Meie Elu = Our life, March 6, 1980

              1 . ••
I - •-
lu'^nr. 10 (1568) 198®
NEUAFÄEVAL, 6. MÄRTSIL - THURSMY, MARGH 6
il. 368-5011
|obivad varrastel
fcidamiseks, tikM-p
KÄSITÖÖKS
[DSAD HINNAD;
5, laup. 9.30-^.
te, kell 3—5 pi.
TINISHING
Inad
D.
[LTSOS BROS.
ik ASSOCIATE
•aa
esitasid kirjandeid
|maa, Silvia Makk,
(luuletajad Monika
oma luuletusi.
•oto — 0. Haamer
lENDUS-laagrist"
ja Peter
|ina õpin ujuma".
Leo ja Toomas Sää-
Iva esimese osa esita-iKordionil.
za esitas noorem rah- ^
iiVnne Tülli juhatusel ;
Jmets-Tülli, akordioni
p paarisrong", „Õige
mg .•'Kükitamistants",
mtsurührp Hugo Val­la
Allan Liiki akordio-
Is ..Mustjala «madal",
iTuTsapolka", ..Eesti
tpolka". Viimase tant-
• -'sitamiseks ühinesid.
irühmad.
>ahedest rääkis Aime
'ihapill kirjeldas koo-ides.
et „koolis on ik-
11a" ja „kool on huvi-oistltants"
esitas kla-epSk
Kristi Lüdig lu-irjandi
..Talvine jalü-is^
iinaSermat^dekla-
.iletuse „Tali".
n, Kalli Hubel, Kari
rt Paju lugesid lõbu-ma
algustähega. Mo-lomas
Palo ja Hehna
ette oma luuletusi
ts", „Minu puu" ja
|htsas lausevormis esi­nda,
Riina Kaunismaa,
la Hillar Heine. Carl
idi esitas Ellen Valter.
lõppesid • tütarlaste
iluga ..Päike veerend",
lE. Marten lõppsõnas
iide jaheduse pärast
Itust, et lastevanemad
l.kooii tegevusest^KoQ-fa
vaim ja kool püüab
Iri vabadust hindama,-
[kool anda õpilastele
Beväljendamise^ks. /
is ja omaloominguõhv
f-istajatena tegutsesid
Mark Holmberg, lõp-
L:Mu isamaa, mu õnn
Moodne võimlemine sai alguse pM-irast
I Maailmasõda. Tänu Ernst Id^
lale, oli moodne rütmiline võimlemi­ne,
nagu seda tänapäeval tuntakse
juba tuttav meile kodumaal enne
II Maailmasõja algust. Koos põgene­misega,
võtsime kaasa ka selle, uue
võimlemise alanormid, millest nüüä
ori kujunenud tunnustatud rahvusva-
Ihdine sport naissoole.
Väga paljud eesti neiud võimlesid
Rootsis „Idla tüdrukute" koosseisus
kuni Kanadasse asuiniseni. ;
Rahvusvahelise kuulsuse ja tun­nustuse
on leidnud Rootsist „The
Idla Girls" ja „M^Imö Girls". „KaIev
Estienne" täht tõusis kanada ja rah-vus
vahelise spordi taevasse Expo 70
pidustustel Jaapanis, kus esineti vä­ga
edukalt Kanada Päeva program­mis.
Siis said kõik teada, mis tähen­dab
Kalev Estienne —-koosseisu
moodustavad ilusad^ eesti tüdrukud
Kanadast vahtralehe varjus.
MIS ON MOODNE RÜTMILINE •. :
VÕIMLEMINE? j • '
Võimlemine sai alguse ajaviite ak­tiivsusest.
