Meie Elu = Our life, December 15, 1983

              M L J Ä F Ä E ¥ A L 4 5 . D E T S E M B R I L - T H U R S D A Y , D E G E M B E R . 1 5
„Meie E k " nr. 50 (1763M983
mart uu
a
NövembrikKui 28. päeval möödus oleme elanud pagulastena teiste rah-
65 aastat sžllest, mil esimesed ees- vaste seas. Oleme selgete tuleviku
li kiiresti formeeritud väeosad said sihtideta. Noored'abielluvad teistes-luleristse
Harva rindel ja võitsid, se rahvustesse ja sulavad asukoha-
Let us protect
yourneuucar
ftr all its iniorth.
15% HINNAALANDUST
KAASMAALASTELE.
Kõige paremim võitleme Teie
auto roostetamise vastu.
Vaenlase ülekaalukate jõudude
edasitung tiibadelt sundis Narva
kaitsjad taanduma, mis kestis 35
päeva. Sellelle järgnes vastupeale­tung
ja 48 päeva pärast oli Eesti vaen
maa rahvasse. Kindlameelsemad on
noored Eestis. Segunemist okupeeri­vasse
rahvassa.:tuleb vahe ette ja
iseteadev noorus nõuab Eestile va­badust.
Mart Niklus ja Veljo Kaalep
lasest vaba ja sõjategevus kantud on silmapaistvamad nende seas. Va-väljaspoole
vaenlase territootiumi- badusvõitlus kodumaal ei ole rauge­le.
Võidurikas Vabadussõda kestis nud.
402 päeva ja nõudis 2^36 ve.reohv- QiQusTE RIKKUMINE :
rit. Tartu rahulepinguga N. Liit tõo- Aupeakonsül Ilmar Heinsoo mär-tas
tunnistada igavesieks ajaks Ees- |^|g omapoolses tervituses, e\ Tartu
ti iseseisvust. See lubadus murti 20 rahulepingu murdmine N. Liidu
aastat hiljem sama vaenlase poolt. poQ^ Q Ü j^j^g rahvusvahelise õiguse
Teises maailmasõjas eestlased rikkumine. Idas asub meie ohtliküin
1.1 ,
i tvl
.,1
Wm f
ü
m
mm
võitlesid laenatud relvadega, võit- vaenlane, kes 39 korral On teostanud
sid lahingud, kuid sakslased kaota- sõjakäike Eestisse. Kui Esimene
sid sõja. maailmasõjale järgnenud aastatel
Vabadussõja 65. aastapäeva tähis- oleks vabanenud rahvas sõlminud
tas Eesti Võitlejate Ühing 3. dets. kindla sõjalise liidu Eestist k^^^
Toronto Eesti majas. Pidulikust lani, Teine maailmasõda voib-plla. Osa reisiseltskonnast „värvitud kõrbes". Esireas yasakult: Meeta Tiit, Linda Kääramees, Henny Aruja,
koosviibimisest võttis osa 6 Vaba- .oleks jäänud tulemata. Kui need rah- gaime Leetmaa, Alma Allik, Endla Kannel, Kalju Jõgi, Astrid Jõgi, Leida Karin, bussijuht Hank, Orvi
dussõja sangarit, seitsemes, kolonel ;vad saavad taas vabaks, siis tuleb ^^^^^^ ^^^^^^ Leetmaa. Seisavad: Timofei Kesküla, Elmar Maldre, Ilmar Munak, Leida Maldre, Sigrid
l:::^^-^^ ,TüsIar.LindaOia,EvaldHe™a,B«„U^
Ametliku osa avas Võitlejate aeg juba praegu mõtelda. Herma, Valli Rebane, Elna Rannamäe, Heino Kannel, HelenKekalainen, Olga Kraav, Hilja Tamm, Hilda
Ühingu esimees Ülo Tamre, märki- Ülemaailmse Vabadusvõitlejate Ainslie,Erna Kurris, Salme Tuvikene, A i l i Lestal, Aino Kurg, Salme Ranken, Heino Lestal, Toivo Kõhelik
des/et Vabadussõda oli heroilisem Keskuse esimees August Jurs rõhu- ja Endel Aruja.(Pildilt puuduvad fotograaf Harald Tamm, Anton Alango, Anna Kesküla, Albert Lispson,
aeg eesti rahva ajaloos. Selles sõjas tas, et vereohvrid Teises maailmasõ- Oskar Päkal ja Herman Tiisl^^^^^
saavutatud võidu alusel on meil õi- jas ei olnud asjata. Sangarlikes võit-gus
iseseisvusele ja vabaduselg. • lustes Narva jõe joonel ja Sinimä-
Külaliskõneleja Ülo jürimaa mar- gedes peeti vaenlane kinni üle 7-me
, kis, et 28. nov. algas sõda", niille eel kuu. See andis, võimaluse eestlaste
Konstantin Päts rusikaga lauale põ-: suuremal arvul põgeneda läände ja
rutades ütles „ei mingit kom.promis- jätkata siit vabadusvõitlust.
