1977-03-11-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(1413)1977 „Meie;Elu" hr.' 10 ( 1413); 1977 REEDEL, ll.-MÄRTSIL — FRIBAY, MARCH 11
iidusvõitlus
Isman
[es saateku-js
,750. Üle-palituses
ronto. Ont.
ja meelde-virtuoosne
kes olevat
• i
• junes meie .
fks. Vihma
Centro de
'eppide ees
lmavetl, et'
Isin kereluu-ajalujapeo-
•
(ole ma elus- ,
tulnud, ega
[aspidigi;
?takse rahva
itjusi -— pi-
13.00 dollari
>t vaid, üks
bkem yaata-iksmisegagi.
da pealt nä-
I mida oot.a-
' hotelli kok-üttuy-
siis sai
>ik pikajalg-
; eemal me- ;
|oimetas. Hu-
>igi, kirjusid
{ga tõi randa
ja sõrgadega
•ist \tehti .õh-imehea.-
•
Stipendiumi fondi 22SXBSS3I8BSB9BI
aasta
Sudbüry Eesti Seltsi poolt korraldatud
Eesti Vabariigi 59. Aastapäeva
koosviibimisel Mandarin Embässy
Motpr Hotellis laup., 26. veebr, kogunenud
60-nele täiskasvanule ja 8-le
noorele kõneles dr. Juta Kitching kahe
eesti lüüriku: Anna 'Haava ja Lydia
Koidula motiividel, lisas aga ka
oma proloog:
Täna, Eesti Vabariigi Aastapäeval,,
oleks sobiv rääkida nii. paljust,' nii
paljust... Me võiksime kõnelda Eesti
Riigist ja vabadusest; me võiksime
meenutada aegu- rahu hõlmaga kaetud,
meenutada aegu sõja müraga
maetud... Võiksime vestelda võitlustest
— ja hõisata võitude rõõmus!
Võiksime kurta neid ränke kaotusi
... võiksime harutada terve ajaloo
uuesti lahti ja aastate taktis tampida
tagasi mööda aegade keerulist
teed. . ;(:• •
Jah, võiksime praotada isegi tuleviku
ust ja piki-silmi sihtida, mis
näib seal valge, sinine või must.
A. Haava 1906 a. loodud: „Eest ära,
eluvänker veereb!", ainel kõneleja
Viitas, et elus põie seisakut, kuid,—
käed külge — et juhtida, tõmmata,
lükata... teha kaasa olulist, olgu me
osa. •
Sudbüry eestlaskonnal puudub
oma kodu ja selle all kannatab ka
kogu rahvusgrupi ühistöö. Ometigi
on võimalik seda lünka hea tahtmise
ja julge pealehakkamisega täita,
nii, nägu seda ütlemata hea eduga-on
mujal tehtud. Pärast pikemalt puudutades
ühise kodu probleemi siirdus
ta teise ettepaneku juurde: asutada
stipendiumi fond, mis oleks kohalike
eestlaste poolt eesti päritoluga,
üliõpilastele, kes muude õpingute
kõrval Laurentianis võtavad osa ka
vähemalt ühest Soome-Ugri kursusest.
Eelseisvast aastast kujunegu
stipendiumifondi aasta! Meil on seni
olnud tööd ja seda jõhkramalt tööd
veel ees,ootab. L. Koidula oma teretuses^
kutsub igajtühte astuma
ette —- tööle, Eluvänker veereb — selle
tee peal seista i ei saa!
Kahjuks läks kõnest palju kaduma
üldšäalis õhtustajate suure vadina
tõttu, kuna eestlastele seal oli ainult
nurgakene.- •.>'•-'.•
Pühapäeval, 27.. veebr* kell. 3 p.l.
Soome Kirikus toimunud Sudbüry
Ev. Luth. Koguduse jumalateenistusest
võttia osa ainult 18 isikut. Kuna
ilm oli kuri — tugev lumesadu ja
' raskendatud teeolud, ning hulga ko-gudusliikmeid
hädine tervisega, koguni
haigevoodeis, oleks siiski E. V.
Aastapäeva puhul võinud koos olla
tööst ja tõvest vabat rahvast küll
rohkem.
• A.M.