Koosneb liikumisest, mis
sarnaneb tantsule. Voolavalt füüsilir
sed harjutused aitavad keha vormis
Kalev Estiennel, mis asutati 196Q
aastate algul Evelyn Koöpi poolt. 24.
apriliil 1970 loodi Ontario Moodsa
Rütmilise võimlemise Federatsiöon
(The Ontario Modern Rhytmic Gym-nastics
JFederation — OMRGF) Eve-lyn
Koopi algatusel. Olles selle orga­nisatsiooni
juhiks, ta korraldas se­minare
ja võimlemise demonstratsi­oone
Winnipegis, Thunder Bays,
Guelphis, St. Gatharines, Hamiltonis,
Wellandis, Buffalos, San Franciscos,
Los Angelesis ja Torontos kas kooli­valitsuste
või ülikoolide kehalisekäs-vatuse
osakondadele. Tekkisid mood­sa
võimlemise rühmad peale Toron­to
Sudburysše, Collingwoodi, Sault
Ste. Mariesse; Guelphi, Ottawasse ja
Wallaceburgi.
hoida. PearÕ
dimsel, miil
lk lasub jooksul ja kõn-ga
saavutatakse tõhu­sus
JQud, koordinatsioon, vastupi­davus
ja paenduvus. Kõik harjutu­sed
on .riü koostatud, et naiselik ilu
ja eneseväljendus mõjule pääsevad.
Saatemuusika tempos arenev
võimlemise rütm rnoodustäb ilusa
pildi harjutuste või esinemiste jälgi­miseks.
Sobiva saatemuusika leidmi­ne
ja kasutamine sujuvaks liikumi­seks
näitab nii muusika seadja kui
õpetaja kogenenud võimeid.
Võimlemise võtete mitmekülgišta-miseks
kasutatakse p41|e, rõngaid,
linte, nööre, salle ja teisi kergeid va­hendeid,
mis leiavad ka kasutamist
võistlusvÕimlemiseL
Moodne võistlusvõimlemine nõuab
palju suuremat eneseköntroHi, andu­must
ja vastupidamist. Võimleja
võistleb võimleja vastu individuaal
alusel kohalikus ühiskonnas, provint­si,
rügi või rahvusvahelisel tasapin­nal.
Võistlejat hinnatakse tehnilisest
küljest tema väljeridusviisi ja esine­mise
kompositsiooni. Väga tähtsa
osa moodustab muusika ja liikumise
harmoonia ning lubatud ajast kin­nipidamine.
.\ r ;
_Moodsa võimlemise esimene esine­mine
Kanadas toimus 1945. Torontos
algas moodne võimleipine eestlaste
saabumisega. Moodsa võimlemise
populariseerimises eriti ülekanadli-ses
ulatuses on vaga suured teened
ESINEMISE0 -
Kanada 100 aasta juubelipidustu­sed
andsid head võimalused Kalev
Estienne tüdrukutele ülekänadalis-teks
esinemisteks. Väga austav oli
kutse esineda kuninganna Elizabeth-
'ile ja prints Phüipile Ottawas. Meel­desööbivad
elamused tüdrukutele
: olid esinemised Mexico ja Montreali
Oliimpia mängudel. Suure eduga osa
võetud rahvusvahelistest gümnaes-tradadest
Shveitsis Ja Saksamaal, ol­les
10 parima hulgas üle maailma.
Kalev Estienne.. ülekanadalised ja
rahvusvahelised esinemised on täieli­ku
tunnustuse võitnud moodsale
võimlemisele nii koolides kui spordi­ringkondades.
Seda kõike kinnitavad
tunnustust avaldavad kirjad minist­ritelt
ja teistelt juhtivatelt tegelas­telt.
Väga palju' on olnud kirjeldusi
esinemistest ajalehtedes, raadios või
TV-s. Sageli on olnud rohkem kut­seid
esinemisteks kui suudetakse
vastu võtta. Üldiselt on levinud arva­mine
kanada ühiskonnas, et moodne
võimlemine Kalev Estienne ja ilusad
tüdrukud on pilt eestlastest mis
meie rahvas Kanadale andnud uhku­seks
ja auks nii kodus kui võõrsil
esinemiseks.
Kõikidel tähtsatel esinemistel ja
reisidel enamuse on moodustanud
eesti tüdrukud, kuigi palju kanada­lasi
võimleb Kalev Estienne ridades.
