Meie Elu = Our life, March 11, 1977

              2 REEDEL, 11. MÄRTSIL — FRIDAY, MARGH 11 „Meie Elu" nr. 10 (1413) 1977
INEMl .S!l noomi
Kanada parlamendi hukkamõist Ja etnilise pressi esindajatega Toron-nelja
inimõiguste kaitseaktsiooni tos. Välisministrat küsiti mitmetes
propageerija arreteerimisele Nõuko- küsimustes seletust,Iqiid rõhutati ka
gude Liidus oli üle pika aja tõsine aktiivsuse vajadust valitsuse poolt
samm edasi inimõiguste kaitse küsi- Ottawas selleks, et Helsingi leppele
mustes. Et ettepanek tuli liberaali- allaWrjutenud riigid ka leppest kinni
de endise välisminister Mitchell peaksid. Selleks soovitati Nõukogude
Sharpi poolt ja otsus oli üksmeelne, Liidu ja satellntmaade suhtes isegi
on seda rõõmustavam. majanduslike sanktsioonide rakenda-
Sharp rõhutas eriti, nagii meiegi mist.
oma 4. veebruari juhtkirjas väljenda- Välisministri vastustes selgus, et
sime, et pärast Helsingi kokkuleppe valitsus on juba mõnda aega näida-allakirjutamist,
neid küsimusi ei saa nud teatud aktiivsust ja on omalt-kaugeltki
enam käsitada, kui ühe rii- poolt kaasa aidanud eriti perekonda­gi
sisemisi küsimusi, vaid on jõutud de ühendamise küsimuses. Kuid vä-olukorrani,
kus eriprotestid on õi- lisminister rõhutas ka vajadust tea-gustatud
ja tarvilikud. Seekordne tud diskreetsuseks eriti isikute suh-protest
oli seoses Ginzburgi, Roden- tes, et neile nende respektiivsetel ko-ko,
Tikhy ja Orlovi arreteerimistega dumaadel mitte halba teha.
Nõukogude Liidus. Neist Ginzburg Nõukogude valitsus Moskvas on
oli ühe rahalise fondi juhataja, mil- juba reageerinud ja annud lääne dip-lest
ahistati teisi vangistatuid ja nen- lomaatidele mõista, et kui USA va
de perekondi. ' litsus jätkab inimõiguste-' rikkumise
Sharpi poolt parlamendile esitatud küsimuste rõhutamist, siis rikub ta
ettepanek sisaldas ka nõude, et Ka- sellega oma väljavaated strateegilis-nada
välisminister avaldab Nõukogu- te relvade vähendamise küsimuses,
de Ludule rahulolematust ja sügavat Diplomaatide arvates tunneb N. Liit
muret seoses selliste arengutega tõsist muret kontrolli kaotamise pä-
Nõukogude Liidus. .Välisminister rast Ida-Euroopa maades ja isegi
Bon Jamiesson andis Kanada parla- Nõukogude Ludus. Arvatakse, et N.
mendi seisukoha Nõukogude Liidu Liit keeldub lepingut sõlmimast
saadiku kaudu Ottawas edasi. Sama- maadega, kes nende arvates teosta-sugust
rahulolematust avaldas va- vad nõukogude rezhiimi õõnestamist,
rem Washingtonis ka president Jim- Kuigi USA on näidanud aktiivsust
my Carter. x \ relvastuse vähendamise läbirääki-
Nii on nelja inimese vangistamine mistel, siis ometi on Moskvast tule-
Nõukogude Liidus toonud Helsingi vad vihjed asjatud, sest relvade vä-kokkuleppest
mittekinnipidamise kü- hendamine ei teeni ainult USAd kuid
simuse läänemaailmas kogu ulatuses samavõrdselt ka Nõukogude Liitu,
päevakorrale ja avalikkuse ette eriti Teisekspäevalt suudab Carteri krii-sellepärast,
et Moskvas arreteeritud tika inimõiguste küsimuses ja Kana-tegutsesid
grupi" nimel, kes nimetas da parlamendi viimane hukkamõist
end Helsingi leppe täitmisele kaasa- õõnestada nõukogude rezhiimi, kui
aitajaiks Nõukogude Liidus, Välismi- nad seda ka sooviksid. Kui see rez-nister
Jamiesson kokkusaamisel hiim on õõnestatud, siis on see toi-
Moskva saadikuga Ottawas andis vii- munud nõukogude võimu ja rezhiimi
masele üle ka täieliku nimekirja kin- pideva jälitamise ja terrori läbi, mil-nipeetavaist
isikuist, l&da Kanada lest tema- oma kodanikele hakkab
eriliselt silmas peab. villand saama.
