1982-12-23-05 |
Previous | 5 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,AIeie Elu" nr. 51 (1712) 1982 ,^eie Elu" nr. 5r{ni2) j . ' rio,M4K2R6 NELJAPÄEVM.. 23. BETSEMBRIL - THURSDÄY, DECEMBER 23 •KKT aastanäitus Vaatamata vihmaröhketele pühapäevadele külastas BKKT kupšti-näitust paarisaja mimese ümber. Näituselt- osteti 11 teost. Alberta Pe-hapilt Eric Pehapi ,;Kitsas tänav Brüsselis" (õli), „Võõnispeo .aeg'^ (õli), „Punased tulbid" (õli), nNäi-tusel" (õli), ,;Metsarütm" (uus tehnika), ,iKivisel supelrannal" (kivitrükk) ja „Montreaii tagahoov" (linoollõige), samnti paljuid äratõih-beid ja paar raamatut. Mai Järve kolm teost: „Cäledon" (õli), «Loojang" (õli) ja „Lmed" (õli). Tiiu Ka-dakult omandati„Roosad liüiad". .Nagu kuulda on saanud üksikud kunstnikud ka tellimisi. Omaette lugupidamise osaliseks sai Ants Võmm, kes sõjaväelistes ringkondades maailmakuulsa Bill Underwoodi portree 7. dets. 1982 Rexdale'i raamatukogus Bili'le ta loengul üle andis kingitusena. HKKT JüilATUS'^ SÄRGID! Superesto 1937. a. Jamboreel Hollandis. Baden-Povvell vaatab eesti skautide poolt kingitud õllekannia TÄHISED >R 1LL0WDALE LHOME ITARIO rõte Maailma skautluse 75 a. suur juubeli aastal avaldame selle liikumise olulisemaid tähisöid kõigilt aegadelt: . 1857 — 22. veebruaril Robert Step-henson Smyth Baden-Powell sühdis Paddingtonis, Londou nis, Inglismaal. 1889 - 22. veebruaril Olave St. Clair- Soames siindis. t a abiellus Baden^Powelliga 1912. aastal. 1907 — Badeni-Powelli katselaager Brpwnsea saarel, Lõuna-Ing- , 1 llsma^r il—9.1 augustini. " 1908 — Liikumisel põhiräamat B.-P; ' . • „Sc'outing' for Boys" ilmus. 191 — alustati hundiide (hundipoe- ' gade) eriharuga. , 191.9 — Gihvell Park rajati, alustati juhtide treening-kursustega. 1920 — I Maailma Jamboree, Olym- - pia — Londonis, Inglismaal. Baden-Poweli aklameeriti Maailma ^Peaskaudiks; I Skautide' i l rahvusvaheline •'V j|Converents;i rajati Rahvus, vaheline 1 Skautide Büroo , Londonis. 1921 _ Rahvusvahelise skautluse ajaliirja „Jamboree" avanumber ilmus (hiljem ,,Maa-' , ilma skautlus" riime all — ' 1 9 5 5 ) . 1922 — 1 Rahvusvaheline Skautide \ 'Komitee valiti — II Rong-ressil Pariisis Prantsusmaal Öesti Skautide Malev— asu- ' taja liige 28 maa hulgas. EsL I mene koosseis (loendus) — määrimas 1.019,205 liiget,31. mail. — Ijl Maailma Jamboree, Kopenhagenis, Taanis. — Rahvusvaheline Skaudikögu (Chariet) avatud Kanderste-gis, Shveitsis. III Maaema Jamboree — Birkenheadis, Inglismaal Ba- , den-Powellile anti. peerisei-l sus; võttis i tiitliks — Lord Baden^Pqwell of Gilwell. -33 _ IV MäArl|ia Jamboree, Gö-döllos, Uiigaris. ,1937 _ V. Maaifma Jamboree, Yo-, . gelenzängis, Hollandis. , 1924 1925 . 1925 1941 — 8. jaanuaril 1941 - Baden- Powelü surm. 1947 — Maailma Jamboree (Jamboree ' of Peace) Moissonis, Prantsusmaal. 1950 — Maailmas 5 ipilJQnit skauti , 50 maal. 1951 — VII Maailma Jamboree Bad Ischlis, Austrias. 1955 — VIII Maailma Jamboree Nia-garal, Kanadas. 1957 — IX Maailma Jamboree, 50 a. skautluse juubeli puhul Birminghamis, Inglismaal. 1957 — Skautluse Maailmabüroo ümberasumine Ottawa, Kanadasse. 1959 — X Maailma Jamboree Miki- 'lingis, Filipiinidel. 1963 — XI Maailma Jamboree Maratonil, Kreekas. 1967 — iil Maailma Jamboree-Idahos, ÜS.A. 1968 — Skautluse Maailmabüroo asus Genfi, Shveitsi. 1969 ~ Liikmeskond maailmas ~ 12 • miljonit skauti.; 1970 — XIII Maailma Jamboree - ~ Asagirikõrgend, Jaapanis. 1971 — Liikumine ületanud 100 liik- . mesmaad. 