Meie Elu = Our life, May 20, 1982

              ;\-.
2
„Mele Eir air.i ^ (1681) 1982
—• ...nf •iiiJnii.i-rtrnga
,@UR LIPI" — Esf3iibiB WesMlf-
Published by Estonian Publishing Cp. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
\ — Tel. 466^951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhsnana Dr., New Milford, N J . ,
USA. Tel. (201) 262^771 '
\ , M E I E ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950.
„Meie E l u " toimetus ja-talitu^ Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto,. Ont. M4K 2R6 Canada ~ Tel. 466^951.
Tellimiste ja kiulutuste vastuvõtmine igal tööp., k l . 9 h.
I5 p . l , esmasp! ja neljap. k l 9 h.^S õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: ^ Kanadas 1 a. 134.00, 6 k.
|18;00, 3 k. f 13.00; USA-sse - 1 a. $37.00, 6 k. $20.00, 3 k.
$14.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. Kijipostüisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. K i ­ri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-postilisa
ülemeremaadesse,: 1 a. $48.30, 6.k. $24.15o
Üksiknumber ~-.65<^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veeru!: esiküljel $5.00;,tekstis
$4.50, kuulutuste küljel S4.25."
Akendsmendamine thermo-aliendega.^ § tollised veereimid
kuues värvis. ^ Käästaaluste katmine.
Keldri akendele sissen^urflniise vastu metallkaitsed.
Tmta liiaidaiiiine. Helistage päeval töökodsK tel. 832-
Kodus 76941)932
©SSO 1IMVESTMENT§ mC.,
a0335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ !£0.
Florida suvituskohas Boca Ba- ku9> kaubandus-pankasid hakataks^'
toni^s lõppes hiljuti Ameerika Va- rohkeni ja tõhusamalt kasutama va­litsuse
poolt kokku kutsutud rahvus- lispoliitika kujundamisel. Rõhutati
vaheliste pankurite konverents, ta aga, et ükski pankur ei hakka oma
valitsuse kaubandusnünisteeriiimi riigi valitsusega yaidlema välispolii- ,
esindaja hoiatas suurest riskist Vc tika suhtes, .kui riigi Julgeolek on
nemaale kredütide ja laenude and- kaalul,
misel. Lähematel aastatel tulevat £u|^oopA ÄRIP MOSKVAGA
! Venemaal f Mõned USA Euroopa liitlased, eri.
laane valuutast ''^^^J""^"*^^^^^ ti Lääne-Saksamaa, on astunud ti-oma
f f^,«."^^^J^^^^^ hedatesse majanduslikesse sideme-tegemiseks
läänest. Venemaaga juh- ^ TJiyTiP..-5.V<.„,.o,
' ImiX sama lugu nagu praegu on^
Poolaga,^ kes ei suuda oma
tehtud võlgasid tasuda ja võlausal­dajad
võivad jääda oma rahast ilma,
Ontario laekuri Frank Milleri 1982.
a. eelarve varlib 600 miljonit dollarit
töövõhnaluste loomiseks väikeettef:
võtete maksude alandamises töökoh­tade
loomise kavaga, abiga uutele
elamuostjatele ja maksukergenduse-^(
ga tööstustele iöderaalbüdzhet! kah-
Esimene maailmasõda üllatas so0-
musmasinatega. Teises maailmasõ­jas
dommeeris lepnuvägl jä allvee­laev,
kolmandlas ^maailmasõjas do-mineerib
aatoiiippnün ja e
Esitatud eelarves ta tesb ka ette­paneku,
et MPP-de ja kõrgeniate rii­giametnike
palgade tõus hoitaks'
kuuel protsendil. Eelarve kaotab tea­tud
erandid jaemüügi maksustami­sel,
tõstab OHI? preemiaid ja viib
suitsetajad ja alkdiiolitarvitajad
suurematesse ktaludesse. Frank Mil-'
ler iitleb, et lisatulu On vaja, et katta
kaotatud föderai Itoetus ja maksta
suuremat tervishoiu/hariduse ja tei­si
kulusid. Ta märgib, et büdxheti
dus Ärgentüna poitimitaja ise
tult tagasi, sest tulistatud missile oli
ise võimeline oma sihtkohta leidma.
