Meie Elu = Our life, December 15, 1983

              t .
„Meie Elu" nr. 50 (1763) 1983
aa
NELJAPÄEVAL,15.DETSEMBRIL-THUESDÄY,DECEMBER15 „Meie Elu" mr. 50 (1763) 1983
SÕPRUSKOOK
Vanasti olid ringi. liikumas ahel-mille
saamisel pidi sellest
kolm ärakirja oma sõpradele ja tutta­vatele
saatma. Kirja jätkamisega pidi
kaasuma teatud aja möödumisel
mingi õnn või ootamatu rahasumma.
Katkestajat ootas aga ees õnnetus.
Nüüd on jõudnud Toronto eestlas­te
keskele sõpruskoogi nime kandev
retsept koos kümme päeva kasvata­tud
juuretisega. Juuretist tuleb edasi
^ kasvatada ja siis anda sellest kolme­le
tuttavale-sõbrale igaühele ühe tas­si
suurune osa. Ülejäänud jui .etisest
saab väga maitsva koogi kü^ .etada
mitme erineva lisandiga. Koogiringi
katkestamisega ei ole mingit õnne­tust
ette kuulutatud, küll aga laien­dab
ja süvendab edasiandm' e sõp­rusringi.
Koogi retsept koos mreti-sega
on tulnud kanadalaste ja soom­laste
kaudu, omades nii juba mitme
rajivuse sõprusringi aluse. Lähene­vate
pühade kohvilauale pakub kook
maitsva ja omapärase lisandi.
JÕULUKINK HINNAALANDUSEGA -
päästke eesti emakeel. Kinkige oma lastele,
sugulastele ja sõpradele eesti kirjasõna.
Uued „MEIE ELU" klnketellimised Jõuluks.
10% HINNAALANDUSEGA.
KINKEKAÄRT
Linda Kivi kooliõpetaijaEia Aafrikas koos oma kolleegiga paadisõidol
Esto Mutual Fund Ltdo
6. detsembril 1983 aktsia hind
Sl 3.02
UB King Street West, Süite 1900.
Toronto M5H 3Ml - tel. 364-1131
Saatke ,^eJe Elu" talitusele telHmine Ja mde saadame teile ül<^
andmiseks klnkekaardl, v5l saadame teie nimel otse saajalt
crraxBOESXjnrx
„MaaiIm on miiniu kodu'[ ~ ütles
mor maailmarändur Linda KivS
„Meie Elu" kjaastö^ölisele. Vestel­des
selgus, et tema maailraaränna-kud
algasid kaunis varajases eas.
Alul reisis ta Ei^rpopas koos pere­konnaliikmetega,
hiljem sõprade
seltsis ja lõpuks täiesti iseseisvalt.
Viimasel kolmel aastal on Linda
rännakud viinud teda üle vanema- '
tekodu läve Guelphi. Sealt Prant­susmaale
ja Aafrikasse. Tagasi
Guelphi ja uuesti Euroopasse. Jälle
tagasi Guelphi ja sealt uuesti Aaf­rikasse,
kus rändas kümme kuud
kümnel maal,, alates Ülero-Voltaga
ja lõpetades Reeniaga.
, Linda Kivi on 21-.aastane. Käiniia
Toronto Eesti Lasteaias, algkoolis ja
keskkoolis. Lõpetas Georges Va-nier'i
gümnaasiumi aastal 1980, saa­vutades
„Scholar of the year in Hu-manities"
hinnangu. On olnud
„Kungla" rühmas rahvatantsija,
„Kalev Estienne" võimleja ja „Raja-leidjate
" lippkonna gaid. Linda hu-viarläkš
on kirjutamine. Ta bn kirju­tanud
luuletusj, lühijutte ning olnud
Guelphi ülikooli üliõpilaslehe On-larionM"
kaastöpline. Kavatseb tule­vikus
kirjutada ka romaane. Linda
õpib viimast aastat Guelphi ülikoo­lis
rahvusvahelist arendamist.
— Olete valiiliud väga omapärase •
ala ülikoolis. Mis oli tiivustajaks sel­lisele
alale siirdumiseks? '
— Olin 13-aastane, kui mul tekkis
tahe ühe tuttava perekonna ebanor­maalset
last aidata. Tegin| temaga 3
' aastat pidevalt-harjutuni ja selle tu­lemusena
arenes laps nii kaugele, et.
on võimeline ise enda (3est hoolitse­ma.