Lõuna-Ontario Eesti
Üliõpilaste Selts
1960-ndail aastail tegutses aktiivselt
Waterloo E. Üliõpilaskond, kus
esimeesteks olid tolleaegsed üliõpilased
nagu. Üdo ; Peterspo (praegu
EKN esimees)) Tõnis Nõmmik, Rein
Läte, Priit Juuränd, Uno Jaasori j.t,
W.E.Ü. koosnes kolme kohaliku ülikooli
(Waterloo Lutheran Uhiversity
— praegu Wilfrid Laurier University,
Univ. of Waterloo ja Univ. of Guelph)
eesti üliõpilastest. Silmapaistvamateks
üritusteks olid igaaastane selts-kondlik-
ömavaheline pidu Seedriorul
ja selle tuludest eesti ja balti aineliste
raamatute muretsemine W.L.U.
ja Univ. of Waterloo; raamatukogudesse;
Selle tulemusena, võib öelda,
nimetatud raamatukogud on mis
omavad võibolla kõige täielikumaid
hoiuseid eesti ja balti ainelise ingliskeelse
kirjanduse kohta ka%el praegugi.
Tõnis Nõmmiku poolt ilmus
stensileerituit paljundatud nimekiri
nende raamatute kohta.
Peale vahepealset tegevuse soikumist
on kohapealsed eesti üliõpilased
uuesti organiseerunud sama tegevuse
jätkamiseks seekord Lõuna-Ontario.
Eesti Üliõpilaste Seltsi nime all.
Kuigi endiselt koosnedes peamiselt
kolme nimetatud ülikooli eesti üliõpilastest,
taotluseks ori kaasa tõmmata
ka teiste Lõuna-bntario ülikoolide
eesti üliõpilasi, s.t Univ. of Western
Ontario Londonis, Macmaster
Hamiltonis ja Brock St. Catharines,
Seltsil ori praegu umbes kakskümmend
aktiivset liiget. Esimeheks-ju-hatajaks
on Linda Kägu, kirjatoimetajaks
Merit Vabamäe! ja'laekuriks
Lia. Eistrat. Möödunud aastal oli esimeheks
Walter Johanson, Waterloo
Luterliku Seminaril üliõpilane. L.O.:
E.Ü.S. korraldas 29. jaanuaril traditsioonilise
peo („Lumeballi" nime all)
Seedriorul ja vaatamata erakorrali-
- selt halbadele ilrnla|stiku, ja teede
olustikkudele õnnestus see erakord-
. selt hästi, kokku tuues, pea sadakond
üliõpilast) osa neist Torontost. Ka-vatsusel
on aktiviseerida oma tegevust
' regulaarsete kokkutulekute,
sportlike ürituste, refaraat-koosole-kute
jne. näol, Selleks et osa võtta ka
laiemast Kanada eestlaskonna tegevusest
otsustas LO.E.Ü.S. astuda
Mitmekultüurilisuse taga peituv
seisab sellel et aidata kanadalasiüksteisega '
läbisaamisel ning üksteise tagapõhja ja
erinevuste mõistmisel.
Ehkki mitmekultuurilisus on valitsuse alaline
poliitika kõigile kanadalastele, on see
vabatahtlik. Meie ülesandeks on seda käiku
rakendada.
Meie föderaalvalitsus^võimaldab järgmisi
programme javõimalusi meie
säilitamiseks:
THE: DEPARTMENT. OF THE
SECRETÄRY OF STATE
miGISlEkRETARIÄApI
Mitmekultüurilisuse programm on kujundatud
selleks, et abistada ja edutada nende Kanada
gruppide kultuurilist tegevust, kes tahavad
säilitada ja viljeleda kultuuripärandit Kanadas»
Allpool toodud aktsioonide rakendamine aitab
saavutada seda eesmärki:
Side etniliste gruppidega,
Ethnic Groups Liaison
Selle programmi alusel kasutatakse
professionaalseid jõudusid üleriigilises ja
kohalikus ulatuses, et abistada gruppe
organisatsiooni ja kommunikatsiooni alal
Kanada identsuse programm,
Canadian Identities Program
Taotleb vähemusgruppide kultuurilise identsuse
tugevdamist ning edutab suuremat arusaamist
Kanada kultuurilisest mitmepalgelisusest
käsitööde, teatri, rahväpidustuste ja kirjanduse
kaudu..