Kuigi Helsingi leppest mittekinni- Nii siis on avalik diskussioon inim-pidamise'
küsimus tuli nüüd päeva- õiguste rikkumise küsimuses oma
Laenu vajaduse korral kasutage
TOR®NTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid„
•'•«lottigo 9 «••t0»009
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi • laenud on lahtised
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00- ulatuses.
AKTUAALSEL TEEMAL
Peaminister P. E.Trudeäu sooritas koos oma abikaasa Margareti, välis­minister
D. Jamiesoni ja suure saatjaskonnaga ametliku külaskäigu presi
dent J. Carterile Washingtonis. Ta esines esimese Kanada peaministrina1
tähtsa kõnega ka USA Kongressi ees. Teda võeti Washingtonis hästi vastu.
Peaminister P. E. Trudeau auks anti Valges Majas dinee ja peaminister1
andis enne lahkumist Washingtonist pressikonverentsi. P. E. Trudeau läbi­rääkimised
president J. Carteriga kulgesid sõbralikus õhkkonnas. Nad aru­tasid
maailmapoliitilisi ja kahe maa vahelisi probleeme, nagu energia puu­duse
küsimust, Alaska õlijuhtmete asja, 200-ja miililisele merepiirile ülemi­nekut,
piiriveekogude rüvetamist j.t. küsimusi. Kuid P. E. Trudeau kaebas
ameeriklastele ka oma Quebeci separatismi probleemi ja kinnitas, et Que­bec
jääb Kanada föderatsiooni.
i l AINUS VANG SOORITA!
GEISLINGEN (ME) — Lääne-Berliinis Spandau vangimajas sõjakurja­tegijana
eluaegset karistust kandev kunagine Hitleri asetäitja Rudolf Hess,
kes saab aprillis 83 a. vanaks, põhjustas märtsikuu alguses löökridu ajä*
kirjanduses. Nimelt tegi tema poeg Rüdiger avalikkusele teatavaks, et Hešs
oli sooritanud vangimajas enesetapmiskätse, lõigates omal noaga või ühe.
teise versiooni järgi prilliklaasiga käe- ja jalasooned läbi.
Nagu seletanud Hess oma pojale,
põhjustanud soovi vabasurmaks
psüühilised jä füüsilised piinad. Ol­gugi,
et tal on väljakannatamatud
valud maos ja sooltes, antavat talle
ainult aspiriinitablette ning keeldu­takse
paigutamast haiglasse samuti
konsulteerimast sajcsa arstiga. '
Vangimaja administratsioon keelas
Rüdiger Hessil ülaltoodud teate aval­damist,
ähvardades vastasel korral
repressaalidega nii Hessi kui ka kü­lastava
poja vastu. Viimastel teade­tel
olevat Hessil võetud karistuseks
uur, elektrikeetja ning keelatud- van­gimaja
raamatukogu kasutamine.
Rudolf Hess on praegu ainsaks va­hialuseks
6001 kongiga vangimajas,
mida valvab 25-meheline vahtkond
liitlaste sõduritest — kuu aega
prantslased, siis venelased, ameerik­lased:
ja inglased. Vangimaja ülalpi.
damine läheb Lääne-Säksa maksu­maksjatele
aastas miljoneid maks­ma.