Neist näidetest Wlguvadmitmwl^^^ü^ luua töökohti ja
asjs^olud. Ründaja on Võimeline ra-, taastada; usaldust riing säilitada us-iine
Varustus, däri abil välja peilima ema rüniiakü- ku valitsuse majanduslii^
sõjastrateegia tundmatuks .ednüs-^^^^^^^o^^ tutusse.
test ja kwgitavad paljud kiisimüs. eesmärgi
märgid. Isegi kü^mm^^^^^^
Sel könverentsü. USA kaubandus
ministeeriumi üks abidest rsü^ivusva-tesse
Venemaaga. Lääne-Saksamaal
Sinest °" P^^J" tööta töölisi ja majandus­lik
tegevus on aeglustunud. Lääne-
Saksamaa veab Venemaale võla
peale tohutul hülgel iitööstuslikke
seadmeid. Samuti Lääne-Saksamaa
jä Euroopa teiste riikide poolt kre-
, helise kaubanduse alal Lionel H. 01- ' diitide ja laenude an^ine Vene-mer
tegi teatavaks rahvusvahelistele 'niaale avansi näol 'Siberist Lääne-pankuritele,
et Venemaal ekspordi .Euroopasse mineva |imaagaasi toru
väljavaated^ millest' ta võib saada iehitamisekseivole vastuvõetav USA-läänevaluutat,
olevat väga tumedad,' le. Ameerika hoiatab venelastele
vaatamata võimailikest sissetuleku- mitte anda valuutat selle pr<^ekti lä-test
kahest praegu veel c(hus rippu- biviimiseks. Lääne-Saksamaa, vastu-vast
projektist, maagaasi müük Lää- seisu ja venelaste krediitidega va-ne-
Euroopasse ja JaapanUe. ; mstamist hiljuti „arstiti" Washing-loorõli
kndade languse ja Vene- tonis Kongressi ühe tähtsa komitee
maa väheneva produktsiooni^ tõttu poolt selliselt, et tehti Valitsusele et-toorõli
eksport Venemaalt vähene- tepanek Lääne-Saksamaal asuvate
•vat dramaatiliselt-järgnevatel aasta- vägede koju toomiseks. Põhjendus
tel. Kä ^Tiiaagaäsi müügist saadud oli, et kui läänesakslästel öij nii süu-^
valuuta Mlki erMtvat; kinni : red sõprusvahekprräd^^^^^^
müügist vähem saadud lääne
Min. Frank Miller
uue<
tat. Samuti kulla ja teiste metallide
eksport ei täitvat Vene väliskaiiban-duse
puudujääki.
•KREDIIDI© KlNfe^
Olmer rõhutas, et tulevikus Vene­maa
on kolhooside mittetlöötamis^
tagajärjel ikka sunnitud šüurel hul­gal
sisse vedama toitaineid, milleks
kulub palju välisvaluutat. •
„Kõik need Ameerika kaubandus­ministri
anünied Venemaa majandui-
«sdjS;V!e^and.;mil^lonit Amee­rika
sõdurit peavad l^äne-Sakša-maal
istuma Selile ettepaneku järele
kantsler Šchmidt oli!kohe kõnetoolis
ja, deklareeris, et ainult tema partei
vasakpoolne rühmitus ei soovi saada
USA, rakette Saksamaale; .Valitsuse .
seisukoht on: ameeirika rakette on
vaja vene rakettide neutraliseerimi­seks.'
'^^y
Uues olukorras, kui rahvusvaheii-sed
pangad ci 'annal venelfastelelaä-•^
nevalüutat Siberi maagaasi toru ehi-võinSline
Ahendama tiUiprobleeme v ^ ^ Jä Märkides, et viimast^ ^
või mitte? 1 ' rimriatav pandud kait^^^^ keeUevotted- on Iwi^^ 5(>J)^o^ Ta ütles, et föderaalvahsuseNotsus
:^uba^ olnud kokküpõ^^^ tamiseks, jääb see ainult paljaks
maa ja Argentiiisl vahel Falklanm^ tariole toetust peagu 300 miljonit selleks, et saaviüada rahvusvahelise . prö^
saartp pärast Lõuna^Ätlahdil on te- ia kõ büdzheti koostamisel pangandusringkondade toetust USA miljarditest
Mtanud rida küsinmsi. igasugune ve- kiirusega, miš Ä Et teha tasa seda valitsus epoolt alustatud u^^^^
revälamüie on miiiikonnale ebämeeK Kuid inglise merevägi kasutas ka tuses maScsukergendust jaikeettevo vähendamist, eelarve kaotab osa jae- sioönile— lõigata venelastel suurel El^im)RD TEISTTE '
div, kliid alanud võitlused Lõuna-Atr^^^^^n^^^^ Seua missilit W ^ V ^ : y:-.