Kanada etnilised uurimused,
Canadian Ethnic S^udies
Canadian Ethnic Advisory Committee juhtimisel
arendatakse programme etnilisteks uurimusteks
Kanadas. Advisory Committee korraldab ka
programmi külalisprofessorite ja -lektorite
loenguteks Kanada ülikoolides. •
Abi mitteametlike keelte õpetamiseks,
Mon-offician Languages Teaching Aids
Keeltekursuste korraldamiseks ja õppematerjalide
muretsemiseks antakse majanduslikku
toetust.
Mitmekultüurilisuse keskuste prograMimi,
Multiculturaism Centres Program
Ahistatakse seltskondlikul alusel tegutsevaid
gruppe mitmekultüurilisuse keskuste rajamiseks
kohtadel.
Immigrantide integratsiooni programm;.
Immigrant Integration Program
Ahistatakse mitmesuguseid gruppe, et
nhs
M
võimaldada immigrantide! intensiivsemalt osa
võtta Kanada ühiskondlikust tegevusest
Kavandite toetuste prograiiim,
Projects Grants Program
Seltskondlikul alusel tegutsevatele grui,
antakse majanduslikku toetust laialdaseks
mitmekultuuriliseks tegevuseks.
< KfATIONAL FILM BOAJRB •
Mitmekultüurilisuse programmile oma panuse
andmiseks on National Film Boani ise
produtseerinud üle 400 filmi 19-nes eri
keeles. Neid on võimalik saada tasuta National
Film Board'i büroodest järgmistes linnades:
Vancouver, Winnipeg, Toronto, Montreal,
Ottawa ja Halifax.
MATIONAL MUSEÜM OF;m
National Müseum of Man Ottawas
dokumenteerib Kanada kõigi etno-kultuuriliste
traditsioonide ajaloo. Muuseum on kogunud
juba suurel arvul kunstiesemeid, helilrjite ja
filme. Erilist tähelepanu omistatakse sellistele
elementidele nagu rahvapärane arhitektuur,
kodused mööblid, toitude ja käsitööde
produtseerimine enne tööstüsajastut,
träditsiopniilised muinasjutud,-perekondlik ja
ühiskondlik elu, pidusöögid ja riitused. Samuti
organiseeritakse kultuurilisi väljapanekuid ja
rändnäitusi.
, National Ethnic Archives programm taotleb
etno-kultuuriliste materjalide leidmist ning
nende kaitsmist kadumise, kahjustuste ja
hävimise vastu. Selle ala eksperdid on asunud
koguma selle rikka ja tähtsa pärandi materjale,
sõlmides kontakte etno-kultüuriliste
organisatsioonidega, ühingutega ja üksikisikutega.
p
NATIONAL LIBRÄRY^^^^^:/
National Library on organiseerinud mitmekeelse
raamatute teeninduse. Selle programmi :
raamides hangitakse raamatuid Kanadas
räägitavates mitteametlikes keeltes ning
juhitakse need rahva hulka avalikkude
raamatukogude kaudu. Samuti suurendatakse
mitteametlikes keeltes ilmunud raamatute arvu
paljudes raamatukogudes. Esimene saadetis
raamatuid, mis olid trükitud kümnes keeles,
saadeti Ottawast välja 1975. aasta märtsis. Igal
aastal kavatsetakse erikeeltes trükitud raamatute
arvu suurendada viie keele võrra ning viia see
70-nele keelele.
Oma seisukohtade eHtamiseks või lähema
informatsiooni saamiseks palutakse kirjutada:
Multiculturaüsm,16th Floor, 66 Slater Street,
Minister Responsibte Minlstre chargd
ISTUDES
vestlen Jeh@oya funnlsfajcsga
Seekord istus puukastil sooja pliidi,
kõrval küll hoopis' see kondiüdini
külmanud Jehoova-lapsuke .] koos
kuuma kohvitassiga. Oma auto oli ta
jätnud eemale metsa vahele. Maja.
juurde ei toonud sel talvisel, tuisu-päevai
ainustki jälge ja kust. tema
teadis, et head hoogu võttes tuled läbi
nagu lumesahäga. Ja nii ta siis astus
madalate kingakestega üle tuiskava
välja* ägedas tuules kaldus ja
kummargil.
Tavaliselt ma selliste kaubareisijatega
üldse ei tegele — müügu ta siis
kohviveskeid, tolmuimejaid või usku.
