1977-03-11-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL,.IL.MÄRTSIL - FRIDAY, MÄRCH: 11 „Meie Elu" nr. 10 (1413) 1977
TULtHiNGELIST EESTLAST, EESTI SELTSI AULIIGET, '
MITMEKORDSET SELTSI- ESIMEEST JA;JUHATÜSELIIGET,
E.K.N. LIIGET, ENDISE TÄIENDUSKOOLI JUHATAJAT JA
JUHTI • "
sünd. 20. augustil 1908 Väike-Maarjas, Virumaal'
manalasse varisenud 3. märtsil 1977 Thunder Bay's, Ontarios
THUNDER BAY EESTI SELTS
ARMAST KOGUDUSE LIIGET, LAULUKOORI JUHTI,
ENDISE
sünd. 20. augustil 1908 Väike-Maarjas, Virumaal
surn. 3. märtsil 1977 Thunder Bay s, Ontarios
THUNDER BAY EESTI. EVÄNG. LUTHERI KOGUDUS
ÕPETAJA •:
ja
ARMAST SÕPRA JA,RISTIISA •
ja
TULIHINGELIST EESTLAST-JA
mälestavad leinas
TOIVO, MARIE ja IGOR
MEIE ARMAST EMA JA
sünd. 28. aug. 1888 Eestis
surn. 21. dets. 1976 Montrealis
mälestavad sügavas leinas
TÜTAR abikaasaga
TÜTREPOEG abikaasaga Kanadas
poeg HARRY Rootsis ,
poeg ARNOLD perekonnaga Rootsis
RASKE HAIGUSE JÄRELE LAHKUNUD ARMAST SÕPRA
emas
ELISE ja ARVED VIRKUS
ELLA ja ANDREI MIRK :
CARMEN ja ADOLF TALVE
-SURMA LÄBI LAHKUNUD ENDIST ESIMEEST
mälestab leinas •
• HAMILTONI EESTI. SELTS
Nora Kulm
IN MEMORIAM
han Ederm(
aastane
Esimesel märtsil - viidi igavikku
Nora Külm. Temast jäid maha suures,
südame kurbuses tema abikaasa,
tema tütar, kaks tütreläst, lähemad
omaksed, sugulased ja sõbrad. Ta pidi
olema haiglas ja kaheksa päeva
varem võttis haigevoodis, vastu ka
oma noorema tütre Merikese lahkumise
teate. .
Nora Külm sündis 29. juulil 1909.
Tema neiupõlve nimi oli Arva. Abiellus
Tallinnas 1930 a. August Külm
'aga ja oli heade mõtetega oma perekonna
juures ning kasvatas emaliku
armastusega üles kaks tütart. Ta ra
keiiolas. end ka perekondlikus vaimus
elukutselisele tööle, olles Eesti suurema
ja modernsema lubjatööstüse
pearaamatupidajaks. Tööstus asus
Vasalemmas. See oli elukutseline
töö, sest Nora oli lõpetanud Tallinnas
kommertsgümnaasiumi.
1944 aastal põgenes perekond
Rootsi ja sealt tuldi Kanadasse, To
rontosse. Torontos oli ta jälle hoolas
perekonna korraldaja ja aitas abikaasale
kaasa trükikoja — Estoprint
— ülesehitamisele.
Pikkade aastate kestel oli ta oma
südamesse võtnud eesti naiste ajakirja
„Triinu" sisustamise ja toimetamise.
Sellest ajakirjast on saanud
eestlaste rahvusvaheline hea sisuga
ajakiri,-' mis on perekondlikuks kasvatusvahendiks
nii vanadele kui
noortele.
Rahulikku hingamist! Tema puu-särki
panek toimus Toronto Peetri
kirikus reedel, 4. märtsil ja sealt matuseks
ärasaatmine, laupäeval, 5.
märtsil ning viimane asupaik on tal
King City kalmistul oma tütre kõrval.
Sügavahingelise matusetalituse
pidas õpetaja Oskar Puhm.