landil annavad ka suure õp^^ Argentüna sõjalaeva uputamiseks* ^^^^^^^^^^^^^ : Edasi tõi Olmer ^tte, et praegu ei
tulevikuks Ja s^da eriti dektroonika See on löS-naelan^ õhutorpeedo, mis kavand riiklike kind-.
valdkonnas. : vabastatakse, hdikopterilt, rändab "® ja. yomie^sse japidamises kasutatavaid jjuhastus- oli tegelikult väliskaubanduse pan- J"»tustega Jcredditide mitte^andmi-
Jüb^korimktialgades^k^^^^ S-^^ Ida-Euroopa riikidele: ja USA •
kbgiude Liit Atlandile biiiav^^^ ; ; ' ' . bed, tomikloOmäd (pets), 'taimed. Seal organisatsiooni mitmetest maa- ^^^^^"^ ^^^s diffe
teimdid; v a h Ä n d d vajaduse jär^pJahvatab^ :. kogükondad^^ j^j^g^jg^j^ 'kaubanduslikku polntikat üksikute
Ja Wivutab vajalikud mfoiraiätsioo-^^^^^^s^^ Et stimuleerida e h i t u f e d i ä jee-^^ era kõhelustes, ribide suhtes.
seks. Eesniäric antaikse missil^^^^^ krediiti^ ' USA valitsus Olevat hiljuti hääleta- ,
darv^guse_ läbi
nid, Seda eriti Briti metwäe lükur
mist^vkohtai. [Sedasama teeb^^U^
de laiune veteväli toodud nagu peeg­lile
ja informatsioon on kasutatav
Sga osalise äraiiägemise Järgi.
Kui inglise allveelaev uputas' Är«*
gentimä ristleja kindral Belgrario
siis tegi tä seda n.!^ ligerfish MK 24
törpedögä; niis pn 21 jäiga ^ik!k,
kannab 340 naelase lõhkelaengu, lü-gub
54 miilise ItiirüSega ja omab 20
millise .tegevusraadiusel . Torpeedo
on jtihijavj jlähtekphast peenikese. ^
traadi abil ja juhitav sihile suure
iapsusegäv Tigerfish oh üks täpse­maid
ja ohtlikumaid torpeedosid;
mis on seiünii toodetud. '
Kuid jiiba poolteist päeva hiljem
uputas Argentiina inglise lahinglae^
va ShefKeldi, mis oli
kus üjks mbodSžuttaid ja uuemaid.
märgist siis 1^
seks kinni "^'..^^^V^^ '^^^šM:l^rm^
v^ sünkdial Mrjutatud,, ^^^^^^^ ^^^^^^^^^
on Nõukogude, Uit kä osa aatom/- -. . . . »» .5 nami r.rAtAoo« VAH/ ^ , , o , , r ^ , * i , ^ ^.^^^^ ^^^..^l•u•L^ J. ft/r^, ^
peadega missileid selliselt
niliselt Variistanudrja on nende siht
kohta jõudmist selliselt täpsusta­nud:
USA konipuuteritega. Kõig@
seile juures paistab, et ainult rün-nakrelvad
oai üliimalt täpsustatud,
Isuid mitte kaitserdvad^ Silmnähta­valt
tuleb, ka käitserelva ii Ji. vas-vastu
võtmi-seks
rahvusvahelisse liahandüsfbh-di;
(Ih^ernatica^
Fondi keskjuhatus iin heaks kiitnud
ram'Vto^^^ ^ökkusunitud maa- suhtes, samuti^ '^^f^^- gaas, samuti, ka ikahesugustpõletis- (Third World) rahalaenajate riildde Olm^^ lõpuks, et USA valit- "
uued majad;, mille hinna piirife^^^^^^ Autode, külmutuskappide, suhtes. .' suse sooviks on, et; liitfesed; c^^^
Metro-lbrontos ja : 0 ^ jne;: ^^See d ole praegu tagasihoidlikud: riiklikult
1115.000' jä muDal, provintsis $90.000: Parandamise; töötasu on itiäksusta^ viimasel ajal oteme tunduvalt vähen-' kindlustatud kredntkle^ andmisega
'mAirmiT^Ar tm^^^ ^ M sooto^^^^ Venemaaga^ y^^i^ale. LõpM^^^
TÖÖKOHTADEXOMME; muude maiustuste maksustamisel ;hütas RowlandX. Fraze^ i^ev " '
EriHse töökolitade loomise kavaga vah^ väärtuselt 20 cen- Royal Bank:of Canada^'peadirektor.
