1981-02-05-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr. S (1616) 1981 3 . r ' » ü , ,1-1 f - • T - L - v Prof. Juhan Aavik Handeni haiglamiljöös vestlemas oma kunagise abilise, Eesti Lauljate Liidu sekretäri adv. N. Metslovigä Valme). ' STOKHOLM (EPL) - Handeni pi-karavihaiglas täitus 29. jaanuaril 97-mes eluaasta populaarsel „läulu-isal", heliloojal, laulupidude ja kooride juhil prof. Juhan Aavikul. Ta viibib haiglas juba pikki aastaid, sest kuulmise-nägemise nõrgenemisega vajab ta abi, kuid ei ole selle juures kaugeltki katkestanud oma ühendusi eestlastega. Jõulu eelgi ;oli ta aukülaliseks Stckholmi eesti pensionäride ühingus, alies' aastavahetusel andis ta intervjuu lähiraadiole, avaldades kindlat usku, et Eesti, kord jälle vabaneb: „Hoia Jumal Eestit" on- alati olnud tema palveks ja lipukirjaks, mille on omaks võtnud kõik eestlased üle kogu maaüma Aaviku hümni-lise laulu kaudu. . Vaatamata aastatekoormale, on Aaviku vaim * ergas ja mälu hea, nagu intervjuu teostaja) omaaegne Eesti Lauljate Liidu sekretär (esimees oli Aavik ise) adv. Nikolaus Metslov võis vastustest konstateerida. Lääne-Saksamaal 1 aastase külas-tusviisaga viibival vene kirjanikul Lev Köbelevil ja tema abikaasal võeti Nõukogude Lüdu kõrgema kohtu otsusel kodakondsus. Vene presidendi L.Brežhnevi poolt allakirjutatud otsus tähendab seda, et 68 aastasel kirjanikul ja tema naisel ei ole kodumaale võimaik minna seni kui seal püsib nõukogude kord. Frankfurtis 15,000 demonstratsiop-nist osavõtjat protesteerisid Ameeri- ;> ka Ühendriikide vastu sõjaväelise toetuse andmise pärast Salvadori šõjaväevalitsusele pähempoolsete-terroristide mahasurumiseks. i( Inglise kuninganna abikaasa prints Philip andis intervjuu ajakii*- jandusele, niilleš ta ütles, et Venemaa sõjalme võim on ähvarduseks kogu maailmale. Samuti süüdistas ta Nõukogude Lütu terroristide toetamises ja märkis, et see on^ainukene riik maailmas kes ehitab kivimüürid oma püridele mitte vaenlaste eemalhoidmiseks, vaid oma kodanike põgenemise takistamiseks., Prints Phi-lipi üteluse järgi ei ohusia Nõukogu- I de Liit majanduslikult lääneriike, kuna ta ei suuda pakkuda midagi võrdset elamistingimustega läänes. Ainukene oht Venemaa poolt on sõjaline Ja sellega ühenduses poliitiline^ ii^ Möödunud nädalal sai Hiinas, Sicv huan provintsis maavärisemisel surma 150 isikut/ Maäväring OÜ provint-- si põhjaosas asuvatemfgede piirkonnas. Maaväringu tugevust, mõõdeti 6,9 Richteri mõõdu järgi, mis oli 1 .punkti võrra kõrgem Itaalia maavä- ; ringust, mille tagajärjel gai siirma 3000 isikut. ^ ; ! V i( Saudi Araablas peeti -islaBmusuMs-te riikide konverents. Konverentsil kutsus Saudi Araabia iilesse oma usu-kaäslasi püha sõja alustamiseks Nõukogude LSidu ja Iisraeli vastu. Ka Iraani^Iraaki vaheline sõda oli konverentsi SfOKHOLM' (EPL) —•Balti Instituudi liikmeskonnas• on tekkinud rahulolematus seoses endelegatsiooni š^atniisega Nõukogude võimudega kontakti loomiseks Eestis, Latis ja Leedus BI kantseleiülema juhtimisel. Magu EPL kuuleb, on esinenud liikmete väljaastmisi protestiks, nende hulgas nimed nagu end. esimees Bruno Kalninsh, Janis Zalcmanis, Rudolf Jalakas/ Herman Rajamaa, Hilja Saame, Otto Paju, Kalju Lepik; Arvo Mägi, Peeter Äriunaa/sü toimetaja Ahto Uisk Mag. Arvo Mägi oli esimeseks lah- dusliku asutuse asjaajaja nõuab aja-kujaks,, kes seda