Eesti ühiskond Kanadas on suuri­mat
rõõmu tundnud Kalev Estienne
edukatest esinemistest, sest alati on
märgitud Eestit ja eestlasi/ Eesti
ühiskond on andnud minevikus nii
moraalse kui majandusliku toetuse
nendele, kes meie rahvast ilusamast
küljest on tutvustanud. Meie tüdru­kud
on olnud head saadikud.
eina
Kalev Estienne võimlejad valmistuvad jüubeliesinemiseks. Ees, vasakult :Helen Liikspo, Linda Makk, Kaia Kasekamp, Ene Reitav, Sil­via
Birk, Anne Küngla, Hilja Raun.; Taga —• Leida^Vesik, Julieini Ruttell' Piret ^Kreem, Maret Liik, -Liisa Kaunismaa, Merike. Toomes
Anne Ly Knuut,.Helle^Ehvert.^ •
: - e A M I L T O N (M. E.): — Siin' to^
mus. sel aastal E. V. aastapäeva tä­histamine
kõikide Hamiltoni organi­satsioonide
koostöös, Hamiltoni Ees­ti
Seltsi korraldusel ja läbiviimisel.
Kuna sel aastal langes 24. veebruar
pühapäevale, siis toimus nii vaimu­lik
kui ka ilmalik päeva tähistamine
üksteisele järgnevalt kirikus.
Algul toimus jumalateenistusi kus
teenis koguduse õpetajäi abipraost
Tõnis Nõmmik, laulis H.E.S. Sega­koor
jä„Heiletajad" 0.. Kopvillemi
juhatusel ja lipuvalvet korraldasid
badussõja veteranide Karl Ranna ja
Johannes Sumberg'i austamine, nei-.
le nelgiõie rinda kinnitamise näol.
Lilleneiud olid H. E. Täienduskooli
õpilased Kristiina Laufimaa ja Tiia
Ploom,
: Langenud sangarite mäiestamiseks
sai sõna H£.V.Ü. esimees August
Jurs kes lühidas sõnavõtus mälestas
kõiki kes oma elu oh ohverdarind:
meie kodumaa vabaduse eest, öeldes
muuseas, et kui üks inimene annab
oma elu teise inimese eest, siis loe­takse
seda vägiteoks, kui aga keegi
annab oma elli. oma maa vabaduse
•ILMUS
,,IRÜEMYTH
HIND $7.50 pluss Ontmüügimaks 7%
Postiga tellides lisandub saatekulu.
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
OTTAWA*(,,Mele Elu" kaastööliselt) — Ottawa Eesti Seltsi
poolesajaliikmeline tuumik kogunes 23. veebruari õhtul tuttavasse
„kunstide keskusse". Pr. Värve alustas piduliku aktuse klaveril rii-glhümniga
ja lõpetas Eesti hümniga, nagu on seda kai
32 aastat.
Käesoleva aasta märtsi kuus saab
Eesti gaidlus 60 aastaseks. Auväärne
tegevuse aeg ühele organisatsiooni­le!
Gaidlus on rahvusvaheline liiku­mine
ja kasvatus süsteem, mille si­hiks
on ikasvatada tütarlapsi har­mooniliselt
arenenud inimesteks ja
headeks riigikodanikeks. Ta sünni­maaks
on Inglismaa, kust ta köitvad
tegevuse sihid jõudsid 1920 ä. ka ees-
41 tütarlastel. • • j' '
See oli aeg, mil Eesti noor vaba­riik
oli veel ülesehitamise otsingute
teel, mil noorte töötahe ja nende
mõtteilm vajasid enese avalduse
väljapääsu. Skautlikud üksused õlid
juba tegutsemas 1912 aastast ja nii
oli tütarlastel võimalik, võttes ees­kuju
skautidelt, moodustada omarte-gevuse
rühmad. Esimene, gaidide
rühm tekkis Tallinnas ja peagi Tar­tus
ning mujal Eesti alal.