Mõiiede maade pankade direkto­rid
tundsid muret uue suuna pärast,
Miller kiirendab provintsi ka])itaal- dile.^^^^^^^R
tusegamistega varustada ^eks, et remontide projekte nagu ühiskondil- kartulilõiked, lähevad maksu alla.
runnakrelvade täpsust segada. ^^ hoonete jä teede parandamine. Need muudatused kehtestati alates
Ihna selüste segamiäteta r ü ^ : .
relvade vastu v ^ praegu oletada^ kogukondadel ja koolivälit. Kõik väljaviidavad ja restoranis
et sõja puhul NATO kaitsepakti piil^, süstel. See programm arvatakse loo- söödavad toidud maksustatakse 7%;
konnas muutub USA ise esimesena ^^t umbes 14.500 lühiajalist töökoh- See toob sisse 110 miljonit: Ent tu-vohnetukS;
oma uie Atlan^ jai©V ja 1 « maksma^^ B 10
Argentiina teostas om/kallaletmisi-^^^ ünäntseerimike tõuseb 14,2%. et an» maks hotellitubadele vähendatakse
kokkulepe liitlaste vahel loodetakse
alla kirjutada juunis toimuvad suur-konverentsil
Prant'susmäal.
KAIKAS
ihihglaevale n.n. Super
^ard pommitajalt, millelt heideti
n.n. Exocet õhutorpedo arvatlavall
40 mim
fieldi. Oma laengu päästnud
t ja hävitas Shef-landi
ookean teoreetiliselt järBlve^
dudeks stiletud, v ku! oigeid Va^va^
hendeid ei leita,;- ^
iiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiHiiiiiuiitiieiiiiiHiiiiiiiiiiiiniiiiiHiiniiiii^
LUGEJA; KIRJUTAB
Eestile vahadüsnõudleja ^Sergei
Soldatovil oli pikent jutuajanune
USA välisministeeriumis WasIüngto°
nis. Teda võttis vastu SeniorDebuty
Ässistant Secretary for Humaia
•j • «
mis ei
• ladegd. Palume fet^utdd^
' r- I, ' . . , le pole temast mmgit kasul ,,Puha-iiiothfcult
n I«s4do oma mim js : päeyaeestlasi" pole meie kodumaale
gwse lugejate fcsrJMrfdigecnda ja
itihendada mng
mestete, 8Q00 enam; kui^müllu. Kokku ^^d hakaikvad jiiaks|ia 14. juunil,
läheb selleksi'91 miljonit. Miller lool> Frank Miller samuti teatas, et
e n ^ . töökohti maatöölistele uue OHIPi pre^^ tõusevad | 4 kuus
• ^,Farmstead Improvement Program^ 27-le dollarile ükšikisiikült ja|8 kuus
iga" ja 26 protsendi võrra 'laenude 544e dollarile perekonnah. Ta mär
, km maakuivatustöö- kis, et tervishoiükulud^^t^^ möö-deks.