Baltirnores elunev Eesti Vabadussõja
veteran ja tuntud koolitegelane
Juhan Ederma võis tähistada 6. veeb
maril oma 80 aasta juubelit. Tegutsenud
koolimehena Virumaal, Rakveres,
Lüganusel ja Vasknarvas, siirdus
Juhan Ederma, koos perekonnaga
1944. a. Nõuk. Vene võimude sissetungi
eest Saksamaale. Elunedes Am-bergis
oli juubilar Ambergi Eesti
algkooli ja gümnaasiumi asutajaid ja
direktor aastail 1945—1949. Tema
Idarindelt tagasi jõudnud poeg Hei
no;on olnud enam.kui 10 aastat Bai
timore Eesti Seltsi abiesimeheks ja
esimeheks ja poeg Vello seisab
Ameerika Hääle teenistuses juhtivates
ülesannetes. Juubilar.kuulub Ma
rylandi EVÜ ridadesse selle asutami
sest alates. Juubilari tervitasid tema
sünnipäeval organisatsioonide esindajad,
sõbrad ja EVÜ Marylandir, juhatus
eesotsas esimehe August Kuklasega
ja Juhan Maistega. Eesti Rahvuskomitee
Ühendriikides esinduskogu
liige ja Eesti Vabadusvõitlejate
Liidu sekretär Johannes Pedak EVÜ
aukirja üle andes märkis juubilari
tähtsat tegevust kodumaal Vabadussõja
päevil ja koolimehena.
Juhan EdermaaT on valminud ma-lestuskogu,.
mille käsikirja ta kinkis
Marylandi Eesti Võitlejate Ühingule
ühes autori õigusega, tunnustuseks
EVÜ 25. aastasele tegevusele. .
rjäiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiininiiiiiininr»53
ERMGM EETRI
Celcius/Fahrenheit
.50 pluss O.S.T.
issiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiinüS]
Segakoor laulis
älest os Vennale-
Sünged idapoolt punased tuuled •
Eesti rahvale ahastust tõid.
Appihüüdeid Sa ikka veel kuuled,
vangilaagreisse ikka viib sõit.
Sõjas langenud Eestimaa pojad
Elu ohverdanud isamaa eest,
võõrast rahvast on täitumas kojad,
süda valust on lõhkemas seest.
Uinu rahus mu langenud vennas,
surid lahingus isamaa eest.
Kaugel leinab sind sõsar — mure
. rinnas
silmad kuivaks on nõrgurnas veest.
Palves pöördun ma Jumala poole.
Priiust .paludes Eesti rahvale:
„Halastuses võta oma armu hoole
anna. julgust eesti-sõdur rahvale."
. Nelly Lind '
I
Uganda diktaator Idi Ainini mass-mõrvad
jätkuvad, vaatamata sellele,
et kogu maailm on nendest teadlik.
President J. Garter ütles, et Idi Ami-ni
mõrvad vap,ustavad kogu vaba. ja
tsiviseeritud maailma.^
26-st riigist koosnev Aafrika riiki-dede
koondis on võimetu midagi Idi
Ainini korralekutsumiseks ette võtma,
sest selle riikide koondise põhiseadus
keelab sekkumise teiste riikide
siseasjadesse. Idi Amin hävitab
oma massmõrvadega kahte ristiusulisi
Uganda suguharu ja nimelt langö
ja caholi suguvõsa. Idi Amm on ise
muhameedlane, kuid pooled uganda-lased
on kristlased. Idi Amini mõrvad
kergendavad siiski väga suurel
määral. Rodeesia ja Lõuna-Aafrika
olukorda, sest olukord Ugandas näitab
väga selgesti kuhu mustade valitsus
riigi viib. Inimõiguste eest võitlejad
arvestavad, et Idi Amin on juba
mõrvanud vähemalt 300.000 inimest
ja hävitustöö jätkub..
,jEi võõrad jää igavesti kodumaale"
nii laulis Toronto Eesti Segakoor
laupäeval, 26. ;"• veebruaril Buffalos
Eesti Vabariigi 59-nda aastapäeva aktusel.
• • .:
EELK Buffalo Pauluse Koguduse
küllakutsel sõitis T. E. Segakoor
bussidel Buffalosse. Jõuti kohale
•lõunaks Koguduse kirikusse kus oli
koori vastu võtmas Koguduse esimees
hr. Valdov, Koguduse õpetaja
Johan Teras ja teised koguduse liikmed.