Selle raha eest võiks parem toe­tada
rahvussotsialismi ja kommunis­mi
ohvreid, ütles üks Liidupäevalii-ge,
kes nõudis Hessi vabastamist.
Ehkki' lääneliitlased ja rida nimekaid
isikuid on nõudnud korduvalt Hessi
vabastamist, on see põrkunud vene­laste
vastupanule. Nad kavatsevad
hoida Hessi vangistuses kuni surma­ni
ning matta Spandau vangimaja
maä-alale. '
Rudolf Hess on vangistuses alates.
10. maist 1941, mil ta põgenes Hitleri
teadmata Inglismaale tema enda se­letuse
järgi rahu sõlmima..
Liberaalide partei populaarsus lan­ges
pidevalt. Mitmed tuntud liberaa­lid
lahkusid parteist ja gallup näitas,
et ainult veel vähe rohkem kui .1 /3
kanadlastest pooldavad liberaale.
Nüüd on liberaalid alanud kampaa­niat,
et oma poolehoidu rahva silmis
jälle tõsta. Selleks toimus alles hil­juti
Torontos föderaalvalitsuse koos­olek
ja välisminister D. Jamieson ot­sis
kontakti etniliste gruppidega.
Selles kampaanias, toimus ka. pea­minister
P. E. Trudeau. amet li'; kü­laskäik
uuele ÜSA. presidendile J.
Carterile Washingtonis. Selle külas­käigu
üksikasjad kanti Kanadasse
T.V. kaudu üle ja see kujunes peami­nistrile'ja
liberaalidele heaks reklaa­miks.
A . Juba külastuse esimesel päeval pi
korrale seoses vangistustega Nõuko- stardi saanud ja seda tuleb taie ener- d u l i k u l e i n e l Valšes Majas tõstis nre
gude Ludus, kerkib Helsingi leppe ^a.edas! arendada ja labi viia-ka. : s i d e n t j , c — Qu e b e c i l a n k u .
täitmise küsimus paratamatult üles- Belgradi ja sellele järgnevatel kon-se
võimalikult terves ulatuses. Selle verentsidel. Kui läänemaade^ seisuko-küsimuse
alla käivad perekondade had ei leia Moskvas vajalikku tähele-ühendamise
küsimused, läänepoolse panu, siis jääb ainukesekp õigeks
trükisõna jõudmine üle raudeesriide sammuks Helsingi kokkulepe tühis-jne.
Need küsimused olid kõneall ka tada, sest praktiliselt tühiseid asju
välisminister Jamiessoni kökkusaa- ei tarvitse elus/hoida,
misel rahvusgruppide^ esindajatega V.
Gllllllllllllllllllllliilllillllillllllllllllllllllllllllllllllllllllilllllim
LUGEJA KIRJUTAB .
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Suur ülekohus
-Lugesin artiklist „Kanada aktiivne
perekondade .ühendamise; küsimu­ses",
et Ottawa mõistaks, problee­mi
täis ulatuses. Väga- kahju, et siis
jäeti need probleemid Helsingi kon­verentsil
tähele: panemata.. Kas on
veel seal perekondi keda välja tuua?
Ainult „kultuurvahetuse" korras tu­leb,
meile punast propagandat. Meile
oh suurt ülekohust tehtud Helsingi
konverentsil. j .
Täname siiski neid' eesti poegi ja
tütreid, kes kannavad südames oma
kodumaad ja meie kannatavat rah­vast.
. E. L.
u jäid noorte'
Löömise Kanadast, mille üle ta tun
dis suurt muret. P . E . . Trudeau kin
nitas igal võimalikul juhul ameerik­lastele,
et seda.ei juhtu. Quebec jääb
Kanada föderatsiooni, kuid võetakse
ette küll mõningaid ümberkorraldu
si föderaalvalitsuse ja provintside
vahekorras. President J. Carter keel-
';. „MEIE ELU4 'talituses 'oo
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus
heliplaadid.