1975 - XIV Maailma Jamboree Ol-letemmeris, Norras. 1982—1983 'Skautluse 75. juubeliaas- 1982 — Maailmas 16 miljonit skauti. 1983 - XV Maailma Jamboree Calgary, Alberta, Kanada. H. MICHELSON lllllllllllltillllllllllllllllllllilllilllllllilinilllllltllllllll^ Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendl-pärandused Ja mälesjtusfohdid on tdlumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teisiele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti \ Maja, 958 Broad-v\& w kve. Toronto, Ont.M4K 2R6 iiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiBi ANTS VOMMI uus KUNSTILOTERI! 10. detsembrist 1982 kuni ESTO "84^11 toimub Ants Vommi isiklik kunstiloterii — 1000 piletit, tuhat võitu — $10.00 pilet... Kuna Ants Vomm on „odavamad" visandicj sel teel juba varem paaril korral realiseerinud, siis on enamus visa) deist tavalistest kalliriiahinnalisemad. peavõitudeks on kolm portreed võitjatest, tema 62-keelne sõnaraamat ja üks skulptuur. Võitude hülges on ka ta viimaseid illustreeritud luLtetus; kogusid „Varjud", mille paljudele luuletustele ;Ed. Tobreluts on loomud viisiid. Saffliutr vjõiib võita ta „Ristsõnasid". Kaotajaks võib ennast pidada vaid võitja, kes oma võir duga rahule ei jää. Väiksed, keskmised ja suured. Hind $8.00. Postiga tellides $10.00. Müügil „Meie Elu" talituses — 958 Broadview Ave. Toronto, Oiit. M4K 2R6 i^lELÄNDERI EMUAARIO uus „MEIE ELU" teliijsi sisukamale ajalehele. ÄIANDUSKLUBi TEATEID Toronto Eesti. Aiandušklubi no-yembrikuu koikkutulökiil.|oli lektoriks noor aiandusarhitekt J. Mar-ten, kes vaatles vee tarvitainist aianduses. Lektor esitas' arvukalt 'valguspilte, milliseid ta oma reisidel Euroopas ja P.-Ämeerikas oli võtnud. Nii ilmusid ekraanile pildid voolavast, langevast ja purskavast veest.. Esinesid ka vaiksed veekogud, mis olid. reflekteeritavad. Neist iga-variatsioon andis erineva tunnetuse.^ Kõik, mis loodud suures skaalas massidele, saab kujundada väikeses skaalas ja paigutada kodu taga-aeda. Sellest oli aiandusarhitekt J.' Mar-ten'il suurepäraseid näiteid oma lõpetatud projektide näol. Lõpuks jagas lektor- välja tööde kavandeid, tutvustas kasutatavaid materjale jne. Huvitav ettekanne lõppes tugeva aplausiga. , Loengul tegi M. Lepik teatavaks, et järgmme klubi kokkutulek toimub 28. jaanuaril 1983. a. Eesti Majas, kus esitatakse valguspilte ja toimub klubi peakoosolek valimistega. M.i;. • Eestil rriemuaarjkiiljandus on rii^ kastunud olulise teosega: Stokhol-mis ilmus Välis-Eesti & EMP kirjastusel August Nieländeri raamat „Taktikepi ja relvaga", mille 220-1 . tihedal leheküljel 1. septembril ÜSÄ-s 95. sünnipäeva pühitsenud autor jutustab mälestusi oma sünd-musrikkast eluteekonnast. Tartumaa mels-ayahi andekas poeg lõpetas. Peterburi konservatooriumi 1910, võttes juba enne seda juhtivalt osa kodumaa muusikaelust. Lõpetanud . Peterburis ka sõjaväe orkestrijuhti-de klassi, oli ta eliitvägcde orkestrijuhiks Tsäari-Venemaal. Esimese maailmasõja puhkedes komandeeriti ta Pauli ohvitserikooli,.mille lõpetas kaptenina soomusvägede alal. Ta oli 1917 üks eestlaste hiigeldemonst-ratsiooni organiseerijaid Peterburis. Aprillis 1919 kutsus Eesti Soomus-ro/ lgide diviisiülem kapten Anton Irv t/dA iormeerima soomusautode ük-. sust Eesti Vabadussõja^, võitlustes!. Kapten August Nieländer teostas ülesande kiirelt ja edukalt, võttes .Eesti iseseisvusvõitlusest osa Soomusautode Kolonni ülemana. Tema väeossa kuulus soomusautj) „Kalevi-poeg" ülemana ka rootsi