1985-01-31-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Bitt'* nr.5 (1822) 198g kl esid vahetevahel vägi-rgeteks, nagu õhusild i, siis oli nendega seo-niduslike kahjusid. Va-ustatu| d- plaanid jäeti Igaüks i hoolitses vaid d territorosa eest, kus-e esimene miire ko-damine Mirx-Lenin'i. vastaste kiõFvaldami-as alles siis võtma ve-käiku panna rahvus-üsteem hädaliste abis-utud laene kasutati ata sellele, 'et laenu-kõrgem senituntust. Id ka seal lahkarvamu-eeste kasu'ahnus põr-naja majandusliku a^- nase debetpoolega.' tal juba 1954, a. mais ivusvahelised raha-ja Ijase nõupidamise Os-land), Bilderbergi ho-koos juhtivaid ame- Ameerikast ja Euroo- I tlandi Liitu ühes Eu-gä.. Järgmine s.o. tei-korraldati juba Kana-o's (Que.),ja see algas JPG andmetel oli selle kkukutsujaks Hollan-ni ülikooli prof. Vik- It, kelle ettepanekul ulutati täiesti salaja-ks ka vastavalt julgesid oli kogund üle saja juhtkonnast — polii-, .pankureid ja ajakir-ealkõneldijaotsusta-iipalju on vaid teada, oli: a) Ida-Läähe va-tente või konfrontat-düslik kaitsesüsteem, id ja e) rahandus^pan-itsile ilmusid kõigile [t Paul Volker, David' [enry Kissinger, Eu- Ivelyn de Rothschild . kposolijatest küsid ifilt kuuldava hääle- ^ngi see kauaoodatud lismi-kommünismi f—'M,uideMontebel-liladaend. peäminster Iheiyälisminister A l - 'i. ja majändusminis-. )onald'iga. Peatoime-jeal. Henry A. Grun- ^ork Times) ja Lise bntreali „Le Devoir") atud„Bilderbergid" je, mWeetud ka Oak- 3n Woodis, siis palju-ia selge, et rahvaste je on omale haaranud raha- ja ärimeeste Itikud neile vaid abi- |nde salaplaanidest aastate pärast ja siis lisse või tekib ainult leemika. [UND. ; • ; . . ' [ttekäig,u lõpetamisel, leie uus konservatii- Iminister Brian Mutiks ennast mõjutada; Jtrahäkuningatestja tee Kanada rahva jisel. Valitsuse seni- [davad tervitamist ja Kanadal vabaneda |tud raskustest. Küll jidä, et viimasel de- Ima majanduses tul- Imdatusi. Rahvad on lalisse võitlusse kau- |tj kus kaupa paku-vpi koguni antakse et, sooritada kauba-jaalne narkootiliste llamine halvab suu-toostööd kaubandu- . . ' • / ^ • • veel märkima, et [stusstrateegia ei so- Smith'i„sterling-lubandüse jätkami-püüdšetele maailma ijäävad püsima ai- , kes ehitavad oma |e hoopis uuele — le ühes telekommu- ^npuuteritega, nagu Jaapanis, kust kau-judelehääde jaodä-. jXanadal ja teistel \lei teha veel suuri 3t,elda Jaapani .kau- [urgudel. - A.M.. : liHiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiinitniinnii ipital Kanadas lendi-pärandused Ja |«i tulumaksuvabad, letused noortele Ja ;anisatsiooiüdele ^phal Kanadas fvaba kviitungi Äaa° ti Maja, 958 Broad° fto, Ont M4K 2Rf iiiiiHiuiiiiniiiintHHniiiiiiiii MELIÄPÄEVÄL, n. JMMUÄKIIL - "^URSDÄY, I Ä N U ÄM SH HenrikVisnapuu-nimeline Eesti Kirjanduslik Fond andis auhinna 1983/1984.aasta eest Eesti Kirjani" ke Kooperatiivi kirjastusel ilmunud Aili Helmi romaanile „Rez-hiim —see kõlab uhkelt. Zhüriisse kuulusid prof. dr. Felix Oinas, dr. Viktor Kõressaar, dr. Alfred Kur-lents ja kirjandusloolane Eti Sirg. Kuni oma elutee lõpuni töötas zhü-riis kaasa ka mag. Mall Jürma. H. Visnapuu-nimelise Eesti Kirjandusliku Fondi auhind anti tänavu välja 31. korda. Selleks kogutud summad bn kokku pandud peamiselt ÜSA-s tegutsevate eesti organisatsioonide ja mõnede üksikisikute poolt eesotsas H. Visnapuu vennapoja arhitekt Herk Visnapuuga. . ZHIfRir PÕHIEND,US AUHINNA Aili Helmi ,^,Rezhiim" ion krooni-kaline ülevaade poliitWngide elust ühes naislaagris Võrgutas Stalini lõppaastail, alatesa. 