IIIIHillllllllllllllllllllllllllllllllllllilllNIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIUllC"
O 0 0
; (Algus esiküljeD
gi õpilased said igaüks S25: Pia
sala — Eesti Abistamiskomiteelt,
Desiree Medri ja Särina Westerblom
Jaan Ratase fondilt ja, Christo­pher
Timusk — Hugo Urmi fondilt.
Suurstipendium S1000 ulatuses anti
üle Hillar Liitojale — Raywal Ltd.,
dr. Heldur Meema, Hugo Lateri EKK
Kontsertbüroo ja Ado Park'i fondi
poolt. Samuti tehti teatavaks tellimi­se
töö Helga Nõu'le näidendiks^ ^Põ­genikud"
S30Ö väärtuses.
Vaheldurikas õhtu lõppes valikpa-ladega
Lembit Avessöni suuremast
helitööst: „Missa St. Petri". Vaheldu­misi
esinesid kvintett, Müsica Viva"
: orkester Müsica Divinä laulukooriga,
sopran Carol Greer orkestriga, keel­pillid
ja lõpuks ühinesid haarav-ela-mü.
slikus ..Glörias" nii' orkester kui
, laulukoor solistidega." . • « ..
Jällegi saabus Vabariigi aastapäev
Convocation Hall oli aktuse jaoks va­rutud.
Meeskoor jä Estonia Orkester
olid kohal meile mitmeid ilusaid pa­lasid
mängimas ja laulmas. Gaidid
ning skaudid olid kohal lippudega ja
kõnekooriga ja ka aktuse kõnelejad
olid kokku tulnud meile rääkima.
Selle päeva jaoks oli mitu kuud ette
valmistatud; aga kuhu jäid meie
kaas-maalašed? Kuhu jäid meie
noortevanemad, kes nii truult meid
.saadavad eesti koolidesse, gaidides­se,
skautidesse ja teistesse eesti orga­nisatsioonidesse?
.
Kui ühel või teisel kohal on pidu,
siis tulevad kõik välja, et näidata,
kui suured eestlased ;nad on. Kui tu­leb
Vabariigi aastapäev, mis on õieti
meie rahva kõige tähtsam püha; ku­hu
jäävad kõik. need suured eestla­sed?
.••.',
•Kui noortevanemad ei viitsi veeta
ainult kahte tundi, kord aastas, Va­bariigi
aastapäeva aktusel, mida nad
meilt noortelt loota võivad selleks
sündmuseks. Noored loomulikult
mõtlevad; „Miks meiegi sinna peame
minema?" Niimoodi eestlaste read
harvenevad, vanemate hoolimatu­sest.
' '..
Mäletan, kui olin üsna väike, ak­tus
peeti Massey Hallis ja saal oli
peaaegu/ puupüsti tais.. Siis oli see
suureks sündmuseks ja inimesed ei
Olnud veel' nii -mugavaks . jõudnud
muutuda. Selle aasta.aktuse pealt­vaatajaskond
oli nii väike, et oleks
peaaegu Eesti Maja - suurde saali
mahtunud. Kuhu'on meie. Eesti vaim
jäänud? '
Järgmisel aastal pühitseme. Eesti
Vabariigi kuuekümnendat aastapäe­va.
Ma loodan, et teie ..eestlased",
kes hoolite ka midagi oma rahvuse
tulevikust, teeksite endale südame­asjaks,
veeta kaks lühikest tundi mä­lestades
möödunud vabadust ja ko­gudes
lootust tulevikuks.
Üks teie noortest.
55 huiI see asi kah ei
o l n u d . . .
"Miamisse saabus „Meie Elu" nr. 4
kus seisab sõnum, et meil siin on
langenud temperatuur miinus 4 kraa­dile
C; järele. " •.