täiutlik
ktiKto
rooite
vastu
kasutataks*
9 patendiga 8 a. vastupidavus
tööriista . garanteeritud
oskuslike Ziepari'1 uue
tööliste poolt, auto ostul.
proven around tliQ wortd
on 6 mliilon vehldes.
Ä Ziebart
Vfc/^ APPEARANCE » PBOTECTION SERVICES
Isiklikult viin auto ära ja
tagastan.
Helistage: Matti Karuks
1-898-5672.
Yonge St. S. Newmarke
ESTO'84
Portlandi, San Franciseo ja Los An-gelesi
linnades algusega 1953,aastal,
Võitlejate Ühingute Liidu esimees
Kanadas, Kalju Tori, heitis ette eesti
si kommunistidega!" Klui meil ei
.oleks olnud kindlameelseid juhte,
ohvitsere, koolipoisse ega sõdureid,
siis Vabadussõda ei oleks olnud või-
"detav. Ei oleks olnuid vaba ning ise- koos seistvat Eestit. .
20 aastat hiljem Moskva murdis
Tartu; rahulepingus antud tõotuse ja
okupeeris Eesti. JärgnjBS kommunist­lik
hirmuvalitsus ja massküüditami-sed
1941, ja 1949. a. Hävitamisele mängis kahemeheline Georg lltalior-viidi
Siberi orjatöölaagritešse lige- kester.
Tähtsate juubelite, jõulubasaa-ride
ja kontsertide varju jäi veel
üks lennuväepoiste poolt algatatud • seega juba 30-aastane traditsioon,
üritus. 27: novembril toimus Eesti Au ja tänu korraldajatele ja esinejate-.
organisätsidonidele,'etneedeltulnüd Maja väikses saalis Kaljujõgi poolt le ning osavõtjaile! Selle aasta, 16.
tähistama Vabadussõja aastapäeva kokkukutsutud fotode ja valguspil- pidustuste kavas osalesid ka peale
'-)os Võitlejate Ühinguga.
tidevaatamine-näitamine,kuhuar- nimetatud linnade esinejate Toron-
Ettekandelises osas esines Mein- vukalt olid kogunenud möödunud tost lennu teel kohale sõitnud teatri,
hard Niinvee nelja lauluga. Peale suvisest bussimatkast ošavõtnuid muusika, rahvatantsu ja võimlejate
selle on ta tunnustatud mängija mit- endisi välgumärgi kasyahdikke, viljelejad: Rein Andre teater,* Kara-mel
pillil. Rikkaliku loteriipiletid nende perekonna liikmeid ja sõp- vanist tuttav noorteteater, noored
müüdi läbi lühikese ajaga. Tantsuk? riii. muusikud, Oskar Haameri rahvapil-peatudes
looduskaitse all olevatel
pargialadel. St. Lous'i linnas Missou­ri
osariigis sõitsime tõstukeil kuulsa
630 jala kõrguse kaar-tornl sisemus­se,
samuti proovisime kõik oma õnne
Las Vegase mängu • põrgutes. Oli
kolm nädalat lakkamatut uudista-mist.
ÜHINE PERE
Reisiseltkond, kuhu peale Toronto
rahva kuulusid eestlased ka Mont-realist,
Hamiltonist ja St. Catharin-male.
üks kümnendik eesti jrahvast.
