Meie Elu = Our life, March 6, 1980

              NEUAPÄEVAL, 6. MÄRTSIL. - THURSDÄY, MARCH ,,Meie Elu" nr. 10 (1568) 1980
e Elu" nr.
on
BIS
Möödunud laupäeval toimusid
Peetri kiriku ruumes EestilCunstide
Keskuse muusikalised valikvöistlu-sed
noortele, uudisalaga deklamatsi­ooni
näol.
. Rohkearvuiised osavõtjad võistle­sid
kõik ühises grupis, nii nooremad,
kui vanemad läbisegi. Selline korral­dus
on kuulajaile huvitavam ja
nõuab kohtunikelt täielikku tähele­panu.
.
Kohtunikena tegutsesid Irene
Loosberg laulu alal, Asta BaHstädt
ja Inga Toi klaveri alal,. Aarne Tam-misaar
viiuli alal ja Lydia Vohu-
Viksten deklamatsiooni alal.
Võitlus tulemused teatatakse hil­jem.
Pingutavalt kauakestnud võist­luse
tegelikuks läbiviijaks oli Margit
•Viia.'.;'
Osavõtjad: Klaver: Thomas Olvet,
Laura Randmaa, Derek Ewen, Linda
Morheim, Lisa Norheim, P^ker Roo­se,
Tamara' Tambre, Desiree Medri,
Karin Jürman, Vivienne Medri, Kris-tine
Neps, Indrek Koop, Ingi-Mai
Loorand, Liisa Siimo, Martin Kiik,
-Heidi KlamaSi Anu läanus, Monika
Roose, Lembi Veskimets jä Linda
Tralla.
Laial: Laura Randmaa, Monika
Roose, Peter Roose, Tamara Tambre,
Ruth Küng, Evi Valge, Marika Krabi,
Sen ta Medri, Vivienne Oder, Linda
Lindau, Linda Laikve. r
Keelpillid: Marjatena Roos, Pia
Metsala, Desiree Medri, Sabrina Wes-terblom,
Peter Westerblom.
. Akordeon: Craig Potsepp, Peeter
:Jeeger.; ;
: Karin Ilves, Anne
Läti äri
9 Qüeen St. Toronto (Yonge juures) — Tel. 368-5011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (macrame).
SKANDmAÄVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS'
MÜSTREGA ^ Kanvaa mitmes värvis SOODSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.,~-'k<>lniap. 9—^, neljap^, reedel 9—8, laup. 9.30-4.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel 469-2005, kell 3—5 p.l.
SERVICES — COLLISIÖN --REFINISHING
ÄsjatuncUik töö ~ Mõõdukad hinnad
24-28 Howard Park Ave. FILTSOS BROS.
Toronto> Ont. M6R1V5 i k ASSOCIATE
„Liina" koostaja ja lavastaja Toomas Metsala jälgib orkestri juurest etendust. Tema taga Leena Lii-vet
ja Allan Liik. Paremalgrupp noori tule ääres. Vasakult --Katrin Kütti, Ester Kapp, Anne Jär­viste.
Tagareas •-• Kati Marley, Toomas Kütti, Rita Valter j.t. All>-T.E.R.R.,>Kungla" esimees Too
mäs Kiitti jagab mikrofoni juures tunnustust ja tänu tegelastele. Foto — EIna Kungla
Võistlejate hinded võetakse arves­se
stipendiumite jagamisel. Zhürii
hindas kolme võistlejat üllatavalt
kõrgelt; A+ -f. Marika Krabi — laul,
Heidi Klamas — klaver, Pia Metsala
— viiul.
Stipendiumid jagatakse välja 9.
märtsil kell 4 Tartu College'is. Pari­mate
hinnetega võistlejad ja stipen­diaadid
esinevad. 23. märtsil kell 3
Talentide kontserdil Royal Conserva-tory
of Musie kontsertsaalis.