Kuid praegu on siia Siberi-kanti
saabunud; aeg, kus ma isegi eksinud
peni ilma sooja kõhutäieta ei jäta,
inimlapsest rääkimata.
Eesti Liit Kanadas liikmeks. Kirjavahetuse
aadressiks on c/o Peter Agur,
3289. King St. E., Kitchener, Ont.,
N2A 1B1.
I . • . K. A.
Muidugi, et meil tekkis jutuajamine,
kuidas see teisiti oleks mõeldav
olnud. Ja kuna ta juba esimese küsimusega
selle õigele teele juhtis, kestis
me vestlus kaua.
Käs ma olen rahul praeguse olukorraga
maailmas? Muidugi pole.
Kes meist õige kunagi on.
Mida ma teeksin selle parandamiseks
kui mul võimu ja võimalust
oleks? Oh aeg — vesi mu veskile! Ja
nii ma vibutasin mõõka, paügutasin
püssi, lasin suurtükiga ka sekka. Panin
pätid vangi, lasin õiged inimesed
lahti. Panin terve karja logardeid
tööle ja lasin teise karja logardeid
töölt lahti ning — oligi rahu ilma
peal! Ja et selle kestvuses kindel olla,,
hakkasin ise Ameerika, presidendiks,
Kanada peaministriks, Inglise
kuningannaks, kõikide neegrite pealikuks
jne. Peale selle rakendasin
terve maailma kurjuse, õeluse ja ülejäänud
vähese õigluse oma rangete
ohjade ette nagu jonnaka eesli.
Jehoova-lapsuke kuulas mu ägedad
paranduseplaanid maheda naeratusega
ära ja küsis edasi — miks on
selline olukord maailma üldse tekki-nud?
Miks? See ju selgemastki selge
— selle-, selle- ja sellepärast. Siis
hakkas ta mulle jutustama; oma, teooriat
ja ma pidin muidugi vaikselt
ja viisakalt kuulama,, just nii nagu
tema seda oli teinud. .
Igatahes ^sai mulle selgeks nii -palju,
et kui praegust vägivalla ja ülekohtu
võimutsevat ajastut maalimas
katsuda usuga seletada, siis on Je-hoova-
lapsukese teooria kõige paikapidavani.
Nimelt nii;
Maailm on hüljanud Jumala, koos
Tema käskudega. Inimkäed püüavad
juhtida asju ja olukordi, milleks nad
pole võimelised ja tulemuseks on
just see praegune õiglust trotsiv olukord.
Jumal näeb seda kõike, aga Ta
kõrvad on kurdid ka nende hädakisale
ja palvetele, kes Temasse veel
usuvad. -,V:.
• Ta astub vahele alles siis, kui inimsoole
on selgeks saanud; et.ilma Tema
juhtimiseta on nad vaid kuristiku
serval kõndivad lapsukesed.
Siis eraldab Ta sikud lammastest.
Sikud saavad õiglase karistuse ja
lambad elavad edasi tuhandeaastases
rahuriigis.
Hakkasime edasi arutama uut ja
utoopilist maailmaparandamise plaani.
Oleme küll mõlemad eri usku ja
kavatseme kasutada selleks ka eri
meetodeid. Siht on aga mõlemail sama
ja niimoodi saaks ehk kahe peale
midagi teha. .
Jagaksime terve maailma rahva
kolme ossa. Sest meie arvamise järele
ei.tohiks neid päris- veendunud ja
ideelisi põrgupoisse olla rohkem kui
üks kolmandik. Nende vastu läheksime
siis oma kahe -kolmandikuga
— üks armee tema juhtida, teine minu.
Tema relvaks oleks usk ja armastus,
minu omaks muidugi need, milliseid
juba eelpool mainisin. Mul tema
relvadesse, usku pole, aga ta vähemalt
õiendaks vaikselt omaette
ega loobiks kaikaid minu sõjavankri
kodaratesse.
Siiamaale jõudes kukkusime aga
kogu .oma maailmaparandamise
plaanidega pilvedest maa peale tagasi,
sest ahjust tuli järsku- kibedat
kõrbelõhna. Kuldkolläste, kohevate
kuklite asemel sain. panni täie tahmunud
kerisekive.
Kõrbelõhn meenutas asa Jehoova-
GAASI- ja ÕUKÜTETE
parandus ja puhastus
I. TIHANE tel. 447-974;
EERIK PURJE
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik kindlustusliigid.
