Meie Elu = Our life, March 8, 1984

              teie Elu" nr. 10 (1775) 1981
tnane
la.kauguste taga. :
lks näemegi eelarves mõnin-
[hemaid hüvitusi valijatele: a]
jfiler kes saavad vanuspensio-lä
sedagi poolekaupa; b) va-tioni
plaan eraettevõtluses
Ivormis, kus senist $5,500.-
laba summat võib suurenda-
1000.- võrra, et kriitikute ar-
Ida ajutiselt kasutada valuta-
Idüjäägi katteks eelarves; c)
Ikide riiklik kindlustus, kuid
Ua osaliselt rakendatav, .^est
linult uute kohta ja on ka siis
Ikui müüja võtab tagasi hü-
1 nagu see praktiliselt üldtun-
|etteyõtete puhastulu jaotus-
|ithtkpnna ja tööliste vahel.
Ida on võimalik rakendada
lale ühist otsustamist tööliste
lõhna yahel; e]. madalamad
haarad veiketööstustele jne.
I selle liibati,sulgeda ka „au-laksuseaduses,
rikastele, kes
llt võisid paigutada miljoneid
lettevõtteisse Bahamas, Cay-f
arei ja Panamas ilma, et
triiksukodus. Kuidseeküsi-lä
rakendamisele alles 1985 ja
trlamendi otsust.
Ka ajakirjanduse kohaselt on
lloiidepoolt esitatud eelarvele
löhkem kriitikat kui kiitust ja
Ivkõige sobivama hinnangu
|le..annud Kanada iseseisva
tse liidu (CFJB) president
liijock, kes ütleb, et „see ee-
I rohkem majapidamise ,,pu-ftie"
kui majanduslik eelar-hgivad
tennist, ujuvad või
|äd, siis nende teisikud ida-jikides
valmistavad ette, et
pastada kapitalismist. N i i pa-felne
või raskeltusutav kui
li oleks, ometi on see tõde!
IALTLAŠED SOOVIVA0
Rik.s vastaksin ma retoorilise
je;> „Mida baltlased soovi-
Ibovivad olla tõeliselt vabad,
lagumeiö siin Kanadas. Nad
[elada sama toredat 6lu nagu
tiin Kanadas.
Ififkideä^-aga'^iiaVne praegu
('eidsime varju ja kaitset Ka­iga
veelkord: meie elame
3llel on vägev naaber, ]ah,
Ijapbole — Nõukogude Vene
naaber. Kordaksin: meie
jlt bn soovitud lepinguid ja
[imisi, kuid jäägu piirialad
headest piiriaedadest oleneb
vahekord ja meie skaudi-jtlevad:
ole valmis!
^jii^niii
dr. Lennart Lukss (Läti
|rpr. Upehieks, dr. Edward
(endine leedu ühiskonna
id parlamendi ees pärast
|f),;Hoh. David Collenetle
Foto - Priit Aruvald
„Meie E k " nr. 1® (msj
Trudeau
(Algus esiküljel) •
kauem.Kanada peaministriks. [Pea­ministrina
trudeau moodustas kolm
enamüsyalitsust, ühe väliemus|alit-suse
ja lühikest aega oli ta oposit­siooni
juht Joe Clarki valitsuse jajal.
Peaministrina trudeau võitlös se­paratismi
vastu Quebecis, saavutas
Kanada rippi^matuse Briti parlainen-dist
põhiseaduse toomisega Inglis­maalt
Kanadasse, kehtestas palkade
kontrolli, jättes nende tõusu vqimä-lus:
eks 5 kuni 6% aastas. Temi vii­masteks
püüdlusteks välispoliitilisel
oli Põhjamaade tööstusriikide ja
Lõuna vähearenenud maade terava
majandusliku, vahekorra leevenda-
^" vajadus ja lõlpuks, tuumarelvi
vate riikide juhtide kokkutdomi-
A. niseks nõupidamiseks, et vahen­dada
suurriikide vahelist pinevust,
eriti USA ja N.Liidu vahel ning pi­durdada
võidujooksu relvastuse; suu­rendamise
alal. Üldsej oli Trudeau
väga tegev välispoliitilisel alal j^ roh­kem
tunnustatud ning hini^atud väl-jaspool.
kui Kanadas.