Tegevus oli uudne jä oldi otsingu­te
ajajärgus, kuid ta oli hüvitav ja
nii kujunes kooli ja kodu kõrval see
kasvatuslik tegevus noorte eneseal­gatuse
avalduseks. Aastatega muutus
tegevus kindlakujulisemaks ja 1937
a. oli Eestis moodustatud 14 iseseis­valt
töötavat malevat üle 2.500 liik-
. mega.; .
NELI ALUSSAMMAST ^ ' ; '
Gaidlik kasvatus toetub 4 alus-sambale:
enesekasvatus, füüsiline
arenemine, valmisolek — s.o. teened
MAALINE JUHTKOGU, millel on
nõuandev tähtsus. 1938 a. aga ühen­datakse
Riigivanema dikreediga kõik
Eesti skautlikud organisatsioonid
ühise Peavanema alla, kelleks on Sõ­javägede
Ülemjuhataja.
Ajaloo käik ei anna aga palju aega
selle uue vormina organisatsioonile
Hamiltorii Eesti Võitlejate Ühingu , . . , ..
liikmed ja skautlikud noored. Juma- ^^^^^
lateenistuse käigus lugesid pühakirja "^^^ Uilevased pdved ei tohi_ unus- OES'i endine esimees dr. J. Kruus
moredMmmn mmm^ avas aktuse,/kuna aktusekõne pidas
relva teise rahva alistamiseks, vaid
on seda teinud ainult enda ja oma
maa kaitseks, ning tema sooviks on
olnud rahus elada. Jumala abiga
saab eesti rahvas jällegi taas vabaks.
Tamm.
Õpetaja jutluse aluseks oli 72 Taa^
veti laul, ning selle valgusel tuletas
ta meelde osasid oma eelmise aasta
E. V. aastapäeva jutlusest, kus ta „^ . . , . . ,
püüdis lahti; mõistatada tulevasi sõnavõtt lõppes vatkseieinaseisato
maailmasündmusi juhtunu alusel. . ^^'^^ „ . vs, o - .
Need arvamised ja mõtted on nüüd :^H.E.S. esimees Olay^Sepp tegrt
tegutsemiseks, sest juba 1940 a, lõpe- hakanud täide^ minema, sest lääne- tavaks_ selleaastase H^.S. ^pendi-tah
vägivaldne võim kahekümne aas- maailma silmadelt on Jumala abiga ^^^^
praegune abiesimees dr. P. Pint. Kõ­neleja
vaagis rahvusliku püsimise
päevaküsimusi teemal: Kui kaua pü­sib
eesti sugu ja mitu sugupõlve
gasipöörduv peaminister ei tule ap­pi
ikestatud rahvastele, kuid kõne­leja
loodab, et liberaalide partei siis­ki
asub ikestatud rahvaste poolele ja
kanadlased kavatsevad kaitsta de­mokraatiat
ja vabadust, Ta lisas, et
võiksc^estlus püsida välismaal ja ko- Eialti Õhtu Parlamendimäel korral-.
tase noorte enesearendamise tegevu­se
ning paiskab eesti rahva laiaH
niitmesse maailma kaarde.
UUS ORGAMISEERIMINE • v
Vaatamata kõigile raskustele, mil­le
psaliseks sai eesti rahvas, kaota­des
ka oma kodumaa, ei suutnud
toores vägivalla võim hävitada eesti
noortes nende algatusvõiniet, head
tahet ülesehitavaks tööks ja vastupi­davust
raskustele.
Sattunud pagulastena võõraste
rahvaste keskele, hakatakse peagi ot­sima
teid gaidnöorte koondamiseks.
Endiste gaidjuhtide algatusel moo­dustatakse
peagi gaidüksusi Rootsis,
Saksamaal, Inglismaal, hiljem Kana­das,
USA-s, Austraalias, Argentiinas
ja Brasiilias. •
Need' üksused • kujunevad aastate­ga,
elujõulisteks brganisatsioonideks,
tutvustades oma tegevusega igale
asukoha maale eesti kultuuri, tradit­sioone
ja eesti gaidide võimeid. Kor­raldatakse
jälle , aastakoosolekuid,
ühiskonnale ja erihuvide arendami- õppepäevi, näitusi, eri kontinentide
ne. Neile ön aga võõrsil lisandunud süurlaagreid Ja luuakse sõprus-side-rahvusluse
säilitamine ja rahvuspro- meid teiste maade gaidnoortega ja
paganda. Uks endine eesti gaidjuht nende juhtidega,
on valanud gaidlüse mõiste luule Oleme küll võõral maal, aga vabad
vormi järgiste ridadega: oma huvialalises tegevuses, nii yõi-
„Kui sa otsid tegudele väljenduse ;
Pühenda end gaidlusele,
sealt sa leiad neid.