Koguduse virgad Ja nobedad
perenaised eesotsas pr. Valdoviga
olid valmistanud rikkaliku ja maitseva
lõunasöögi.
Kell 3 p.l, toimus kirikus jumalateenistus.
Kirik, Holy Trinity Luthc-ran,
on Buffalo vanematest ja ilusamatest.
Jumalateenistusel jutlustas
õpetaja Johan Teras, orelil saatis
"hr. P. P. Lüdig. T. E. Segakoor laulis
hr. Uno Kooki juhatusel 3 laulu: J.
Hiiobi „01e ustav surmani", J. Aaviku
„Hoia Jumal Eestit" ja A. Virk-hausi
„Ma tõstan silmad üles" milles
kaasa laulis solistina sopran. Tamara
Nörheim ja oreli , saatel Händeli
„Laske mul nutta".
Kella 6-ks siirduti lähedal asuvasse
International Institute ruumidesse
kus Buffalo Eesti Seltsi korraldusel
toimus Vabariigi Aastapäeva aktus.
Aktuse kõne pidas dr. Voldemar
Kirss rääkides teemal praegusest
vabadusvõitlusest paguluses ja Kodumaal.
Aktusel laulis T. E. Segakoor:
R. Ritsingu „Otsin õnne", M.
Miido „Me tulema", K. Türnpu
„Priiuse hommikul" ja langenute
mälestamiseks A. Topmani Requemi.
Sopran Tamara Norheim laulis M.
Saare „Laulja lapsepõli" ja Tomsoni
„Kannel". Aktus lõppes Eesti hümniga.
'
Pärast aktust toimus samas ruumides
seltskondlik koosviibimine
kus kõlas ühislaul kuni tuli bussidesse
asuda ja algas kojusõit. Rõõmsas
meeleolus ja süda täis soojust sõbraliku
Buffalo eestlaskonna külalislahkuse
üle jõuti keskööscl Toronto
Eesti Majja.
Meie Danforthi äri lõpetab oma tegevuse 7. aprillil k.a.
UUR ÄRI LIKVIDEERIMISE
ÄLJAMÜÜK
osa artiklitest alla oma hindasid,
\ kuni 60% hinnaalandusega.
desian nroduets 2 5 8 4 Y o n 9 e s t 4 8 8 7 2 7 2
u^aiyi i fjKJuuuiö 3 5 1 D a n f o r t h A v e ; 4 6 6 8 0 0 1 Räägitakse Eesti keelt.
INNA?
j( Laup., 12. märtsil Endel Rubergi
tööde näitus Peetri kiriku ruumes.
Avamine kl. 5 õ.
^ Laup., 19. ja pühap. 20. märtsil
Ilse Mägiste-Bergmani kunstinäitus
Eesti Majas.
TAT Teisip., 22. märtsil kõneleb prof.
Paul Saagpakk oma eesti-inglise sõnaraamatust
Tartu College'is algusega
kl. 7.30 õ.
£ Laup., 26. märtsil Segakoori „Lõ-bus
laupäevaõhtu" Eesti Majas algusega
kl. 7 õ.
i( Pühap., 3. aprillil Toronto Eesti
Segakoori juubelikontsert West Toronto
Secondary School ruumes, 330
Lansdowne Ave. algusega kl. 3 p.l.
* Pühap., 3. aprillil T.E.R.R. tungla"
tantslavastus „RehetÖndid" Mo-narch
Park keskkoolis, Hanson St.
algusega kl. 4 p.l.
ÜNHOLM Ltd. — REALTOR
Kinnisvara vahe
aastast 1954.
Tel 486-7752
Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
Tel. kodus 489-9932
Q . "S
© Müügile tulevad kõik äriruumes väljapandud skandinaavia
mööblid, lambid, pildid, kinkeesemed, sulgvaibad j.n.e.
© Teatame, et meie ainulaadne VIIETUNNILINE väljamüük'leiab
• aset
. LAUPÄEVAL; 12. MÄRTSIL 1977 kl. 6 p.l. kuni 11 õ.
® Koik hinnad on tuntavalt madalamad endistest hindadest.
:\®f;-'Meie^šefyee'r|We tasuta ärikülastajaile fcohvi, võiliebu, küpsiseid
j.n.e.
© OLETE TERVITATUD,KÕIK MEIE ENDISED:KUI-KA UUED.