Hauakiviks Trudeau ajastule sai
tema võimatu sisepoliitiline tegevus
"majanduslikul ja rahvuspoliitilisel
alal, koos lääneriikide ühisrinde lõh­kumisega
võitluses kommunismi
laiutamise vastu. Hindamatu onjkah-ju,
mis Trudeau tegi NATO organi­satsioonile
Kanada sõjaliste jõudude
vähendamisega Euroopas ja USA po­liitika
vastu võideldes NATO sõjalis­te
jõudude suurendamisel. Oli aeg,
kus Kanada oli valmiö välja astuma
NATO-st. Ainult majanc^uslik surve
Kanadale NATO riikide poolt hoidis
ära Trudeau seda sammu astumast.
MLJAPÄEVAL 8. MÄRTSE ~ , MARCH 8
Brn>
NADALAKROONIKA
PARIIS - Samal ajal^kui USA,
Inglismaa ja Prantsusmaa koondab
omi sõjajõude Hormuzi maakitsu'
se kaitseks, hoiatas N. Liit Iraani
Ajatollah Khomeini, et ta saab süü­distada
vaid iseennas^kui ameerik­lased
kasutavad jõudu Pärsia la­hes:
Moskva ametlik teadeteagen-tuur
TASS ja mitmed vene raadio­jaamad
andsid edasi teate Lääne
laevastikkude koondumisest ilma
tavalise Moskva vastuaktsiooni äh­varduseta.
Läänevaatlejad oleta­vad,
et s6e on Kremli märguanne
võimaliku piiratud aktsiooni pool­damisest,
laevatee kaitseks, mis
oluline õlitranspordile. Venelased
jälgivad aga kolme sõjalaevastiku
liikumist selles piirkonnas.
Laevatee on ohustatud juba 43
nädalat kestnud sõja tõttu Iraaki ja
Iraani vahel, mille kohta on infor­matsioon
vastukäiv.
SOTSIALISMI EDUTAMINE 1
Sisepoliitilisel alal Trudeau]suu-rendas
ebamääraselt riigi bürokraa­tiat,
koondas liigselt või^u keskva­litsuse
kätte ja vähendas parlamendi
osatähtsust riigi juhtimisel. Tema
peamiseks taotluseks oli sotsialismi
edutamine, Kanadast heaoluriigi ku­jundamine
mitmekultuuri edujami-ne
ja inimõiguste rõhutamine. Selle­ga
kujunes Kanadas uus olukord, mis
takistas majanduse vaba- arengut..
Tööstused sattusid raskustesse,| töö-tatööliste
arv kasvas mitmekordseks
ja riigivõlg suurenes kohutult.; Mit­med
uus-kanadaläste grupid hakka­sid
nõudma enestele eriõigusi ja ku­jundama
üml^er^iinset elulaadi oma'
tavade kohadelt. Sisemised vastuolud
provintsidega rahvusgruppide vahel
teravnesid, rassism ja diskrimineeri­mine
kujunesid uuteks probleemi-deks.
millega valitsusel ja kohtutel on
palju tegemist. Inimõiguste deklarat­siooni
alusel üksikisikud ja rahvus­grupid
nõuavad enestele hüvitusi va­litsuselt,
korraldavad valitsuse ot­suste
vastaseid demonstratsioone
ning nõuavad kohtu korras valitsuse
otsuste tühistamist. Valitsuse tohutu
ja kuluka bürokraatia tegevus on hal­vatud.
I
ÜHTLUSE LÕHENEMINE . J
' Gordon Sinclair oma kommeteari-des
süüdistas Trudeaud Kanada ühtlu­se
lõhkumisds ja majanduse laosta­mises.