See arendas minus ,loO|tu>t ja
usku, et võin olla abiks allasurutud ja
puudustkannatavatele; inimestele,
eriti naistele ja lastele! linnaelu olu­korras,
i
• — Mis andis.tõuke naaailmas rin­girändamiseks,
eriti Äafrjkas? -
— Olen alati olnud huvitatud teis­test
inimestest ja olen ülitundlik teis­te
inimeste kannatustes. Kuna õpin
rahvusvahelist arendamist, siis taht­sin
oma silmaga päha seda ala-are-nenudv,,
kolmandat maailma'!, et
nende olukorrast paremini aru saada.
— Kes kannab nende rännakute
kulusid?
- - M a töötasin ühe suve siin ja mul
on stipendiume. Ugandas õpetasin
Mbale linna keskkoolis prantsuse
keelt, sain prii. elamise ja umbes
$15.00 kuus tasu. Üldiselt läks raha
küll peamiselt toidu ostuks ja sellega
pidi ka olema kokkuhoidlik. Peami­seks
toiduks olid oad ja kassa va (kar­tuli
sugulane). Kohalikel elanikel on
oma aiamaa, kits ja kanad, et lisa
saada. Inimesed on aga väga lahked
ja vastutulelikud ja reisides tihti ju­hatavad
oma tuttavate ja sugulaste
juurde, kes igati aitavad.
, — Milliseid probleeme nägite rei­sidel?
— Probleeme on Aafrikas palju ja
igal pool on nad erinevad. Linnades,
kuhu on sisse toodud valge rassi elu­stiil,
on probleeme rohkem. Ugan-/'
das, kus(on rohkelt valgeid, on olu­kord
ebastabiilne. Probleemi on sõja­väega
ning suguharude vaheliste tü­lide
ja kakelustega, mis on väga sa­gedased,
eriti, kui kusagil on palju
alkoholi tarvitatud. Maal ja külades
on probleeme vähem. Inimesed on
küll vaesed, aga nad on väga rõõm­sad,
muretud ja lõbusad. Perekondli­kud-
sidemed on väga tugevad.
— Kas kohtasite ka „nõidarste"?
— Neid on seal, aga nende terven-damismeetpdid
on rohkem vaimura-hustavad
nõuanded ja juhised tasu
eest.kui mingi trampimine ja ulumi­ne.
Baganda rajoonis pn teada, ei
ravitakse vaimuhaigeid taimerohtu-dega-
heade tulemustega.
— Siin kogutakse rahaigasugusle
heategevate organisatsioonide poolt
ja adopteeritakse ]<asulapsi mõne
dollari eest kuus. Kuidas suhtute sel­lesse
abistamismeetodi?
— Sellega tuleb olla väga ette­vaatlik.
Väga palju seda raha kaob
tundmatutesse taskutesse. Üldiselt
võib abistamist jaotadakolme l i i k i : 1)
rahvusvaheline, nagu Ü R O jaVPuna-ne
Rist, 2) valitsuste vaheline ja 3)
individuaalsed rühmitused ja agen­tuurid
ning usulised ühingud. Valit­suste
vaheline, abistamine tavaliselt
on vastastikune — tuleb midagi selle
eest vastu anda. Individuaalsete rüh­mitustega
peab olema väga ettevaat­lik.
Rohkelt on neid ,.born-again"
kristlasi, kes püüavad ohvreid oma
PiibH tõlgendamisega. Katoliku kirik
on tugev,, kuid uued ristitud liikmed
käisid katoliku kirikus ka varem.
Ristimisi teeb katoliku kirik nüüd
massiliselt. Mis puutub kasulastes-
.se, siis ei tee see paljudele milte head,
Et\kõik lapsed saaksid sellest kasini;.
peaks igaüks adopteerima vähemal!
20 last, sest adopteerimisele lähevad
ainuh need lapsed, kes käivad koolis,
Vaesed lapsed, kes koolis käia eisaa.
jäävad ka •adopteerimises! ilma. ^
Need kannatavad edasi.
