Meie Elu = Our life, March 8, 1984

              , MÄRCH S 9
kontsert Tiina Kiik'i
akordionikontsert
Eesti Kunstide Keskuse korral- kindluse nõutava heli t^^kitamS
teel toimunud kontserdil 19. seks. EKK järgmine seeriakontsert toi-veebr.
Toronto Kuningliku Muust- Heliloojana astus Omar Daniel mul 11. märtsil k. 6 õ. Toronto
ka Konservatooriumi saalis esines rohkearvulise kuulajaskonna ette Kuningliku Konservatooriumi väik-pianist
Omar Daniel solistina ja kahe palaga. Neli lühikest kompo- ses saalis Esineb noor akordionist
heliloojana. Kava.mis hõlmas heli- sitsiooni kitarrile ja klaverile ja Tiina Kiik iseseisva kavaga, mis
loomingut Beethovenist tänapäe- puhk- ning keelpillidele loodud hõlmab tradifsioonilist ning kaasaeg-vani--
kaasaarvatud Daniel--• oli sekstett. . set repertuaari, kanadlase löökpilli-huvitav..
Kitarri/klaveri palad, kuigi lühi- mängija David Tomlinson'i kaaste-
Beethoveni Sonaat As-Duur op. kesed, olid nauditavad — rütmili- gevusega.
110kontserdi alg-pala —andis selt kindlad, meenutades kohati
solistile võimaluse demonstreeri- tüüpilist flamenco akkordilistfigu-da
öma võimeid nii tehnikas kui ka ratsiooni. Meeldejääv oli kolmas
musikaalsuses. Kahjuks ei olnud aeglane ja lüüriline. Mõlemi esine-tulemus
alati eeldatud ootuste ko" ja — RachelGauk kitarril ja heli-hane.
Mitmed tehnilised ebatäp- looja klaveril — koostöö oli väga geldusid tema õpinguid konser-sused
ja ebamäärane interpretat- hea. Kohati tundus klaveri madal vatooriumi õppejõu Joseph Macerol-sioon
segasid üldise muusikalise register liiga tugevana ~ kuid võib- IQ juures. Tiina Kiik on aga jätkanud
voolu kulgemist ega lasknud muu- olla see kontrast oli sihilik. õppimist Saksamaal, Trossingeni
sikal muutuda köitvaks ja veen- Sekstett - milles olid kaastege- Hochschule für Musik juures, kuul­vaks.
Eriti häiriv oli see keskmise vad flööt, klarnet, fagott, viiul,
osa retsitatiivi taolistes episoodi- vioola ja tšello, loodud käesoleval
des,kus üldmulje jäi kohati väga aastal.on pikem kompositsioon.mis
tükeldatuks. Beethoven lõpetas kasutab rütmilisi lühikesi muusi-selle
sonaadi kirjutamise 1821.aas- kalisi fraase, imitatsiooni ja ostina-tal,
seega ajal, millal ta töötas ka tot. Värvirohke instrumentatsioon
Tiina Kiik andis oma debüütkont-serdi
EKK korraldusel juba mõni aas­ta
tagasi, kus tutvusime palju­tõotava
interpreediga, kelle
kõrgetasemelised võimed pee-
,Karine rand ja Super-Eslo .Vasakult: Peter Sõrra, Leo Säägi, Juhan Lindau, Mark Holberg, Tooma ^^^^^^ Beethoven Bachi ja geolett noodid. Sekstetti keskmine
51, Henry Raud, Viv^en Oder, Suri Oder, Monika Kask, Lee Metsalu. Foto-0. Haamer Händeli helitöödest - ei ole suu- lüüriline ja aeglasem osa, milles oli
— - — / • • •. " . - remaid meistreid sellel alal ka tä- antud võimalus meloodia
Lumesajusel ja külmal reedesel
märtsikuu õhtul toimus Toronto
Eesti Keskkooli- ja Täiendusgüm-naasiumi
omaloomingu õhtu. Eesti
Maja suur saal oli poolitatud kahte
suurde kaareke seatud tooliridade-ga.