Ta märkis, et enne Trudeau
saaniist Kanaäa peaministriks, rah­vas
Kanadas oli ühteküuluv ja kok-kuhoidev,
eriti 1967. a. Ülemaailmse
näituse ajal ja pärast seda. Vanad ja
uued immigrandidtundsid end kana-,
dalastena, vaatamata sellele, millist
keelt nad rääkisid. Uueä immigran­did
asusid elama kuhu soovisid ja
õppisid ära keele,'mis neile vajali­kuks
osutus. Suurel, (laial ja vabal
maal oli võimalusi palju uue elu alus­tamiseks
ning edasijõudmiseks ma­janduslikul
alal. 1972.:a. kui Trudeau
oli tegev Kanada ühiskondliku korra
ümberkujundamisega, tekkisid lahk­helid
provintside ja rahvusgruppide
vahel, algas majanduslik allakäik ja
riigivõla tohutu suurenemine. Kana­da
heaoluriigi majandus ei produt­seerinud
kaugeltki seda, Imis valitsus
' kulutas. Gordon Siclair nimetab seda
Trudeau päranduseks, millest lahti­saamiseks
võib kuluda aastaid, kui
mitte aastakümneid. i
SOOVITAS; LUGEÖA MAKXI^
Barbara Amiel, selgitades Trudeau
poliitilist filosoofiat, märgib, et Tru­deau
oli sotsiali^st, lähedane j Karl
Marxile ja Mao Tse-tungile. Ta e i.
.teinud oma i^oliitilistest tõekspida­mistest
mingit saladust. 1971. a. kü­lastades
N. Liitu, ta märkis Iühes
Kiievis peetud kõnes, et liberaalide
sotsialism, Kuuba sotsialism või Hii­na
sotsialism, need kõik on ühesu­gused
vahendid ühiskondliku elu
ümberkorraldamisel. Ta kurtis, et
Kanada intellektuaalid on vähe; luge­nud
Karl Marxi ja Lenini teoseid ja
seepärast ei mõista ega saa arul tema
taotlustest. Tema eriliseks taotluseks
oli yõimu koondamine keskvalitsuse
kätte ja märkis, et võimu kindlusta­miseks
ituleb sihi- ja kavakindlalt
töötada, alates sillapeade ehitamise­ga
valitsusele usalduslike gruppide,
intellektuaalide, tööliste ja allärõhu-tute
juures, Trudeaud on süüdistatud
selles, et ta kuulub kommunistlikku
;isse. Ühes TV saates ta vastas
26-nda veebruari hommikuse tänujumalateenistusega tähistas Toronto Eesti baptisti kogudus Eesti
baptismi sajandat aastapäeva koos eesti Vabariigi 66-nda aastapäevaga. Jumalateenistust kaunistas
mitme lauluga koguduse segakoor CKipperi juhatusel. Eesti baptismi algatajatest kõneles Peeter Kaups
ja vaimuliku kõne pidas külalisena Jaanus Kärner Tallinna metodisti kogudusest. Pildil koor avalaulus,^
ees V. Krabi (vasakul) ja pastor K. Raid. Foto - I . Lillevars
Evelyn Koop
kohtunikuks olümpia^
mängudel
Kalev Estienne juht Evelyn Koop
on valitud kanadapoolseks moodsa
võimlemise kohtunikuks olümpia-
Mängudel. Moodne rütmiline
võimlemine on esmakordselt olüm­piamängude
kavas, mis peetakse
sel aastal 16. juulist kuni 11. au­gustini
Los AngelesMs.
BEIRUT -
langetasid lipu
Eesti Vabariigi 66. aastapäev tõi
ehatarelased välja harilikust argi­päevast.
Piduliku meeleolu tõstmi­seks
aitas kaasa ka meie sini-must-valge
lipu heiskamine asutuse ees
Piduliku päeva tähtsam osa oli ak­tus,
mille kava oli hoolega korral­datud
nEhatare". teenistuja A. Kop­pel'!
poolt, kes ise toimis teadusta­jana.