Suurmeis,trid oma aladel, Toomas
Metsala ja Roman Tol ölid täie õigu­sega
ära teeninud pika ja tormilise
aplausi, punased roosid ja kunstnik
Otto Rannamäe poolt valmistatud
kingid, kui langes eesriie tantsu ja
laulüsuurlavastusel „Kungla Liina­le"
. Rahvatants!j ad võhisid saali
tläie rahvast oma laulu, tantsu ja lii­kumisega.;
^ , •
Pühapäeval, 2. märtsil oli kogune­nud
üle tuhande eestlase Ryerspni
teatri, et järjekordselt kaasa elada
,,Kungla* • võimete suurdemonstratsi-opnile.
Noored rahvatantsijad on
saavutanud uue ja kõrgema taseme.
Uhkustundega võime neid ESTO '80
teekoniiale saata. Toomas Metsala
IkäsUdri ja lavastus saavutas ilusa
terviku nii sõnas, laulus kui tantsus.
Moored suutsid edasianda oma liiku­mises,
tantsus ja miimikas käsikirja
peidetud traagilise sisu ja rahvusliku
vaimu sündmuste anloolisel taustal.
Ainestik viis miid minevikku,
Fõhja-Eestisse umbes 150 aastat ta­gasi.
Eesriide tõusmisel nägihie tüd-mkuid
mõisa põllul sirbiga rukist
lõikamas. Kubjas ergutas kiiremale
ttööle. LokUlöögid lõpetavad tantsu ja
algab kojuminek. Esimese pildi tant­sud^
muusika oli täielikult Roman
Toi poolt kirjutatud. Tagasihoidlik
Hantsude algus esimeses pildis saavu­tas
kõrgpunkti Kupja tantsus, mis
on Metsala seatud tants Roman Toi
muusikaga. '
Teises pildis, kus külanoored vee­davad
vaba aega tantsu ja mänguga
saavutab soovitud hoo mis kestab
tõusvas tempos kuni viimase vaatuse
eesriide langemiseni. Liina on popu­laarsemaks
tüdrukuks. Kolmandas
pildis ainestiku pilget tõstab noriva­te
mõis^poiste ülbe (käitumine. Tuleb
tulija kakelus. Mõisapoiste tants oli
väga hästi koostatud ja suurima osa­vusega
ette kantud. Nii riietus kui
tantsijate liigutused koos sobiva mii­mikaga
saavutas täielikult soovitud
efekti. Tants on seotud Metsala
pooit, muusika Roman Toilt.
Neljandas pildis kohkunud küla­noored
kogunevad nõu pidama/mis
võib juhtuda, Leitakse julgus, unus­tatakse
paha juhtumus ja tants lä­heb
edasi. Selles pildis Lihia tantsib
oma peigmehe Tõnuga ja lõpuks
kõik ühinevad suureks pidutantsuks
p,Rannapolkaks". Liina ja Tõnu tants
kujuneb kunstiliselt kõrgpunktiks
neljandas pildis. Jällegi Metsala ja
Toi ühistöjö ilus saavutus.
Teine vaatus on Liina ja Tõnu pul­mapidu.
Tuuakse lavale kõik vanad
eesti pulitiakombed. Vaatuse lõpiil
siseneb mõisa käskjalg. Lihia käsu­tatakse
mõisa. Pulmapidu jääb poo­leli.
Kurva muusika saatel sulgub
eesriie. Silmapaistvad tantsud on
Rannapolka, Puimamarss, Sabatants,
Sookonn ja Metsala poolt seatud
JPulmapoIka.
Liina osa tantsis Kristiina Green-baum
kaunis Viru Jaagupi rahvarõi­vas.
Mark Kann oli Tõnu osas. Liina
tantsude esimeses osas oleks soovi­nud
rohkem rõõmsamat ja julgemat
väljendusvormi häl^a.Hilisismas osas
Uina näitas oma võimeid ja võitis
pruudina kõikide südamed.