Kaarte vahel avar põrand esi­nejatele.
Saali vasakpoolne pinki­de
kaar oli täis lastevanemaid vii-
F.G. Haydeni „Väike pala" musit­seerisid
klavaril Lisa Abe. flöödil
Lisa Lambur.
'Referaadiga„Eesti kooli vajadus"
tõestas Tarmo Soots, et see õpetus ja
keel on just tarvilik . . . Pöördus siis
publiku poole, nagu otsides oponen­ti:
„Mida teie arvate?" '
Taryo Eistrat, kes eesti keele õp-mase
toolini, paremal pool istus pimisest kõneles, arvas, et ta eesti
meie noorus, kõik uhkeis rahva- keel ei ole veel nii täiustlik, kui see
rõivais. peaks olema. Kuigi kodus räägitakse
eesti keelt, tajub Tarmo, et õppimine
Teadustaja Ruth Küng ütles koos­viibijaile
teretulemast ning nimetas
järgnevaid kavapunkte. Et kava oli
võrdlemisi pikk, siis teiseks'teadus­tajaks
oli Erik Vaher. Sisukas kava
oli tugeva rahvusliku varjundiga. '
Avapalvuses palus Margus Kask
on vajalik. Ta. oli mures, mis juhtub
10-20 aasta pärast, kui vanemad on
samuti ebatäieliku eesti keelega .
Vahelduseks.oli sõnalisele osale
keskkooli õpilaste poolt esitatud,
Anne Tülli juhatusel ja Allan Liigi
akkordeonisaatel, rahvatantsud: Sa-
Kõige Vägevamat, et Ta jätkuvalt vikoja polka; Kalamies; Tuljak ja
annaks jõudu eesti noortele emakee- Raabiku. Oli hea rütm ja kerged len-^
le õppimiseks ning Õnnistust õpeta­jaile,
vabadust'Eestile.
ÜHINEXIPF"' • ''^ . •
nujalad!
Gümnaasiumi õpilane. Sandra
Rannu jutustuses „Tarkuse allikas
on raamat" sümboliseeris tarkust
Koolikomitee esimees Hans Lupp rikkusega. Klaveril.mängis ,,Lühike
Kaval Ants ja
Vanapagan
„Kaval Ants ja Vanapagan" — Kes
nad on? JSfeed.kes on kodumaal sün­dinud
ja kasvanud, tunnevad hästi
Kaval Antsu ja Vanapagana lugusid.
Mäletavad talveõhtuid kui Vanapa­gana
kulul sai mitu tundi naerda.
Noorematele aga ei ole need lood
sugugi nii tuttavad. Kes nad siis on?
Vanapagan, suure jõuga kuid initte
väga suure aruga mees, oli suures
metsaasuure koha omanik. Seal elas
ta koos oma naise ja lastega. Sula­seks
võttis ta endale Antsu, ihuliselt
küll nõrga võitu, kuid selle eest alati
valmis oma peremeest naljakate kel-mustükkidaga
üle trumpama. Veeti
vägikaigast katsuti rammu, hüapati
üle Õlekõrre — igalpool jäi Ants võit­jaks.
Laupäeval.,10. mälrtsil kell 7 õhtul
esitavad ligi sada „Kungla" tantsijat
Toomas Metsala poolt koostatut la­vastuse
Seneca College'i Minkler
Auditooriumis.
Kes võidab rahva poolehoiu? Kas
Kaval Ants (Ricky Paju) või Vana­pagan
(Toomas Pirso) või hoopis Va­napagana
väikesed lapsed? Tulge
vaadake! T.E.R.R. „Kungla"
sa virtuoosi prof. Hugo Noth'i juhti­misel.
