Meie Elu = Our life, March 6, 1980

              Elu" nr. 10 tlS68) m
kodakondsuse Nõu­dega
ja Yuri Shymko
ildas Ontario pea-t.
veebr. Parlamendi-mdsuse
Nõuandvas
lahvusgruppide esin-
T. E. Kronbergs jffi
Kronbergs kuulub
Balti rahvusgrupi
Ikkohal.
vene meeskonda hoki°
võit: vallandas sell ise
ibelduse, millist ta ku-lole
kaasa elanud. Meil
la USA rahva tundeid
[rsed selle rahvaga,
l\LIFIKATSIOON
Uastööline esitas küsi-tuleb
mõista mitmel
^ud väidet, et kõigil,
le erinevustele peavad
|ised õigused ja võima°
alusel seda fakenda-
|\'use, rassi, värvi, pro-või
kvalifikatsioonii
[t!t esinevad juhud, kus
on jäetud arvestama-
|t)vijate seas on mõni
erinevustega rahvus-isik.
Neid on eelista-päritoluga
isikutele,
rahvusgruppide poolt"
ilitsuse liikmetele ja
tstele survet. Peami-
I seda dediskrimineeri-litas,
et sellel ei tohi
larios. -Võimalus peab
le,/kellel on parem
Iie Elu" kaastööline
Je, mida peaminister
|de poliitikast imms-
Nende võimaliku im"
listriR. Kaplani se-
[liberaalide immigrat-
\ ääb kaheksaküninen°
samaks, mis ta oi!
lakümnel ja ta ei pea
leed inimesed tulevad.
Iirvamist, et liberaali-mi
poliitika võib
feri ja Toronto linna-on
vähemuses. Pea»
pidajateks on indiaia-ahendas,
et immigrat-ieraalvalitsus.
Ta ta­iet
Toronto ei kaotaks
jeloomu.
le kui hakkate
jstma."
uued autod —
mtiming.
OOD
»mobile Ltd.
r. Mississauga
416-278-3365
521.5091
LTOR
istušes alates
io,M5J 2H7
•••V ^ ••••
iL
meie pole süüdis
kui oskab ja roh-
[raske oodata. Sest,
Ja laul —. •
i^täb? Esiteks asja-teadnud
tema ole^
meie süü? ;
mööda ja ta jäi il-ist,
võib olla ka
m^ie süü.
joma postipakki teS^
ra näpuga üle paki-foeb
1700. Pole meie
kkk see ei olnud, se©
[ittesaadav.
naabri olukorrak
jkahju temast. Kuid
saastunnet, kui naa-noortele
õpetust
länguks: „Kes suu-lausega
kõige roh-
Ja teenib meie naa-ja
oma palgatsheki
)a kallaletungidega?
st ei tea, siis võime
ÜKS MEIST
Ii:
„Mele Elu" nr. (1568) 1980 HEUAMEVAL, i MÄRTJÄ:-^
• 0 0
(Algus esiküljel)
koostööd luua teiste rahvustega, kel­lel
samad eesmärgd. ].
Kui oli (püsti seistes) langenujid
mälestatud ja ära kuulatud August
Kaarna liihike deklamatsioon ning
kunstnik Ülo Vaidma klaverisoolb,
•tulli lavale V Vancouveri eesti sega­koor.
Nad laulsid Mis need ohjad
meida hoidyad" ja „Ava |aken põhja
poole'' dr. E. Ruusi juhatusel. Kõik
ettekanded said kiiduavaldusi arvu­kalt
kuulajaskonnalt.
Pärast esimehe lõpusõna ja Eesti
hümni laulmist oligi lõpp meeldival,
lühikesel aktusel.
^ ^ ^ ^ ^ ^
DEMONSTMTSIOON: • v V
Nüüd oli aeg minna alla-linnaikes-tatud
rahvaste demonstratsioonile.
Sinna mindi nii autodel kui ka bus­sidel.
- • : • .• • •. j,
Suur „Queen Eližaboth Theatre"
saal kogunes rahvast täis. Teatri ees­ruumides
oli välja pandud kirjan­dust-
ja pilte, mis kirjeldasid ja näi­tasid
vene kommunismi vägivalda
teiste rahvaste kallal.