moodust soovitas loo võltsiniist!) ka teistele liikmetele. Ta ütles „Eesti Päevalehele" muuhulgas: - Kirjas B I juhatusde põhjenda- (VEKSA). Toosama sm oma lahkumissoovi enne koike g^SA kirjutas enne Estot oma hää-sellega, et B I asjaajaja<i.rektor kais ^ ^ „Kodumaa" muuseas: sõlmimas sõprussidemeid Baltikumi on (nagu kodumaa ajakirjandusest selgub) tihedas koostöös nn. . , -. , . • . J ..nuiuicgärdenisse kogunevad Rootsi okupantide esindajatega, tehes seda ,,abmiud endised eesti SS-lased, Ees» BI juhatuse nousoekul voi kogum ^. jügeoiekupolitsei ametnikud, soovil. Aga see oh ainult niiöelda Peipsitagustes tilk, mis pani peekri ule jooksma ^^^^ märatsenud mõrvarid j a sõ- Balti Instituut pole midagi ette võtnud balti teadlaste olukorra parandamiseks ^nende kodumaadel. vajab 1981. a.tegevušhooajäks( 12. juuli 22. august) KASVATAJAID, ABIKASVATAJAID, NAALir U JUMISINSTRUKTORir 'hiljemalt .15. märtsiks T E N juhatusele,..c/o HeijoMoyek, Scarboro, ms v ai vanem daam, kellel jõudu ji eest. — Korter, toit tasuta, nädala lõpud vabad, Falimie helistada 267-5572 jaroimarite käsilased*'^ ('Kodumaa, 25. juunil, lk. 7). Sellesama yEKSA- . , • . • ^ , ga, kes oma häälekandja kaudu teeb Keemik Jun Kuke vangistamise pu- fj.,, . , . ... ,,„u , ...^ , ^, , o ^ , ^ i f „ ^ koik, et laimata jämedalt eestlaste hui esitati näiteks ^ahvusv^^^^^^^^^ ettevõtteid ja tigelasi paguluses, on teadlaste protest - aga BI vai'kis tihedas kontaltis. Bl-st tahetafee teha (eesti j a läti) V E K S A agentuur, ise on ametlikult kuulutanud, nagu haud. Vastupidi:; 1979 korraldatud Balti konverentsi puhul nõudis BI asjaajaja Imant Rebane konverentsi et ta polevat pagulasorganisatsioon. avaval^ Rootsi sotsiaalministrilt Poliitilise pagulasena leian olevat as- Gabriel Romanuselt, et see jätaks jatu olla liige organisatsioonis, mis oma sõnavõtust ära küüditamise pole pagulasorsanisatsioon j ^ tegeli-mainimise ega räägiks, et baltlastel krlt töötab poTiitillse j on paguluses oma ajakirjandus.,(Tea- dele vastu. sihti- ^ Iraani valitsus teatas, et astub K a nadaga diplomaatilisse vahekorda tingimusel kui Kanada lubab, et ei toimeta salakuulantist ega sekku mingil muul, viisil Iraani siseasjadesse. Kanada välisministeeriumist üteldakse, et ICänadä ei ole praegu huvitatud välisesinduse avamisest Teheranis. iK Iisraeli peaminister M . B e g i n on valmis läbirääkimisi jätkama Palestiina küsimustes Egiptuse peaminister A.Sadätiga. Samuti on ta nõustunud koosolekuga, millest osa võtaks ÜSA president R. Reagan. Nõusoleku andis ta ainult paar päeva pärast seda, kui välja kuulutas valimi- ..sed.:- ^ President • Ronald Reagan' ja Ja- I maika peaminister Edward Seaga lubasid ühiselt parandada majanduslikku olukorda Kariibimere saartel asuvates riikides; ja pidurdada Kuuba mõju sealses piirkonnas. lamaika peaminister oli esimene riigipea kes külastas uut presidenti / , -j)^ Iisraeli lennukid,ründasid Palestiina terroristide laagrit Põhja-Liibano-^ nis kättemaksuks paiestiinlaste ra- 'ketirünnakule eelniisel ööl. Paiestiinlaste rünnaku tagajärjel said haavata seitse Iisraeli tsiviilisikut, kaasaarvatud neli last. Urmi Reinide on avaldanud üsna kriitilise artikli mõttevahetuseks „Kultuuf ja Elus" teemai: „Tudeng ja tema klubi". Autor küsib: >,Ehk ei vaidle keegi selle vastu, et kõrgema haridusega spetsialist peaks