­lepärast
on poodides riiulid kaupa
täis.
Nõukogude inimeste sissetulek on
pidevalt tõusnud, nii et nad võivad
osta kõik.mida nad ihaldavad. Nõu­kogude
inimeste ostujõud — teeb poe
riiulid tühjaks.
KANADA PÄÄSTMISE KATSE
Peter Pocklington on kurioosne
mees. Miljonärist ärimees, kes ärit-seb
laial rindel. Oli peaministri kan­didaat
ja lubas, kui teda valitakse,
teenida palgaga $1.- aastas. Teda siiis-ki
ei valitud, kuigi see olniiks võl­gades
siplevale Kanadale — hea
kaup. Ei valitud sellepärast Progres-siivšete-
konservatiivide partei ju­hiks,
et ta oli liiga konservatiivne ja
napilt progressiivne.
See „kurioosum" on nüü,d teinud
praegusele peaministrile ettepaneku,
kuidas Kanadat saab raskustest
päästa.
Plaan on järgmine:
Kanada trükkigu 1200 miljardi
Laispäeval, 18. mail kl. 3.00 p.l.
kogunesid Baltimore'is Lake Clif-ton
High Schoori lavale ligi sada
laulumeest kolmeteistkümnen­daks
Eesti Meeslaulupäeva kont­serdiks
Põhja-Ameerikas. Kolme-sajalise
kuulajaskonna püsti seis­tes
kanti lavale osavõtvate kooride
Ado Valge „Baltimore Eesti Laulm
mehed" esimehe avasõnade ja tervi-i
tuse järele esitasid ennast osavõtvad
koorid oma koori moto laulmisega^
millele järgnes traditsiooniline lip-naelte
löömine lipuvarrastesse.
Meeslaulupäevast võtsid osa:
Connecticuti Eesti meeskoor, koori­juhiks
Ants Laan, koori motoks
„Mehisemeelega, ühisel jõul, kõlagu
vaba Eesti laul!", New Yorgi Eesti
Meeskoor — koorijuht Erik Veski,
koori motoksEesti laulja eesti meel
truuks neil' jääme eluteel!", Toronto
Eesti Meeskoor — koorijuhiks Char­les
Kipper, koori motoks ,,Alati Si­nule,
kodumaa, kõlagu vabade mees­te
laul!", Baltimore Eesti Läulume-hed---
koorijuhtideks Evald ja Mati
Tammaru, koori motoks},,Sinule, ko­dumaa,
alati kostku vabade eesti
meeste laul!"
Kava esimene pool algas F. Bren-ner'i
lauluga „Taevas ja maa',' lylati
Tammaru juhatusel. Sellele järgne­sid
Charles Kipperi juhatusel Fr, Sä-belmänni,,
Kaunimad laulud^', Al Lä­te
„Kuldrannake" Evald Tammaru
juhatusel ja Miina Härma „Enne ja
nüüd — Erik Veski juhatusel.^ Kaks
esimest laulu olid esimese üldlaulu­peo
kavas 1869.a. Tartus.
Soolokoorina Toronto Eesti Mees-i
koor Charles Kipper'i juhatusel esi­tas
A. Karindi „Talvine õhtu'', R.
Ritsing'u setu rahvalaulu „Ohesä", G.
Ernesaks'a ,,Sireli, kas mul õnne?"
ning R. Toi„Mu laul", Viimase soo­lopartii
laulis Avo Kittask. Klaveril
saatis koorijuht C. Kipper. Kuulajas­kond
võttis ettekanded vastu korda-mistnõudva
aplausiga.
Lühikese vaheaja järele asus lava­le
ühendkoor, esitades meie heliloo­jate
poolt „vabas kodus" loodud heli­töid.
Mati Tammaru juhatusel laulis;
koor K, Türnpu ,,Kevade tunne"', E.
Veski juhatusel — E. Aav'a „Noöru-se
aeg", C. Kipperi juhatusel Mart
Saarde „Oma saar" - Avo Kittaski
soologa ja E. Veski juhatusel E. Võrk'
i,.Meeste laul". Et järjest paisuvat
aplausi pisut vaigistada, korrati
„Oma saare" viimane salm.
Bariton Avo Kittask, Charles Kip­per'i
poolt klaveril saadetuna, laulis
aaria R. Toi kantaadist „Mängu=
mees", E. Aav' a ..Tervitus kevadele"
ja L. Virkhaus'i poolt J. Liivi sõna­dele
loodud ,,Kui tume veel
kauaks..." Kuulajaskond reageeris
järjest paisuva aplausiga.