Õpilasaastad lõpetatud, asu­tab
Kiik ennast.kui üks selle pilli
silmapaistvamaid proponente, siin
maal. Hiljuti saabus ka teade, et „ Jeu-nesses
Musicales", organisatsiooi\
mis edutab noori elukutselisi muusi­kuid,
on teda otsustanud laiema pub­liku
ette tõsta rihgreisu teel, mille
raames esineb noortaidur mitmes
suuremas ning väiksemas Kanada
napaeval. Instrumentaal retsitatii- §uks, oh meeldivaks kontrastiks, keskuses mitmepalgehse repertuaa-videesitamine
ei ole lihtne õppida Ühekordse kuulamise järele on pjgg
— see nõuab aega, aega ja aega. raske seda helitööd arvustada; va-
Tehntliselt distsiplineeritud fuuga hei tundus,et vaatamata energilise-kahtlemata
terve sonaadi kõrg- le rütmile, tal ei olnud muusikalist
punkt — oli hästi esitatud. Eriti suunda ja kõlas nagu eksami töö—
märkimisväärselt oli läbiviidud ta- kahtlemata lisaks partituuri näge-gasitulek
fuugasse pärast lühikest mine [täpsemaid detaile. Ei tohi
aren-lüürilist
episoodi. unustada,et muusika on — kuulaja
Liszti„Consolation # kannatas seisukohast — mõeldud kuulami-samuti
liialdatud rütmilise vaba- seks ja kuulmiseks, mitte silmale
duse ali. Ei tohi unustada«et vara- või intellektuaalseks analüüsiks,
jased romantikud: Mendelssohn See on tõsiasi^millega iga helilooja
(*1809), Ghopin (*1B10) ja Liszt peab arvestama. Tehniliselt oli et-
1*1811) olid.vaatamata oma näilise- tekanne kindel ja sujuv, dirigen-le
vabadusele, arhitektooniliselt diks oli noor helilooja ise.
väga ranged. Sama helilooja „Fu- Omar Daniel pianistina on kaht-nerailles"
— harva kuuldud — ku- lemata jõudnud kõrgele tasemele
junes kontserdi esimese osa pari­maks
palaks. Tehniliselt kindel ja
sujuv, interpretatsioonilt, hea —
see oli köitev ja äärmiselt nauditav.
Omar paniel omab kindla, dist-ja
peab lootma^et tulevikus on või­malust
teda veel palju kuulda. He­liloojana
mulle tundus, et tema isi­kupärasus
tuli võibolla kuuldavale
kitarri/klaveri duetti kolmandas ja
Eelseisev kontsert pakub pris-maatilise
kava: — tuttavate Scarlatti
ja Haydn'i palade kõrval figureeri­vad
nauditavad üllatused n.skandi­naavlase
Lundquisfi „Dueir', ku^
akordion võitleb löökpillide vastu­seisuga,
ning Kanadas eluneva lätla­se
Talivaldis Kenins'i „K6lm Fuu­gat".
. '
Kuid mõnedel kontsertidel on aina
võimalik aimata noorkunstniku tu­leviku
tooteid, annab Tiin^ Kiiki eel­seisev
kontsert võimaluse eesti pub-hkule
aplodeerida küpsusele valmi­nud
solisti andekust. ! .
PEETERTAMMEARU
BflBIZI)
siplineeritud, sujuva ja tugevakäe- sekstetti keskmises osas — mõle-lise
tehnika.mis tavaliselt võimal- mad meloodilised ja lüürilised. Ka
dab talle tehnika allutamist muusi- sellelt muusikaliselt tööpõllult
kalistele nõuetele. Eriti märkimis- võib loota häid tulemusi,
väärt on tema sõrme kontroll klah­vile
leides õige raskuse ja löögi L. AVESSON
Ermi SOOMET
LUMAkSULEHTEDi
täitmin®
Kokkuleppeks helistada 247-3150
•tervitas omaloomingu ja Eesti Vaba­riigi
66-da aastapäeva tähistamise
õhtu puhul. Ta nimetas, et Torontos
on tegutsenud eesti algkool 35 aastat,
keskkool 20 ja gü^mnaasiuni 2 aastat.