Avasõnas tervitas E.A.K. esi-asuvasse
vardasse, kus see lehvis mees A. Sepa Vabadussõjast osavõt-samaväärsena
kõrval.
Kanada riigilipu
,MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
Oli elanikke, kel silmi tulid rõõmu-pisarad,
näha oma armast rahvus­lippu
lehvimas meie rahvuslikul pi­dupäeval.
Oli nagu tunne, et kõik ei
ole veel kadunud,kui lääneriigid la­sevad
heisata meie vabadusesümboli
samaväärsena oma riikliku lipu kõr­vale,
tunnustades sellega meie ole­masolu
ja vabaduspüüdeid.
jbüpbteeklaenud
räamatupidamina
jatulumaks
SERV
Ave. . Toronto On!. endine
keskvalitsuse
FEMiyO-SAUiyÄ KOLIS
S C A R B O R O S T - M A R K H A M I
Uus aadress: 461 Esna Pk. Dr., Unit 17
(Victoria Pk. ja Steeles Ave. E. juures)
475-0261
Elektriga ja puudega köetavad saunaahjud on saadaval
kohe/samuti vajalikud materjalid sisseseadeks. ® Soovi-korral
tehakse keevitamist/pleki- ja nfiasinatööd.
FEWWOMAWUFÄCTUmNG^^m
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eösti keelt.
Helistage: 251-4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
nuid, kelle kangelaslikkus võimaldas
meil elada vabal kodumaal. Aktuse­kõne
esitas sisukalt ja hästi etteval­mistatult
„Ehatare!' elanik I. Torma-.
küla.' Kõneleja mainis, et väikese
rahvusgrupina pole meil võimalik
oma yabadusvõistluseks pidevat rin­net
luua, vaid peame seda tegema
tugipunktide loomisega. Üheks selli­seks
on kahtlematult „Ehatare", mil­le
kaasmaalastest . elanikkond on
kahtlematult rahvuslikum grupp
meie pagulasperes.
Kõneleja arvates on meie poliiti­listel
juhtidel vajalik vaid tarvis os­kus
nende üksikute tugipunktide ka-sutaniiseks'
meie vabadusvõitluses.
Samuti mainis kõneleja, et kuigi meie
' põline vaenlane.kommunistlik Vene-ipa
§a,pn.pm£\ s,i^jjr^seia^^ .tipul,
ei ole kommumstlikkudel võimu­meestel
rahulikku uneaega isegi pak­sude
Kremli müüride varjus. Alali­selt
tuleb kartusega vastu minna saa­buvale
ööle, mille pimeduse varjul
võivad süttida vabadusetuled/mis
kõigutavad nende hirmuvalitsuse
alustalasid. ^
. ,,Ehatare" laulukoor esines kahe
lauluga,mis vastu võeti saalitäie pub­liku
poolt kiiduavaldustega. A. Pähn
kandis ette E. Laiksaare luuletusp '
kuuske", mis oma päevakoh-,
läks südameisse.
Noor rahvuskaas'. ^ Tiis-mann.
esines kolme lauluga, mis sa­muti
võitsid kohalolijate südamed.
Vabadusvõitlejate vääristamise lil­ledega
viis läbi „Ehatare" nooremas­se
generatsiooni kuuluv L. Tibar.
Aktuse lõpul tänas esinejaid ja osp
võtjaid„Ehatare" Elanike K o ­hatuse
nimel juhatule asep'-" .0 A .
Kurley; Aktusest võtsid i ^ ka teis­test
rahvustest „Ehatare" elanikud.
Kuigi kõned ja esinemised jäid neile
arusaamatuks, oli kuulda rahulolu ja
kiitust korralduse ja sujuva läbivii­mise
kohta.
Meeldiv ja sisukas aktus lõpetati
Eesti Vabariigi hümniga.
hanki
USA meresõdurid
ja lahkusid oma po­sitsioonidelt
kegaste tunnetega.