Lavale sammus jälle ühendkoor
esitades paguluses asuvate helilooja­te
loodud meeskoori laule. Charles
Kipper' i juhatusel esitati R. RUsinglu
nMehed", Erik Veski juhatusel laul­di
E. Tubin'a ,,Sõmeralt sõrmikule",
mis tuli korrata. Samuti tuli korrata
Mati Tammaru juhatusellauldud J.
Mandre „Lõikuslaul", S. Purre„Me
ähme koju" lauldi Charles Kipper'i
juhatusel ja R. Toi loodud „Pea vas­tu!"
esitamist juhatas M . Tammaru.
Tormilise aplausi vaigistamiseks
lauldi C. Kipper'i juhatusel lisapala­na
E. Aav'a ,,Öösse ära kadus" ja E.
Veski juhatusel R. Toi „Aiut, taiut".
Lõpulauluna lauldi E. Tammaru ju­hatusel
traditsiooniliseh G. Erne-saks'a
..Hakkame mehed minema".
Lavale tulid rahvarõivais näitsiku d
sületäite lilledega j^flades neid koori­juhtidele
ja solistidele tänutäheks
suure töö ja vaeva eest kuulajaskon­na
tugeva aplausi saatel. Enam. kui
kolmetunniline meeslaulupäeva
kontsert lõppenud, siirduti rahvapeo­le,
mis tomus Baltimore'i ,,Conven-tion
Centre'is".
Mitme tunniline lavalseismine oli
laulumeestele. kaunis pingutav, kui
arvele võtta, et mõnegi laulumehe
sünniaasta langeb aastasaja algaas-tatesse.
esti sõdur ei võidelnud
natsimi eest
Dr. Heino Susi loeng Tartu CollegeMs
Avarasse Convention Centre'i saa­li
kogunes tublisti üle kolmesaja
kaasmaalase, neist suur hulk laulu­mehi
ja nende perekonnaliikmeid.
Tubli õhtusöök aitas pesagi unustada
väsimuse ja peagi kogunes New Yor­gi
Meeskoor orkestripoodiumile
ning laulis E. Veski juhatusel tradit­sioonilise
tervituslaulu .,Teid me ter­vitame
millele järgnes Charles
Gounod ,,Sõdurite koor". Toronto
Eesti Meeskoor C. Kipper'i juhatusel
laulis A. Läte „Malemäng" j a K.
Türnpu ..Lauluke".
Avo Kittask laulis C, Kipper'i ore-lisaatei
R. Toi ..Nõel" ja populaar­setes
saanud portugali rahvaviisi
„Sä[äl, kus Ema jobi voolab...". mil­le
refrääni peolised innukalt kaasa
laulsid. Aplausi ei suutnud vaigista­da
ka mitte lisapalana, lauldud P.
Tammeveski ..Üksainus õis".
Tujuküllane rahvapidu kestis va­rajaste
hommikutundideni.
1292 eesti noort
(Algus esiküljel
andis H.Ründvale sümboolseks tä­nuks
mälestuseseme ümbrikuga
koos parimate soovidega edaspidi­seks.
TÄNU
Koolikomitee esimees tänas õpeta­jaid
õpetus- ja kasvatustöö eest. Õpe­tajate
panust eesti keele ja eestluse
edasiviimisel nagu ei suudakski tasu­da.
Ta.palus õpetajaid esile, kus õpi­lased
neile ulatasid kevadõisi. Koo-
Hella Leivat III ja VI kl. juh. Ene
Lüdig I ja VI kl. juh. Leida-^Marley
koolide sekretär. Lõpuks paluti
kauaaegne koolikomitee esimees ja
koolide heaolu eest hoolitseja. Hans
Lupp, ise ka pedagoogide ritta, et ka
tema hoolitsust ja tööd lilledega tun­nustada.
Kodumaale mõeldes lauldi hümni.
I kuni V kl. õpilased läksid klassi­desse,
kus neile tunnistused jagati.
Koolinoori malemängule, õhutaja.