1949 ja lõppedes varsti pärast Stalini surma 1953.a. Meed laagrid olid nimetatud ümber „rezhiimlaägreikis", et näidata, nagu oleks sunnitöö Venemaal kaotatud. Helmi poolt tuntud antud üldpilt laagrielust on raske, masendav ja hall, aga ometi juhtub seal midagi, mis nagu värvijuga purskub sellest hallusest välja. Selliste sündmuste kirjeldamises näitab „Rezhiimi" autor oma tugevat kirjanikuannet. Väljatõstmist väärib kõigepealt salajane lapseristimine pesuruumis, mis oma suursuguses harduses on ületamatu zhanripilt. Naised olid selles koguduses, kus neil kellelgi ei olnud enam isiklikke muresid; üksainus suur, ühine ja üldine oma jõusl'teadlik ja võidukindel rahvas seisis s e a l . . . '' Suurepäraselt on kirjeldatud ka naiste kireva kavaga kontserti, mille jaoks poliitvangid-nais|ed õieti mitte-millestki — kartulikottidest ja paki-riideist — olid valmistanud imetlusväärsed rahvariided. Oma oskuse ja fantaasiaga olid nad loonud nii toreda ja kireva maailma, mi^ oli puhkenud niisuguseks värvide ja vormide mänguks, et pani rezhiimlaagri lausa ehmatama, Raamatus leidub teisigi unustamatuid episoode, nagu töö kirjeldus si-bibrigaadis, millele Mari — teose peategelane — annab kõrgluulelise tõlgenduse; kirjeldus kohutavast marust ning tuisust, mis murdis läbi lund röökivate naiste viletsaist hilpudest kogu keha ulatuses;ja need kehad olid luised ja kõhnad, kühmus ja kõveras"; naiste ulgumine huntide koprina ühe kaasvangi tapmise järel — õudne meloodila, mis paisus ja vaibus tundra madala taeva all; ja Stalini surm:ateatega kuni viimse varbaotsani vallaridunud vägev ning imeline rõõmulaine, kuna naisvangidele oli Stalini isik olnud alati punase julmuse, vene rumaluse ja kau-' kaasia salakavala mõrtsuklikkuse kokkuvõte". ', - Et selles ,,vabaõhu-gaasikambris" 25 -I- 5 aastat vastu pidada, selleks pidi õhutama ning tugevdama psühholoogilist vastupanu. Nagu autor rõhutab, tuli ka kõige lootusetumas olukorras sugereerida endale ja teistele: „ Ü l e saame, üle saame, üle Aasta alguse VÄLJAMÜÜK! Marlmekko kleidid ja trikoo esemed BINNÄALANDUSED MasterCöats $120-170 110Cumberland'St Avatud esmbsp.-iaup. 10-5.30 FInnIsh Deolgn Imports Ltd. saame!" Abi oli ka naerust: ,,Naer mängis laagris maarohu osa, oli nagu mingi palderjanijuure tee, mis lihaseid lõdvastas ja närvipinget maha laadis." Et tuju ei langeks, selle eest hoolitsesid eriti mõned optimistliku maailmavaatega naisvangid, enne kõike Mari. Kuigi teoses püütakse optimismi ülal hoida kõigi vahenditega, võtab vahetevahel siiski maad sügav noru-tunne ühes lootusetusega. Seda kuuleme teose lõpus pärast streigi metsi-kut mahasurumist meeste laagris: „Ühe Stalini asemele tuleb üheksa, ühe mõrtsuka asemele tuhat." Helmi teose otstarbeks on (samuti kui kirja oma, mille Mari kirjutab), et 2 Soovitav abielupaar, kellel teatud vilumus olemas. Lähemaid andmeid saab EESTI KODU kontorist, tel. 281-1792 teisip.,kotoap., neljap. kell 10— 12-ni või kirjalikult: EESTI KODU, 50 Kingston Rd., Scarborough, Ont. MlE 4Y1. itlejate Ühingu hoogne aastapäevapidu Kuldrinnamärgid A. Nõmmikule ja . Ulpile, tunnustuskiri Leili Kirsile ,Esto Esto ii s esi Esto '84 ajal toimusid 19 näitust. seda tehti