Ta loodab lisada 2.1^^
maatööliste kohta kuluga 11 mife^^
' 7 ; nit.^Provints paneb/väl^^^ poolt ja. paljud inimesed,
badusvõitlejaile järdtulijaid, antak- miljonit „Co-C!perative Projects nagu pensionärid ei maksa üldse ? • ISsitariüd vastavsiSidise memo-se
sõnadega hoop! Kui tahetakse es- Empioyment Fund'ij', et maksta fö- preemiaid. Uued preemiad, mis hak;-' ajandumi inimõiguste rikkumise as-majärgus
olla kanadlane ja alles siis der^^^^ Nõult LUdu ppolt okupeeri»
1,.,: 7 . x ^ . Ji- eest, mille sihiks ori 600(^ töökohta. :vad 170 miljonit dollarit juurde ter- t|udEestis> pahiš ta kaasa aidata^e^^
Miller üttes, et enam raha antakse, vishoiükuludeks. Ta;ütles, et OHIP tema poegi Aleksander .Soldatöv,
ka algatustele nagu „Accelerated Fo preemiad praegu katavad' ühe dollä- iliiia põhjuseta vangistati Nõuk.
r^st Improvement Program" ja„Mi-; ri igast viiest, mis kulutatakse pro- tüdu võimude poolt, kättemaksuks
ning Special Employment Program". vintsi tervisfciuks, muu osa tuleb isa aktiivsuse pärast "Eesti Benaä»-
VALIÄSE MÕÕDUKUS^^^^
:^ V kide. tarvitajad maksavad umbes
Miller teatas juhtnööridest hpida 25-30 centi' rohkem 25-untsilisest
kõrgemate riigiametnike palgatõus,
e..v^o . . . . . . . . . 6 protsendi piires. Ta soovitas ka tist õllest; Suitsetajad maksavad EeSlohi^
varemate^, aega^
:KOSTÜÜMID_
kvaliteet materjalid
(^LDMrLLtAlLORS
7 SUverview Gardens (Bloor-Jane
w©y Stn.) Toronto, Ont. MoS 4E4
kui aega . jä tuju on, eestlane,«siis
on eestlusele parem, kui selline isik­sus
kaobj kanada massi hulka, eest-tarvis!
Kõnesid ja mõtteavaldusi eestluse
ja selle -arengusuuridade kohta pa
gulyses, on meil olnud mitnieidki,
kraatlikus Liikumises, saaks loa Ees­tist
lahkumisdcs, et ühineda vabas
maailmas eluneva isa ja emaga/ 1
Meivm LeVitzki tundis süür fiuvi
kontrövei"saalseid, aga kõnelejal :tu- ^ /P ' r ' suisi Äuivaiucpuc IUWAUIIUS
leks Ä aeg ja M i t , kus Ä i d memo. -
mõtteid võib arendada, mitte äga SS. • sissetulekutele: .andumiga, esitas ta paliut^ :
E.V. aastanäeva aktusel. Võih olla P^^^^ Tubakaniaks 'hakkas kote kehtim^, Sergei ^^S^^^ uumoigus.
palgatõusu 6^. . i alkoholimaks ei tõuse enne 25. maid:^
n„t.rion,ootorsõidulcitererištree 'aimude poö^^
Ontario mootorsõiduk te registree- _ _ rikkumise asias <5fii on USA kidumaalt Välja
rimise süsteem^muudetatee 1983.^
nii et iitoesed saavad uuendada ^ » ' võijnaldatud temaga Mdcu 4ami*
data taolist mõõdukust lükates taga- eest. singi kokkuleppe rikkumise asjus«
Saksa saatkond Moskvas minu soo­vi
alusel teinud avalduse ja järelpä­rimise
Nõuk. Liidu välisametile sel­les
asjas/ kuid ei ole mitme kuu
jooksul saanud vastust. Alates käes­oleva
aasta jaanuarist katkeistasid
Nõuk. Oidu võimud minu pojal kir­javahetuse
välismaaga jai vanemate»
tuleks korraldajail tulevikus küsida^
mida ja millest tahetakse kõnelda,
enne kui lõplik otsus tehakse kõne­leja,
osas. \:
f.ugcdes Ä Teine punkt, millele tatjaksin tä-delt
Peeter Einela |polt,i4ndonis hdepahu'juhtida, on äsjaoljj^ et eest-
;E:V. .aastapäeva aktusel peetud ko- • lasi paguluses hakatakse ilLka enam