Nagu üks neistlitles usutlejale: ini­mesena
mul on hea meel minna
koju, kuid sõdurina tunnen, et ma
ei ole täitnud oma ülesannet. USA
üksused transporteeriti sõjalaeva­dele
suuremate takistusteta. Koha­ti
oli tulistamist ja USA sõjalaevad
vastasid 16-tolliste kahuritega,
pommitades mägestikku,kus asu­vad
Druze muhameedlased.
Vaatamata korduvatele vahera-hude
väljakuulutamisele, kestab
kodusõda muhameedlaste ja valit­susvägede
vahel. President Amin
Gemayel pöördus ÜRO poole abi
saamiseks.
KAPLINN - Lõuna-Aafrika rut­tas
ette vene nõuandjate poolt ka­vandatud
Angoola invasioonist
Lõuna-Lääne-Aäfrikasse, hävitasid
ettevalmistatud toetuspunktid, aja­sid
laiali selleks koondatud sõja­lised
üksused ja tulid tagasi suure
sõjasaagiga, mis koosnes peamiselt
vene päritoluga relvadest.
Sissetung Angoolasse algas 2000-
mehelise motoriseeritud väeosaga,
toetatud spomusmasinatest ja len­nuväest.
Rünnati laial rindel mit­meid
tähtsamaid keskusi Lõuna-
Angoolas ja sinna koondunud
marksistlikke partisaane ja kuuba­laste
, üksusi, keda Louna-Lääne-
Aafrika ehk Namibia invasiooniks
ette valmistasidvene instruktorid.
Lõuna-Aafrika väeosade
langesid venekeelsete pealkirjade­ga
kohalikud kaardid, mille peal i
olid portukalikeelsed, pliiatslgsi
kirjutatud märkused. Kirjalikest
märkmetest võis järeldada, et ai-nult
ühes väeosade koonduspunk-tis
oli tegevuses 11 vene nõuand­jat,
kes õigel ajal põgenesid. Köigio
kokkupõrgetes umbes 500 mark­sistlikku
miilitsameest ja kuuba­last
sai surma. Lõuna-aafriklastei
oli 21 surnut ja haavatut.
TORONTO - USA endine presi­dent
Jimmy Carter, kes viibis On­tario
peaministri külalisena Toron- v
tos^avaldas arvamist, et suuremaks
õnnetuseks Ameerika rahvale
oleks Ronald Reagani tagasivalimi­ne
presidendi kohale. Carter on
ikka arvamisel, et N. Liiduga tuleb »
läbirääkimisi pidada leplikkuse ja
hea arusaamise vaimus. Võidu­jooks
relvastuse alal olevat ohtlik.
BEIRUT - Pommialendaatid ja
ja vastaspoole juhtide mõrvamised
sagenevad Liibanonis, Iisraelis ja
teistes Araabia riikides. Nende
korraldajateks on Liibanonis terro­ristlikud
Druze muhameedid ja lis-raelis
fanaatilised juudid,' kes on lii­tunud
ühes uues organisatsioonis
ETA — Terror terrori vastu. Selle
grupi, viimaseks aktsiooniks oli
suure hulga lõhkeainete panek Je-ruusalemis
araablaste pühama
templi ette. Selle templi kohalt op
Muhamed võ6tud taevasse.
WASHINGTON - Endine abi-president
Walter Mondale on tõe­näolik
demokraatide presidendi­kandidaat,
lovtras toimunud koos­olekul
tuli ta esikohale. Tugevam
võistleja John Glenn jäi vijendaks.
Kandidaatide nimetamise koosole­kutest
peetakse lowra oma suunda
näitajaks.