Külalaste tfflnt§i|d
Kolmas vaatus toimub õhtu pä­rast
pulmapidu. Naised kogunevad
kuulujuttudeks. Selgus Lima saatus.
Ta põgeneb mõisast kloostri juurde
peidukohta otsides. Tõnu leiab Liina
kivil nutmas. Kardetakse noore
kralivl kättemaksu. Liina häbeneb
külarahvast, ^t on pidanud pulmaööl
mõisa minema. Tõnu jääb nuttes ma­ha)
Liina kurvalt kloostri läheb.
Kolmandas vaatuses lavastus saa­vutab
ooperilise taseme. Kõik tunne­vad
ja näevad seda. Roman Toi eel­mäng
juhatab sisse pingelised sünd­mused.
Meeldivalt koomiliseks kuju­neb
Tühjajututants, kus vanad eided
kogunevad uudiste vahetamiseks.
Karakterosasid tantsisid Piret Komi,
Ester Kapp, Maret Kapp; Anne Jär­viste,
Katrin Kütti, Kati Märiey, Su-san
Valvur jä Rita Valter. Liina ja
Tõnu suurepäraselt esitatud lahku-mistants
kujuneb õhtu tantsulise
ilu, meeleolu tõlgenduse Jä pinge
kõrgpunktiks.
Tantsuseade ja liikumine Metsa­lalt,
muusika Roman Toilt. Terve la­va
täis esinejaid laulis Roman Toi
loodud ),Hopplemislaul" ja ,/rüdru-kud
ja kullerkupud". Ja siis kui kõ­lasid
pillihelid algas uus, võiinas
Metsala ja Toi lõpUakord„Lõputants
ja laul", mida võib nimetada uueks
Tuljakuks. ^
Nii käsikirjalt kui lavastuselt võib
Liinat õnnestumaks lugeda. Tantsiti
54 tantsu nendest 7 uusloomingut.
Laval tanisis korraga 65, esinejate arv
kokku oli 140.
Roman Toi seatud saatemuusika
moodustas täiitsa osa õhtu õnnestu­misele,
mis tehtud tasuta noorte töö
toetamiseks. Häirivalt mõjus helisüs­teemi
viperused.
Layastseen nunnade saabumine
Liinaga saavutas suurepärase efekti,
kujunedes lavastuse parimaks.
Noorte rahvarõivaste värvikülla-sus
ja hea kvaliteet eriti tüdrukute
osas aitas kaasa lavastuse taseme
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
Princess Ave., Willowdale
tõstmiseks. Poiste osas Jalanõude va­lik
tahaks rohkem ühtsust näha.
Lavapildid otid tagasihoidlikud,
siiski sobivad ainestikule ja miljöö­le,
jättes küllaldaselt ruumi suurele
esinejate hulgale.
Lavale tulek, laval olek, liikumirie
ja lavalt lahkumine õli tantsu Ja
muusikaga sujuvalt seotud. Terve
esinemine oli rõõmsas naeratavas
meeleolus ette kantud. Külalapsed ri näol.
Vabariigi Aastapäev on seljataga
ja T . E . Segakoor valmistub järgmi­seks
koori laulusündmuseks. Laup.,
8. märtsil algusega kell 7 õhtul toi­mub
Eesti Majas koori igaaastane
lõbus laupäeva-õhtu, mis on aastaid
olnud koori liikmete ja laulusõprade
hubaseks ikokkutulekuks. ,
' öeldakse, et kui Segakoori pidu on
möödas, siis saabub ka kevad, mida
me ju kõik ootame. Ka seekord oo­tab
koor oma sõprade rohkele osavõ­tule
ühiseks talve ärasaatmiseks.
Koor esineb seekord päevakohase
kavaga nii naiskoori- kui ka segakoo-tegid
oma osa tõsiste nägudega. Tä­nastest
tantsudest kokkuvõtet tehes,
võib öelda, et ,,Kungla" valikrühmad
on võimelised elukutseliste näitleja­tena
ette kandma raskematkS rahva­tantsud.