TKJ isilaati; oli esimeseks, mõtteks, ja enam tit^
,j^ee ei saa olla võimaik! Mis kõige Minu arusaamise järgi saab ja võib
enam hämmastavalt, oli asjaolu, «t ennast väliseestlaseks nii^^^^^^
^^cHine-kõne peeti nult see, kes j vabatahtlikult en^
:\^kliiscl, milline öii vabadele eestlas^ reerüs välismaale, ning .muidugi käib
, .tele ja kindlasti ka meie rahvale ko see ka nendi^. järeltulijate kohta. "Z^^^T^W^^f"
\ÜumaaK kõige.püham päev!.Me tule- Seed eestiaseä. te pidid maha kt- ^° „ f r " ! ? ^ ''
: m i l l e l Päeval kokku^a kinnitada : ma omakodiid N^kö^^^^ onvahe vahs- ja pagulaseestlase va
0ma usku ja lootust meie kannatava : okupatsioonivägede e^^ pagedes,
kodumaa taasyabanemissei- ning ;see neid saab s isl^i (samuti nende jäi^l-
>-on ka päev, kus me anname^
^lale, mida oleme meie'teinud seile. Mä ei tea miks on hakatud kasuta-;
|ieaks. Ma kujutan; ette
ma«;l pre^^-ratsffe Irolab see meredele reerrmalt; kui
edpoo^inainimd^^^^
tab väliseestlase nimetust. P!aistab korras igas veebruaris., Autolitsentsi
et „ajudepesemine" on hakanud tasu tuleb 48 dol. Lõuna-Ontärios ja
kandma vilja, sest ka meie ajaki^^24, põhjas ning $72; änotstarbeks
janduse veergudel on ikka enam ja
enam näha kile nimetuse tarvita­mist.
Eriti paistab see iJiaigus" ole.
vat nakatanud meie nooremat gerie-hei.
Seepärastvpeaks, eriti meie väliš-kasutatavalt
kergelt vepautolt.
INVESTEERIMINE
Frank Miller taas avaldas muret,
et teatud inkorporeeritud ettevõtete
maksustamise ettepanekud novemb­rikuu
föderaalbudzhetis avaldasid
elate praegu ajutiselt Saksamaal, ^ ^ ^ r J ^ vabanemisel ei olnud
kas olete pöördunud sdles isjas ka P^^^'^*^/^^^
Lääne-Saksavamsussutušte poole ja ^""""^"v ^ « " S ^ ^ e l katkestati te-kas
teie poeg bn avaldamM soovfi ^a õ i ^ d Ja nüiid teenib ta md^^
lahkumiseks välismaale?" > pidamist tooUsena'ft^la^^^^ ühes
,JW[üiu poeg on esitamid avalduse i^'^^^' Kuigi meift ei ela USA-s
lahkumiseks, kuid seda ei võta > ^
Nõuk. Liidu võimud vastu! Kä on
-\'õijäie timdeici; kui^ s pagulane, aga nii Peeter Einola kui-
'^iüpni §uust, kellest me ootame va- ka Enn Kiilaspea oma lubakirjas
vSõUitliu^s t j-uhtiv-a d ini'^m^^e^s^e d/ , hoduma ^n-e' g^ a' -tiri'v^s.eMtv. m, õju. Ontario töösAtu^s\tre.le^
sellepetliku nimetuse t a r ^ i t i u S ' ^ töökohtade loo-sest
niikaua, kui meie kodumaad va-^
litseväd okupeeriijad, jääb., meie va-feas
maailmas asuv eestlaskond pa-ifju.'
psesstlaskoririaks. • ' ' ' . 3.
teid kõigiti kaaäa aidata^ et poeg
saaks lahkuda jEestist ja ühineda
• • ' ' oma vanematega"^ ütles Sergei SoK
datöVi „Meie peame oma kohuseks
„ i s e , . O n t ^ o « i d . i Ä d a , . ^ ^
Kokkuvõttes fen. Mill.r n.rk.s. J^ - ^ ^ s t ^ ^ y ^ ^ J«
Püuduiäägi 2;2 miljardile dolfarile
t?.s3m'ele mis aitab štimuleenda ma°
t ja luua töökohti.
et uue eelarve järgi provintsi välja
niineküd t|>nsevad sel aastal 116%,
ulatudes 22,7 miljardi dollarile, kü­na
maksud ja /muud sissetulekud
oma isa jaamaga", wastas iMr. Le-
• J
, ,3/aeie Elu" nr. 20 (1681) 1982
•••• Vf.