EESTI ÄRISÕBRAD! Nii sUs, nägemiseni 12. märtsil
IOUSEÖF DE
1942 Avenue Rd. Toronto, tel. 787-5767
2 blokki lõunapool Hwy 401
Autod palume parkida äri taha
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 11, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-03-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770311 |
Description
| Title | 1977-03-11-12 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | REEDEL,.IL.MÄRTSIL - FRIDAY, MÄRCH: 11 „Meie Elu" nr. 10 (1413) 1977 TULtHiNGELIST EESTLAST, EESTI SELTSI AULIIGET, ' MITMEKORDSET SELTSI- ESIMEEST JA;JUHATÜSELIIGET, E.K.N. LIIGET, ENDISE TÄIENDUSKOOLI JUHATAJAT JA JUHTI • " sünd. 20. augustil 1908 Väike-Maarjas, Virumaal' manalasse varisenud 3. märtsil 1977 Thunder Bay's, Ontarios THUNDER BAY EESTI SELTS ARMAST KOGUDUSE LIIGET, LAULUKOORI JUHTI, ENDISE sünd. 20. augustil 1908 Väike-Maarjas, Virumaal surn. 3. märtsil 1977 Thunder Bay s, Ontarios THUNDER BAY EESTI. EVÄNG. LUTHERI KOGUDUS ÕPETAJA •: ja ARMAST SÕPRA JA,RISTIISA • ja TULIHINGELIST EESTLAST-JA mälestavad leinas TOIVO, MARIE ja IGOR MEIE ARMAST EMA JA sünd. 28. aug. 1888 Eestis surn. 21. dets. 1976 Montrealis mälestavad sügavas leinas TÜTAR abikaasaga TÜTREPOEG abikaasaga Kanadas poeg HARRY Rootsis , poeg ARNOLD perekonnaga Rootsis RASKE HAIGUSE JÄRELE LAHKUNUD ARMAST SÕPRA emas ELISE ja ARVED VIRKUS ELLA ja ANDREI MIRK : CARMEN ja ADOLF TALVE -SURMA LÄBI LAHKUNUD ENDIST ESIMEEST mälestab leinas • • HAMILTONI EESTI. SELTS Nora Kulm IN MEMORIAM han Ederm( aastane Esimesel märtsil - viidi igavikku Nora Külm. Temast jäid maha suures, südame kurbuses tema abikaasa, tema tütar, kaks tütreläst, lähemad omaksed, sugulased ja sõbrad. Ta pidi olema haiglas ja kaheksa päeva varem võttis haigevoodis, vastu ka oma noorema tütre Merikese lahkumise teate. . Nora Külm sündis 29. juulil 1909. Tema neiupõlve nimi oli Arva. Abiellus Tallinnas 1930 a. August Külm 'aga ja oli heade mõtetega oma perekonna juures ning kasvatas emaliku armastusega üles kaks tütart. Ta ra keiiolas. end ka perekondlikus vaimus elukutselisele tööle, olles Eesti suurema ja modernsema lubjatööstüse pearaamatupidajaks. Tööstus asus Vasalemmas. See oli elukutseline töö, sest Nora oli lõpetanud Tallinnas kommertsgümnaasiumi. 1944 aastal põgenes perekond Rootsi ja sealt tuldi Kanadasse, To rontosse. Torontos oli ta jälle hoolas perekonna korraldaja ja aitas abikaasale kaasa trükikoja — Estoprint — ülesehitamisele. Pikkade aastate kestel oli ta oma südamesse võtnud eesti naiste ajakirja „Triinu" sisustamise ja toimetamise. Sellest ajakirjast on saanud eestlaste rahvusvaheline hea sisuga ajakiri,-' mis on perekondlikuks kasvatusvahendiks nii vanadele kui noortele. Rahulikku hingamist! Tema puu-särki panek toimus Toronto Peetri kirikus reedel, 4. märtsil ja sealt matuseks ärasaatmine, laupäeval, 5. märtsil ning viimane asupaik on tal King City kalmistul oma tütre kõrval. Sügavahingelise matusetalituse pidas õpetaja Oskar Puhm. Baltirnores elunev Eesti Vabadussõja veteran ja tuntud koolitegelane Juhan Ederma võis tähistada 6. veeb maril oma 80 aasta