Tein^aba.dussõda oli' ohjvriterik-kam
kui esimehe. Eestlaste võidud
lahingutes tühistas sõj^ kaotamine
sakslaste juhtimisel. Võitjad suure­meelselt
kinnitasid Eesti vallutami­se
venelaste poolt. , ; '
40 aastat on eesti rahvas kannata­nud
vene okupatsiooni ja 40 aastat
Lõppsõnas ühingu abiesimees matka Torontost San Franciscos toi-
Teatavasti korraldas Kalju jõgi 46 lid,Kungla rahvatantsijad. Kalevi
osavõtjale 6000 miili pikkuse, bussi- võimlejad ja hulgaliselt muidu publi- est, sulas varsti, üheks rõõmsaks ja
Raffi Moks tänas korraldajaid, esi­nejat,
tervitajaid ja osavõtjaid. See­juures
ta avaldas kolm soovi: et Va­badussõja
vaim elaks, et seda vaimu
munud Lääneranniku Eesti Päevade-leja
teist teed pidi tagasi, mis oli vist
esimene, selline ,,suursaavutus",
Röis kestis 20.juunist i3juulini. Kol­kannaks
edasi eesti noorus ja kord me nädala jooksul läbiti 13 osariiki:
võidetakse vabaks selle vaimu abil .Illinois, Nebraska, Wyoming, Utah,
Eesti maa. Ametliku osa lõpul lauldi Nevada, California; jälle Nevada.
kut. Kava vaheaegadel sõideti ringi muretuks pereks, kaasaarvatud hol-kuulsas
San Francisco linnas (vaikse landlasest bussijuht Hank. Hunk tegi
ookeani ,,päriiks" nimetatud] ja selle kaasa kõik,kõik meie ettekavatsetud'
lähemas ümbruses. Käidi kalasada-. ja-kavatsemata käigud ja pidutsemi-mas.
Jaapani aedades, meremuuse- sed. Temale said ka selgeks õpetatud
Eesti hümni.
urnis, rahvapargis, kus rööbiti eest­laste
rahvapeoga sai jälgida eksooti­lisi
Aafrika loomi, mereelukate trik-
Arizona, New Mexico, Texas. Okla- ke ning uljate veesportlaste esinemi-
'. A.VOOBUSE INGLISKEELSE
IX KÖIDE LAABUB!
Hind endine,29.00 dollarit. Eeltellimine avatud— neli köidet IX-XII kokku
$116.00. Samuti on odavam eeltellimine avatud Võõbuse raamatule „Mar-tyrs
of Estonia: The Suffeting of Chrištian Churcheš under the Soviets",
hind $15.00, ja erinevale „ T h e Martyrdom of the Estonian People", hind
$29.00. Kõigil postiga saatmine ekstra,
laohoidja dr. Aruja on raanrBstutega Eesti Majas esmasp., 19.
dets., teisip. ja neSjap. kella &-7p.l. Palutakse tulla ka neid kel VIII
köide veel saamata.
KINKIGE J Õ U L U K S O M Ä LASTELE ESIVANEMATE AJALUGU!
h0ma. Missouri ja Indiana. Tee psal
peatuti rhitmes/paigas uudistam^ks
vaatamisväärsusi ja ööbitil5. ilnnas,
26. juunil jõudis seltskond San Fran­ciscosse,
kus oli rõõm kaasaelada
rikkaliku kavaga ja hea korraldusega
Eesti Päevade pidustustele 8 päeva
jooksul.
ŠAN FRANCISCOS
Saime teada, et Lääneranniku Ees­ti
Päevi on varem korraldatud juba
15, roteerivalt Vancouveri, Seattle,
si. Käidi hiina, linnaosas hiina.toite
maitsemas ja sõideti läbi kuldse vara-va
silla keerudega mägiteed pidi ürg­sete
punapuude metsa — parki.
(Muir Woods) Turismivoldik ütleb, et
puud on 800 a. vanad ja pargiala on
550 aakrit. Olid ilusad Eesti Päevad
San Franciscos.
LOS ANGELES'IS-.^-^^^- '
mm
• ^ i l
Vana-Andrese koguduse jõulu- ui
puu-kposviibimine kiriku selts- ^
kondlikes ruumes pühapäeval, 11. imi
detsembril järgnes jumalateenistu­sele,
kus olid kaastegevad kogudu­se
eelleeriealiste klassi lapsed Lii­sa
Lugus, Ester Lääs, Kenneth Lääs,
Alar PetersGo, Tõnu Petersoo, Taa­li
Rooneem ja Taavo Rooneem.