Gaidlus rikastab su elu,
^vormib kindlas tões,
Esile toob puhta ijü, : -
mõttes, sõnas, teos."
Edasi minnes Eesti gaidluse rada,
peaksime märkima, et 1924. a. võe­takse
Eesti gaidid Maailma Liitu.
Ajaga tekib vajades ühise juhtiva
keskuse järele^ kes ühtlustaks tÖöd
ja mi nioodustatakse 1924 a. EESTI
; GAIDIDE MALEVA PEASTAAP.
Tegevuse muudavad tihedamaks ja
sisukamaks suurlaagrite, õppepäeva­de,
aastakposoleiküte korraldämised.
Vnbitakse, ka y^lismaa iuurlaagrites
Poolas, Rumeenias, Leedris, Ungaris.
1931 a. asutatakse jpAIDERlTE
KOGU,, 1933^ a. moodustatakse- Ü L E -
hakanud kate langema ja ta on är­kamas
sellest' uinakust, millesse te­ma
vastane on püüdnud teda uinu­tada.
On hakatud arü saama et va­hel
tuleb jõule vastata jõuga, sest
eks seisa ka jjüblis tõde, kes ennast
ise ei aita, seda ei aita ka Jumal. See^
pärast on siis ka tuldud arusaami­sele,
et siit maalt ja mitte enam
edasi, See ei ole aga mitte ininieste
ja riigimeeste enda teha ja olla, sest
meie võime soovida ja tahta, aga Ju­mal
on see kes asju juhib. Ja nii on
antud neile, kes olid Senini arad ja
kõhklevad, k-iidlämeelsust ja julgust
seista õiguse ja. tõe eest, ning see kes
: pidas end senini vägevaks ja võim-. E. V. väljakuulutamise mahifesti Sõ-saks,
on pandud olukorda, kus ka te- nadega, millest arendas huvipakku-
; mai tuleb hakata arvestama teiste Va "kõne, puudutades selles mis meil
arusaamadega ja õigustega. Kui meie olnud, millised on meie õigused oma
esimese semestn üliõpilane, õppi­mas
maamõõtmist Toronto ülikoo­lis.
H.E.V.Ü. stipendiaadiks oli Ro­bert
Säär õppimas esimest aastat
majandusteadust Hamiltonis, Mac-
Master'is. %lle stipendiumi andis
üle H.E.V.Ü.;esimees August Jürs.
Kunstilises ösaš esitas H.E;S.s Se­gakoor
0. Kopvillemi juhtimisel jäl­legi
kaks pala, esimesena ,,Laul ko-dumaast"
— A. Kapp ja teiseks
„Kaugel" — H; Känd.
ÜLESKUTSE NOORTELE ' '
Aktusekõnelejaks oli Laas-Leivat
Torontost, kes alustas öma: kõnet
dumaal. Kõneleja arvas, et keel pöje
teguriks eestluse säilitamisel, sest
„shveitslased on shveitslased" ja mit­te
sakslased, prantslased ega itaalla­sed.,
Juute seob nende usk,' prantsla­si
Kanadas nende rahvuspoliitika,
kuid eestlasi kõneleja tunnetusel.
datakse väikese hilinemisega aprillis
või mais.
Kirjalikke tervitusi saabus Londo-'
ni Eesti Seltsilt . Ontarios, Leedu
ühiskonna esimehelt ja Ottawa lin­napealt
Marylin Dewar'ilt.