Koolide asutamise tähtpäevad on
sügisel, kuid õppeaasta lõpeb keva­del.
V
Meil on kavas kolmele kooliharule mängis akkordionil
muretseda ühine lipp ning praegu on
eeltööd käigus. Lipu üleandmine toi­muks
eeloleval kevadel kooli lõpu­aktusel,
sest Esto '84'rongkäigul on
^ meil vaja omaiiil)pu. Kopli lipu mu­retsemine
langeb sobivaltkokku rah-teema"
Lisa Pilvet. Tegnal: Mis on
filosoofia? filosofeeris ja naljatas
Henry Raud, kes on gümnaasiumi
õpilane ja filosoofia teaduskonna üli­õpilane.
Ta arvas: filosoofia selgitab
asju.mida tean ja mida ei tea, seda ei
oska seletada . . . Mis on mõte? Mis
on ilu? Meisterlikult ja nauditavalt
Peter Sõrra
Robert Kreemi
mälestustekogu ilmus
Möödunud nädalal tuli trükist Ro­bert
Kreemi mälestustekogu ,,Van-vusliku
sini-must-valge sajaaastase te vigane või alaarenenud. Olgu teil
juubeli tähistamisega ja Lipu Aas- palju kannatlikkust teiste abistami-taga,
milline Eesti Vabariigi suurak- ses! Kahekõne „Kass ja lind" esita-tusel
välja kuulutati. Seoses Lipu sid Monika Roose ja Alar Petersoo.
Aastaga, korraldatakse ka noortele Oma ajakohaseid lühikirjandeid
kirjandite Võistlus auhindadega. ,,Mina unustasin" lugesid ette Peter
Ajaloo jookspl on eesti rahvas oma Ropse, Christhopher Timusk,. V i -
õigust ja olemasolu eest võidelnud vienneMedri ja Ingrid Silm. Küll oli
sõjarelvadega, praegu saamle kasuta- unustatud vajalikke esemeid ja isegi
da vaid vaimurelvi. Kui'võrdleksime
Esto '84 mõõgaga, millega teeme
vaimsel pinnal se^lgitustööd, siis
võiksime öelda, et Esto '841etteval­mistused
praegu, ori selle mõõga te-,
ritamine, läikima hõõrumine. Teie
noored olete nagu noored sepad, kes
teritavad vaimu ,mõõka, et. võiks
tõusta vaimu mõõk ja vahedana või-, rand" ning hoogsa ja uudse,, Super
Artur Rinne surnud
Kodumaalt saabunud teadete ko­haselt
suri meile tuntud vanemapõl-ve
laulja Artur Rinne .31. jaanuaril, " dega l e o t ü d ' r m i i i ^ ' k a t ^^
1984 Tallinnas. Ta oh sündmud 25: ,avaldasime „Meie Elus" nr. 8. Raa-septembril,
1910 a. , matus, mis hõlmab aega 1923-1948
mmaännPgiiss aaKKKKoorraaiioonnnn FFeeiieerr. ö:.oorrrraa po^o^l^t ^a^^rm astatud laTul 'a^ ülVe p' oTo le sa-' hnioo
Rimsky-Korsakovi „Mesilaste lend ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^ ^ ^ ^ -^
ja„Zingarella". Vivian Oderil^güm-^Qj^^^^^^^pg, i2.aastasena, kusta
naasiumi õpilasel, oh õpetlik kone: j ^ ^ j ^ ^ ^ .y...^^^^ Postimeest". Tema
Kuidas kohelda vigaseid mimesi? viimseks kontserdiks jäi esinemine
Peamõte: tegelege selliselt nagu siis augustil 1983 Iisaku Keskkooli
sooviksite kohtlemis^t. kuused^ Koduloo Muuseumi avamisel.