PARIIS — Prantslased said ta&o
liikumisvabaduse oma maanteede­le,
aga kui kauaks? Veoautojuhid
lõpetasid streigi valitsuse vastu,
mis oli tekitamas toidu- ja tööpuu»
dusL Veoautojuhid ei õle rahul aeg­lase
tolliprotseduuriga Itaalia pii-riL
Nad parkeerisid oma suured
sõidukid maanteedel Alpidest kuni
Pariisi lennuväljani. Streigiga ühi­nesid
Lääne-Saksa ja mitme teise
.riig! ;Y.?qaRJPJHt»id.
selle süüdistusele muigavalt
be I am.
may-
EI JÄÄNUD VALIKUT
Pärast saamist Kanada peaminist­riks
liberaalide partei liidrina, ta se­letas
teda usutlejatele, kes tahtsid
teada, kuidas tema kui veendunud
uusdemokraat võis muutuda liberaa­liks,
ta vastas, et teina ei ole oma
vaateid muutnud. Muutnud on liber
raalide partei.
Sotsialistlik liberaalide partei
nõustus sellega, et Trudeau hakkas
sõbrustama ja tihedalt koos töötama
sotsialistlike liing kommunistlike rii­kidega
poUitilisel ja majanduslikul
alal, püüdega eemaldada Kanada ka­pitalistlikust
Ameerikast, eriti kriti­seerides
USA valis- ja sisepoliitilisi
taotlusi ning veeretades tõkkeid ma­janduslikule
koostööle ja kaubava­hetuse
edendamisele. Kõigest sellest
tekkis praegune katastroofiline olu­kord
Kanadas, mille taustal peami­nister
Trudeaul ei jäänud muud vali­kut,
kui lahkuda liberaalide partei
hidri ja peaministri kohalt. Lahku­misega
peaministri kohalt ta venitab,
et raskendada liberaalide partei üm­berkujundamist,
nähtavasti selleks,
et partei jääks sotsialistlikuks veel
kauemaks ajaks.
' . A.M.--
ESTI ÜHISPANK
958 Broadvievv Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõ
SOODSAD MEWUDKAÄSIVi^^^
465-4659)
HH|ufi avatud EKTILILLiifRI
KAKS
INFORMATSIOONIKESKUST
F. Koop oma sõnavõtus protestis
selle vastu, et Esto juhatus tahab
Eesti Majast eesti rahva välja suru­da.
„Ei. tahame siia eesti rah-vp'
Meie soovime kasutada
jd õigesti eesti rahva suhtes,
.iinas toimuvate rohkete ürituste
löttu peab Royal York'is olema üks
informatsiooni tsenter. Teine infor^
matsiooni tsenter jääb Eesti Majja.
Eesti Maja kavatseme kasutada vä­ga
esinduslikult. Kõik need üritused,
mida olemekavandanud Eesti Majja,
maksavad meile 16,000 dollarit. Sel-
•j raha eest loodame Eesti Maja teha
huvitavaks, et eesti rahvas sooviks
siia tulla. Siia tuleb etnograafiline
näitus allruumides, fotonäitus kahes
klassiruumis ja kojas, videofilmide
näitamised ja mälestusesemete
müük, kab all. Väiksesse saali tuleb
marginäitus ja suurde saali„globaal-ne
eestlus". Keskmine saal jääks
kohvik/sööklaks 120 kuni 150 inime­se
jaoks. Eesti Maja jääb lahti päe­vas
8 tundi ja siia mahub lahedalt 400
eestlast. Meie näitus „globaalne eest­lus"
on äratanud üllatavalt suurt hu­vi
üle maailma ja meile on saadetud
selleks väga palju materjali. See näi­tus
selgitab,kuidas ja miks on eestlus
paguluses püsinud 40 aastat. Meie
peame selle näituse panema Eesti
Majja, kus rahvas käib, aga mitte
mõne kiriku keldrisse. Minu arvates
on keskmine saal küllaldane kohvi­kuks
ja kui ka keegi peaks ootama,
eks ta võib siis külastada ka näitu­si."
:
Leo Puurits juhtis Esto'54 peako­mitee
tähelepanu sellele, et Esto ju­hatusele
küsimuste esitamist ja vas­tuvaidlemist
on nimetatud vale infor­matsiooniga
tegelemiseks. See on
aga vale arusaamine, kuna kellelgi
pole põhjust vale informitsiooni le­vitada
või juhatusele vastu töötada.