T.E.S. Täienduskeskkooll lõp(
Sindi Härm, Mihkel Jürima, I
Leis, Kristi Lüdig, Desiree Me
Elina Pilvct, Selina Reiman, 1
Leo Säägi, Toomas Säägi ja M
USA
Washingtonis viibimisel' oli
si USA välisministeeriumi n
3 mail ERKU jiihatusliige BJ
Kari esitles prof. Soldatovit
juhtivat liiget, kes on Nõuk,
Visiit USA välisministeerium
Ameerika Komitee poolt, ja 1
tary for Political Affalrs'Mi
nende kabinetis. r
Sergei Soldatov, andnud sisscji
: tavalt lühiülevaate olukorrast Ni
Liidu poolt okupeeritud Eestis,
ges ette; oma memorandumist
hington Statement" lõpuosa:
leian oma pühaks kohustuseks i
da, et ÜSA riik paneks rohkem
ku poliitilistele dokumentidele i
Ühendatud Rahvaste Põhikiri j
ma alla kuuluvatele konventši
dele mis tegelevad inimeste pi
iiste õigustega, Atlandi põhipJ
ja^ Helsingi kokkuleppele. Tugii
: nondelc põhidokumentidele mä
leerin, et Põhja Ameerika Ühe
gid arendaks ja võta cs omaks
tili$sc töö kavva järgmisi punk
'Protesteerida I Eesli Demokraj
Liikumise liikmete tagakius
/ p ä r a s t ; 2) Vabastada vangid
^poliitvangid; 3) õppida tundmj
de poliitilisi tõekspidamisi ja
aluseid; 4) Publitseerida, igat \'
lust kasutades, rahvuslikke ja
: õiguste rikkumisi Eestis, Lätis
dus ja teistes Nõuk. Liidu all
. tes osades;: 5J Tõsta „Vabadus«
dio" jä;,Ämeerika Hääle" pro
mides poliitilist tahendusrikkt
Nõuda et Nõuk. Liit täidaks 1
gi kokkuleppe' pQhimõtteid; 7);
lada teravilja müük, laenude t
nc rahvujjvaheliste pankade ja
; de organisatsioonide poo!t; 8)
tada tcadlislik ja tehniline kc
' ja tehnoloogia, üleandmine; 9'
tada ,ct jEcslile, LätHe ja L^
kui ispseilivatcle riikidele antal
maius kaasa, tõotada jai\ ühined
ponecriiud „Põhja-EuroQpa ?
vaba tsooniga".
usk TOETAB
Välisminisieeniumi amelik?
võimles va^tu ^.Washington Sta
i i " teatasid, et esitatud nõu^
on); kõigi ti: kooskõlas USA koi
; siopniga ja püüdlustega ja US
• liktiU toetab esitatud soovej
: csit^isidplukordade kohta Ec
: Nõilk Liidus hulgaliselt ki
miilistest toome ühe; osa i
: koos prof. Soidatovi vastust*^
Soldatov: Terveniaai on kri
des: Kriis on nii majanduslik
: poliitiline ja sellele kaasnev
do surve. Kõik see tekitab n
matust, ja koos sellega kalli
Liidu karistusaparaadi suhte
see hoiab rahvast ärevil! ;
Küsimus: Kui palju rahva
kaasa vaikse pooltunni?
Sodatov: Kuigi rahvas sed.
; olematuse avaldusl-poldab, e;
veel massiliseks kujunenud
teostatakse gruppides. Nõu
võitleb selle vastu. Kuna vail^
tunni seisak on välja kuulul
toimub "kindlatel aedadel ig
üks kord; ja see on võimud
/teada, siis: selle streigi effel
ärahoidmiseks, et tänavad (
välja tühjadena; valjasurnui
• .detakse selleks päevaks:
,. rohkem ;';toidii- ja tarbek
; Rahvas, kes kannatab^ toidu
- fbeainete r»ni''h'se,all läheb s
• . "fuinnii äridesse neid. aineid
teades, et neid aineid teiste
. del pole enam saada. To
1', • '1