Kaasa tegid Liina lavastuses: Lau-luansambel
,;Jaaniku" koosseisus —
Ilo-Katrin Maimets, Karin Maimets,
Tiina Norheim, Silvia Sütam, Leena
Tüsman. Rahvapillide orkester —-
Alfred Kuus kannel, Hanno Bohl
— kannel, Peeter Lääniste — kannel,
Ene Sillart-Lomp — viiul, Reet
Hendriksön — viiul, Paul Kiilaspea
— kontrabass. „Kuhgla" pillimehed
— Peeter Jeeger, Allan Liik, Leena
Liivet, Peeter Sorra, Ellen Valter, '
Eelmuusika osas aitas kaasa Mih­kel
Lük — oreL .
Kõigile vaevanägejäile anti lilli ap­lausi
saatel. Enn Matsoö sai „Kung-la"
teenete kuldmärgi. -
Suurepärase teadustajana toimis
veatus eesti keeles „Kungla" esimees
Toomas Kütti. Ilusat õhtut lõpetades
kõikide tundeks Ja sooviks oli, et
Metsala ja Toi alatud koostöö leiaks
ka tulevikus viljelemist.
:.elna /
Edasises kavas on väljasõit Buffa-lo
eestlastele külakosti viima eesti
lauluga, kus koor esineb kirikus ja
kä hiljem eestlaste koosviibimisel.
Väljasõit toimub laup., 29. märtsil
bussidega E. Maja juurest.
Suurimaks aga kujuneb kahtlema­tult
koori kevadesinemine, mis leiab
aset pühap., 13. aprillil s.a.Lawrence
Park Collegiate'is. See kontsert toi­mub
seekord koos T . E . Meeskoori­ga
ja „Estonia" orkestriga, kus kuu­leme
naiskoori, meeskoori, segakoo­ri
ja ühendkoori, 'kui ka orkestri
muusikat, j
See üritus oleks nagu Esto 80 ava-taktiks
Torontos, kuna kavas on ka
osa Stokhöimi laulupäeva laule. See­ga
oleks Rootsi mittesõitjatel võima­lus
lauljana, või kuulajana kaasa ela­da
nn. Väikesele Esto '80-le. Toronto
kooride osavõtt Rootsi laulupäevast
on üldiselt tagasihoidlik majandusli­kel
ja ka praeguse rahvusvahelise
pinge mõjutusel. „Estonia" Orkester
Rootsi ei lähe ja eesti orkestrite aset
täidab rootslastest orkester.
Kohe pärast ühiskontsert! algavad
ka proovid Torontost Rootsi laulu-
•päevalistele. Osa laule on juba ühis-kontserdi
kavas, kuna osa tuleb veel
Ave. E.i2öl-2238
(Hillside Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. ® Euroopa delikatessid, konservid, juustud] suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
koosviibimine kooli aastapäeva pu­hul
toimub pühapäeval, 16. märtsil
kl. 4 p.l. Tartu College'is, 310 Bloor
St. W. Sissekäik Madisson Ave, Re­gistreerida
— Erika Kore tel. 762-
1809 või Lydia Viksten 769-4433.
SD@el@ netfo. Kõik on täielikult kindlystcBtiiidc
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5 p.l.
kl. 9 hom.—kl. 5 p.l. KESKNÄDAULTEL SULETUD.
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-
T.E.S. Täiendtiskeskkooli Omaloominguõlitul esitasid kirjandeid
lihtsas läusevormis Piret Jõgeda, Riina Kaünismaa, Silvia Makk,
Hillar Heine ja Ellen Valter. ÄH — noored luuletajad Monika
Kask, Toomas Palo ja Helina Pilyet kandsid ette oma luuletusi.