Saalis suure näitalava tagaseina
kattis Kanada lipp. Laval olid pool­sõõris
rahvuste nimesildid, kes selle
demonstratsiooni 'korraldasid. Rah-
' vused olid asetatud selles järjekor­ras,
kuidas nad konimünismi ohvri­teks
olid langenud. Nende nimesilti­de
taha asusid aktuse kestel rahvus­te
esindajad oma rahvarõivais ja
oma rahvuslippudega.' Kõige pealt
tuli lavale ukraina grupp oma sinise-kollase
lipuga. Selle järele eestlased
sini^must-valgega, nen^e järele lätla­sed
punase-valge-puriasp lipuga. Siis
leedulased oma kollase-irohelise-pu-nase
lipuga, poolakad oma valge^pu-nasega,
tshehhid sama valge-punase-ga,
aga sinine kolmnurk yardapool-ses
otsas. Ungarlaste punane-valge-roheline
'kandis vappi keskel, Kroa-tia
punaselHvalgel-sinisel oli samuti
kull keskel; Üheksanda ja viimase
rahvusena .tulid Vietnami põgenikud
oma kollase lipuga, jniHel kolm pu­nast
joont pikuti keskel.: Iga rahvu­se
ilmumisel lugds teadustaja —
poola doktor Walter Kazun ette lühi-kese
kirjelduse;sellest maast ja tema
rahva saatusest. ' T
Föderaalvalitsuse nimel ütles kok­kutulnud
rahvale tervitusi senaator
Ray Perrault. Endine minister Nor-man
Cafik rõhutas kommunistliku
Venemaa laiutamise ohtu. Prövintsi-valitsuse
poolt võttis sõna rahvasaa­dik
William Ritchife. Vancouveri lin­napea
Jack Volrich!lüges ette prokla­matsiooni^
millega .24. veebruar kuu­lutati
Vancouveris Vabaduse
vaks.
Vcineouver
Los Angeles
San Francisco
ja teised linnad.
(subject to Government approval)
IST HILL WORLD TRAVEL
Kingston Rd. — West Hill (kohe idapool Momlngside Ave.)
Helistage: (416) 2844733
0 POHITSEMiN
St. Catliairines'is oli enne kirikutäis
rahvast jumalateenistusel ja pärast
saalitäis rahvast aktusel, et vabadu­se
vaimsust koguda. Traditsiooniko­haselt
pii saal dekoreeritud ja üksik
küünal põles ausamba kujutuse ees.
Koosviibijad istusid kohvilauas. Ak­tuse
avas E. Timusk ning palus kõi-nimetas
mitmeid ettepanekuid. Näi­teks
avada eesti keele õppetool To­ronto
ülikooli juure. Mõnel vähemus­rahvusel
on mitu õppetooli, soome-ugri
keelte õppetool aga puudub. See
võiks toimuda küll valitsuse toetuse­ga,
kuid rahval peab endal huvi ole­ma
selle vastu. Siis suurprojektid
ki langeniite mälestuseks püsti tõus- keele alal nagusõnaraamatute yäljä-
HOIA JUMAL EESTIT !>-laulab noortekoor
M^w Yorgi aktusely mida publik kuulas püsü seistes
Eesti Vabariigi 62. aastapäeva
Foto— „Meie Elu"
MOROZ .
Ukrainlasest peakõneleja Valentyri
Moroz kõneles ukraina keeles, teda
tõlkis Emily pstapchuk. Kõneleja
eesmärgiks oli selgitada kommunis­mi
hädaohtu ja hoiatada selle eest.
Aukülaliste hulgas esireas istus kä
õp. thomas Vaga, kes ütles inglise­keelse
palvuse koosoleku alguses.
Eriti meeldiva mulje kogu demon­stratsioonist
jättis värviküllane la-vapiit,
kus erinevad rahvuslipud sei­sid
üksteise kõrval ja lippude taga
saatjate grupid igaüks oma rahvus-rõivaiš.
Sellist mitmekesidust värvi­de
kombinatsioonides ei näe tihti.
Enamikus olid lippude, kandjaiks
noorema generatsiooni inimesed.
Eestlaste lippu kandsid |Mike Muld
ja Mart Laanen^äe, saatjaiks olid Su-san
Muld. Karmen Rida, Ellen Värti-na
ja May Vink. ,
Kogu see suur vabaduse demon­stratsioon
sai algatuse eestlaste
käest ja eestlastel oli selle läbiviimi­sel
kandey osa. Mõtte esimeseks
ülesvõtjaks Vancouveris oli Richard
Sukmit. Ta pani ette-juba siis, kui
punavägi tungis Afganistani, et tu­leks
selle protestiks midagi korral­dada.