olema „maa soolaks" ka kultuuri mõttes. Äga miks see alati nii ei ole? pole ta saanud kõrgkoolist kaasa savat kultuurihuvi? Kas pole üks hä» dasid selles, et üliõpilaste osavõtt oma klubide tegevusest on tihtipeale loid? Mis võiks olla selle põhjuseks ja mida tuleks ^iin ette võtta?' ;„ O N S M L , ^ ; K U I D POLE ^ : K U U L A J A I D " >' Autor jätkab: „Peaks. olema vaieldamatu tõsiasi, et inseneri elukutses peitub oht jääda ühekülgseks, sest igal sammul ollakse seotud tehniliste (uudis)probleemidega. Seetõttu võib kaduda side väärtustega, mida kunstnikud läbi aegade on inimkonnale loonud. Selle üle on muretsetud mitmeil tasandeil, alates instituudi rektoraadist ja lõpetades objekti endaga — üliõpilasega. Probleem on vana. Kaugemale ajalukku süiivima-ta loeme instituudis (siin autor mõtleb Tallinna Politehnihšt Instituuti — A.) ajalehest kümme aastat tagasi (autor õpperektor dotsent Boris Tamm): ,,Meie instituudis on 'kaua igatsetud ja ohatud võimaluste puudumise üle kuulata häid kontsertie oma ruumides. Nüüd on need võimalused, olenrias. Instituudi 'käsutuses on eeskujuliku akustikaga aula, kus eriti solistide, kvartettide ja (kammeransamblite esinemine mõjule pääseb. K u i d nüüd jõuame uuele takistusele. On saal, on esinejaid, kuid pole tolajaid." .. Julgen arvata, et 'ka praegu poleks ette tuua esinduslikumaid arve. Ai- V nult et kontserte korraldatakse heas aulas nüüd väga harva. Miks? Pole publikut, vastavad need, kellest sõltub korraldamine. Ei vabanda siin pingeline eksami- ' sessioon (kus tavaliselt suuremaid 'kultuuriüritusi ei korraldatagi) ega kõrgeks peetud piletihinnad. Üliõpilane just armastabki uhkustada oma vastupidavusega, ja näib, ^t enamasti ka mõiste r a h a p u u d u s tundub olevat talle enam kui suhteline (moodsaim rõivastus, restoraniotsad, reisid, sagedased peoõhtud!). Vabanduseks võib ikkagi tuua vaid — huvipuuduse, Taidlejate maja on rahvast kummis ja sissepääs defitsiitne ikka ainult siis, kui teada, et naija tehakse ja baar töötab ja tantsulcs mängib, ütleme „Rock Hotel". Või ka siis, kui tegu mõne eriti kõmulise, läbi paljude tudengipõlvkondade korduva üritusega, näiteks TPI akadeemüise meeskoori maskiballiga.. Sdis ei ole koht 'kauge ega pääse ikaliis, siis on lihtsalt h u v i. D I S K O — P O P U L A A R N E ^ Hästi. Aga nüüd lubatagu tsiteerida üht tudengineiut, keda TPI (Tallinna Politehniline Instituut) üks suuremaid diskoõhtuid, nimelt üliõpüas-ball, ajendas kirjutama: „Küsimus on kõige nooruslikumas, mis üldse ^ maailmas võib olla — elurõõmus. Tundub, et - T P I '^udeng p n küll sel aj ai puu otsas olnud, 'kui elurõõmu jagati. Ja siis, kui ta alla viitsis ronida, olid paremad palaid juba läinud. Järele oli jäänud vaid kamalu-täl& tüskõiksust; toobritais saamafust • ja tündritäis- tuimust." Lühidalt — diskor diskoteeris paar tundi tühjale saalile, poisid toetasid seinu või seisid baarisabas, tüdrukud sebisid niisama ringi, tehes näo, nagu poleks , neil paljude tuttavatega vaja rääkida ilmtingimata just sel õhtul. Esimesed uimased paarid vajusid põrandale alles siis, kui baaritoonus mõjuma hakkas. Keda sa veel usud, M mitte asj a-osaUst ennast. Ja tõsi on see veel teisestki kandist — üks diskor tunnistas kord, et talle meeldib, kui täntsupubliku seas on suurem grupp omavahel tuttavaid (näiteks üliõpi- - laste malevarUhm), kes