, • • v v . j . :
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsloonidelo
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958, Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K
Tellin ,,MEIE ELU" (aastaks, poolaastaks) s
Kf'» pr.» prl. , ,..„„,.,...„ ,...o.o...o,t
Aadress: . . . . . . . . . . . . . o . , . , . . . , . . . . , „ „ . „ . . . . . . . . . . „ . „ „ , . . .
Tellija nimi: „ „.,...,.....
Aadress; ,
Palume käesolev kupong täita ja saata koos rahaga „Mele Elu",
958 Bruadview Ave., Toronto, Onl. M4K 2R6
us saata
Eestisse!
TeIHge oma kinkepakiclSears' t kaudu 1 C 3
<õige lihtsam viisü!
Külastage kõige lähemat Sears kataloogi-või
müügi äri ja küsige "Quelle's Fall/Winter
Catalogue']".
"Quelle" on Euroopa kõige respekteeritumaid
kataloogi kauplusi. Valige välja oma kingid
1 .OOO-letieküljelisest kataloogist, kus leiate muu
hulgas kõige tiilisemaid moode riietuses,
lasteriietust, vaipu, kardinaid, heliaparaate ja
palju, palju veel!!!
Kui olete oma kingid väljavälinud, kasutage
oma "Sears Äccounfi" või makske sularahas.
IJlejäänu jääb Sears hooleks! Sears garanteerib
ja teeb kindlaks, et teie kingipakid jõuavad
Eestisse 3-6 nädalat peale tellimist.
Hoidke kokku aega... ja eriti k a . . . raha! On
võimalik kasutada Sears aastaringi kingipakkide
tellimiseks ja saatmiseks! Minge kõige lähemasse
Sears Catalogue and Retail ärisse ja tellige
pühadeks nüüd!!!
I N T E R N A T I O N A L
Zaire kooliõpilased oma vormiriietuses. Foto — Linda Kivi
V )
jõulud on meie suurimiad prühad
ja nendega on seoses palju kom­beid.
Kanada vanu jdulukombeid
tutvustatakse „Black Creek Pio­neer
Village's'* väga mitmesugust®
programmidega 19. dets. — 31. det­sembrini.
Pühadelaudojn perenais­tel
alati erilise hoolega kaetud.
PIONEERIKÜLA RETSEPTE
LIIVAKOOK EHK MUREKOOK
• 1/2 naela võid, 1/2 tassi sühkuri
pruuni või vajgetja 2 1/2 tassi jahu.
Vahusta või jgr suhkur. Lisa jahu ja
rulli 2 pikka vorsti, vajuta need kahv­liga
laiaks. Küpseta määrimata plaa­dil!
275-300 kraadi. Lõika kuumalt
tükkideks.
SEASINK
Eestlased söövad rohkesti liha, kaš
ahjus küpsetatuna või keedetuh. L i -
hajuurde antakse kartuleid, kapsaid,
kaalikaid, porgandeid, herneid jne.
Isegi tangu- ja verivorsti serveeri­takse
praetud lihaga. Vanasti tähen-da^^
vorstisö.ömine majasse õnne too­mist.
Vorstid pidid alati olema!
Singi suurus olgu 1/2 naela inime­sele.,
Kasulik on osta suurem sink,
saab rohkem.'liha ja ka külm sink
maitseb hea musta leivaga. Ostke
l<ergölt suitsetatud'sink. ,,Roasteri"
(sügav kaanega praepann) põhja pan­ge
rest, et sink rasvas ei küpseks. Sin­gi-
rasvane pool ülesse ja kamar lõi-kage
terava noaga diagonaalseteks
nelinurkadeks. Soovikorral võite
ruudu nurkadesse torgata täistera
nelgi,- mis annab, maitset ja leeven­dab
sealiha lõhna. Liha kraadiklaas
torgake segavale, kuid mitte vastu
konti^ A h i 300 kraadi, eelkuümenda-da.
Praad on valmis, kui termomeeter
näitab) 160 kraadi. Oleneb singi suu­rusest,
kuid tavaliselt on ta 4—5 tun­niga
maitsevalt küps. '
Kui soovite.singi magusaks teha ja
:ananasi rõngastega kaunistada, siis
võtke 1 tassitäis kõvasti vajutatud
pruuni suhkurt, 1 tl. sinepipulbrit, 2
spl apelsinimahla. Selle seguga mää­rige
küpse sink' üle ja asetage 375
kraadi ahju vaid nii kauaks kui kla-suur
tõmbub kollaseks.