Kui ukrainlased ja teised ka
kaasa lõid, siis saigi lõpuks üh"bksa
rahva ühine ettevõte Vancouveri
suurimas teatrihoones. Kavalise osa
juhiks sellel pärastlõunal oli Rudolf
Olljum, keda abistas Mikk Peek. De-
'korätiivse osa , korraldas kunstnik
Elniar Koppel. Dr. Hilja Hansson ja
•Mara PÜtsep korraldasid ,kirjandus^
laua teatri fuajees. -
Aktuselt tulijaid võttis tänaval
vastu kevadine päike. Paljude mõt­ted
aga rändasid kodumaale, kus rõ­hub
võõras võim,"või kaugele Afga­nistani,
kus võideldakse verist võit­lust
oma rahva vabaduse eest...
Õhtuses CBC uudiste saates näida­ti
pilte aktusest. Rahvusgruppide
värvilisest rivist suurel teatrilaval
sai filmimees näidata vaid Ukraina
ja Eesti gruppisid, siis o\\ sellelgi
A. I.
Tel. 745-4622
(Algus esiküljel)
N. LUdu tankid ja helikopterid Jä^
kasid möödunud nädalal rünnakut
vabadusvõitlejate vastu. N. Liidu len­nukid
tungisid Pakistani ja Iraaiii
õhuruumi ning neid tulistati õhutõr-
'je poolt.
® Washingtonis arvatakse, et N. Lii­du
utjs agressiivne poliitika on tingi­tud
sellest, et president L. Brezhnev
on kaotanud oma mõjuvõimu Krem­lis
ja keegi ei tea, kes on Kremli uue
range joone juht.
® Afganistani okupeerimine on põh­justanud,
et USA turistide arv N. Lii­tu
on langenud ja ainult veel üksi­kud,
ja needki enamik pahempool­sed,
ostavad- lennupileteid N. Liitu.
© USA-s suureneb surve hindade ja
palkade kontrolli rakendaimiseks,
sest inflaitsiöön^suüren^e^b' š määral;
et see-halvab majandus tr
® Teatavasti andis Somaälimaa oma
N. Ludu poolt ehitatud jennuväljad
Ja sõjalised baasid nüüd USA käsu­tusse.
500-ja meheline USA mees­kond
saabus juba Berberasse ja see
tõstab kohapealsete vabadusvõitleja­te
moraali. Berbera on strateegiliselt
väga tähtsal kohal. On just Punase
Mere lõunalääne kaldal ja sealt kau­du
on võimalik kontrollida liiklust
Punases Meres.
Somaalimaa on üks vaesemaid rii­ke
ja selle ingliskeelt rääkiv rahvas
loodab, et ameeriklaste kohalolek
tõstab nende majanduslist taset.
Nad leiavad tööd USA baasides ja
ameeriklaste juures. Kuid Agadeni
kõrbes käivad heitlused vabadus­võitlejate
ja Moskvast toetatud Abes-siinia
ja Kuuba sõdurite vahel. Va­badusvõitlejad
loodavad, et nad saa­vad
ameeriklastelt relvi ja ajavad
Abessiinia baasid Agadeni kõrbest
•. v ä l j a . . V -
® San Šalyadorist on tekkimas teine
Kuuba. Kuid USA on asunud toetab
ma huntat, mis on praegu võimul.
USA Oli saatnud huntale relvi ja ma­janduslikku
toetust.: Võitlused käi­vad
pahempoolsete ja parempoolsete
vahel. Pahempoolsed saavad toetust
naabruses asuvast Nikaraaguast. Pa­rempoolsed
saavad relvi ja toetust
naabermaadest ning USA-st. Parem­poolsete
suuremaks toetajaks on
Guatemala ärimehed^ 'kes kardavad,
et San Salvadori langemisega pahem-;
poolsete kätte tuleb järg nende maa
kätte. • \ \ , •
© N. Lüt on ehitanud välja oma
Murmanski jäävaba sadama tuge­vaks
sõjalšeks tugipunktiks, kus on
praegu üle ühe miljoni elaniku. Töö­lised
saavad kõrgeid tasusid ja sin­na
on ehitatud tohutul hulgal mood­said
korterima ju. Kõrvuti on vanad
tsaari-aegsed lagunenud onnid ja
moodsad korterimajad, kus aastas 10
kuu maju köetakse. Enamik N. Liidu
aatom^allveelaevu omavad sadama-kohad
Murmanskis, või selle ümbru­ses,
kus On tohutud kaugeponunita-jate,
allveelaevade ja suurte sõjalae­vade
baasid. Kuid Murmanski sada­mas
sõjalaevu näha ei ole.