Dr. Heino Susi oli oma eesti sõ­duri
ja kultuuri loenguga Tartu Col-legeMsse
kokku toonud saalitäie
kuulajaid, sedakotd rohkesü endisi
sõjamehi. Küllap oli loengu pealkiri
kontroversiaalne, sest ega sõjamehi
iu kuUuuritegelasteks peeta. Lektor
ei peatanudki õieti sõduri ja kui-tuuritegemise,
vaid eesti sõduri
võitluse mõtte ja rahuaegse või tsi­viilelu
ühiskondliku töö tegemise
aluste juures.
Keemiadoktor USA-st, kes ise
1925.a. sündinud, oli II Maailmasõja
ajal ise üks koolipoistest, kes siirdus
üle lahe Soome ja tegi kaasa võit­lused
Soomepoiste rügemendis meie
vennasrahva-maal. Eestis, kui ka
Saksamaal, viimastes muidugi Saksa
vormis. Nüüd süüdistatakse eesti sõ­dureid
USA-s aga natsideks ja sama
kampaaniat on alustatud ka Kana­das.
Lektor leidis, et eestlased ei või­delnud
küll viimases maailmasõjas
Eesti Vabariigi sõjaväe vormides,
võitlesid nad ometigi oma maa vaba­duse
taassaavutamiseks ja venelaste
ärahoidmiseks kodumaalt.
MITU GRUPPI
Lektor jagas eesti relvavõitlejad II
Maailmasõja ajal mitmesugustesse ^
gruppidesse. Esmalt, metsavennad
1941 enne sakslaste Eestisse tulekut
ei saanud kuidagiviisi natsid olla.
Kogu maal lehvisid peale venelaste
väljalöömist eesti lipud. See näitas,
mida me õieti,tahtsime. Järgnes ida-või
lipud. See näitas, mida me õieti
tahtsime. Järgnes ida- või julgestus-pataljonide
ajajärk. Sinna läksid es­majoones
mehed, kes tahtsid vene­lastele
kätte maksta Eestis sooritatud
kuritegude pärast. Nad olid vaba­tahtlikud.
1942 loodi Eesti Leegion (hiljem
Diviis) relva-SS raames. Selle for­matsiooniga
loodeti luua Eesti oma
suuremat relvajõudu. Sinna värba­mine
toimus peamiselt mobilisat­sioonide
kaudu. Eestlaste tahteks
polnud mingi Saksa poliitilise sõja­jõu
osaks saada. Ka polnud relva-SS
sama, mis partei „allgemeine SS",
mis tegeles ka kontsentratsiooni-
Venelased otsivad
Juba auke USA
kaitses
Uks N. Liidu Teadusteakadee-raia
liikmetest, Evgeen Velikov on
avaldanud arvamist Moskvas, et
venelastel on kerge teha auk USA
maailmaruumi kaitsesüsteemi ja
saata oma rakette selle augu läbi
soovitud märkide hävitamiseks
Ameerikas.
Arvestuste kohaselt läheb amee­rika
kaitsesüsteemi väljaehitamine
maailmaruumis maksma $23 mil­jardit
Kui palju venelastele võib
maksma minna augu tegemine sel­lesse
kaitsesüsteemi ei ole avalda-laagritega.
Relva-SS-i alla kuulusid
paljude vallutatud maade sõdurid,
kes rassiliselt kuidagi päris SS-i ees­kirja
dek ei vastanud.
Kui Eestit ähvardas uus punaste
sissetulek 1944, kutsus meie Vabarii­gi
peaminister presidendi ülesanne­tes,
^üri Uluots, mehi oma kodumaad
kaitsma. iTuli kokku 35000 meest.
Loodi piirikaitserügemendid. Sellele
järgnes Soomepoiste kodumaale tu­lek.
See polnud ^natslusy.
Viimaseks ifaasiks oli Saksamaal
Eesti Diviisi tegemine, kui kodumaa
oli juba kaotatud. 11000-le mehele
algas uus võitlustee. 1945 pidasid
eestlased meeletuid lahinguid. Saksa
sõjaväejuhtkond tahtis idapoolt või­maldada
niipaljude sakslaste läände
minekut kui võimalik. Sellist eesti
sõjaväelist faasi ei oleks pidanud
olema. Kolmveerand meie meestest
langesid ja jäid venelaste kätte vangi.
KULTUURITÖÖ
Nüüd tehakse aga kultuuritööd,
mitte sõjaväelise käsutäitmise ja dist­sipliiniga;
vaid igaüks oma soovide
kohaselt. Tsiviilelus on alati olnud ja
on mitmesugused ühiskondlikud
voolud, mis on loomulikud. Endistel
sõduritel On sellisest eriilmelisest te­gevusest
sageli raske aru saada. Lek­tor
kirjeldas siis Metsaülikooli tööd.