PIPARKOOGID
Sulata 3 špl võid, lisa 1/4 tassi
sühkurt, 1/2 tassi molasši (pruun suh­kur),
1 spl piima. Hoia soojas. Sõelu 2
tassi jahu, 1/2 tl soodat, 1 tl nelki. 1/2
tl kaneeli, veidi muskaat"pähklit,
veidi soola.
Sega hästi ja pane tainas 24 tun­niks
jääkappi. Rulli tainas jahusei
laual 2—3 mm paksuseks, võta vor­midega
tähe, kellukese, südame jne.
kujulised koogid, aseta rasvaga
määritud plaadile. Küpseta 350F
kuumuses 10 minutit.
SEASABA-PRAAD
.Seasabad ei ole varem olnud toidu­sedelitel
populaarsed, nüüd aga on
suurmood restoranides ja ka kodus­tel
külaliste vastuvõttudel. Söömisel
tuleb kasutada suurätikuid, ses; nä­pud
tuleb abiks' võtta nagu vähja-söömisel.
Tutvunesin Kitcheneri^ J. M. Sch-neiders
Ltd. firmas kergelt suitsuta­tud
seasabadega. Neid saab tellida
produkt nr. 21938 nime all Schnei-dersi
lihasaaduste müügiäridest.
. Suuremad seasabad on odavariiad
Neid võib lihtsalt keeta. Esimene
vesi keema lasta ja kogu vahuga ära
kallata. Teise keemise vette lisada
loorberileht, terapipart 6 - 7 ; sibul ja
soola.. Liha on valmis söömiseks.kui
tuleb kondist lahti ja on väga maitsev
ka külmalt süües.
Kergelt suitsetatud seasabade 5 kp
raskune karp maksab $11. Pane sea,
sabad „r6usterisse". raputa üle soo­laga,
lisa veidi sidrunimahla, pruuni
suhkurt ja „worcestershire" kastet
Hauta ahjus pehmeks. Seasabadest
tul^b vfett. sest neid müüakse vaiH
külmutatult. . ^
: E H A TARMET-TOOMBERG
... koht kus teie rahaväärtus tõuseb!
i
l ta'*
l
l
l
l
l \
Külastage „MEIE ELU
8
I
ITMESUGUSEID SOBIVAID l
t
t
t
i
8^^
LÄUiy-INU JA LINIKUEP
(ka jõulu motiividel)
SOHVAPATJU
VARRASTEL KOOTU© S AU
958 ir@advi@w Ave., Toronto,
(EESTI MAJAS, II KORRAL)
HELIPLAATE i
EESTI VÄRVIDES KÜÜNLAIID
HÕBE JA KULD EHTEID
KERAAMIKA VAASE
MAALE (raamitult ja raatnimata
PUUST KINKEESEMEID
SAUNASEEPE JA TARBEID)
8
Jne.
. 466-095 S
FILAT
EVALD
Eesti tül
vene ma
nEesti Filatelist'' nrj
Uus kataloog-käsirai
Sügise tulekuga saabus filatoHs' mil
Üdele ka „õige*' margihooaeg. Kui- \\\\
gi tõsine filatelist oma kogudele ga|
kunagi suvepuhkust ei anna, oli tui
möödunud suvi oma rekordiliselt mii
pika kuumalainega selline, et mar- vai
kidele ja albumitele omistati tava> kd
liselt vähem tähelepanu.
ül
St
Oktoober oli paljudes, maades,
kaasa arvatud Kanada, kuulutatud
margikogumise kuuks. Postivalitsu- ei
sed püüdsid mitmesuguste propa- gt^
ganda- ja tulvustamisvahenditegn
õhutada ja suurendada huvi margi­kogumise
vastu, eriti noorte hulgas.
Sellele vaatamata, et see harrastus on pi|
juba maailmas kõige levinum hobi, gil
Kanadas näiteks hinnatakse margi- lol
kogujate,hulka 765 tuhandele, mis on k
5 protsenti üle 10 aasta vanast ela- h
nikkonnast.
Filateelia mitinesugused positiiv­sed
küljed on üldjsolt toadn ja ei vaja
enam erilist propagandat. Seda las­takse
aga ilmselt kiiiku teistel põh­justel
oma huvides — et teha reklaa­mi
oma kaubale. Postivalilsusod ko­gu
maailmas muutuvad üha suuro­mas
ulatuses puhtakujulistoks ärilis­teks
ettevõteteks. Paljudel pisikostei
maadel on postmargid suurimaks sis­setulekuallikaks!