958 Broadview Ave»
Süite 203
Toronto, Ont.
Tel: 461-8900
lapsukesele ta metsa vahele käima
jäetud autot. Et kui selle mootor ka
järsku kõrbema läinud! Ja nii astus
tema kibeda kiiruga ja pärituult üle
tuiskava välja, mina aga hakkasin
samasuguse kibeda kiiruga uut kukli
tainast kokku segama.:
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 11, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-03-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770311 |
Description
| Title | 1977-03-11-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | (1413)1977 „Meie;Elu" hr.' 10 ( 1413); 1977 REEDEL, ll.-MÄRTSIL — FRIBAY, MARCH 11 iidusvõitlus Isman [es saateku-js ,750. Üle-palituses ronto. Ont. ja meelde-virtuoosne kes olevat • i • junes meie . fks. Vihma Centro de 'eppide ees lmavetl, et' Isin kereluu-ajalujapeo- • (ole ma elus- , tulnud, ega [aspidigi; ?takse rahva itjusi -— pi- 13.00 dollari >t vaid, üks bkem yaata-iksmisegagi. da pealt nä- I mida oot.a- ' hotelli kok-üttuy- siis sai >ik pikajalg- ; eemal me- ; |oimetas. Hu- >igi, kirjusid {ga tõi randa ja sõrgadega •ist \tehti .õh-imehea.- • Stipendiumi fondi 22SXBSS3I8BSB9BI aasta Sudbüry Eesti Seltsi poolt korraldatud Eesti Vabariigi 59. Aastapäeva koosviibimisel Mandarin Embässy Motpr Hotellis laup., 26. veebr, kogunenud 60-nele täiskasvanule ja 8-le noorele kõneles dr. Juta Kitching kahe eesti lüüriku: Anna 'Haava ja Lydia Koidula motiividel, lisas aga ka oma proloog: Täna, Eesti Vabariigi Aastapäeval,, oleks sobiv rääkida nii. paljust,' nii paljust... Me võiksime kõnelda Eesti Riigist ja vabadusest; me võiksime meenutada aegu- rahu hõlmaga kaetud, meenutada aegu sõja müraga maetud... Võiksime vestelda võitlustest — ja hõisata võitude rõõmus! Võiksime kurta neid ränke kaotusi ... võiksime harutada terve ajaloo uuesti lahti ja aastate taktis tampida tagasi mööda aegade keerulist teed. . ;(:• • Jah, võiksime praotada isegi tuleviku ust ja piki-silmi sihtida, mis näib seal valge, sinine või must. A. Haava 1906 a. loodud: „Eest ära, eluvänker veereb!", ainel kõneleja Viitas, et elus põie seisakut, kuid,— käed külge — et juhtida, tõmmata, lükata... teha kaasa olulist, olgu me osa. • Sudbüry eestlaskonnal puudub oma kodu ja selle all kannatab ka kogu rahvusgrupi ühistöö. Ometigi on võimalik seda lünka hea tahtmise ja julge pealehakkamisega täita, nii, nägu seda ütlemata hea eduga-on mujal tehtud. Pärast pikemalt puudutades ühise kodu probleemi siirdus ta teise ettepaneku juurde: asutada stipendiumi fond, mis oleks kohalike eestlaste poolt eesti päritoluga, üliõpilastele, kes muude õpingute kõrval Laurentianis võtavad osa ka vähemalt ühest Soome-Ugri kursusest. Eelseisvast aastast kujunegu stipendiumifondi aasta! Meil on seni olnud tööd ja seda jõhkramalt tööd veel ees,ootab. L. Koidula oma teretuses^ kutsub igajtühte astuma ette —- tööle, Eluvänker veereb — selle tee peal seista i ei saa! Kahjuks läks kõnest palju kaduma üldšäalis õhtustajate suure vadina tõttu, kuna eestlastele seal oli ainult nurgakene.- •.>'•-'.• Pühapäeval, 27.. veebr* kell. 3 p.l. Soome Kirikus toimunud Sudbüry Ev. Luth. Koguduse jumalateenistusest võttia osa ainult 18 isikut. Kuna ilm oli kuri — tugev lumesadu ja ' raskendatud teeolud, ning hulga ko-gudusliikmeid hädine tervisega, koguni haigevoodeis, oleks siiski E. V. Aastapäeva puhul võinud koos olla tööst ja tõvest vabat rahvast küll rohkem. • A.M. Lõuna-Ontario Eesti Üliõpilaste Selts 1960-ndail aastail tegutses aktiivselt Waterloo E. Üliõpilaskond, kus esimeesteks olid tolleaegsed üliõpilased nagu. Üdo ; Peterspo (praegu EKN esimees)) Tõnis Nõmmik, Rein Läte, Priit Juuränd, Uno Jaasori j.t, W.E.