Foto — 0. Haamer
ÕHTU TÄIENDUS»
Saarlaste Ühing Torontos pea­koosolek
toimub 16. märtsil ke?l 4
p.l. Eesti Maja klubiruumis. Osavõtt
soovitav saarterahvale. Juhul kui
isiklikku kutset ei ole saabunud
* postiga, palume seda teadet võtta
kutsena:
Saarlaste.ühing Torontos
juhatus
,l\/iEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.-,
,
. • Reedel,, .29. veebnUäril tähistas
T. E. S. Täienduskeskkool E. V. aas­tapäeva,
seoses traditsiooniliseks
saanud õpilaste omaloominguõhtu-ga.
Vaatamata pakasele, täitusid is­tekohad
Eesti Maja suures saalis
viimseni. Kooli õplaspere kannatas
nurisemata külmatunde, mille põh­justas
saali madal temperatuur.
Pealtvaatajad, peamiselt lastevane­mad,
istusid ruuini jaheduse tõttu
üliriieteš.
Õpilase Maimu Nõmmik'u avapal-'
vele järgnes Koolikomitee esimehe
Lupp'i avasõna. Ta juhtis tähele­panu
proklamatsioonile, millega
käesolev aasta kuulutati Eesti polii­tiliste
vangide abistamise aastaks.
Välisriiaailm on hakanud taipama
kommunistide sihte ja taotlusi. Vene
võim püüab vene keele sissetoomise­ga
lämmatada eesti keele. Ilma kee­leta
pole aga meie tuleviikku ega
omakultuuri. Soovides koolile töö­tahet
ja tööindu järgnevaks poolaas­taks,
soovitab kõneleja maailma­sündmusi
jälgida ja neist järeldusi
teha.
Tütarlaste laultirühm;, Anne Tüiri
juhatusel, esitas„Käisin üksi tähte
valgel" ja teisena „LauI kodumaale".
Tüse, väga selge diktsiooniga esi­tatud
aktusekõne oli Carl Haamer-
'ilt. Andes lühikese kokkuvõtte E. V.
sünnist, õitseajast ja sellele järgne­vast
vabaduse kaotusest, vaatab kõ­neleja
siiski lootusrikkalt tulevikku,
sest „Eestimaa, su mehe meel, pole
mitte surnud veel" ning lõpetades
hümni viimase salmi sõnadega: „Su
üle Jumal valvaku..."
Monika Pinfi klaveripalale järg­nes
Ingrid Kivi kokkuvõte Arvi Kor­ki
raamatust „Relvai.ood". Katkendi
samast raamatust esitas Sven Rei-tav.
•
Kolm noort luuletajat; Juta Met­sala,
Mia Tein ja Toorrias Kaid esi­tasid
oma luuletusi — esimene „Sü-gis",
teine — „Minu roos" ja kolmas
- ..Kassid".
Kirjandeid esitasid: SelinaReiman
— ..Mälestused laagrist" ja Peter
Sommer — ..Mina õpin ujuma". .
Kaksikvennad Leo ja Toomas Saa­gi
lõpetasid kava esimese osa. esita­des
paar, pala akordionil;
Peale vaheaega esitas noorem rah­vatantsurühm
Anne Tülli juhatusel
ja Ellen Salumets-Tülli akordioni
saatel ..Mustjala paarisrong", „õige
ja vasemba" ning ..Kükitamistants"..
Vanem rahvatantsurühm Hugo Val­teri
juhatusel ja Allan Liiki akordio­ni
saatel esitas ..Mustjala madal",
..Randlane". ..Tursapolka". „Eesti
polka" ja ..Siiripolka". Viimase tant-su
..Rääbiku" esitamiseks ühinesid
mõlemad tantsurühmad, •
Televisiooni, pahedest rääkis Aime
Olup ja Erika Pahapill kirjeldas koo­litöö
rutiini, leides, et ..koolis on ik­ka
päris ibbus olla" ja ..kool on huvi­tav".
Riho Pätsi ..Poistetants" esitas kla­veril
Kristiine Neps. Kristi Lüdig lu­ges
ette oma kirjandi „Talvine jalu­tuskäik"
ja Kristiina Sermat dekla­meeris
oma luuletuse ..Tali".