Ome elu kestel töötas Rinne.Es-'
tonia teatris ooperi ja opereti solisti­na,
Vanemuises lavastajana-näitejuhina,
Esto-Muusika Tallinna osakonna
äris müüjana, siis jälle uuesti Esto­nia
teatris. Temalt on.heliplaatidele
jäädvustatud hulk rahvalikke laule,
nagu: „Seal kus rukkiväli", „Hirv
ojal joob", ..Tasakesi voolab oja",
„0h kingi mull' kodu"-ja palju, palju
teisi. 1948-1956 aastani viibis Artur
Rinne Siberis. Sealt naasnuna sai ta
Lühikirjandeid naljakast kooliõest tööd Tallinna Televisiooni jaamas • , ,^ ,
ja naljakast koolivennast lugesid muusikasaadete ja muusikaliste fil- f'^"^ lapsepõlve osa. - Valdek
Riina KindlamjaEricHolmberg. Lii- mide lavastajana. Le K.
Läti äri
olukordi: nädalapäivi, majavõtmeid,
rahakotte, ja koolitööd tegemata. Oh
seda hajameelsust!
Eessõnasütleb Londoni Eesti Selt­si
esimees Kaljo Loone muuhulgas:.
„Käesolev raamat täidab iseseis­vas
Eestis sündinud noortest ühe
tähtsa ja kahjuks senini tähelepane­mata
lünga meie kirjanduses. Kuigi
see hõlmab peamiselt autori oma mä­lestusi,
tähelepanekuid ja otsinguid
tema elukäigul, kajastavad selles
siiski tuhandete toonaste vabadust-hindavate
noorte arusaamad, aated
ja teod iseseisval kodumaal. Vene ja
Saksa okupatsioonide all, sõduritena
idarindel ja lõpuks ainult inimeste­na,
kelledeh kõik oli võetud peale
vaimsuse."
'Kommentaare: , ' • ^ "
MKoolimehena huvitas mind kõi-
Uus aadress: ARGADE BUILDING -TeD. 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yongest idapool ja 1
tän. Queen'ist lõunapool). Postiaadress: 137 YongeSt.,
„ S h o p p i n g MallToronto M5C 2A5
Rikkalikus valikus imporditud l õ n g u igaks otstarbeks. Haap­salu
r ä t i k u lõng. Linaseid materjale. Kanvaa ja palju muud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUST­RIGA.
® tasuta õpetamine ja nõuanne. ® Soodsad hinnad.
Avatud: esmašp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
ROBEFCr KREEM
na Teose-Merilo - juhatusel laulis
gümnaasiumi laulurühm ,,Karine
nViimase, vaimsuse ja möödunud
sündmuste analüüsi peatüki peaks
õieti kusagil ette kandma. Selles on
delda Eesti vabaduse eest sini-must-valge
lipu all. Selleks indu ja edu!
järgnes „Adieau pianole!" esitasid
klaveril Lisa Abe, llöödi
bur.
Lisa Lam-
Esto", kus „Super Esto" oli muutu­nud
• inimlikuks ofevuseks (Karin
Kruus). .
LÕPPSÕNA
sa aidata ja meelde tuletada õppimi­se
tähtsust. •• !• . , r ,
; Samuti tänas Edgar Marten kõiki PJi'^„"",'l,^°^ ununenud fakte."
esinejaid, tähendades, et esinemis-
EESTI LIPP •..
Päevakohases kõnes H-illar Sõrra
ütles muuhulges.et noored, ka need
kes sündinud väljaspool Eesti piire,
tunneved südames rahvustunnet, kui
näevad Iqhvimas Eesti lippu või lau­lame
Eesti hümni< Olime suures har-dumises,
kui Stokholmis Esto'84 ajal
lehvisid sini-raust-valged. Kui viibi­mine
suvilas, lehvib meil iga päev
eesti lipp kõrgel vardas. Me ise tun­neme,
et see tükk maad on suvila
ümber osake vabast Eestist, kus selle
trikoloori omamine ei ole mitte kuri­tegu,
nagu see on praegu okupeeritud
kodumaal. Sini-must-valge sära on
meie vanavanemate j ^ vanemate pä­randus,
mis ka meie noorte süda­meisse
jäänud.