Kolmveerahdtunnilisel teenistusel
loored vaheldumfsi lugesid Vana-testamendi
ettekuulutusi Jeesuse
sünnist kui ka Luufep ja Matteuse
lõuluevangeeliume ning laulsid
„OhPetlem, väike linnake" ja „Su
sõime juures seisan ma". . , . . . , -
Jumalateeriistusele iärgnes jõu.. Vana-Andrese koguduse jõulupuul esines koguduse noortekoor,
lupuu koosviibimine ülemises saa- lauldes „Ma tulen taevast ülevalt" ja „Püha öö". Ettekande
lis, kus kavalise osa täitsid noored tähendavad mulle jõulud" esinesid noored Kalju Kurm, HannoRaud-
Kalju Kurm, Hanno Raudsepp, sepp, Kathryn Hiir, Toonias Orav ja Tai^^
Kathryn Hiiri Toomas Orav, Helli Fntn _ n u
Orav, taimi Fetersöo, Ingrid Laar, Haamer
vähemalt kaks eestikeelset sõna: lu­mi
ja ruuttu —. Hank õhutas,
meid asjata kõrbealasid läbis.tades
silmadega otsima imelooma jacka-loop'i
- hirvesarvedega metsjänese
suurust elukat. Leidsime selliste ku­jusid
ainult suveniiräride riiulitelt ja
piltpostkaartidelt, kus oli lugeda, et
seda.arga looma saab ainult suurema
hulga bourbon whisky abil nähtavale
meelitada. Sõidu ajal mugavas õhu-jahutuäega
bussis lauldi Toivo Kõ-helikuja
Eduard Leetmaa pillidesaa-tel,
räägiti naljajutte ja võimeldi End-
Tagasi teele asuti 3.juulil ja nauditi la KannePi juhatusel. Sama tegevus
samalpäeval Los Angeles'i(rahvaar- Jätkus ka vahel õhtuti jahutatud ho-vult
LII USA linn) Eesti Maja külalis-. tellides peatudes, juhtus, et vallutasi-lahkust,
kus vist esimest korda võõ- me hotelli seltskonriaruumi ja and-rustati
nii suurt külaliste hulka ida- sime kontserdi ka ameerika publiku-rannikult,
kes pealegi saabusid oota-' le(!].
matult. Vastuvõtt oli südamlik. Ühis- Väline, kohati 45 kraadine (Celsi-kingina
saadeti Torontost tänuta- us] kuumus häiris meid vahe. Siiski,
heks Artur Taska raamat „Sini- üks kaasreisija eksis kõrbesse ja
oleks peaaegu tühimaale maha jää­nud.
Ta leiti otsijate poolt enne, kui ta
kuumuse kätte oleks nõrkenud. Kal­jujõgi
sai endale indiaanipärase ni­me:
Rocky River.
Kõike seda toredust sai veel kord
mitrikkide sepikotta. Edasi imetleti 726 läbielada vaadates ja vahetades va-jala
kõrgust Hooveri tammi, mis ahel- hepeal valminud fotosid ja mitme
dab Colorado jõe veed ning varustab mehe poolt näidatud valguspilte Ees-
— elustab elektrienergiaga suuri kõr- ti Majas. Heino Kannel oli koostanud
bealasid ümbruses. Palju pildistati ja, 4-albumitäit fotosid. Oli mõnus To-filmiti
imposantseid vikerkaarevärvi ronlo hilissügise udus ja vihmasajus
meenutada ilusaid suviseid elamusi.
Suur aitäh reisu korraldajatele
Astrid ja Kalju Jõgile, suur aitäh
piltide tegijailernäitajaile ning suur
suur aitäh tublidele läänehnniku
eestlastele meelejäävate Eesti Päe­vade
eest San Franciscos!
ääme ootama.millal Rocky Hiver
korraldab järgmise huvireisu.
Must-Valge 100 aastat" koos pühen­dusega:
...,,ükski vahemaa pole liiga
pikk leidmaks sõpru ja aatekaasla-si..."..
Uudistati ka Hollywoody fil-milinha
ja staaride uhkeid elumaju.
Ateljeedes.piiluti kulisside taha ja fil-mägesid
Grand Canioni veerul ja 200
miljonit aastat vanu kivistunud met-sapuid
ja puutükke Petrified Foresti
pargis. [Ränga karistuse ähvardusel
oli kõvasti keelatud korjata maast
ühtkiselle „puu" kildu. Neid sai vaid
osta suveniiride poodidest). Bussi
peatudes jalutasime kuulsa soplajär-ve
ääres ja pildistasime Mennoniiti-de
uhkeid kirikuid Salt Lake Gitys.
värvirikkaid kõrbe lagendeid New.