•Nende ridade kirjutaja on. terve
oma elu Uuel Mandril elanud risti
inimeste, mõõtmete' järele (Celsius
meetri-süsteem) < ja omab C. kraadi
klaasi, mille andmetel on ennegi ko­halikele
ajalehtedele läkitanud and­meid
vastavates kirjutistes. Nüüd
annabki juba üks Miami TV jaamu
dus vastamast, kuidas käitub USA,
ori Quebec siiski Kanadast peaks
ahku lööma. J. Carter selgitas P. E.
Trudeaule oma taotlust,,et N. Liit
annaks oma kodanikele suuremaid
inimõigusi ja käituks, dissidentidega
inimlikumalt.. Peaminister P. E. Tru­deau
jättis presidendile vastuse võl­gu,
mis ta- arvab J. Carteri taotlus­test.
Küll. märkis, et tuleb ära ooda­ta,
milliseid tagajärgi J. Carteri akt­sioon
annab. Ajakirjanikud olid vai­mustatud
presidendi 9-sa aastase tüt-.
re: Amy käitumisest, kes lehvitas
vahvalt Valge Maja trepilt külaliste­le
Kanada lippu. Rohkesti kiidusõnu
jagati ka P. E. Trudeau noorele.abi­kaasale
Margarelile, •;'.;'. ]
Peaministriga olid kaasas veel
Ühendatud autotö.ölište ametiühingu
president Dennis MacDermpnt, Ka­nada
teraviljamonopoli president A.
Runciman, Montreali, linnapea J.
Drapeau, kes. püüdis lähendada kü­simust,
:et USA organisatsioonidele
tehti vastava seadusega võimatuks
edaspidi omi kokkutulekuid pidada
Kanadas, miile tõttu kannatavad eri­ti
Montreali ja Toronto hotellid
Washingtonis olid ka ,Toronto • üli­kooli
president John Evans, ^arla
mendiliige Gordon Gibsön ja Mont­reali
advokaat Rene Aymot.
Kongressi esimees" oli varem sellis­te,
külaskäikude, vastu. USA Kong­ress
võttis sellele vaatamata. P. E.
Trudeau kõne hästi vastu. Ruum oli
rahvast tulvil, arvatud kaasa külalis­te
ja diplomaatide- rõdud. P. E. Tru:
deaü tahtis ameerika riigimeestele
meeldida ja tä rääkis just seda, mida
sooviti.
Pärast „Watergatet", Vietnami sõ­ja
kaotust ja muid tagasilööke on
rahva meeleolu uue presidendi, ajal
tõusnud. Kanada peaministri kõnet
katkestati korduvalt, kui ta kinnitas,
et Kanada säilitab oma tervikluse —
kestva aplausiga. P. E. Trudeau tos-
MEIE VÕITLUS KESTAB
:KN„SdncisiSd kodumaaa"1977
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
korraldas pühapäeval järjekordse
„Sõnasilla kodumaale", mille kavas
esitati rida lühiülevaateid eestlaste
mitmesugustelt tegevusaladelt Kana­das.
„Sõnasilla" muusikalises osas
esines Toronto Eesti Meeskoor Harri
Toi juhatusel ja klaveriettekandeiga
noor pianist Norä-Mall Kerson. „Sõ-nasild
kodumaale 1977" kava oli Ees-de
koolikomitee esimees H.Luppan-dis
põgusa ülevaate eesti koolidest
Torontos, ta märkis, et • Torontos
kui suures eestlaste keskuses on
noorte rahvusliku kasvatuse alal
soodsas olukorras ja noored saavad
siiiv emakeelset täiendusharidust las­teaiast
kuni keskkoolini.,Kokku kõi­kides
kooliliikides on praegu umbes
.550 õpilast. Pealekasvavad noored on
ti Majasse, kogunenud kuulama är- võimelised üle võtma ja, edasi, viima
(nr. 10) temperatuuri andmed edasi
kahes esitluses — Celsius ja Fahren- tis esile neid momente, mis USA-d ja
Kanadat ühendavad ja neid on roh­kesti.
Ta viitas ka maailmapoliitilis-heit.