Niikaua, kui nooredsuürel hulgal
tegutsevad, eesti keelt räägivad, ei
ole karta,' et eestlus kaot>. Me lau­lame
valjuh: „Ei puna
must-valget katta saa"l
tega antakse vanematele ja publikule
pilt sellest, mida koolis tehakse. Siin
käsitatakse mitmesuguseid teeme
Lõppsõnas pöördus koolijuhataja- ' keele harjutamiseks,'nii palju kui aeg
• Edgar Marten lastevanemate poole lubab. Ka mainis ta eelseisvaid suur-tänuga
ning väljendas he^meelt,et sündmusi suvel ja sügisel. Peale
nad nii rohkearvuliselt kohale olid hümni.algas tants neile, kes noored,
ilmunud. Ta palus, lastevanemailt ning neile, kes end tundsid noorena,
suuremat kontrolli kodutööde suh- Tantsu-muusika oli Ilmar Kütilt ja
tes, vajaduse korral noori selles kaa- Paul Poolsaareh. . H.L.
- Aksella Lokk.
Teos on müügil „Meie Elu" tali­tuses.
HCaas ja illustratsioonicS
JOÄNN SAARNIIT.
dokumente, diagramme.
237 Ihk. Hind. 15.00 dollarit.
I^üügil „MEIE ELU' talituses.
Saadaval ka autorilt:
8 Davenpprt Rd., Toronto,
Ont. M5R 1K9
% RAAMATU ESMAKORDNE
M Ü Ü K Toronto Ecisti Maja koh­vikus
laup., 17. märtsil kell
10.00-1.00 p.l. ja pühap.,
18. märtsil kell 4.00-6.00 õ.
ipud sini-
Rita Lees refereeris Esto '84. Omas
referaadis tõi ta asjalikult esile eel­olevaid
Eesti Päivi, mis on eriti olu-lisad
eestluse šäilitaniisek^, et noo­red
saaksid paremateks eestlasteks.
Täienduskooli Omaloomingu õhtul esinesid vennad Hillar jä Pieteff
, — esimene kõwega ja teimie akordiosnisoologsia Foto — 0 . Haameir.
ELSINGI$895
Lapsed alla 12 a. $448
Finnairi FINNLINK grupilennüd
Torontost Montreali kdudu Helsingi
koostöös Air Canadaga on kiireim ja
odavaim viis reisida grupilennuga Soome
sel aastal. Lende ja erihindu mujalt
Kanadast Montreali võite küsida
oma reisibüroolt.
Valige oma mineku- ja tagasitulekuaeg.
Sealoleku aeg ei tohi olla üle 90 päeva
ega alla 7 päeva.
MINEKUD: nädalati märtsist oktoobrini
Hinnad Montrealist Helsingi
Täiskasvanud $799, lapsed alla 12 a.
$400, sülelapsed $80.
Juuni, juuli ja august Montrealist:
$899, lapsed alla 12 a. $450, süle­lapsed
$90.
Ettetellimine vähemalt 30 päeva enne
minekut.
Grupilennüd tühistatakse, kui on
vähem kui 20 reisijat
Võtke ühendus oma reisibürooga või
1984. Finnair'i kontoriga.
TAGASITULEKUD: nädalati märtsist
oktoobrini 1984.
* Juuni, juuli ja augusti lennud Torontost
$995, lapsed alla 12 a. $498.
sülelapsed $100.
Toronto (416) 927-7400 Montreal (514) 282-1173 Vancouver (604) 687-7582
FiNNFIiR
Hinnad võivad muutuda ilma eelhoiatuseta.