siin, kui samal ajal toi-musid„ Mosaiikide" teatri ja rahvatantsu lavastused. Tulevikus peame nendest 7 Cöllege Park stuudios, ^tulevastele põlvedele peab säilita- mõtlema\ kas on meil kõik need üri- Soovitav oleks korraldada rohkem ma mingi informatsioon sellest, kui- tused vajalikud? das tibla kommunismile sammus ja töörahva huve kaitses." On tõenäoline, et A i l i Helmi pseudonüümi taga peitub isik, kes selles kui kä oma varasemais teoseis on kirjeldanud isiklikke elamusi. Ta on andekas kirjanik — terava tähelepanuvõime ja vaheda sulega. Ta oskab kiiritada laagrielu eri vaatekoh-y tadest, nii et saame sellest reljeefse üldmulje. Tema teoses saab omapärane sunnitöölaagri maailm elavaks,. nagu Dostojevskil tema Siberi sunni-tööraamatus „Surnud majad"; viimasega ongi „Rezhiimir' mõningaid kokkupuutekohti. Aili Helmi teos näitab meie rahva kohutavaid kannatusi me põlisvaenlase haardes, aga ka usku meie õiglusse ning meie lõplikusse võidusse. See on sama idee, mis kajastus Henrik Visnapuu viimaseaegses isamaaluules. Meie möödunud aasta kirjandusetoodan-gus on ,,Rezhiim" selliseks teoseks^ millele Visnapuu annaks kõigepealt oma õnnistuse ja oma-nimelise auhinna. / PEOD JA LÕBUSTUSED Esimesena vaadeldud Esto Ball oli näitusi ühe katuse all, kuna raske on käia paljudes näituspaikades. Näituste kavaraamatud peaksid olema eesti ja kohalikus keeles. Näituste Toronto Eesti Võitlejate Ühing tähistas oma 32. aastapäeva hoogsa peoga Toronto Eesti Majas laupäeval, 26. jaanuaril. Hästikorraldatud peost võttis osa koos kutsutud külalistega ligemale 200 isikut. Külaliste seas oli aupeakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo abikaasaga, Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse esimees August Jurs, Kanada EVÜ Liidu esimees Kalju Tori abikaasaga, leedu Vabadusvõitlejate Liidu esimees S. Jokupaitis abikaasaga, Läti Daugavas Vanagi esindaja E. Osols ja kaugema külalisena Raimond Tralla Detroitist. Eeskavalises osas esines sopran Tamara Norheim nelja lauluga ja Kai Käärid tantsutrupp. Tantsuks mängis Georg Iltali orkester. ühingu 32. aastapäeVapeo avas sissejuhatavate sõnadega Ühingu abiesimees Raffi Moks. Pikema tervitusega esines aupeakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo, märkides, et Toronto EVÜ on töötanud edukalt 32 aastat ja aidanud hoida ära vaenlase sissetungid siinsesse eestlaste ühiskonda. Ühing olgu tugev ning valvel, et meie vaenlasel kunagi ei lähe korda meie ühiskonda lõhestada. KEVÜ Liidu esimees Kalju Tori õn-mõeldud intiimse ballina küünlaval- korraldamine nõuab pikemat aega gel, mida see aga polnud, kuna küla- eksponantide sorteerimise ja ruumide lisi oli liiga palju ja saal oli liiga suur reserveerimise tõttu, mis saab toimuja pime. Tulevikus võiks korraldada da ainult lõpliku valiku järel. Kas balli nii nagu seda tehti Stokholmis Esto juhatus peaks võtma vastu eri- — kahel korral ä 1000 külalist. Hää- näitusi, mis ei toimu Esto raames? lekõvendussüsteemile tuleb tulevi- Töögrupi soovitus oli, et neid näitusi kus rohkem tähelepanu pöörata. näidata küll kavaraamatus, aga mitte Sõduriõhtu oli hästi korraldatud, neid kokku panna Esto raames toi- Noortepidu oli täielik fiasko. See muvate näitustega. Kuna paljud näi-oli mõeldud noortele 16—18 aastani, tused olid õhtuti suletud, siis töö-kuid sinna tulid vanemad sülelaste- grupp