Celsiuse osas on küsitud sinna
andmeid allakirjutanult peamiselt
madalseisu osas, kuna kraadiklaas
asetseb vastu loodet, kust ikka tule-tele
probleemidele, .kus- lubas USA
seisukohti toetada. Senaatorid H.
vad valusamad pakased lõunasse, i Jaekson, E. Muskie, G. MacGovern,
Nii, et selle kraadiklaasi andmeid |R. Griffin jt. keda T.V. kaamerate
toi,
4. märtsil aktsia hind $4.82
145 King Street West, Süite
Toronto M5H3M1 —tel. 3644131
Õhtul tel. 925-6812
peetakse ametlikeks. 1
Kõige külmemat varahommikut — j
tavaline madalseisu aeg — registree­ris
kraadiklaas 19-dal Näärikuu päe­val
kell 06.00 ja nimelt +2. kraadi
Celsiust. See on kahekümne aasta
kohta mil see kraadiklaas seal. paik­neb
rekordiline.. Senine rekord oli
+5 kraadi C. ja seda mitmetel-set-mel
„talverA ka tänavu oli kolm
hommikut +5. Miinus 4 ja miinus 3
pole kunagi olnud ning seda teatab
uudishimutsejatele ka kohalik ilma­jaam.
. = '',
. Lumega on lugu nii, et kahes Mia­mi
eeslinnas —. Hieleah's ja.Opaloc-kas
— oli taevast pudenenud alla vä­ga
kiitsakaid ja kribulisi lumehel­beid,
mis aga maapinnal kohe sula­sid.
Iga TV jaam tahtis aga esitada
oma publikule „Miami lumesadu"
ning üks' jaam tuli ideele „lumesao"
kätte tuua neitsik mustas karusnahk-ses
mantlis ja seal, mustal karusna­ha,
krael läkski siis korda jäädvusta­da
noid Miami soovidajätvaid lume­helbeid.
Tehti äga siiski oluline viga
— neitsik pii nii ilus ja nii kutsuvalt
naeratav, et lõviosa vaatajaskonnast
jälgis seda ilu ja naeratust jä väga
vähesed olid huvitatud lumest...
Viga tehakse sageli kä sellega, et
temperatuurid kogu Florida ulatuses
aetakse sassi ja siin on vahed teine­kord
õige suured. Kes sõidab Key
Westist läbi Florida. Alabama piirini
(üle Lääne-Florida. „pannivarre"),
sooritab, teekonna'umbes Tallinnast
Pariisi — ja seesugusel distantsil on
loomulikult temperatuurid erinevad;
• Arnold Sepp
ees küsitleti, kiitsid.peetud kõnet ja
avaldati isegi1 arvamist, et see oli pa­rem
, kõne, mida väliskülalised on
viimasel ajal Kongressi ees pidanud.
Isegi mõlemad Kanada opositsiooni­partei
juhid olid P. E. Trudeau esi-nemhisega
üldiselt rahul.. Konserva­tiivide
juht J. Clark märkis ainult, et
P. E. Trudeau' ei puudutanud valusa
maid momente,.nagu majanduslikud
küsimused. Ja uusdemokraatidc 311-
drr E. Broadbent mainis, et P.. E,
Trudeau oli viimasel 10-1 aas:ai me:
'uks kellele USA-s vaadati kui 'siku-
'e hellega oli suuri raskusi.: - :
Kolmapäeval enne lahkumist an­tud
pressikonverentsil märgiti, et
Quebeci lahkumist võib võrrelda ise­gi
omaaegse Kuuba rakettide kriisi­ga.
P; E. Trudeau rõhutas veel, et R.
Leyesque valiti, et saada paremat va­litsust
ja kui see valitsus hakkab Ka-'
nada ühtlust lõhkuma, siis -see on
inimõigusi riivav küsimus. Ta keel­dus
ajakirjanikele vastamast, mis
siis juhtub, kui Quebec siiski lahkub
Kanada föderatsioonist. Ta jättis ka
nimetamata kuidas tema takisiab
Quebeet lahkumist.