Ü. koosnes kolme kohaliku ülikooli (Waterloo Lutheran Uhiversity — praegu Wilfrid Laurier University, Univ. of Waterloo ja Univ. of Guelph) eesti üliõpilastest. Silmapaistvamateks üritusteks olid igaaastane selts-kondlik- ömavaheline pidu Seedriorul ja selle tuludest eesti ja balti aineliste raamatute muretsemine W.L.U. ja Univ. of Waterloo; raamatukogudesse; Selle tulemusena, võib öelda, nimetatud raamatukogud on mis omavad võibolla kõige täielikumaid hoiuseid eesti ja balti ainelise ingliskeelse kirjanduse kohta ka%el praegugi. Tõnis Nõmmiku poolt ilmus stensileerituit paljundatud nimekiri nende raamatute kohta. Peale vahepealset tegevuse soikumist on kohapealsed eesti üliõpilased uuesti organiseerunud sama tegevuse jätkamiseks seekord Lõuna-Ontario. Eesti Üliõpilaste Seltsi nime all. Kuigi endiselt koosnedes peamiselt kolme nimetatud ülikooli eesti üliõpilastest, taotluseks ori kaasa tõmmata ka teiste Lõuna-bntario ülikoolide eesti üliõpilasi, s.t Univ. of Western Ontario Londonis, Macmaster Hamiltonis ja Brock St. Catharines, Seltsil ori praegu umbes kakskümmend aktiivset liiget. Esimeheks-ju-hatajaks on Linda Kägu, kirjatoimetajaks Merit Vabamäe! ja'laekuriks Lia. Eistrat. Möödunud aastal oli esimeheks Walter Johanson, Waterloo Luterliku Seminaril üliõpilane. L.O.: E.Ü.S. korraldas 29. jaanuaril traditsioonilise peo („Lumeballi" nime all) Seedriorul ja vaatamata erakorrali- - selt halbadele ilrnla|stiku, ja teede olustikkudele õnnestus see erakord- . selt hästi, kokku tuues, pea sadakond üliõpilast) osa neist Torontost. Ka-vatsusel on aktiviseerida oma tegevust ' regulaarsete kokkutulekute, sportlike ürituste, refaraat-koosole-kute jne. näol, Selleks et osa võtta ka laiemast Kanada eestlaskonna tegevusest otsustas LO.E.Ü.S. astuda Mitmekultüurilisuse taga peituv seisab sellel et aidata kanadalasiüksteisega ' läbisaamisel ning üksteise tagapõhja ja erinevuste mõistmisel. Ehkki mitmekultuurilisus on valitsuse alaline poliitika kõigile kanadalastele, on see vabatahtlik. Meie ülesandeks on seda käiku rakendada. Meie föderaalvalitsus^võimaldab järgmisi programme javõimalusi meie säilitamiseks: THE: DEPARTMENT. OF THE SECRETÄRY OF STATE miGISlEkRETARIÄApI Mitmekultüurilisuse programm on kujundatud selleks, et abistada ja edutada nende Kanada gruppide kultuurilist tegevust, kes tahavad säilitada ja viljeleda kultuuripärandit Kanadas» Allpool toodud aktsioonide rakendamine aitab saavutada seda eesmärki: Side etniliste gruppidega, Ethnic Groups Liaison Selle programmi alusel kasutatakse professionaalseid jõudusid üleriigilises ja kohalikus ulatuses, et abistada gruppe organisatsiooni ja kommunikatsiooni alal Kanada identsuse programm, Canadian Identities Program Taotleb vähemusgruppide kultuurilise identsuse tugevdamist ning edutab suuremat arusaamist Kanada kultuurilisest mitmepalgelisusest käsitööde, teatri, rahväpidustuste ja kirjanduse kaudu.. Kanada etnilised uurimused, Canadian Ethnic S^udies Canadian Ethnic Advisory Committee juhtimisel arendatakse programme etnilisteks uurimusteks Kanadas. Advisory Committee korraldab ka programmi külalisprofessorite