leidis, et näitused peaksid nitles Ühingut aastapäeva puhul ja soovis, et ühing lööb kindlalt tagasi kõik vaenlase rünnakud. Michigani EVÜ esindajana tõi Raimond Tralla tervitusi sealse ühingu ja Ameerika Eesti Vabadusvõitlejate Ühingute Liidu poolt. Oma pikemas sõnavõtus ta rõhutas vajadust töötada koos teiste ikestatud rahvaste organisatsioonidega ja teatas, et Ameerikas lööb laineid dr. Ed.Rubeli kiri, milles ta tõi esile sionistide tegevuse [asi Järvlepä helind parlamendi kellatornis Ottawa ajalehe „The Sunday Herald" teatel kanti Jan Järvlepa helind „EveningMusiG", mis on tello-mistöö parlamendihoone kellatornis mängimiseks, 1. jaanuaril ette Gordon Slateri poolt. Tshellist-komponist Jan Järvlepp on saanud kolm noortele heliloojatele määratud auhinda. Ta omab teaduslikud kraadid muusika alal California ülikoolilt San Diegost ja McGilli ülikoolilt. Mo LiMu president tõsiselt haige Nagu Reuter teatab Moskvast, on N. Liidu president Konstantin Tshernenko tõsiselt haige Kremli haiglas. Esimese võimukandjana N. Liidu ajaloos olla temal kavatsus oma ameti kohalt tagasi tõmbuda ja koht vabastada nr. 2 mehele Kremlis, Mihhaiil Gorbatshevile. Viimane on Tshernenkost 20 aastat noorem, oli kaugida N. Liidu vägede ülemjuhataja, kui Lõuna- Korea reisilennuk alla tulistati Sah-halihi saare läheduses, viibis hiljuti külaskäigul Inglismaal ja mõned päevad tagasi nimetati Lääne-Eu-roopa sõjatandri ülemjuhatajaks. See nimetamine üllatas lääne vaatlejaid, sest kellelgi ei olnud aimu, et N. Liidus selline ametikoht eksisteerib. Peale Lääne-Euroopa sõjatandri ülemjuhataja ollaN. Liidul veel viis sellist sõjatandrite ülemjuhatajat. ga, mistõttu pandi isegi politsei uk- olema õhtuti avatud nii kaua sele, et keegi ei saaks sinna viina võimalik, sisse viia. vn Rahvapidu, kus oli üle 6000 inime- KONGRESSID JA se, läks üldiselt hästi korda. Kahe KOOSVIIBIMISED orkestri kasutamine oli hea mõte. Töögrupp „Kongressid ja koosvli-seda soovitaks kasutada ka rahva-.bitised" kokkuvõtte luges ette pidudel tulevikus. Toitlustamine oli Lupp . kohaliku kompanii poolt hästi kor- Koosviibimised moodustavad um-raldatud. Transport oli korralik ja bes ühe neljandiku möödunud Esto saalivalgustus pii küllaldane sel- üpi^ygtgg^ j^ygjyyj.gg j^gig^ p^ij^^d leks, et tuttavaid leida. Eeskava ei ole mitte Esto raames. Need olid aga rahvapeol eriti oluline. _ väga olulised ja arvuka osavõtuga. Ööklubi „Ankur" ei kujunenud n^ispärast neid ei tohiks arvuliselt majanduslikult rahuldavaks, kuigi püpata. Koosviibimised võiksid aga seda külastati rohkearvuliselt, kok- toimuda enne või parast Eesti Päevi, ku umbes 4500 külalist. Puuduseks ^eed võiksid olla koordineeritud kui oli kindla lepingu puudus peakomi- noorte laagrid, kuid mitte noorte teega ja viinaloa varajane lõppemine jg^gpijg gj.yg| kella 1.00 ajal. Väga vajalikud on ka üldiselt see töögrupp pooldas Ees-kindlad lepingud esinejatega ning ti Päevade pikendamist teatud arvu mälestusesemete müük ei sobi sinna, pgevadega ja paremat koordineeri-kuna osa asju varastati. Võibolla on ni\st; Eesti Päevade ajal on meil ol-kohasem korraldada ööklubi mõnes nud väga vähe aega kasutada ja viinaloaga restoranis, nagu see toi- sellepärast peaksime otsustama, mis mus Stokholmis. Tulevikus on soovi- meil tähtis ülemaailmses ulatuses tav, et ööklubil oleks üks peakorral- jg ^^^^ ^^^^^ jäbi viima. Kõige daja, kui korraldus toimub peakomi- olulisemaks on noorte küsimuse lä-teega pooleks, siis see ei tööta välja, bipõimimine Eesti Päevadega. Ööklubi korraldamine Esto raames Kongresside osas töögrupp leidis, on ka tulevikus soovitatav. et rahvuskongress, sõjameeste kong- Einelaua korraldamine Eesti Maja ress, kirikukongress ja võibolla mõ-suures saalis kujunes väga vajati- y^gd'teised omavad ajaloolise taga-kuks, kuigi esinesid mitmed puudu- põbjg. ja on seetõttu nagu institutsi-sed tingituna Eesti Maja juhatusele o^^id, mis peavad jätkuma samas jäänud lühikesest ettevalmistusajast. ^^^^ on senini üles töö- Rohkearvulisist külastajaist tingitu- tatud. Rahvuskongressil üles võetud na lõppes toit vahel varakult, lõppe- manifestatsioonid toimuvad kogu sid laudlinad ja eeskava polnud kül- rahvusgrupi nimel ja need otsused laldane. Idee oli aga hea ja tulevikus, gg^i kogu meie vaba eestlaskonda kusiganes ka Estot peetakse, tuleks esindavad otsused. Noorte sidumine Eesti Maja kasutada eestlaste kogu-nemiskohana, kui sellist peaks kohapeal leiduma. Koosolijailt esitati soovitus, et rah-võiks toimuda eraldi suurematest. Võõrmaalaste esinemise üle mingit otsust langetada ei saadud, kuna see töögrupp oli liiga väike selle probleemi lahendamiseks. Rongkäik on väga tähtis osa Esto ürituste sarjas. Orkestreid peaks olema rohkem ning rohkem peaks mängitama eesti marsiviise. Rongkäigu lõppedes peaks olema varutud teadustaja ja ka mõned esinejad, kui peaks tekkima viivitus peakõneleja kohaleilmumisega, nagu see juhtus viimasel korral Torontos. Peakõne- Vene revolutsioon ajast kuni käes oleva ajani Ühendriikide poliitilise elus. Soomepoiste Klub esindaja Edgar Marten tõi tervitusi avaldas head-meelt, et viimasel ajal on Klubi ja Toronto Võitlejate Ühing leidnud ühist keelt ja arusaamist ühiste aktsioonide korraldamisel vabadusvõit-luslikul alal. Oleme võidelnud erinevatel maadel, aga ühise eesmärgiga, kaitsta oma kodumaad. Edasi tõid tervitusi Leedu ja Läti vabadusvõitluslike organisatsioonide esindajad S. jokupaitis ja E^. Osols, soovides Ühingule head edu eelseisval aastal. Sopran Tamara Norheim esitas neli laulu Georg Iltali muusika saatel ja Kai Kääridi tantsutrupist esinesid kolm näitsikut kahe ettekandega, mis oma originaalsuse poolest jäid vaatajaskonnale kindlasti meele. Traditsioonikohaselt ka sellel aastapäeval Toronto EVÜ vääristas kuldrinnamärgiga oma Ühingu liikmeid. Sellel aastapäeval kuldrinna-märgi saajaiks olid August Nõmmik ja Elmar Ulp. Kuldrinnamärgid koos vastava diplomiga andis üle aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Erilise tunnustuskirja sai ühingu kauaaegne perenaine Leili Kirs. Temale plaksutati eriliselt, sest ka sellel peol olid maisevad võileivad tehtud tema poolt. Ametliku osa lõpetas Ühingu esimees Ülo Tambre, tänades õnnestunud peo korraldajaid, esinejaid, tervitajaid ja kohaletulnud pidulisi, kes selle õhtu aitasid kordaläinuks teha. Pidulisetele ta soovis head tuju tantsimiseks G. Iltali orkestri saatel. Loterii oli rikkalik. Loosinumbrid müüdi kiiresti ja õnnejumalanna naeratas 20-le võitjale. Tantsu vaheajal August Nõmmik teatas, et ühele lauale on pandud vaatamiseks foto „ Võitleja" toimetuse kolleegiumi kirjast paavst Johannes Paulus II, mille kunstnik joann Saarniit kunstipäraselt illustreeris 12 tundi enne