kohe õhtu algul „massiga lööks". Teadjad inimesed jälle kinnitavad, et hoovõtt tuleneb eestlaste temperamendist ega. sealt midagi oodata olegi. Vaevalt leidub üliõpilast, kes pole diskol käi-niid. Agä vaevalt on k a tudengit, kes läheb dis-koie lihtsalt niisama, tuimalt, kes ei tahaks midagi e r u t a - v a t . Ja kui palju on neid diskoõh- • tuid, mille lõppedes ei ^kehitata õlgU ega öelda— ah, o l i kah? ÜLIÕFILAME J A V A B A A EG Et see probleem on, selles üldiselt ei kahelda. Millega siis tegeleb üliõpilaskonna enamik? Kas taidlusega? — Ei. TPI tuhandete tulevaste tootmisjuhtide seas on umbes 130 neid, kes' teevad nn. metsikut taidlust, s.o. väljaspool suuri ja teenelisi taidluskollektiive. Taidlus (kunst) ei ole üHõpilaste hulgas heas kirjas; Seda tõestab ka teine, ehkki märksa auväärsem arv 500. Ligikaudu mipal-ju on laul j aid-tantsi j aid-anängi j aid instituudi -koorides, rahvatantsuan-saffiblis, puhkpilliorkestris. K u i võtame aga praeguste tudengite protsendi nende kollektiivide hikmeskon-nas, näeme hoopis vähem lohutavat — see On alla poole. : Iga taidluskollektiivi ^es, olgu n ii akadeemiline või teeneline kui tahes, püsib ülesanne end noortega täiendada, Kõrgkoolis on peamine probleem, et igal sügisel tuleks kooridesse ja ringidesse järelkasvuna eelkõige es-makursuslasi või ka^^anemaid üliõpilasi. Kergesti see ei lähe: möödunud aasta aruandeid sirvides näeme, et TPI teenelise akadeemilise meeskoori nimekirjas on 138 inimest, neist üliõpilasi 48, naiskooris vastavalt 73 ja 45. ,vKuljuses" vahest parim vahe- Noh, kui tudeng kontserdile või tõsisemale etendusele meelsasti ei lähe, ehk armastab ta sus d i s l e o t, seda praegusaja populaarset massikultuuri sünnitist? Jah, diskökuulu-tused teatavad igal nädaial mitmes 'kõrgkoolis (ülikoolis), et see toimub seal ja seal ja diskor on see ja see. Urmi Reinde ongi j uba saanud mõned vastused oma esitatud küsimustele. Toome 'kolm punkti keemia V kursuse > tudengilt Rainer Gö^ nischeff: „Kõige toMcem huvitavad rahvast peod, tants, baar. E i osata ^ niuud, ei tunta head maitset. Arva- ^*?|^;^ohe, et üritus e i paku'midagi se koju. Tudeng, ei vaevu 11^ Karusnaha ost on parim o$f antud juhul SÄÄSTKE karu$nM-esemete ostmis^ll Tu/ge varakult, siis PAREM laSUUREM V 191 Egiinton Ave. Eajt ^ Telefon 488-1701 osa ' I M.T. REALESTATE REAUOR 2670A Yoitige St. Cat Lytton Blvd) Toronto Kinnisvara ps)tü või müügi korral helistage tel. 487-4477, kodus 447-2017 Laske isbieerida oma maja $30.00 eest „TJie Canadian Honie Insulation l^ogram^^^^ INSULÄTION ' AMp coMPANY L»«^tTCD Äsjatuildlik isofeerimlne ^^^iipiilflllgii^ilfe^: klaasvilla puhiunisega. siritt m? Poomngu ventilaatond Esindaja Torontos: E N N LIGE, tel. 425-0839 innas iga mundri • STOKHOLM . (EPL) - noorte ja Poola rahutuste taustal varustati möödimud jõulude eel Tallinna rohkema toiduga kui see on olnud tavaline viimasel aastal. Isegi ^näärikuused" ilmusid müügile aegsasti, et neid soovijad saaksid kasutada ka varem, kirikliku jõu^u ajal. Samal ajal märgivad Tallinnat külastanud reisijad märgatavad vene sõjaväelaste arvu kasvu Tallinna tänavapildis — nüüd olevat peaaegu iga kolmas mundrikandja... Väliseestlastega suhtlemise ühing oli aastavahetusel jaganud prii reisi-sid kodumaale väljavalitud eestlastele Rootsis ja mujal. ; f. ja 8. veebruaril dr. R. Pahapill 921:7777 14. ja 15. veebruaril dr. T. Sauks 461^^^^ li, ja 22. veebruaril dr.,Ä. Mae 493-7231 Ž8. veebruaril ja I. märtsil dr. J . Mariey ......... 