Muusikalises osas esines lauluga
eesti kultuur, mis kaitsvat aja mõju Andres Raudsepp, keda Luba Pope
eest. Ta soovitas suuremat tähelpanu saatis klaveril. Solist kandis ette
pöörata noortele ja tunnistada nen- uuemat eesti heliloomingut klaveri-me
tähistada oma tegevuse suurt
aastapäeva piduliku kontsert jumala­teenistusega
15. märtsil s.a. kell 3.00
p.l. Baptisti koguduse kirikus, 883
Broadview Ave. ja sellele järgneva
aktusega Eesti Majas.
Loodame näha pidupäeval kõiki
meie sõpru, kes hindavad meie tege­vust,
et jäädvustada seda päeva sõp­rustundes
nendega.
EEST! GAIDIDE MALEV:
: ^ v' KANADAS
rahvas sammub julgelt ja püstipäi,
siis on meil ka õigus nõuda meie
kannatavale kodumaale vabadust.
Meie õigus, aga ka kohus, on tulla
ja tänada-Jumalat, et meie rahval oli
poegi ja tütreid, kel oli julgust ja
jõudu luua meie Eesti Vabariik. Kui­gi
me pole enam 40 aasta jooksul
saanud pühitseda oma iseseisvuse
aastapäeva oma vabal kodumaal, on
meie rahva vaim, nii siin paguluses
kui ka kodumaal terve ja tugev, võib
olla isegi; tugevani kui kunagi varem.
Seepärast on mul täna heameel seis­ta
siin kantslis ja kuulutada teile et
Jumal ei unusta neid kes temasse
usuvad ja meie kodumaa vabaduse
koit võib tema abiga saabuda vare-remalt
kui oskame arvata.
Jumalateeriistust kaunistanud
H.E.S. Segakoor ja Helletajad laul­sid
kaks laulu, E.3/õrgu „Looja vä­gevus''
ja A. Virkhausi. „Mä tõstan
silmad üles". Viimast pala saatis ore­lil
koguduse organist Eva Rammo.
maale ja vabadusele ja ka seda mil­lised
kohustused on meil siin pagulu­ses
oma isamaa vastu, kutsudes sa­mal
ajal meie noorust 100 protsendi­liselt
ühinema .selle tööga. Kõneleja
tsiteeris mitmel korral ka meie isa­maaluulet
põimides seda oma kõne
mõtetega, lõpetades Kalju Lepiku sõ­nadega
„•... pea vastu nii kaua kui.
saad"!
Saabunud tervitused, alustades
E.K.N.'u tervituse ja üleskutsega ko­dumaal
asuvate vabadusvõitlejate
abistamiseks; luges ette H.E.S. esi­mees.-
Tervitusi olid saatnud Londo­ni
Eesti Selts, Ottawa Eesti Selts ja
St. Catharine Eesti Selts. Ka aktuse
lõppsõna oli H.E.S. esimehelt kes tä-de
saavutusi ja puudutas lühidalt pe­rekondade
probleeme, kus lastevane­mate
emakeeleks pole mitte eesti
keel ja nii eestlaste eesmärke tuleks
taotleda kultuurürituste suunamise­ga
mitteeestlaste hulka,
;Kõne lõppes rõõmsa lootusega,, et
eesti rahvas jääb püsima hooiimäta
raskustest,
SENAATORI TERVITUS
V. Pent luges ette Eestlaste Kesk­nõukogu
läkituse ja teatas käesoleva
aasta kuulutamisest Eesti Vabadus­võitlejate
Aastaks. Tervitajana esi­nes
dr. Parups läti ühiskonna nimel.
Senaator P. Yuzik omas tervituses
mainis, et järjekordselt ametisse ta­rani
pühalik toiming. Kuigi seekord­ne
kokkusattumine oli oludest tingi­tud
jä möödapääsematu, loodame, et
korraldajad tulevikus püüaksid sar­ja
iseseisvalt kitarri saatel, olles
võrdselt kodus nii tõsisemate kui ka ,
rahvalike viisidega.
O.E.S. esimees A. Kimmel lõpetas
lühida lõppsõnaga ja major T. Hein­maa
Eesti ees langenute mälestami­sega.