Mexicos ja väga palju uut, huvitavat
ja ennenägematut. Kogesime, et
USA's leidub veel imetlusväärselt
palju puutumatut ehtsat loodust,
• metsikuid maa-alasid ürgse taimesti­kuga,
milledest saime põgusa pildi
kiirsõidiil mööda kihutades või siis
J.H.
..MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
Ricky Hiir, Aleks Kurm,PaMl
Sambl^ ja laMlukooris laulsid kaa­sa
Andrus Agür, Erika Kivik, Mark
Altosaar ja Erik Laar.
'i-Ma
sõimes** ja E. tõid tõsise jõulutunde, mida suu-
Griegi „Norra Kontsert", Saades rendas jõuluvaria,tuues kinkenoor-teenitult
kestva aplausi. tele ja vanadele. Jõuluvanal k a
Kogiaduse virkade perenaiste sasolev vitsakimp jäi kasutam A
nurult T!;«ilimisit«itiirf in(iÄh«aiHI«»tniHiis#{l sggj hoilkti I^nnc^iti v v i - . . i ' r. m
UUS EESTI KONDOMINIUM KORTERIMAJA
KRUNTOSTETUD
Inriesmore Cr. & Victoria Park Ave., Toronto, Ont.
(krundi idapoolne piir on ü k s i k e l a m u t e rajoon)
Asukoht on paari minuti kaugusel Don Valley Parkway'st ja 40Tist,
® Käepärast on suured jj väikesed poodide keskused^ arstid ja öö
apteek.® Ligidal kõigidele eesti ühis-asutustele. @ Hinnad tun­duvalt
paremad üldistest turu hindadest (2 magamistoaga S80.000'st
peale). ® Ehitus saab olema hea kvaliteediline viie kuni kuue
korruseline 77 korteriga, kus
Õhujahutus © julgeoleku süsteem ® Maa-aluno parkimine
Saun masseerimisvanniga ® Siseujula ® Ühiskonna ruumid
See on haruldane võimalus omada kondominium korterimaja kus
elavad ainult eestlased. ® Ehitus algaks niipea kui pooled korteri­test
müüdud. ® Informatsiooniks helistage:
ARHITEKT C. E. LAIKVE 444-6405 või 444-2897
Kirjad aadressil: 101 Cassandra Blvd., Don Mills, Ont. .M3A 1T1
Otsime
kirjasõpru
Kirjasõpruse sooye on tulnud ar­vukalt
välismaalt. Üle viiekümne
lapse Torontos juba kirjutavad uu­tele
sõpradele. Üle kolmekümne
kirjasõpruse soove on tulnud ka
teismelistelt ja vanematelt eestlas­telt
välismaalt, kuid Torontost on
osavõtt kahjuks väike.
ESTO ' kirjasõpruse programmi
korraldajad (ESTO '84,.EKN Nöör-sootöö
Komisjon ja T.E.S. Täiendus-gümnaasium)
paluvad kõil^i kaas-eestlasi
ulatada oma käed Sõpruses
üle maade ja merede, Pkljud meist on
õnnelikud, võides elada suurtes eesti
keskustes ja ühiskondades, kus meil
on palju tuttavaid ja* sõpru. MjtJe-me
aga ka nendele k«4aseestlastele,
kes elavad eesti ühiskondadest ee­mal
ja kelle võibolla ainuke kontakt
teiste eestlastega oleks kirjateel.
Lugupeetud kaaseestlased — võt
ke^palun^meie eeltoodud soov süda^
messe ja saatke või teatege öma nimi
ja läheniad andmed EKN büroosse,
Toronto Eesti Majas.
Kaaseesllane Inglismaalt, 62.^ a.
Alfred Läns soovib alustada kirja-sõprust
omavanusega, ühtlasi palu­des
kaasmaalasi aidata tal leida kon­takti
oma klassiõe Endla Kokk'iga,
kes: on pärit Kaberneemelt, kuid
peaks praegu elama kuskil Kanadas.
A. Läns'i aadress EKN büroos.
KIRJASÕPRUSE KIRJU
VÄLISMAALT
„Minu nimi on Hillar. Soovin kir­javahetust
Kanada eesti poisiga.
Olen 10 aastat vana. Tulen ESTO
84'le. Elan Ameerikas. Minu huvi­alad
on ujumine, jalgpall, suusata­mine,
laskmine ja puuotsa-ronimi-ne."