921-7777 midagi ise organiseeHma. — Paljud juba ongi ratsionaalselt ühekülgsed ja nad ei tee midagi selleks, et end harida. K u i ta juba on passiivne, siis vajab ta ainult suurt tõuget või harjumustest loobumist. Muidu aktiivsus ei t u l e - ^ . E i , Asi on passiivsusesv mitte viitsimises voi ebahuvitavuses. C. Niemeni kontserdile õnnestub küll pilet hankida, ja kalli raha eest. TPI tudeng ei huvitu , koorilaulmisest, puhkpillist ega sümfooniast. Teatris käib ta paar • korda aastat, kui pilet -koju tuuakse." N i i Tallinna Politeh-nilise Instituudi keemia kursus:e üliõpilase arusaamine „taidlusest". Kirikute Maailmahif N. Liitu Esimest korda oma 32-aastase te-, gevuse kestel Kirikute Maailmaliidu juhatus hakkas 'kritiseerima möödunud aastal kiriku tagakiusamist N. Liidus. Möödunud sügisel, enne Mad-riidi konverentsi algust Kirikute Maailmaliidu peasekretäri abi dr. Konrad Raiser, kirjas N. Liidu met" ropolitan Juvenalile avaldas kah j at-sust, et N. Liidus avaldatakse survet kiri'kule ja karistatakse vaimulikke nende usuliste veenete ja tegevuse, pärast. Kirjas oli loetelu, et kohtulikult on vastutusele võetud ning karistatud preestrid Gleb Yakunin, Di-mitri Dutko, Leo Regelson, Aleksander Ogordnikov, Tatjana Velikanova ja Viktor Kapitanchuk. Teate nende vangistamise kohta : o l id Kirikute Maailmaliidule saatnud Yakunin ja Regelson. Metropolitan Juvenal ja N. Liidu evangeelsete-baptistlike kirikute nõukogu oli neid süüdistusi eitanud ja väitnud, et süüdistused nimetatud isikute vastu olid mitte-usu-list laadi, nagu võis lugeda M. Liidu ajalehtedest ja Raadio teadetest. Kirikute Maailmaliidu juhatuse poolt teostatud selgitus oli toonud esile, et tegemist oli preestrite karistamisel nende usulise tegevusega. Dr. R^isel , avaldas kahjatsust, et kohtuprotsessi alustati just enne Madriidi konverentsi algust. Kirikute Maailmaliitu on tihti kritiseeritud tema nõukogude korda 'kaitsva hoiaku pärast ja vaikinud seal asetleidnud survest kiriku ja usklike vasiu. Dr. Raiseri kiri loe- . takse esimesjeks õiges suunaj^j kuigi sellest võib välja lugeda ainult etteheidet, miks kohtuprotsessi alustati just enne Madriidi konverentsi. KUNSTNIK TIIU KADAK sai kutse esineda kimstinäitusel He-hconian Glub'iš, 35 Hazelton Ave. Ta paneW välja ühe töÖ. Näitus on avatud neljapäeviti, reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti k l . 10 h. -f- 6 õ.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 5, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-02-05 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810205 |
Description
Title | 1981-02-05-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
„Meie Elu" nr. S (1616) 1981 3
. r ' » ü , ,1-1 f - • T - L - v
Prof. Juhan Aavik Handeni haiglamiljöös vestlemas oma kunagise
abilise, Eesti Lauljate Liidu sekretäri adv. N. Metslovigä
Valme).
' STOKHOLM (EPL) - Handeni pi-karavihaiglas
täitus 29. jaanuaril
97-mes eluaasta populaarsel „läulu-isal",
heliloojal, laulupidude ja kooride
juhil prof. Juhan Aavikul.
Ta viibib haiglas juba pikki aastaid,
sest kuulmise-nägemise nõrgenemisega
vajab ta abi, kuid ei ole
selle juures kaugeltki katkestanud
oma ühendusi eestlastega.