® Pentagon esitas J. Carteri admi­nistratsioonile
USA sõjatööstuse
ülesehitamise plaanid. Selle "järgi
hakkavad 10.000 USA tööstust val­mistama
lennukeid, tanke, helikop­tereid,
transportlennukeid, sõjalaevu
ja igasugust sõjavarustust. Kongreš-
' sile on esitatud seaduseelnõusid, et
muuta praegu kehtivaid loodusrüve-tamise
seadusi, millega on sunnitud
paljud sõjatööstused sulgemisele.
Sõjatööstuse käikuminekut takistab
paljude tähtsate materjalide ja õppi­nud
tööliste puudus. Arvatakse, et
USA sõjatööstus annab tellimisi ka
Kanadale, nagu see ön toimunud va­rematel
aegadel.
ning laudadel väikesed küünlad
süüdata.
Väikelinn rõõmustab alati, kui
suurlinnast külalisi tuleb. Nii kaunis­tas
jumalateenistust ja aktust Estra
Toompuu. Aktusel kandis solist ette
kolm laulu suure soojusega — J. Tal­l
i õhtulaul, J. Aaviku Kodule, A.
Kappi Kodune kohake. Viimase lau­lu
ajal — Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada — paluti rahvast
kaasa laulma, mida ka tehti, sest
kodulaulud meelitasid juba varem
kaasa elama.
Koosviibimise naelana oli aktuse-kõneiejaks
kohale tulnud Vello Salo.
Kõneleja soovitas noortel meeles pi­dada,
et seda parem kanadalane, mi­da
parem eestlane. Vanematele soo­vitas,
et tähtis on üksteise täienda­mine,
mitte üksteise vastu võitlemi­ne.
Väliseestlastena on meü konk­reetseid
võimalusi, kuidas eestlust,
keelt ja kultuuri edasi viia. Kõneleja
andmine, tuletuslik sõnaraamat puu­dub,
samuti sünonüümide kogu, kõ-nekäänude
kogu jne. Kurb lugu on,
et ka Eestis pole siiani suudetud kül­laldaselt
või üldse mitte šellealalist
materjali avaldada, et õppijatel oleks
võiniälik ^sutada. siin oleme
majanduslikult küllalt kindlal jalal,
et näiteks avame omanimelise fondi,
mille'st siis ühte või teist etteyõtet
toetaks. Oleks viimane aeg avaldada
küüditamiste kurblugu, sest aegade
jooksul kaovad tuhnis ta j ad ja sündi­nud
faktid jäävad ajaloos tõenda­mata.
Aktuse raames 'kandis H. Eichen-baum
ette luuletusi/mis tunnistasid
tema veendumusi. Loeti ette tervitusi
teistelt Eesti Seltsidelt ja tänati hel­deid
perenaisi, kes katnud kohvilaua.
Mõeldes Koudmaale lõpetati aktus
hünmiga; Koosviibimine jätkus veel
mõnusas kohvilauas.
: S. V, ^
Eesu vabaduse, eest võidelnuid, eriti Vabadussõja ^ieterane kui
Ig^^jii ^at^rligi loo austati kõikjal E. V. aastapäeva äsjastel
aktustel Pildil kujur Adele Ulm Augustas New Yorgi Eesti Hari­dusseltsi
naisosakonm^^ Welin Keswickist. Margit ^rahvas. Vaene rahvas ei oldcs saanud
med. Arkadius Tammele, kes võttis Vabadussõjast osa kuulsa viia laulis Hieberi palve, lipuvalve^ Icolmesaja laevaga, igas sada sõda-oli
usaldatud õpetaja T. Nõmmik'u -last, purjetada Konstantinoopoli väl-noorema
generatsiooni kolme liikme lutama. Madala kultuuriga rahvas ei
ja pisipreili E. Oilingu hoolde kes ...rOl^ks võimeline olnud mõne tunniga
Laupäeval, 23. veebruaril
Royal Beachi lähedal asuvas Ühenda^
tud kirikus Jakobi koguduse korral­dusel
Eesti Vabariigi 62. aastapäeva
jumalateenistus ja aktus millele elas
kaasa rohkearvuliselt eestlasi;
lKjr^;pli lippudega ,*kauhi ja
teenisid koguduse õpetaja abipraost
T. Nõmmik ja usuteaduse seminari
õpüarie T. Tralla, organistina toimis
loo ees, meile tehtud ülekohtu ees.