Iga uus aasta üle­tab
eelmist väljalastud uute markide
ja nende hinna poolest.
II
n
l(j
vi
k A ()i
l i
\\
\\
tii
\\
d
31 UUT MARKI iJ
Vaadelgem Kanada väljalask(uirve
käesoleval sajandikümnel. 198U, aas­tal
ilmus 31 uut marki St).22 väärtu­ses;
aasta hiljem olid vastavad arvud
40 ja 7.50; 19B2. a. 30 ju 19.95 ning tl
tänavu 43 ja^ 24.95. Suur hüpe oli
tingitud postitariifide peaaegu kahe­kordistumisest,
il
24.94 arv polo just hirmuäratav
summa kogu aasta kohta — keskmi- (|
selt umbes 50 cenli nädalas. Kuid kui
palju on noidki, kos hangivad igilst H
uudismargist ainult ühe. Ikka oste­takse
vähemalt 5-10 tükki, kas siis
duplikaatide tagavaraks endale, va-hetussõpradele
teistes maades või
mõnel muul põhjusel. Sellele võivad
lisanduda 1. päeva ümbrikud, maksi-mumkaardid
ja muud „ilusad asjad",
mida postivalilsused kogu maailmas
välja mõtlevad, et kogujatelt rohkem
raha välja meelitada.
Mõned aastakümned tagasi, kui
Kanada post ei olnud veel- tulnud
mõttele markide kõrval pakkuda igo-suguseid
,,ekstrasid'; oli populaar^
seks kombeks osta uudismargist ter­ve
poogen ja jätta see lauulucka, kapi
v.m. põhja nii. intresse kandma. Poo­gen
maksis ju ainult mõned dollarid. ||
Kuigi ei tea mis suurt rikkust ei või­nud
sellest oodata, teatud proHili )|
loodeti.ikkagi sügavas südamesopis.
. Oleks huvitav teada, kui suur prot­sent
uudismarkidc ostjatest secja
nüüd veel teeb. Tõenäoliselt ainult
vähesed. Sest 50- või lOO-morgiso
poogna hind võib nüüd olla tõusnud
sajakordseks ja teiseks on moodsad
kanada margid, välja arvatud vähe­sed
erandid.osutunud haUaks invos-teerimisvahendiks.
Nüüd, paariküm­ne
aasta järele,jälle päevavalgele too­dud
poognad ei leia endile ostjaid,
Ilusad hinnad kataloogides on kehti­vad
ainult siis, kui lähed marki kaup­mehelt
ostma. MüüiHallo ei saa, sosi
tal on seda kaupa üleliia. Oma suurte
tagavarade vähendamiseks ja ruumi
tegemiseks pakuvad margiärid
moodsat Kanadat isegi alla nomi-naalhinna!
Kuid iga lõbu eest tuleb maksta,
Mis ka juhtub või ei juhtu sellele
väikesele pildiga kaetud sakilisele
paberitükile, mille nimeks on post­mark,
ta on ning jääb kõige popii-ilaarsemaks
kogumisobjektiks maail­mas.
Nii mudilaste kui auväärsesse
ikka jõudnud ..seenioride" hulgas.
Moodne aeg on pealegi ve.^l toonud
palju uusi võimalusi ja mooduseid
selle õilsa hobi harrastamiseks. Seal
. leidub võimalusi iga maitse ja raha- j
koti jaoks. i|
lEESTI MAJAKAD
Kui mitte kõik, siis kindlasti suu­rem
osa Eesti markide kogujatest on
1940. aastal suletud peatükile lisa­nud
uue osa, mille lõpetamist praegu
ei oska veel ette näha. Selle moodus­tavad
okupatsioonivõimude poolt
välja antud margid mitmesuguste
eesti motiividega. Ajavahemikus
1947—1982 tõusis selliste markide-arv
40 ligidale ning tänavu lisandus
neile ootamatult veel kolm üsna nä­gusat
marki. Mõne kuu eest ilmunud
viiemargises sarjas, milles esitatud
Soome lahe tuletorne, leiame kolm6l
1
1
]