Jõulu eelgi ;oli ta aukülaliseks
Stckholmi eesti pensionäride ühingus,
alies' aastavahetusel andis ta intervjuu
lähiraadiole, avaldades kindlat
usku, et Eesti, kord jälle vabaneb:
„Hoia Jumal Eestit" on- alati
olnud tema palveks ja lipukirjaks,
mille on omaks võtnud kõik eestlased
üle kogu maaüma Aaviku hümni-lise
laulu kaudu.
. Vaatamata aastatekoormale, on Aaviku
vaim * ergas ja mälu hea, nagu
intervjuu teostaja) omaaegne Eesti
Lauljate Liidu sekretär (esimees oli
Aavik ise) adv. Nikolaus Metslov
võis vastustest konstateerida.
Lääne-Saksamaal 1 aastase külas-tusviisaga
viibival vene kirjanikul
Lev Köbelevil ja tema abikaasal võeti
Nõukogude Lüdu kõrgema kohtu
otsusel kodakondsus. Vene presidendi
L.Brežhnevi poolt allakirjutatud
otsus tähendab seda, et 68 aastasel
kirjanikul ja tema naisel ei ole kodumaale
võimaik minna seni kui seal
püsib nõukogude kord.
Frankfurtis 15,000 demonstratsiop-nist
osavõtjat protesteerisid Ameeri- ;>
ka Ühendriikide vastu sõjaväelise
toetuse andmise pärast Salvadori
šõjaväevalitsusele pähempoolsete-terroristide
mahasurumiseks.
i( Inglise kuninganna abikaasa
prints Philip andis intervjuu ajakii*-
jandusele, niilleš ta ütles, et Venemaa
sõjalme võim on ähvarduseks
kogu maailmale. Samuti süüdistas ta
Nõukogude Lütu terroristide toetamises
ja märkis, et see on^ainukene
riik maailmas kes ehitab kivimüürid
oma püridele mitte vaenlaste eemalhoidmiseks,
vaid oma kodanike põgenemise
takistamiseks., Prints Phi-lipi
üteluse järgi ei ohusia Nõukogu-
I de Liit majanduslikult lääneriike, kuna
ta ei suuda pakkuda midagi võrdset
elamistingimustega läänes. Ainukene
oht Venemaa poolt on sõjaline
Ja sellega ühenduses poliitiline^
ii^ Möödunud nädalal sai Hiinas, Sicv
huan provintsis maavärisemisel surma
150 isikut/ Maäväring OÜ provint--
si põhjaosas asuvatemfgede piirkonnas.
Maaväringu tugevust, mõõdeti
6,9 Richteri mõõdu järgi, mis oli 1
.punkti võrra kõrgem Itaalia maavä-
; ringust, mille tagajärjel gai siirma
3000 isikut. ^ ; ! V
i( Saudi Araablas peeti -islaBmusuMs-te
riikide konverents. Konverentsil
kutsus Saudi Araabia iilesse oma usu-kaäslasi
püha sõja alustamiseks Nõukogude
LSidu ja Iisraeli vastu. Ka
Iraani^Iraaki vaheline sõda oli konverentsi
SfOKHOLM' (EPL) —•Balti Instituudi liikmeskonnas• on
tekkinud rahulolematus seoses endelegatsiooni š^atniisega
Nõukogude võimudega kontakti loomiseks Eestis, Latis ja
Leedus BI kantseleiülema juhtimisel. Magu EPL kuuleb, on
esinenud liikmete väljaastmisi protestiks, nende hulgas nimed
nagu end. esimees Bruno Kalninsh, Janis Zalcmanis, Rudolf
Jalakas/ Herman Rajamaa, Hilja Saame, Otto Paju, Kalju
Lepik; Arvo Mägi, Peeter Äriunaa/sü
toimetaja Ahto Uisk
Mag. Arvo Mägi oli esimeseks lah- dusliku asutuse asjaajaja nõuab aja-kujaks,,
kes seda moodust soovitas loo võltsiniist!)
ka teistele liikmetele. Ta ütles „Eesti
Päevalehele" muuhulgas:
- Kirjas B I juhatusde põhjenda- (VEKSA). Toosama
sm oma lahkumissoovi enne koike g^SA kirjutas enne Estot oma hää-sellega,
et B I asjaajaja |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-05-03