Inimene on tulev ja minev, kõik sün­nib
ja kaob aga rahvas kestab." Eda­si
kõneleja siirdus kaugesse mine­vikku,
alates muhameedlaste vallu­tustega,
ning rääkis eestlaste aja­loost
alates Viikingi ajast kuni täna­päeva:
sündmusteni. Mainides, et eest­lased'ei
ole jkunagi olnud orjad, nad
on olnud rikas ja kõrge kultuuriga
lius Kuperjanovi partisanide pataljoni koosseisus, tema saabumi­sel
rinda sini-must-valge aüstamisroseti.
kõik nägusais gaidi- ja skaudivormis
esinesid laitmatult.
Õpetaja oli oma jutluse aluseks vali­nud
77. Taaveti laulu mis käsitab
väikese T.aaveti võitlust suure Kolja­tiga.:
Jumalateenistus lõppes Eesti hüm­niga.
MONTREAL (M. EO— Drastiliselt
muutunud meeleolud lääne-maail-mas
on asetanud meie vabadusvõit­luse
väljavaated ilmselt täiesti uude
perspektiivi, andes meie valmisole­kule
samuti kui meie osale lääne­maailma
üldises pildis hoopis kaalu­vama
mõtte. Kõik see peegeldus vä­gagi
veenval vüšil Eesti Vabariigi 62.
nar. Dr. Martin Pühvel andis edasi»
meie keskorganisatsiooni — Eestlas-
; Kohe' pärast jumalateenistust al­gas
kiriku seltskondlikus ruumis aas-te
Kesl^nõukogu Kanadas päevako- tapäeva aktus, mille avas Jaikobi ko­hased
tervitused.
Külalissolist. Avo Kittask esitas
oma kavas R. Pätsu „Muremaa", J.
Jürme „Ma sündisin sääl ilmale",
Olavi aaria E. Aava ooperist ,,Viker-lased",
A. Kappi ,;Kütkes", „LargO:
guduse esimees E. Jukk. Solist Mar­git
Viia laulis J. Aaviku „Kodule"
mis Vaatamata halvale akustikale kõ­las
meeldivalt. Solistile jagati kiitust
tugeva aplausiga.
Aastapäeva kõne pidas advokaat
JüriöÖ vabadusvõitluseks koguma
10.000 meest jne.
Lõpuks märkis 'kõneleja, et kul­tuurrahvaid
on ajaloo jooksul tahe­tud
vallutajate poolt assimileerida,
kuid ei ole õnnestunud nende kõrge
kultuuri ja tugeva rahvustunde tõt-
•tu..-.
Koguduse naisringi liikmed A. Pä­ri,
S. Hõbe ja R. Jukk olid katnud
rikkaliku laua.
Koos viibi jäte hulgas viibisid ka
kaks Vabadussõja veterani kelledele
aplodeeriti.
Lõpuks kohapealne elanik 0. Pää*
bo ütles tänusõnad. \
Esimes E. Jukk lõpetas aktuse ja
koosviibimise, mis lõppes Eesti
aastapäeva tähistamise kokkutulekul religipso" J. Hiobi kantaadist „Jesa-
Montrealis. Kui mõnel puhul see ins- ja kuulutamine' ning- J. Tamyerki
piratsioon vahest ehk leidis veidi lü- „õhlu rahu". Montreali Eesti Sega-gä
tüvustatud väljendust, siis see to- koor Karl J. Raudsepa juhatusel lau-hiks
olla arusaadav pärast neid loo- . lis A. Kunileidi„Sind surmani" ning
tusetult pikki „detente" aastaid, Pi- üheskoos puhkpillide ansambliga
dulikule ja o^avoturikkale aktusele „Laul esivanemaile", mille oli K.
Mart Tarum Torontost, kes ütles: : hümniga.
,Meie kõik oleme tuniiistäjad aja- 1. S.
Windsor Hotelli esinduslikus saalis
lisas erilist naudingut Avo Kittaski
esmakordne esinemine Montrealis,
Külalissolist D^gmar Kokkeri klave­risaatel
leidis inärkimisväärselt soo­ja
vastuvõttu.
Aktuse juhatas sisse traditsioofii-pärane
liputseremooniä skautide-gai-
Meeki muusikale seadnud koorijuht
üheskoos kooriliikme Uno Ränne
poolt kirjutatud sõnadega. Puhkpil-
Hde ansambli oli organiseerinud koo-riliige
Toomas Altosaar grupist oma
endistest koolikaaslastest MäcDonald:
High Schooris.