juubelit. Tegutsenud koolimehena Virumaal, Rakveres, Lüganusel ja Vasknarvas, siirdus Juhan Ederma, koos perekonnaga 1944. a. Nõuk. Vene võimude sissetungi eest Saksamaale. Elunedes Am-bergis oli juubilar Ambergi Eesti algkooli ja gümnaasiumi asutajaid ja direktor aastail 1945—1949. Tema Idarindelt tagasi jõudnud poeg Hei no;on olnud enam.kui 10 aastat Bai timore Eesti Seltsi abiesimeheks ja esimeheks ja poeg Vello seisab Ameerika Hääle teenistuses juhtivates ülesannetes. Juubilar.kuulub Ma rylandi EVÜ ridadesse selle asutami sest alates. Juubilari tervitasid tema sünnipäeval organisatsioonide esindajad, sõbrad ja EVÜ Marylandir, juhatus eesotsas esimehe August Kuklasega ja Juhan Maistega. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinduskogu liige ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu sekretär Johannes Pedak EVÜ aukirja üle andes märkis juubilari tähtsat tegevust kodumaal Vabadussõja päevil ja koolimehena. Juhan EdermaaT on valminud ma-lestuskogu,. mille käsikirja ta kinkis Marylandi Eesti Võitlejate Ühingule ühes autori õigusega, tunnustuseks EVÜ 25. aastasele tegevusele. . rjäiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiininiiiiiininr»53 ERMGM EETRI Celcius/Fahrenheit .50 pluss O.S.T. issiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiinüS] Segakoor laulis älest os Vennale- Sünged idapoolt punased tuuled • Eesti rahvale ahastust tõid. Appihüüdeid Sa ikka veel kuuled, vangilaagreisse ikka viib sõit. Sõjas langenud Eestimaa pojad Elu ohverdanud isamaa eest, võõrast rahvast on täitumas kojad, süda valust on lõhkemas seest. Uinu rahus mu langenud vennas, surid lahingus isamaa eest. Kaugel leinab sind sõsar — mure . rinnas silmad kuivaks on nõrgurnas veest. Palves pöördun ma Jumala poole. Priiust .paludes Eesti rahvale: „Halastuses võta oma armu hoole anna. julgust eesti-sõdur rahvale." . Nelly Lind ' I Uganda diktaator Idi Ainini mass-mõrvad jätkuvad, vaatamata sellele, et kogu maailm on nendest teadlik. President J. Garter ütles, et Idi Ami-ni mõrvad vap,ustavad kogu vaba. ja tsiviseeritud maailma.^ 26-st riigist koosnev Aafrika riiki-dede koondis on võimetu midagi Idi Ainini korralekutsumiseks ette võtma, sest selle riikide koondise põhiseadus keelab sekkumise teiste riikide siseasjadesse. Idi Amin hävitab oma massmõrvadega kahte ristiusulisi Uganda suguharu ja nimelt langö ja caholi suguvõsa. Idi Amm on ise muhameedlane, kuid pooled uganda-lased on kristlased. Idi Amini mõrvad kergendavad siiski väga suurel määral. Rodeesia ja Lõuna-Aafrika olukorda, sest olukord Ugandas näitab väga selgesti kuhu mustade valitsus riigi viib. Inimõiguste eest võitlejad arvestavad, et Idi Amin on juba mõrvanud vähemalt 300.000 inimest ja hävitustöö jätkub.. ,jEi võõrad jää igavesti kodumaale" nii laulis Toronto Eesti Segakoor laupäeval, 26. ;"• veebruaril Buffalos Eesti Vabariigi 59-nda aastapäeva aktusel. • • .: EELK Buffalo Pauluse Koguduse küllakutsel sõitis T. E. Segakoor bussidel Buffalosse. Jõuti kohale •lõunaks Koguduse kirikusse kus oli koori vastu võtmas Koguduse esimees hr. Valdov, Koguduse õpetaja