kapten Einar Lundborg, kes hiljem sai maail-nmkuülsaks ' polaarüurija Nobile päästjana. A..Nieränder delkoreeriti aütähega Eesti Vabaduse Rist 1/3. . Pärast rahu tulekut asutas, ta Tar-: tus esimese eesti konservatooriumi, mille juhatajaks öli aastaid, samuti •koorijuhiks laulupidudel ja muusikaõpetajaks Tartu gümnaasiumes. Põgenenud 1944 Saksamaale oU ta juhtivalt tegev sealses eestlaste muusikaelus ja pärast asumist USA-sse ka seal innukas eesti ko9ride organiseerija ja juht. Kõigest sellest jutustab ta oma memuaarides, aval-clades paljusid senitundmatuid. kuk luuriloolisi fakte Neid täiendavad hiljuti Rootsis surnud publitsisti Jüri Remmelgase kommentaarid ja rida. haruldasi dokumentaalfoto- 'sid. ' ' . HELLA LEIVAT UUBELIKÜÜNALDE VALGEL Aastad jooksevad Tuuletarest mööda. Kivioja kõnnumaadele ekslema, Toronto tänavatekärasse •— nagu üldse loomupärasse. Kusagil on see siiski pandud Eluraamatusse... Lahkunu elukaaslabe on l^antud Toonela tahvlile, ^ purjetama Manalaj meredel — | vaba muredest ja jvaludest, / leinadest ja leppimatustest. Ta ei vaja midagi -r- ainult mälestust. j • • . • • Suvetuul (peanjiiselt) lendub olemata väratist Tuuletareesisele. Puhkub viivu ja ütleb: „Tere, tere!" Käes kirjalehtj kirjaga — „See siin on Hiiu pere!" Tuleb hiljukesi tagasi loojaku ajal. Toetub vanaema veimevaka najale — . räl^vakeeles (kirstule. Hiljem istub elatand elupuu alla, et korraks kuival rohul tukastada... Silmad-sihitud õitsva sireli õnne õiele. ' ' Kuulatab Vanemuise vaikset juttu — iidsest isamajast ja Murueide loitsilüulet lapselapsest Maajast. Tuuletare lilkdelõhnast sünnib koidikutuul —- liigutab haavalehed lobisema, künnilinnu laulemaie - Äratab sünnipäevalapse — Helia! juba kolmat aastakümmet kirja panema ja luuletama noortele ajalõikude voorustest. Kes sunnib sündimata? ' seda innustunud eesti ema hommikkas'tesele metsaradadele kuulatamaks r Metshaldjate uudiseid, et nendest „Me'e Elu" veergudel ke.elitada noori müstilisse Looduse teatrisse.'., sinna, kus paisuvesi ülei rändkivide kohiseb, ja kust see ailes teisel päeval Simcoe järve jõuab, . Kuna Kivioja ei ole mitte kõrglee vaid jõgi. Ulavel on jõekäärudes ja võrendikes tegemist ja õiendamist ja * üle lugematute rontide ronimist vaatamata püha ja puhkepäevadele. See on kirja pandud... Ela kaasa loodusele! , " See on imepärane ^ ja huvitav kui usud. . See on ükstahk keerukal elusümbolil. Niisugime on meie sünnipäevalaps — looja ja looduse sõber! t Saage ka teie — noored, sellasteks . .. Loodus jüngriteks; rõõmuks oma vanematele, , innustajaiks üleaedsetele ja pärijateks oma Isademaale. LEMBIT KÕVA. »*4ia»<KB»(>«D(ra»<KQM>aE><i«a>0«xi><>ai><>aD<>cci><ra)D4Ka><KB9o«Di^^ KAUNEID LILLI igqks sündhiuseks soovib ma WATERS FLORIST INC. 445 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1P2 Tel. (416) 463-1125 ' Lillede kohale viimine iJr Äri avatud pühapäeviti Eesti keeles küsida Mary't aiioiifiliiiioiiq iiDitiMfl«BnDMBimiimimimiiiiiiiiMiiiiiiiii»MiiiiJnoiiDiiDimiiaiipiiDiioiiiauQiiDiiinDimn Rebans noorusmaalt tiailBIIDIiailDllDllIIIÖ!IBIlllllDllüllBII»llJllDII«l'lI'IDIIil'a'l"tl""""^ VAENE itd leniinuliini • •• e. Cenhedy 999 West P(mder S(L Süite 440 VANXOÜVER B.C.V6C1M7 1173 Tel. im) 687-7582 Emajõgi — ^ijröomemägi Tartu • liim — need on iahutamatu kolmik . ja juba teadmata muinasajast peale, kui eestlaste esivanemad ehitasid • oma linna kaitsva jõekääru hõlmas .asuvale kõtgele kaidapangale. Toda • tarbatut taotsetakse küll ,,alandada'' •vaid linnuseks ehk sõjaliseks kind- • lustuseks, kuid sümahästi võib arvata, et suure kaubatee keskusena omas ta ka ammu juba alalisi ela- ; nikke, hagu linn kunagi. Venelaste poolt' pealesurutud •„Jurjev" ei õi- ' gusta^end millegagi, kuna see oli vaid • venelaste kindlustus ja hävitati vars- • ti eestlaste poolt, ega kõlba see üld-segi mitte lugeda ^mhigiks linna asu- -.f^iraisajaks. Tarbatu 'asus miitte ainult maatee ristarnisel jõega loodest kagusse, vaci jõe äärcs, mis pmai ajal ühendas Läänemere läbi Võrtsjärve ja Peipsi vene tagamaadele viivate veeteedega ja seall edasigi, kuni idamaile. Oma pika mineviku jooksul on Tarbajiu (ei tea, miks eesti ajal ei taastatud linna õiget nime?) läbi" teinut mitmeid vaiupäevi, nii et ta Käsu—Hansu nutulaulus ohkas üsna õeti: „Oh,.ma vaene Tardo-Liin!" Nii sageli põrisesid ta väraVais surma-trummid ja ta põletati maha ja lasti õhku mitmekordselt. Mineviku mälestusena pole siia jäänud mingit hansaaegset vanalinna, vaid ainult .omaaegse Toomkiriku vägev vare Toomemäe tipul, mille teise torni järgijäänud jupis asus vee survere-servuaar ülikooli veevärgi iaoks, tema ai taripoolses restaureeritud osas aga ülikooli raamatukogu, mis tol . rjaVjuba c's2!:'as ü b railjon:!::^ a> vü raamatuid. Raamatukogu tegi I maailmasõja järel reisi Venemaale jäTartu rahuiepingu põhjal tuli sealt; vanasse 'kodusse tagasi. Joosep Toot- .si arvates oh seal ka seitsmes Moosese raamat, kettidega põranda külge kinnitatud, kuid see ikuriloom jäi siis küll Venemaale maha! Toomemäel asetses kõigile nähtavalt ja kättesaadavalt muinasaja ohvrikivi sellekohase õharusega keskel ja (uuemast) keskajast pärinevaid maaaluseid koopaid. Üht sellist pikka, madalavõlvilist sügavasse mäkke minevat käüku ^aõtseti pidada on:iaaegseks püssirohukeldriks. Kuid ühe inglise reisija (Carr) jutustuse põhjal (a. 1804) tuleb küll arvata, et see oli, või oli kasutusel kui tolleaegne vangla. Toomemäe tipul asus veel uuemast, ajast pärinev observatoorium, mis' kunagise professori Struve ajal „hoi-dis" toda maakera meridiaani, mille ,järgi laevad maailmameredel määrasid oma asukoha pikkuskraadi. Hiljem ,,varasta.isid" ing-lased selle meridiaani ja paigutasid Greenwichi. Struve ehitas kä Eestimaa täis trianglatsioohitorne ja mõõtis ära läbi Tartu mineva veerandmeridiani kuniV Mustamereni. Muidugi asus Toomemäel terve rida kuulsate teadlaste mälestusam?baid, tõendamal^s siinse õppeasutuse kõrg3t teaduslikku taset. Aga tudengielus veelgi olulisemaks olid ilus?.::', varjulised i^uiesteed, i^i-^ käisid ristirästi ja mille, ääres olid pingid jalgade puhkamiseks või muidu romantilise aja viitmiseks, millest eriti tundsid rõõmu sääsed õhtusel ..ajal, keda surus pilvedena pin-. kide ümbruses. Nähtavasti ei olnud õhtvjitel pi,ng:>;istujail mahti neid tähele panna, enne kui teisel päeval tuli rohitseda massilisi sääsepisteid. Kahjuks polnud/kõikidel pinkidel seljatuge,' nii et võidi seliti lennata esimesel ägedal suudlus-konfronteerin» Ka oli Toomel kauneid vaateid üle hnna-ja põõsaisl varjatud urgusid ning künkatippe, kuhu eriti pimedail öil_ võis lausa ära kaduda. Jalutada vois ümber varemete ja vahetevahel kimlata orkestrikontserte sealsamas' vasuvalt katusega .poodiumilt. Vare-m^ te ees rinnaku ääres võis istuda ja vaadelda all orus toimuvat tennisemängu, kus hilisemal ajal asus ka sellekohane rõivastus- ja dushiruum. S-slt üle mäge poolitava tänava asus nn Kassitoom, looduse enese poolt Korraldat^ud