ÕHTUEINE'
Aktusest osalejad siirdusid muusi­kasalongist
söögisaali ühisele einele.
Bariton Raudsepp võlus koosviibi-jaid
rahvalike viisidega kitarri saatel
kuni kesköise tunnini. Südamlik, ko-.
dueestlaste tundeid väljendav „Minu
kodu" helilooja Naissoo loomingust •
kodumaal, vaheldus „omaloomingu-ga"
ja lõbusa meeleolu toojaks sai
pilkeline naljalaul maailma riikide
tsirkusnärride-riigimeeste Helsingi
lepingu allakirjutamisest. Laulik rõ- .
hutas emakeele kaunidust ja tõmbas
. kuulajaid kaasa laulma tuntud viise.
Läti Seltsi esimehe tungival palvel
nästest kokkuviimistest hoiduda. See kuulis lätlaste esindaja jälle läti rah-tuleks
asjale kindlasti rohkem ka- valaulu „?uhu tuul ja tõuka paati'
süks kui kahjuks, koosviibijale kaastõukamisel nagu
kinnituseks, et see laul on hea läti
keeles, parem aga :.eesti keeles.
Nii. paljude aastate tagant Eesti
lipp ei. tervitanud Ottawat 24. veeb-
Järjekordselt vääristati Hamiltoni ruari hommikul raekoja lipuvardas,
nas kõiki aktuse läbiviijaid ja kaasa^ kahte skautmasterit, pastor ja n.skm - Järelpärimisel O.E.S.'t juhatus nen-tegijaid.
Aktus lõppes ühiselt laul- Tõnis Nõmmik'ut ja skm Cari Aar-
PIKAAJALISE.TEENUSTE ' V
MÄRGIDKÄHELE
SKAUTMASTERILE. HAMILTONIS
dud Eesti Hümniga.
itiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii9iiiiiiiiii»iiiiiiiiin!K^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Ami^tused ja testamehdi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Ätmetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K2R6
AKTUS
Nii jumalateenistus kui aktuski
olid sügavalt isamaalikult häälesta-tud
ja mõjusid ka sellisena. Üheks
suuresti segavaks asjaoluks aktuse
juures, nii selle sündmuse reporteri- •
Kohe pärast jumalateenistuse lõp" le kui ka paljudele
pu algas samas kohas ilmalik aktus, olu, et aktus sündis kirikus. See asja-
Aktuse avasõna ütles H.E.S. abiesi- olu -pani selle ürituse teatud sordiini
mees Hanno Bohl, kes tervitas koos- ; alla; sest eestlasele on kirik siiski pü-olijaid
ja luges ette Eestlaste Kesk- hapaigaks, kus ei sobi tehta asju mi-nõukogue
Kanadas läkituse, millele da tehakse aktusesaalis, olgugi, et ka
otsekohe järgnes kohalviibivate Va- meie E. V. aastapäev on teatud mää-lahti
Kanada skautluse 20 aastase te­gevuse
teenetemärgiga. Märgid anti.
üle 25 veebruaril, piduliku õhtusöö­giga
koos toimunud Hamiltoni piir­konna
Kanada skautluse aastapea-koosolekul.
Sellest sündmusest võt­sid
osa peale asjaosaliste veel pr. L.
Aarlaht, -skm Evald Tutsu, skaudi­juhi
Robert Saar ja Hamiltoni Eesti
Skaudisõprade Seltsi esimees H.
Toomsalu abikaasaga.
Sündmus näitab, et vaatamata vä­henevale
noorte, arvule, on Hamilto­nis
skautlus veej siiski aktiivne.
tis kurba tõika kuid polnud suuteli­ne
pakkuma rahuldavat põhjust
korraldusel toimub neljapäeval, 20.
märtsil Montreali Eesti Jaani Kog.
seltskondlikes ruumes korraline re-feraat-
õhtu .Kogunemine kohvitassi
juures kell 6.45, kava algus kell 7.30.
kõneleb Heino Lestal teemal: „Mõn-da
kunsti, ostmisest". Kõik teretul­nud.