Richard Leithami tänusõnad aktu­sest
osavõtjatele, kaastegijatele, kü-ei
kasvab i Kui veti -..Si Id ü mere01
Eesti ate Liit USA-s, samuti sõfameest©
dide hoolitsusel ja ühine »O^Cana- lalistele ja korraldajatele kujundasid
da. õpetaja Hemo Laaneots lausus
palvuse ja noortejuht Endel Ruberg
ütles järelehüüde Eesti vabaduse
eest langenutele. Montreali Eesti Se­gakoorilt
kõlas harras „Puhake pare­mad
pojad;..." Montreali-skautlik-kude
noorte kõhekoor skml Lex Soo-mi
juhatusel kandis ette. Hannes Oja
luuletuse „Nüüd mälestame" ja
skaut Mait Ainsaar esitas Ernst En­no
,, Nad lähevad pikas reas".
Montreali Eesti Seltsi esimees Lei­da
Helde ütles avasõna ja Richard
Leitham esines aktusekõnega.' Küla;
liste hulgast esinesid tervitustega
soome rahvusgrupi nimel Õpetaja
Markku Suokonautio ning ungari
hõimude poolt nende sõjaveteranide
organisatsiooni esindaja Eugen Mur-aktuse
lõppsõna ning ühine hümn
sidus kõik taas ühiseks palveks.
See rahvuslik tähtpäev leidis tä­histamist
samuti traditsioonilise pi­duliku
jumalateenistusega Montreali
Jaani kirikus üheskoos sellele järg­nenud
hubase koosviibimisega kiri­ku
seltskondliikes ruumes.
ühingud on deklareerinud, et nad on selle vastu, et ESTO-80 teatri-etendusil
tahetakse lavastada Ilmar Külveti näidend „Sild üle me°
re", kuna see on eesti rahvuslikku ühiskonda ja eesti sõjamehi sol-vava
sisuga.
<KXC>0«mo<SS04MI3>(><m><KtZD<»aiM4II><MEi»04Z><
Pahameelt mainitud näidendi esi­tamiseks
rahvuslikel pidustusil teki­tas
see juba läinud aastal lääneran­nikul
käinud kaasmaalaste hulgas,
kus sama näidend oli võetud Lääne­ranniku
Eesti Päevade kavasse. Se­da
enam imestati nüüd, et sama
sobiv tükk on III ÜEP kavas.
EI
MINGIT : :
KOMPROMISSI
TOETAGE BOIKOTTI!
K. Päts ^1918.
>car<»agi><»gi»(><B»<>qaao<M»<i m»» iiiiilii im 11' mm iiiocgx
WARDAIR. STERLIN©. SUNTOURS
a.
EESTI MAJA, Toronto — Tel.: 466-4813
Eesti Spordiliit USA-s d^z^eeris,
et ta on solidaarne USA' vajitsuse
hoikotiga Moskva olümpia j puhtes,
kutsub kõiki spordiorganisatsioone,
üksiksportlasi ja kaasmaalasi teis­test
ringkondadest märgitud boikotti
toetama ja igal võimalikul juhusel
seda mõtet levitades valgustama
kaasnevalt ka olümpia purjejahtide
regata osa Tallinnas kui venelasilt
okupeeritud territooriumil.
RIIETUST AFGAANIDELE.
New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste
Ühing, milline on vanem eesti sõja­meeste
organisatsioon (asut^
1931. a), otsustas alustada aktsiooni
venelaste vastu võitlevate afgaani­dest
partisanide toetamiseks neile
riie.tusesemete ja jalanõude korjan­duste
kaudu. See on esmajoones
mõeldud Afganistani sissetunginud
punaväe vastu võitlejate abistami­seks,
kes teadaolevalt oma kodumaa
kaitselmägestikes' On riiete, jalanõu­de
ja arstimite poolest viletsas olu­korras,
võimaluse korral aga ka põ­genikele.
Afganistani Okupeerimine meenu­tab
suuresti sündmusi 1940. aastast
Balti riikide okupeerimisel ja on
avanud läänes paljude silmad Mõsik-va
õigest näost. Ühing üksi ei suuda
aktsiooniga palju saavutada, kutsub
aga kõiki teisi eesti organisatsioone
ja kaasmaalasi oma asukohtades
tarvitatud riiete ja jalanõude korjan­duseks
selleks otstarbeks propagee­rima
ja ühendusse astuma kohtade!
vastavate ameeri-klaste ringkondade-dega,
nagu sõjaveteranide ühingud ja
teised.