Seda kasutatakse nagu vabanduseks.
Teiseks toetas Leo Puurits Alfred
Sepa ja Harald Raigna sõnavõtte, et
Eesti Maja keskmine saal jääb koh­vikuks
liiga väikeseks. Näitena ta
meenutas et Esto '80 ajal Rootsis
kogu Stokholmi Eesti Maja oli jäetud
eestlastele kokkusaamise paigaks.
1065 STBELESAVEW
NORTH YORK ONT
-k2R2S9
UNDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
Kodos 223-0201.
M R D V A R K
FLORIST
LTD
TUNNUSTUS TOOLE
Robert Kreem avaldas tunnustust
Esto '84 peakomiteele senini tehtud
töö eest ja ennustas, et kindlasti tu­leb
veel muudatusi ürituste kavas ja
isegi võib-olla arvus. Esto peakorteri
Eesti Maja/..
(Algus esiküljel) .
asukohta Royal York hotellis pidas ta
vajalikuks, kuna see võimaldab juha­tusel
vajaduse korral segamatult ja
kiirelt tegutseda ning on sobivaks
kohaks välisesindajate, raadio, TV ja
ajakirjanduse esindajate vastuvõ­tuks.
Esto büroo oli 1972. a. Eesti
Majas ja näib, et see kujuneb nii ka
järgmise Esto puhul. Toitlustamise
osas pooldas R. Kreem kah suure­maid
ruume, kuna Esto oh ka inimes­te
vendluse ja kokkusaamise pidus­tused,
mistõttu võiks võib-olla mõni
näitus Eesti Majast mujale viia.
Harald Raigna, kes kai varem oli
sõna võtnud, tuletas peakomiteele
meelde, et (Stokholmi) Eesti Maja oli'
kõigile avatud ilma sissepääsumak-suta.
Seda peaks ka Toronto Eesti
Maja võimaldama. Teiseks heitis ta.
peakomiteele ette, et nad on Eesti
Maja ruumide kasutamise otsusta­nud
ilma Eesti Maja juhatuselt nõu­solekut
saamata.
Majutustoimkonna poolt tehti
koosolekule teatavaks kaks olulist
fakti. Esiteks: üliõpilasruume on
saada veel vaid 175-le inimesele, mis­tõttu
tuleb reserveerimisega Tutata.
Teiseks: hotellide lepingud võimal­davad
tube grupihindadega ainult 7.
juunini; et tubade rešerveerimisi õi­geaegselt
hotellile edasi anda, pea­vad
need olema peakomitee käes hil­jemalt
7. maiks.
Esto '84 peakomiteest tellitud eesti
lippude kohta antud selgituse koha­selt
maksavad lipud koos vardaga
CS30 ehk US$26. Need lipud oii vei-^
di kallimad kui mujalt, ostetavad)
kuid nad on ametliku mõõdu koha­sed
(suuremad) ja trükitud (mitte õm­meldud).
Endel Aruja juhtis koosolijate tä­helepanu
sellele, et peagu kõik Royal
York hotellis toimuvad üritused on
„mezzanine" korrusel, mis on alumi­sest
korrusest vaid üks trepijagu kõr­gemal.
Paar üritust on veidi kõrgemal
kontsertsaalides ja noorte tants on
päris kõrgel.
Arutusi jätkus veel alllinna parki­misprobleemidest,
viinalubadest,
ingliskeelsest värvivoldikust, aqpat-rioonidest
ja valitsuse esindajaist.
Toomas Metsala avaldas arvamist,
et seekord tuleb Esto '84-le veel roh­kem
külalisi kui neid oli 1972. a-1. Ta
soovitas kõigil varuda pääsmed üri­tusile
varakult.
Lõpuks leidis kinnitust veel Seed-rioru
Suviharja pidustuste kuulumi­ne
Esto '84 raami, kuigi ametlik al­gus
toimub järgmisel päeval..
-m
\