' • •(
^Mina olen 17-aastane 'tüdruk
Rootsist. Soovin kirjutada Kanada
eesti noormehele. Kavatsus tulla
ESTO 84'le. Minu Huviala on pikad
jalutusicäigud kuuvalgel ööl."
,,01en 8-aastane eesti poiss. Soo­vitud
kirjasõpruse vanusegrupp on 1-
20.5."
Naisterahvas Rootsis soovib oma
teismelisele tütrele kirjasõpra. Kirju­tab,
et tütar on temast pikem (s.t.
rohkem kui 165 sm.) ja kaalub roh­kem
kui tema (s.t. vähem kui .59 kg.).
„01en 1.5 a. tüdruk Ameerikast.
Minu huvialad on rahvatants, gaid-lus
ja poisid. Soovlin kirjutada sama-vanuse
Kanada poisiga; .
(1
Kuulge.eesti lapsed ja teismelised!
Kui tahate kirjutada eeltoodud noor­tele
või teistele välismaal, palun tea­tage
oma niml'ja lähemad andmed
kas eesti kooli õpetajale või EKN
büroole, Toronto Eesti Majas.
"Meie Elu" nr. 50 (1763) 1983
KIRTAN
Endel Koks., pildistatud ilhel
hiljutisel kunstinäitusel .
Kunstnik Endel Kõks
surnud
STOKHOLM (El^L) - Örobros su­ri
reodel, 2.5. novembril oma ateljee-korteris
kun.stnik Endel Kõks 71 aas­ta
vanuses. Surm luli kcsol aktiiv.sel
tööperioodi — kunstnik oli viimasiol
aastatel innukalt tegev võõrsil tegut­senud
eesli kunstnike ja nondo loo­mingu
kaardistamisega. See oli hii-geltöö.
mis nõudis suurt kirjavahe­tust
ja tihti otse detektiivitööd, kunu
paljude võõrsil tegutsenud kunstnike
jäljed pärabU nende surma on tuhmu­nud
ja ei ole kerge leida ka nondo
kunstipärandit,
Kunstnik oli pärast päevatööd is­tunud
teleri otto ja .seal la uinuski -
ilmselt tabatuna rabandusest.
Kirjandusauhind
Peeter Puide'le
STOKHOLM (EPL) - Svonska
Dagbladcti kirjandusauhincl 10.000
krooni suuruses määrati sel aastal
Peeter PuideMe romaani eest „Till
Bajkal, intc längro". Auhind anti
üle sama lohe poolt korraldatud
; ^Raamatu päeval** Södra Teaternis,
Stokholmls^ Zhürii motivijilBhoonis
öeldakse mh., et Puide on sisseola*
misega ja tagasihoitud kirega kir­jeldanud
ühe rahvuse hukkumist.
Proosaluule selgusega ja kau­gelearenenud
jutustusliku tehnika­ga
taastab ta eesti identsust bru­taalsest
ajaloost, mis on säilinud
vaid mälestuslike kildude kujul.
Peeter Puide teos on olnud selle
sügise kirjandusturul suursensat-siooniks
ja Svü üldhinnatud kir­jandusauhind
on autori menukuse
haripunktiks. Vähemalt seniajani,
yidisclt peetakse märkimisväär­seks,
et keegi üldse saab sellist au­hinda
parast kõigest kolme teose
avaldamist — tavaliselt on selleks
vaja palju rohkem. Kuid see mõis­tagi
kriipsutab veelgi rohkem alla
Peeter Puldc ebatavolist võimet ja
kvaliteeti.
Pi
ik
a\i
ml
tel
8i|
arl
sel
PJ
lõi
asi
«11
oti
\u\
tui
lal
VI
pij
ml
Al
kii
kJ
m
nj
PI
k\ ktvj]
VI
ti
il]
8l
sl
kl
/I
k
a|
sl
d
k
li
k
k
k
n
iJ
Rootsist tulnud heliplaadid|
sümfooniaoi
lyEEME JÄRVI M
Esitatud: TUBIN,
Holistago õhtul pärast kl
mm
HELlI
L
H. Bellom LASTE MAAILM
Slokholmi K. Lastüiiüd LAULl]
LAULIJAASTA GÖTEBORGI
KEVAD- )A SUVELAULU13
SÜGIS- [A TALVELAULUD
Heliplaatide hindadele lisandub 7'
tellides saaj
Müügil„MEIE
958 Broadvlew Ave., Ton