ja -lektorite loenguteks Kanada ülikoolides. • Abi mitteametlike keelte õpetamiseks, Mon-offician Languages Teaching Aids Keeltekursuste korraldamiseks ja õppematerjalide muretsemiseks antakse majanduslikku toetust. Mitmekultüurilisuse keskuste prograMimi, Multiculturaism Centres Program Ahistatakse seltskondlikul alusel tegutsevaid gruppe mitmekultüurilisuse keskuste rajamiseks kohtadel. Immigrantide integratsiooni programm;. Immigrant Integration Program Ahistatakse mitmesuguseid gruppe, et nhs M võimaldada immigrantide! intensiivsemalt osa võtta Kanada ühiskondlikust tegevusest Kavandite toetuste prograiiim, Projects Grants Program Seltskondlikul alusel tegutsevatele grui, antakse majanduslikku toetust laialdaseks mitmekultuuriliseks tegevuseks. < KfATIONAL FILM BOAJRB • Mitmekultüurilisuse programmile oma panuse andmiseks on National Film Boani ise produtseerinud üle 400 filmi 19-nes eri keeles. Neid on võimalik saada tasuta National Film Board'i büroodest järgmistes linnades: Vancouver, Winnipeg, Toronto, Montreal, Ottawa ja Halifax. MATIONAL MUSEÜM OF;m National Müseum of Man Ottawas dokumenteerib Kanada kõigi etno-kultuuriliste traditsioonide ajaloo. Muuseum on kogunud juba suurel arvul kunstiesemeid, helilrjite ja filme. Erilist tähelepanu omistatakse sellistele elementidele nagu rahvapärane arhitektuur, kodused mööblid, toitude ja käsitööde produtseerimine enne tööstüsajastut, träditsiopniilised muinasjutud,-perekondlik ja ühiskondlik elu, pidusöögid ja riitused. Samuti organiseeritakse kultuurilisi väljapanekuid ja rändnäitusi. , National Ethnic Archives programm taotleb etno-kultuuriliste materjalide leidmist ning nende kaitsmist kadumise, kahjustuste ja hävimise vastu. Selle ala eksperdid on asunud koguma selle rikka ja tähtsa pärandi materjale, sõlmides kontakte etno-kultüuriliste organisatsioonidega, ühingutega ja üksikisikutega. p NATIONAL LIBRÄRY^^^^^:/ National Library on organiseerinud mitmekeelse raamatute teeninduse. Selle programmi : raamides hangitakse raamatuid Kanadas räägitavates mitteametlikes keeltes ning juhitakse need rahva hulka avalikkude raamatukogude kaudu. Samuti suurendatakse mitteametlikes keeltes ilmunud raamatute arvu paljudes raamatukogudes. Esimene saadetis raamatuid, mis olid trükitud kümnes keeles, saadeti Ottawast välja 1975. aasta märtsis. Igal aastal kavatsetakse erikeeltes trükitud raamatute arvu suurendada viie keele võrra ning viia see 70-nele keelele. Oma seisukohtade eHtamiseks või lähema informatsiooni saamiseks palutakse kirjutada: Multiculturaüsm,16th Floor, 66 Slater Street, Minister Responsibte Minlstre chargd ISTUDES vestlen Jeh@oya funnlsfajcsga Seekord istus puukastil sooja pliidi, kõrval küll hoopis' see kondiüdini külmanud Jehoova-lapsuke .] koos kuuma kohvitassiga. Oma auto oli ta jätnud eemale metsa vahele. Maja. juurde ei toonud sel talvisel, tuisu-päevai ainustki jälge ja kust. tema teadis, et head hoogu võttes tuled läbi nagu lumesahäga. Ja nii ta siis astus madalate kingakestega üle tuiskava välja* ägedas tuules kaldus ja kummargil. Tavaliselt ma selliste kaubareisijatega üldse ei tegele — müügu ta siis kohviveskeid, tolmuimejaid või usku. Kuid praegu on siia Siberi-kanti saabunud; aeg, kus ma isegi eksinud peni ilma sooja kõhutäieta ei jäta, inimlapsest rääkimata. Eesti Liit Kanadas liikmeks. Kirjavahetuse aadressiks on c/o Peter Agur, 3289. King