. Toronto „Sun" ' märkis omas - juht­kirjas,
et see oli hoopis teistliiki P.
E. Trudeau, kui see Trudeau, kes
1971, a. külastas N. Liitu ja seletas
Kremlis, et ta sõlmib sõprusproto-kolii
N. Liiduga selleks, et see an­naks
kaitset USA mõju vastu Kana­das,
mjs ähvardab varjutada kanad-laste
eneseväärtust.
Teatavasti külastas mõni nädal ta­gasi
Quebeci peaminister R. Leves-que
omakorda New Yorki ja kinnitas
USA pankuritele ja rahamagnaatide-vükalt
publikut.
„Sõnasilla kodumaale" avas palve­ga
kodumaale õp. O. Puhm. Lähtu­des
pühakirja salmist „Saäge väge­vaks
Issandas ja ta tugevuse jõus"
märkis õp. Ö. Puhm, et iga võitluse
kandjaks on elav inimene, kelle
vaimsest hoiakust oleneb võit või
kaotus. Õpetaja meenutas president
K. Pätsi sõnu kohest 1939. a. augus­tis
— ükskõik missugused ^tuuled ka
Eestist üle käivad, Eestit ja eesti
rahvast ei saa keegi lõplikult hävita­da.
Meie ei tohi usku kaotada, et
kord koidab eesti rahvale uus hom­mik.
Palume eesti rahvale Jumala
õnnistust.
Aupeakonsul L.FIeinsoo oma sõna­võtus
ütles, et pleme hästi teadlikud,
et eestluse rahvusliku ja kultuurili­se
püsimise kõige raskem võitlus,
teostub kodupinnal. Väljast saame
anda ainult moraalset toetust. Eesti
Vabariigi välisesindused ja,võitlusor­ganisatsioonid
on aga oma selgitus­tööga
hoolitsenud, et Balti rahvaste
probleem seisab rahvusvahelistel
foorumitel õiges valguses. Vaba maa­ilma:
demokraatiad ei ole tunnusta­nud
Nõukogude. Vene vägivaldset
okupatsiooni Balti riikides. Ka Hel­singi
kokkulepped ei ' anna mingit
tunnustust Vene praegustele piiride­le.
Selle kokkuleppe alusel aga.nõua­me
inimõiguste rakendamist Vene
koloniaalimpeeriumis.
Esimeste etekannete järele laulis
Toronto Eesti Meeskoor Ö. t o i juha­tusel
F.Pa.ciuse ,,Kuule kuidas hääli
helab" ja P. Elkeni- „Koju sõites", h
-Järgnevalt kõneles toimetaja K,
Arro Eesti Päevadest kui vaba maa­ilma
.eestlaste rahvusliku jõu suur­test
demonstratsioonidest 1972. a. To­rontos
j a i 976 Bai timores. Vaba maa­ilma
eestlaste suurte kokkutulekute
demonstratsioonidega liidetakse noo­remaid
generatsioone tihedamalt
kokku meie rahvusgrupiga. Ühtlasi
kinnitatakse usku meie rahvusgrupi
elujõusse ja meie tulevikku:
•EKN abiesimees ja täienduskooli-oma
vanemate rahvuslikku pärandit.
.Edasi Toronto E.' Meeskoor H. Toi
juhatusel, laulis. J. Simmi. ^.Mulgi­maale"
ja „Oma saar", mille järele
Harri Toi kandis ette Roman Toi
koostatud ülevaate eesti muusikast
Kanadas. .Sisutihedas kokkuvõttes
anti ülevaade eesti muusikaliste jõu­dude
intensiivsest tegevusest eriti
Torontos ja ka väljaspool. Dr. Jaan
Roosi koostatud ülevaate eestlaste
sportlikust tegevusest ja saavutus-.
test kandis ette Sven Ehvert.