Johan Teras ja teised koguduse liikmed. Koguduse virgad Ja nobedad perenaised eesotsas pr. Valdoviga olid valmistanud rikkaliku ja maitseva lõunasöögi. Kell 3 p.l, toimus kirikus jumalateenistus. Kirik, Holy Trinity Luthc-ran, on Buffalo vanematest ja ilusamatest. Jumalateenistusel jutlustas õpetaja Johan Teras, orelil saatis "hr. P. P. Lüdig. T. E. Segakoor laulis hr. Uno Kooki juhatusel 3 laulu: J. Hiiobi „01e ustav surmani", J. Aaviku „Hoia Jumal Eestit" ja A. Virk-hausi „Ma tõstan silmad üles" milles kaasa laulis solistina sopran. Tamara Nörheim ja oreli , saatel Händeli „Laske mul nutta". Kella 6-ks siirduti lähedal asuvasse International Institute ruumidesse kus Buffalo Eesti Seltsi korraldusel toimus Vabariigi Aastapäeva aktus. Aktuse kõne pidas dr. Voldemar Kirss rääkides teemal praegusest vabadusvõitlusest paguluses ja Kodumaal. Aktusel laulis T. E. Segakoor: R. Ritsingu „Otsin õnne", M. Miido „Me tulema", K. Türnpu „Priiuse hommikul" ja langenute mälestamiseks A. Topmani Requemi. Sopran Tamara Norheim laulis M. Saare „Laulja lapsepõli" ja Tomsoni „Kannel". Aktus lõppes Eesti hümniga. ' Pärast aktust toimus samas ruumides seltskondlik koosviibimine kus kõlas ühislaul kuni tuli bussidesse asuda ja algas kojusõit. Rõõmsas meeleolus ja süda täis soojust sõbraliku Buffalo eestlaskonna külalislahkuse üle jõuti keskööscl Toronto Eesti Majja. Meie Danforthi äri lõpetab oma tegevuse 7. aprillil k.a. UUR ÄRI LIKVIDEERIMISE ÄLJAMÜÜK osa artiklitest alla oma hindasid, \ kuni 60% hinnaalandusega. desian nroduets 2 5 8 4 Y o n 9 e s t 4 8 8 7 2 7 2 u^aiyi i fjKJuuuiö 3 5 1 D a n f o r t h A v e ; 4 6 6 8 0 0 1 Räägitakse Eesti keelt. INNA? j( Laup., 12. märtsil Endel Rubergi tööde näitus Peetri kiriku ruumes. Avamine kl. 5 õ. ^ Laup., 19. ja pühap. 20. märtsil Ilse Mägiste-Bergmani kunstinäitus Eesti Majas. TAT Teisip., 22. märtsil kõneleb prof. Paul Saagpakk oma eesti-inglise sõnaraamatust Tartu College'is algusega kl. 7.30 õ. £ Laup., 26. märtsil Segakoori „Lõ-bus laupäevaõhtu" Eesti Majas algusega kl. 7 õ. i( Pühap., 3. aprillil Toronto Eesti Segakoori juubelikontsert West Toronto Secondary School ruumes, 330 Lansdowne Ave. algusega kl. 3 p.l. * Pühap., 3. aprillil T.E.R.R. tungla" tantslavastus „RehetÖndid" Mo-narch Park keskkoolis, Hanson St. algusega kl. 4 p.l. ÜNHOLM Ltd. — REALTOR Kinnisvara vahe aastast 1954. Tel 486-7752 Torontos kaasmaalastele teenistuses alates Tel. kodus 489-9932 Q . "S © Müügile tulevad kõik äriruumes väljapandud skandinaavia mööblid, lambid, pildid, kinkeesemed, sulgvaibad j.n.e. © Teatame, et meie ainulaadne VIIETUNNILINE väljamüük'leiab • aset . LAUPÄEVAL; 12. MÄRTSIL 1977 kl. 6 p.l. kuni 11 õ. ® Koik hinnad on tuntavalt madalamad endistest hindadest. :\®f;-'Meie^šefyee'r|We tasuta ärikülastajaile fcohvi, võiliebu, küpsiseid j.n.e. © OLETE TERVITATUD,KÕIK MEIE ENDISED:KUI-KA UUED. EESTI ÄRISÕBRAD! Nii sUs, nägemiseni 12. märtsil IOUSEÖF DE 1942 Avenue Rd. Toronto, tel. 787-5767 2 blokki lõunapool Hwy 401 Autod palume parkida äri taha |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-11-12