St. E., Kitchener, Ont., N2A 1B1. I . • . K. A. Muidugi, et meil tekkis jutuajamine, kuidas see teisiti oleks mõeldav olnud. Ja kuna ta juba esimese küsimusega selle õigele teele juhtis, kestis me vestlus kaua. Käs ma olen rahul praeguse olukorraga maailmas? Muidugi pole. Kes meist õige kunagi on. Mida ma teeksin selle parandamiseks kui mul võimu ja võimalust oleks? Oh aeg — vesi mu veskile! Ja nii ma vibutasin mõõka, paügutasin püssi, lasin suurtükiga ka sekka. Panin pätid vangi, lasin õiged inimesed lahti. Panin terve karja logardeid tööle ja lasin teise karja logardeid töölt lahti ning — oligi rahu ilma peal! Ja et selle kestvuses kindel olla,, hakkasin ise Ameerika, presidendiks, Kanada peaministriks, Inglise kuningannaks, kõikide neegrite pealikuks jne. Peale selle rakendasin terve maailma kurjuse, õeluse ja ülejäänud vähese õigluse oma rangete ohjade ette nagu jonnaka eesli. Jehoova-lapsuke kuulas mu ägedad paranduseplaanid maheda naeratusega ära ja küsis edasi — miks on selline olukord maailma üldse tekki-nud? Miks? See ju selgemastki selge — selle-, selle- ja sellepärast. Siis hakkas ta mulle jutustama; oma, teooriat ja ma pidin muidugi vaikselt ja viisakalt kuulama,, just nii nagu tema seda oli teinud. . Igatahes ^sai mulle selgeks nii -palju, et kui praegust vägivalla ja ülekohtu võimutsevat ajastut maalimas katsuda usuga seletada, siis on Je-hoova- lapsukese teooria kõige paikapidavani. Nimelt nii; Maailm on hüljanud Jumala, koos Tema käskudega. Inimkäed püüavad juhtida asju ja olukordi, milleks nad pole võimelised ja tulemuseks on just see praegune õiglust trotsiv olukord. Jumal näeb seda kõike, aga Ta kõrvad on kurdid ka nende hädakisale ja palvetele, kes Temasse veel usuvad. -,V:. • Ta astub vahele alles siis, kui inimsoole on selgeks saanud; et.ilma Tema juhtimiseta on nad vaid kuristiku serval kõndivad lapsukesed. Siis eraldab Ta sikud lammastest. Sikud saavad õiglase karistuse ja lambad elavad edasi tuhandeaastases rahuriigis. Hakkasime edasi arutama uut ja utoopilist maailmaparandamise plaani. Oleme küll mõlemad eri usku ja kavatseme kasutada selleks ka eri meetodeid. Siht on aga mõlemail sama ja niimoodi saaks ehk kahe peale midagi teha. . Jagaksime terve maailma rahva kolme ossa. Sest meie arvamise järele ei.tohiks neid päris- veendunud ja ideelisi põrgupoisse olla rohkem kui üks kolmandik. Nende vastu läheksime siis oma kahe -kolmandikuga — üks armee tema juhtida, teine minu. Tema relvaks oleks usk ja armastus, minu omaks muidugi need, milliseid juba eelpool mainisin. Mul tema relvadesse, usku pole, aga ta vähemalt õiendaks vaikselt omaette ega loobiks kaikaid minu sõjavankri kodaratesse. Siiamaale jõudes kukkusime aga kogu .oma maailmaparandamise plaanidega pilvedest maa peale tagasi, sest ahjust tuli järsku- kibedat kõrbelõhna. Kuldkolläste, kohevate kuklite asemel sain. panni täie tahmunud kerisekive. Kõrbelõhn meenutas asa Jehoova- GAASI- ja ÕUKÜTETE parandus ja puhastus I. TIHANE tel. 447-974; EERIK PURJE KINDLUSTUSBÜROO Kõik kindlustusliigid. 958 Broadview Ave» Süite 203 Toronto, Ont. Tel: 461-8900 lapsukesele ta metsa vahele käima jäetud autot. Et kui selle mootor ka järsku kõrbema läinud! Ja nii astus tema kibeda kiiruga ja pärituult üle tuiskava välja, mina aga hakkasin samasuguse kibeda kiiruga uut kukli tainast kokku segama.: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-11-07