olekus Selle keskel oli susav kausitaoline avar org, kuhu cn scodus visata maiöö "rongkäigust J^^nud tõrvikute tüükad ühiseks .suureks lõkkeks ja kõnelda omad sõ-n^. ja teha omad laulud sinnajuur- Toomemägi oli ka ristumiskohaks mitmetele teedele, nagu Savi täna- ^^-votse ülikooli hoone taha allalin-ra. vaiksed kohtumissoovid või- 5- eede ristlemissl. kergesti täide minna. Teiselt poolt lõikasid Vallikraavi tänav ja Lossi tänav sügavalt mäkke, nii et üle Lossi tänava viis koguni kaks silda — postidele toetuv puust Inglisild (ka sobiv kohtamis-koht) ja betoonkaareline Kuradi sild, mis ^— ei tea, kas nime pärast? — leidis vähest kasutamist. . Muidugi pidi niisugune väljapaistev ilu olema mitte ühegi sureliku inimese" maine teene, vaid selle loomisel pidi olema mängus jumalik vaim. Kui Vanemuine kutsus kokku loomad ja lasi neil kaevata Emajõe, nagu kinnitab papa Faehlmann, siis kuhjati jõesängi muld kõrgeks künkaks, kuhu varsti kasvas püha Taara tamtnik, mille keskuseks pidi olema too auguga ohvrikivi. On siis arusaadav, et meie ülikoolilinna meelitusni-meks oli ammugi Taaralinn, kuhu viis too pikk ja väsitav tee, mis kais ' üle mitme maa ja vee Taaralinna elutegevuse platsdarmiks oli kesklinn omas kogusas, piiratud ulatuses, hõlmates vähemiku Til-.emanni kellast läbi Promena-di ja Küüni tänavate (hiljem Võidu .t.) üle Suuretum ja läbi Rüütli tänava kuni Laia tänavani. Teisipidi võttes aga Toomemäest kuni Emajõeni. Tartu oli pakatamiseni täis õilsat haridust, mis teatud kellaaegadel kontsentreerus sellesse piirkonda, õitses lõpmatuis iluvärvides rii kooli- kui üliSpilaste peanuppudel. Koolid, paiknesid selle ala peri-feeride taga, nii et pea kõikide kooliteed ühel või teisel mdcl sattusid ristamisi. Pealegi oli see linna ärielu peamiseks rajooniks, mille keskpunktina kerkis Suureluru otsas linna raekoda oma torni ja kellaga, mis lõi tunde ja veerand-tuntle üle linna kõigile teadmiseks. Võiks veel lisada, et oligfl suur tüli-küsimus selle kohta, mis värvi just kellegi peanupp peaks olema, või kuidas niisugust peakatet üldse nimetada. Kas peaks see olema müts, nagu Matsil, kes astus läbi mõisa õue, või siis tekkel, nagu on teekannul, milles ka möllavad salapärased jõud ja otsivad väljapääsu? Tüli paisus eriti suureks, kui Soome—Rootsi eeskujul moodustati kõigile üliõpilastele mõeldud pn. üldmüts, mis oma valge põhjaga kaotanuks kõik ilusad värvid ja teinuks otsa ka tck-lile, sest üldmüts ei andnud kuidagi ümber'nimetada üldtekliks! Et teklite võitlusvõimet tõsta, olnud ühel organisatsioonil kavatsus, võtta oma organisatsiooni värvideks südamele nii armsad ~ „Gold—Siiber—Edel-stein"! ' ' Muide tol ajal Taaralinna tänavail kõndijail ei tulnud uneski meelde karta mingit ohtu, ei päeval ega ööl, eriti naistel, kuna mehe^ mõnikord kaebasid öiste naisisikutest „kauba-päkkujate" üle, kelle hinnad vastavalt pakkumise-nõudmise teooriatele olevat langenud viimases meeleheites aKa k::::i 25-le sendile! • (Järgneb)
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 23, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-12-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E821223 |
Description
Title | 1982-12-23-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
,AIeie Elu" nr. 51 (1712) 1982
,^eie Elu" nr. 5r{ni2)
j . '
rio,M4K2R6
NELJAPÄEVM.. 23. BETSEMBRIL - THURSDÄY, DECEMBER 23
•KKT aastanäitus
Vaatamata vihmaröhketele pühapäevadele
külastas BKKT kupšti-näitust
paarisaja mimese ümber.