Järgnevalt pianist Nöra-Mall Ker­son.
esines kahe ettekandega klave­ri],
mängides M. Saare „Pikk inglis­ka"
ja Juhan Aaviku klaverisonaadi
I osa. •'; '
Viimasena kõneles EKN esimees
U. Petersoo teemal „Meie võitlus
kestab." Ta tõi esile vabas maailmas
praegu tugevalt esineva nõude inim­õiguste
rakendamiseks, ka Moskva
poolt ja Nõukogude Venele sel alal
esitatavad süüdistused. Ühendriigid
ja Kanada on võtnud inimõiguste kü­simuses
kindlad seisukohad ja too­vad
need kindlalt esile. Kanada valit­sus
on teadlik olukorrast Eestis, seal
toimunud vangistustest jne, ja Ka­nada"
parlamendiliikmetega süvenda­takse
kontakte Balti Õhtutel Otta­was.
Meie võitlus jätkub kuni saavu­tame
taas vabaduse, mille eesti rah­vas
kaotas 33 aastat tagasi.
Lõppsõna „Sõnasillale 1977" ütles
EKN rahvuskultuuri komisjoni esi­mees
S, Ehvert. kes toimis ka tea­dustajana,.
mille järele kava lõpetati
Eesti hümni laulmisesa.
le, et Quebec saab, iseseisvaks sotsia­listlikuks
riigiks ning kutsus üles i n ­vesteerima
selles uues riigis. Teata
vasti käib; mitmekümne : ni.ljardise
James Bay elektri energia, nrojekti
ehitamine, mille osa energiast müü
akse New Yorgi osariigile. Rene U
vesque naeruvääristas P. E: Trudeau k e s kandsid plakateid/protesteerides
eKanesaja
protesteerisid
¥qncouveris
Vancouveri Centennial Muuseumis
toimus N. Liidu näitus „Kosmos" 77,
mis oli pühendatud peamiselt Vene
maailmaruumi saavutuste tutvusta­miseks.
N. Vene saadik Ottawast oli kohal,
samuti üks kosmonautidest N. Lii­dust.'
•'":'•; : •.,:..«::;
Näituse ovaõhtul 1. märtsil kogu­nes
üle kahesaja demönstrandi Cen­tennial
Muuseumi ette. Demonsträn-tide
hulgas oli ka arvukalt eestlasi,
esinemist Washingtonis ja kinnitas,
et Quebec lahkub Kanada föderatsi­oonist.
Ta ütles, et kui P. E. Trudeau
märkis ameeriklastele, et.'; Quebeci
lahkumist pooldab väid väikene vä­hemus,
siis see. ei ole õige: Quebeci
iseseisvuse liikumine kogu aeg suu­reneb
ja selle taga on suured hulgad.
Kokkuvõttes ei muutnud P. E. Tru­deau
esinemine karva väärtki ohtlik­ku
olukorda Kanadas. Kanada dol­lar
on odavam, kui kunagi varem ja
ennustatakse, et dollar võib langeda
isegi 82-heIe USA eendile. Separatist-lik
liikumine on alanud ka läänebro-vintsides.
P. E. Trudeau ega keegi ei
ole annud valemit, kuidas praegu'
Kanada terviklust ja ühtlust säilita­da.
Kui rahvahääletus ei anna taga­järgi,
siis võidakse pommid kasutu­sele
võtta, nagu toona FLQ kriisi;
ajal.
' . ' i ; A J K
olukorra kohta Baltikumis. Kohali­kud
üliõpilased kandsid plakateid
inimõiguste rikkumise pärast N. Liit
dus. Demonstratsioon oli rahulik ja
kulges ilma vahejuhtumisteta.
EESTI KINNISVARADE
VAHENDUS
l mm
Toronto Real Estate BoardT liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON:
2670 Ä. YONGE ST.
Sissekäik Lytton Blvd-ilt.
1 Tel. 4874477.
' Kodus Tel.; HI 7-2017
Sõbralik ja õiglane teenimine.