Karin Jürman. Kalli Hubel, Karl
Konze ja Robert Paju lugesid lõbu-,
said lookesi sama algustähega. Mo­nika
Kask, Toomas Palo ja Helina
Pilvet kandsid ette oma luuletusi
..Raske luuletus", ..Minu puu" ja
..Minu lapsepõlv".
Kirjandeid lihtsas läusevormis esi­tasid
Piret Jõgeda. Riina Kaunismaa,
Silvia Makk jä Hillar Heine. Cari
Haameri kirjandi esitas Ellen Valter.
Ettekanded lõppesid tütarlaste
laulurühma lauluga ..Päike veerend".
Koolijuhataja E. Marten lõppsõnas
vabandas ruumide jaheduse pärast
ja avaldas lootust, et lastevanemad
said hea mulje kooli tegevusest. Koo­lis
valitseb vaba vaim ja kool püüab
kasvatada noori vabadust hindama.
: Samuti;püüab kool anda õpilastele
võimalust eneseväljendamiseks.
Sisukas aktus ja omaloominguõh-tu,
kus teadustajatena tegutsesid
Linda- Paju ja Märk Holmberg, lõp­pes
hümniga ,.Mu isamaa, mu õnn
ja rõõm"... ' ;
MOOl
Moodne võli
rast I Maallmi
lale, oli moodi
ne, nagu seda]
juba tuttav
II Maailmasõji
piisega, võtsi
võimlemise. aU
on kujunenud
heline sport m
Väga paljud
Rootsis ,.Idla
kuni Kanadas*
Rahvusvahell
nustuse on h
Idla Giris" ja
Estienne" tähti
vusvahelise sp|
pidustustel. Ja£
ga edukalt KŽ
mis, Siis said
dab Kalev El
moodustavad
Kanadast vaht
MIS ON MOOJ
VõIMLEMINl
Võimlemine
tiivsusest. Koe
sarnaneb tanti
sed harjutusec
hoida. Pearõhl
dimsel, mille^
sus — jõud, kj
davus ja paei
; sed on .nii koj
ja eneseväljen
Saatemuusil
võimlemise
pildi harjutusi
miseks. Sobivj
ne ja kasutai
seks näitab
õpetaja kogei
Võimlemisel
miseks kasut
linte, nööre, s|
hendeid, mis
/ võistlusvõimk
Moodne võil
palju suuremi
must ja va!
võistleb võil
alusel kohalik!
si, riigi või
nai. Võistlejal
. küljest tema
mise kompoj
osa moodust j
harmoonia nj
nipidamine.
Moodsa võil
mine Kanadal
algas moodne
saabumisega, j
popuiariseerii
ses ulatuses
6
Käesoleva
Eesti gaidlus
tegevuse aeg
le! Gaidlus oi
mine Ja kasvj
hlks on ikasj
mooniliselt aj
headeks rilgij
maaks on In{
tegevuse sihi(
ti tütarlastena
See oli aegj
riik oli veel
teel, mil nc
mõtteilm Vc
väljapääsu. S|
juba tegütsei
oli tütarlaste
kuju skautide
gevuse rühi
rühm tekkis
tus ning muj{
Tegevus oli|
te ajajärgus,
nii kujunes kl
'kasvatuslik t|
gatuse avaldi
tegevus kind|
a. oli Eestis
vait töötava tl
mega.
NELI ÄtUS<
Gaidlik kaj
sambale: ei
arenemine, v^
ühiskonnale
ne. Neile on
rahvusluse
pagarida. Üks
on valanud
vormi järgisi
,.Kui sa otj
M
Pühenda
sl
Gaidlus ri]
VI
Esile tool
Edasi mini
peaksime mq
takse Eesti
Ajaga tekil
keskuse järe|
ja mi moodi
GAIDIDE M/
Tegevuse
sisukamaks
de, aastakooj
Vübitakse k?
Poolas, Rume
1931 a. aj
KOGU, 1933