Näituselt- osteti 11 teost. Alberta Pe-hapilt
Eric Pehapi ,;Kitsas tänav
Brüsselis" (õli), „Võõnispeo .aeg'^
(õli), „Punased tulbid" (õli), nNäi-tusel"
(õli), ,;Metsarütm" (uus tehnika),
,iKivisel supelrannal" (kivitrükk)
ja „Montreaii tagahoov"
(linoollõige), samnti paljuid äratõih-beid
ja paar raamatut. Mai Järve
kolm teost: „Cäledon" (õli), «Loojang"
(õli) ja „Lmed" (õli). Tiiu Ka-dakult
omandati„Roosad liüiad".
.Nagu kuulda on saanud üksikud
kunstnikud ka tellimisi. Omaette lugupidamise
osaliseks sai Ants Võmm,
kes sõjaväelistes ringkondades maailmakuulsa
Bill Underwoodi portree 7.
dets. 1982 Rexdale'i raamatukogus
Bili'le ta loengul üle andis kingitusena.
HKKT JüilATUS'^
SÄRGID!
Superesto
1937. a. Jamboreel Hollandis.
Baden-Povvell vaatab eesti skautide poolt kingitud õllekannia
TÄHISED
>R
1LL0WDALE
LHOME
ITARIO
rõte
Maailma skautluse 75 a. suur juubeli
aastal avaldame selle liikumise
olulisemaid tähisöid kõigilt aegadelt:
. 1857 — 22. veebruaril Robert Step-henson
Smyth Baden-Powell
sühdis Paddingtonis, Londou
nis, Inglismaal.
1889 - 22. veebruaril Olave St. Clair-
Soames siindis. t a abiellus
Baden^Powelliga 1912. aastal.
1907 — Badeni-Powelli katselaager
Brpwnsea saarel, Lõuna-Ing-
, 1 llsma^r il—9.1 augustini.
" 1908 — Liikumisel põhiräamat B.-P;
' . • „Sc'outing' for Boys" ilmus.
191 — alustati hundiide (hundipoe-
' gade) eriharuga. ,
191.9 — Gihvell Park rajati, alustati
juhtide treening-kursustega.
1920 — I Maailma Jamboree, Olym-
- pia — Londonis, Inglismaal.
Baden-Poweli aklameeriti
Maailma ^Peaskaudiks; I
Skautide' i l rahvusvaheline
•'V j|Converents;i rajati Rahvus,
vaheline 1 Skautide Büroo
, Londonis.
1921 _ Rahvusvahelise skautluse
ajaliirja „Jamboree" avanumber
ilmus (hiljem ,,Maa-'
, ilma skautlus" riime all —
' 1 9 5 5 ) .
1922 — 1 Rahvusvaheline Skautide
\ 'Komitee valiti — II Rong-ressil
Pariisis Prantsusmaal
Öesti Skautide Malev— asu-
' taja liige 28 maa hulgas. EsL
I mene koosseis (loendus) —
määrimas 1.019,205 liiget,31.
mail.
— Ijl Maailma Jamboree, Kopenhagenis,
Taanis.
— Rahvusvaheline Skaudikögu
(Chariet) avatud Kanderste-gis,
Shveitsis.
III Maaema Jamboree —
Birkenheadis, Inglismaal Ba-
, den-Powellile anti. peerisei-l
sus; võttis i tiitliks — Lord
Baden^Pqwell of Gilwell.
-33 _ IV MäArl|ia Jamboree, Gö-döllos,
Uiigaris.
,1937 _ V. Maaifma Jamboree, Yo-,
. gelenzängis, Hollandis.
, 1924
1925
. 1925
1941 — 8. jaanuaril 1941 - Baden-
Powelü surm.
1947 — Maailma Jamboree (Jamboree
' of Peace) Moissonis,
Prantsusmaal.
1950 — Maailmas 5 ipilJQnit skauti
, 50 maal.
1951 — VII Maailma Jamboree Bad
Ischlis, Austrias.
1955 — VIII Maailma Jamboree Nia-garal,
Kanadas.