H. Teder väitis, et eesti sõdur on
alati võidelnud Eesti riigiõiguslike
eesmärkide eest. V. Pikkand leidis,
et eesti sõdurluse klassifikatsioone
on enamgi — venelaste poolt mobili­seeritud'sõdurid,
kes.üle tulid ja
uuesti Saksa vormi pandi, Pitka-me-hed
ja teab-miö võitlejad metsades.
Leiti ka, et Eesti armeed ei saadud
lihtsalt luua, kuna sakslased seda ei
lasknud; mitte sellepärast, et eestla­sed
seda ei tahtnud. Ka polnud eesti
sõduril Saksamaal mingit võimalust
tsiviilellu minna. Teame, et kõik
need, kes seda katsetasid-ja tabati,
lasti maha. Osa muidugi riskis selle­ga.
On valus kuulda, et maailm peale
40-aastast rahu meie võitluse mõtet
ja olukordi ikka veel ei mõista.
ESTOR
• - ~- Ä X-» *^W*«AVAW«WAI *. — : J >
lijuhataja Valdek Lenk. Helle Arro II Lembjt Joselin, palus tunnustuslin-kl.
juh. Tiia Hiir eriklassi juh. Georg did anda parimale mängijale Mati
lital lauluõp. Endla Komi V kl juh. Pajole, esimese koha saavutajale.
Teist kohta males jagasid Risto Lei­val
ja Matti Pikk.
Fuajees, mälestustahvli juures, jät­kus
lühike tseremoonia, koos vane­mate
ja lõpetajatega. Kõlas ühislaul:
nÕnnista ja hoia". Palvuse ütles Leh-teLeesment.
..Kui tume veel kauaks"
väärtuses rahatähti, tasugu kõik riigi
võlad ja katku kõik kohustused, ja -
samal päeval kuulutagu, et KL lada
riigi valuuta on rajatud kulla alu ele!
See ..kurioosum" ütelnud ise, et ta (]• Liiv) deklameeris Märt Matsoo.
ei usu, et peaminister julgeks seda Lauldi ühiseh: „Hoia Jumal Eestit."
sam^mu^ astuda, kuid tema poleks Järgnes hubane koosviibimine kesk-
' -- - ' ' - - mises saalis koos lõpetajate ja nende
lähematega.
RIGA H.L.
ja oleks seda teinud.
Viinajoomist
hakatakse pidurdama
N. Liidus
N. Liidu kõiki^õimas juht Mihhail
Gorbatshev on teinud korralduse, et
Moskvas vähendatakse viinapoodi­de
lahtioleku aega poole võrra. Sel­lele
lisaks vähendatakse alkohoolse­te
jookide serveerimist kõrtsi­des,
restoranides, klubides ja ametli­kel
koosviibimistel poole võrra. Siit­peale
on Moskva ,,poolkuiv".
Kanadas 20 000
illegaalset
põgenikku
Immigratsioonivalitsuse arvates
on paari viimase aasta jooksul Ka­nadasse
tulnud kuni 20 000 ille­gaalset
inimigranti või põgenikku.
Valitsusel on vaja anda nendele
alaline elamisluba, kui nad endid
ametlikult registreerivad. Otsuse
selle kohta tegi Kanada ülemko­hus,
kellel on uue seaduse alusel
õigus valitsusele korraldusi teha
seadustele uut tõlgendust andes.
Ülemkohtu otsuse kohaselt im-migratsioonivalitsusel
tuleb kõiki
illegaalseid põgenikke üle kuulata
enne nendele alalise elamisloa
andmist. Ühe immigratsiooniamet-nik4i
seletuse kohaselt kulub sel­leks
praegusel ametkonnal paar­kümmend
aastat ja ekstra kulu um­bes
50 miljoni dollarit.
Liigse alkohoolsete jookide tarvi­tamise
piiramiseks ülemnõukogu
presiidium andis, vastava dekreedi
16. mail. Selle kohaselt on alkohool­sete
jookide kasutamise loa vanuse
piiri tõstetud 18 aasta pealt 21 aasta
peale. Karistused seslle määruse vas­tu
eksijatele on väga karmid, eriti
purjus autojuhtide juures.