1957 — IX Maailma Jamboree, 50 a.
skautluse juubeli puhul Birminghamis,
Inglismaal.
1957 — Skautluse Maailmabüroo
ümberasumine Ottawa, Kanadasse.
1959 — X Maailma Jamboree Miki-
'lingis, Filipiinidel.
1963 — XI Maailma Jamboree Maratonil,
Kreekas.
1967 — iil Maailma Jamboree-Idahos,
ÜS.A.
1968 — Skautluse Maailmabüroo
asus Genfi, Shveitsi.
1969 ~ Liikmeskond maailmas ~ 12
• miljonit skauti.;
1970 — XIII Maailma Jamboree - ~
Asagirikõrgend, Jaapanis.
1971 — Liikumine ületanud 100 liik-
. mesmaad.
1975 - XIV Maailma Jamboree Ol-letemmeris,
Norras.
1982—1983 'Skautluse 75. juubeliaas-
1982 — Maailmas 16 miljonit skauti.
1983 - XV Maailma Jamboree Calgary,
Alberta, Kanada.
H. MICHELSON
lllllllllllltillllllllllllllllllllilllilllllllilinilllllltllllllll^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused Ja
mälesjtusfohdid on tdlumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teisiele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti \ Maja, 958 Broad-v\&
w kve. Toronto, Ont.M4K 2R6
iiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiBi
ANTS VOMMI uus
KUNSTILOTERI!
10. detsembrist 1982 kuni ESTO
"84^11 toimub Ants Vommi isiklik
kunstiloterii — 1000 piletit, tuhat
võitu — $10.00 pilet... Kuna Ants
Vomm on „odavamad" visandicj sel
teel juba varem paaril korral realiseerinud,
siis on enamus visa) deist
tavalistest kalliriiahinnalisemad.
peavõitudeks on kolm portreed võitjatest,
tema 62-keelne sõnaraamat ja
üks skulptuur. Võitude hülges on ka
ta viimaseid illustreeritud luLtetus;
kogusid „Varjud", mille paljudele
luuletustele ;Ed. Tobreluts on loomud
viisiid. Saffliutr vjõiib võita ta
„Ristsõnasid". Kaotajaks võib ennast
pidada vaid võitja, kes oma võir
duga rahule ei jää.
Väiksed, keskmised ja suured.
Hind $8.00. Postiga tellides
$10.00. Müügil „Meie Elu" talituses
— 958 Broadview Ave.
Toronto, Oiit. M4K 2R6
i^lELÄNDERI
EMUAARIO
uus „MEIE ELU" teliijsi
sisukamale ajalehele.
ÄIANDUSKLUBi
TEATEID
Toronto Eesti. Aiandušklubi no-yembrikuu
koikkutulökiil.|oli lektoriks
noor aiandusarhitekt J. Mar-ten,
kes vaatles vee tarvitainist
aianduses. Lektor esitas' arvukalt
'valguspilte, milliseid ta oma reisidel
Euroopas ja P.-Ämeerikas oli võtnud.
Nii ilmusid ekraanile pildid voolavast,
langevast ja purskavast
veest.. Esinesid ka vaiksed veekogud,
mis olid. reflekteeritavad. Neist iga-variatsioon
andis erineva tunnetuse.^
Kõik, mis loodud suures skaalas
massidele, saab kujundada väikeses
skaalas ja paigutada kodu taga-aeda.
Sellest oli aiandusarhitekt J.' Mar-ten'il
suurepäraseid näiteid oma lõpetatud
projektide näol. Lõpuks jagas
lektor- välja tööde kavandeid,
tutvustas kasutatavaid materjale jne.
Huvitav ettekanne lõppes tugeva aplausiga.
,
Loengul tegi M. Lepik teatavaks,
et järgmme klubi kokkutulek toimub
28. jaanuaril 1983. a. Eesti Majas,
kus esitatakse valguspilte ja toimub
klubi peakoosolek valimistega.
M.i;. •
Eestil rriemuaarjkiiljandus on rii^
kastunud olulise teosega: Stokhol-mis
ilmus Välis-Eesti & EMP kirjastusel
August Nieländeri raamat
„Taktikepi ja relvaga", mille 220-1
. tihedal leheküljel 1. septembril
ÜSÄ-s 95. sünnipäeva pühitsenud autor
jutustab mälestusi oma sünd-musrikkast
eluteekonnast. Tartumaa
mels-ayahi andekas poeg lõpetas.
Peterburi konservatooriumi 1910,
võttes juba enne seda juhtivalt osa
kodumaa muusikaelust. Lõpetanud
. Peterburis ka sõjaväe orkestrijuhti-de
klassi, oli ta eliitvägcde orkestrijuhiks
Tsäari-Venemaal. Esimese
maailmasõja puhkedes komandeeriti
ta Pauli ohvitserikooli,.mille lõpetas
kaptenina soomusvägede alal. Ta
oli 1917 üks eestlaste hiigeldemonst-ratsiooni
organiseerijaid Peterburis.
Aprillis 1919 kutsus Eesti Soomus-ro/
lgide diviisiülem kapten Anton Irv
t/dA iormeerima soomusautode ük-.
sust Eesti Vabadussõja^, võitlustes!.
Kapten August Nieländer teostas
ülesande kiirelt ja edukalt, võttes
.Eesti iseseisvusvõitlusest osa Soomusautode
Kolonni ülemana. Tema
väeossa kuulus soomusautj) „Kalevi-poeg"
ülemana ka rootsi kapten Einar
Lundborg, kes hiljem sai maail-nmkuülsaks
' polaarüurija Nobile
päästjana. A..Nieränder delkoreeriti
aütähega Eesti Vabaduse Rist 1/3.
. Pärast rahu tulekut asutas, ta Tar-:
tus esimese eesti konservatooriumi,
mille juhatajaks öli aastaid, samuti
•koorijuhiks laulupidudel ja muusikaõpetajaks
Tartu gümnaasiumes.
Põgenenud 1944 Saksamaale oU ta
juhtivalt tegev sealses eestlaste muusikaelus
ja pärast asumist USA-sse
ka seal innukas eesti ko9ride organiseerija
ja juht. Kõigest sellest jutustab
ta oma memuaarides, aval-clades
paljusid senitundmatuid. kuk
luuriloolisi fakte Neid täiendavad
hiljuti Rootsis surnud publitsisti
Jüri Remmelgase kommentaarid
ja rida. haruldasi dokumentaalfoto-
'sid. ' ' .
HELLA LEIVAT
UUBELIKÜÜNALDE VALGEL
Aastad jooksevad Tuuletarest mööda.
Kivioja kõnnumaadele ekslema,
Toronto tänavatekärasse •—
nagu üldse loomupärasse.
Kusagil on see siiski pandud
Eluraamatusse...
Lahkunu elukaaslabe on l^antud
Toonela tahvlile, ^
purjetama Manalaj meredel — |
vaba muredest ja jvaludest, /
leinadest ja leppimatustest.
Ta ei vaja midagi -r- ainult mälestust.
j • • . • •
Suvetuul (peanjiiselt) lendub olemata väratist
Tuuletareesisele.
Puhkub viivu ja ütleb: „Tere, tere!"
Käes kirjalehtj kirjaga — „See siin on Hiiu pere!"
Tuleb hiljukesi tagasi loojaku ajal.
Toetub vanaema veimevaka najale —
. räl^vakeeles (kirstule.
Hiljem istub elatand elupuu alla,
et korraks kuival rohul tukastada...
Silmad-sihitud õitsva sireli õnne õiele. ' '
Kuulatab Vanemuise vaikset juttu
— iidsest isamajast
ja Murueide loitsilüulet
lapselapsest Maajast.
Tuuletare lilkdelõhnast sünnib koidikutuul —-
liigutab haavalehed lobisema,
künnilinnu laulemaie
- Äratab sünnipäevalapse — Helia!
juba kolmat aastakümmet kirja panema
ja luuletama noortele
ajalõikude voorustest.
Kes sunnib sündimata? '
seda innustunud eesti ema
hommikkas'tesele metsaradadele kuulatamaks r
Metshaldjate uudiseid, et nendest
„Me'e Elu" veergudel ke.elitada noori
müstilisse Looduse teatrisse.'.,
sinna, kus paisuvesi ülei rändkivide kohiseb,
ja kust see ailes teisel päeval Simcoe järve jõuab, .
Kuna Kivioja ei ole mitte kõrglee vaid jõgi.
Ulavel on jõekäärudes ja võrendikes
tegemist ja õiendamist ja *
üle lugematute rontide ronimist
vaatamata püha ja puhkepäevadele.
See on kirja pandud...
Ela kaasa loodusele! , "
See on imepärane ^
ja huvitav kui usud. .
See on ükstahk keerukal elusümbolil.
Niisugime on meie sünnipäevalaps —
looja ja looduse sõber! t
Saage ka teie — noored, sellasteks . ..
Loodus jüngriteks;
rõõmuks oma vanematele, ,
innustajaiks üleaedsetele
ja pärijateks oma Isademaale.
LEMBIT KÕVA.
»*4ia» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-23-05