oma surma. See kiri jäi tema viimaseks ning mälestusväärseks elutööks. Samale lauale olid välja pandud ostmiseks Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Keskuse poolt Rootsist saadetud raamatud Jüri Kuke ja Eesti vabadusvõitlejate põrandaaluste väljaannete kogud, koos allkirjade plankettidega Mart Niklusele vabaduse nõudmiseks. lejaks peaks olema kohaliku riigi Raamatute ostmiseks anti lubadusi. tuntuim poliitik, nagu see meil õn- Vabadusenõudlüse allkirju anti igalt nestus Diefenbakeri ja Mulroney lauaU, kuni viimased read olid täide rahvuskongressi, et siis noortekong-ressi esindajad võiksid osa võtta rahvuskongressi tööst. Rahvuskongres-siga ei lole soovitav siduda väljas-vapeol võiks olla külaliste nimekiri pod meie ühiskonda kuuluvaid po-tähestikuhses järjekorras koos lau- lütikuid. nende jaoks võiks olla er-dade numbritega, kuna 6000 küläli- iüritused sega peol onpeaguvõimatu tuttavaid Akadeemiliste organisatsioonide leida. A. Vahtra vastas sellele, et see kokkutulekud on väga olulised, kuid nimekiri oli küll raali sisse söödetud, ngg^ ^^jj^g.^ toimuda nende kesk-näol. Rongkäigus oleks soovitav laulda eesti marsilaule. Avatseremooniat soovitati korraldada kohaliku maa rahvale hästi kättesaadavas kohas välispropaganda otstarbel. Skautide ja gaidide maailmalaag-rid peaksid ka tulevikus toimuma koostöös Ülemaailmsete Eesti Päevadega, milleks skaudid ja gaidid on oma nõusoleku andnud. Lõpuks H. Kasenurm teatas, et kõikide toimkondade juhatajad on nõustunud oma kogemusi edasi andma järgmiste Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldajaile, kaasaarvatud soovitused tänasest nõupäevast. tud.. kuid seda saada. oli sealt võimatu kätte NOORED lA LAPSED „Noored. ja lapsed" töögrupi kokkuvõtte kandis ette T. Metsala. organisatsiooni raamis ja eriti noorte omavahelise tutvustamise otstarbel. Maakondlik kokkutulek, üks paremini õnnestunud üritus, peaks ka edaspidi toimuma Eesti Päevade raames. Eesti Päevade juhtkonna ettevalVõibolla oleksime vajanud noorte mistamine noorte seas tuleks vära-grupijuhte, kes võinuks väljaspoolt kult planeerida ja läbi viia. tulnud noori linnaga tutvustada. Oli kõne all ka noorte või laste päeva SUURÜRITUSED korraldamine ning lahendamatu probleem, kuhu jätta õhtuste pidude ajal lapsi. Käsitati ka noorte „mõtte-kolde" korraldamise ideed Esto ajal. sad, kuid mitte purjus. St Els Greenside'il on sees veel vana gaidi matkavaim. Ta korraldab kuidagi nii, et ta abikaasa leiab töökoha kusagil Aafrikas. Mees õpetab seal mõnes koolis või kolledžis oma paar aastat, selle järele tullakse Torontosse vanasse kooli tagasi jälle aastaks või kaheks, et uuesti mõnda teise Aafrika riiki minna. Nii on nad olnud Nigeerias, Keenias ja viimati Zimbabwe's (end. Rhodesia). Els on siis kodune perenaine, vahel üsna väikeküla olukorras, teeb mõnda vabatahtlikku ühiskonnatööd ja plaanitseb lühemaid ja pikemaid reise sellest baasist ja tagasisõiduks. Mõni aasta tagasi, peale võimu üleminekut mustade kätte, värvati Kanadast õpetajaid Zimbabv\7e maa-koolidesse. Sinna nad siis läksid, kaugele linna särast ja kärast. Külastati ka Lõunr- Aafrikat, Namiibiat jne. Tagasitee Esto nime all. Õlaks ka soovitav, et aega laululava õigeks ülesseadmi-tõi neid üle Lõuna-Ameerika. Tore- spordijuhid eksiteeriksid skautide ja ^eks.samades ruumides, date valguspiltidega reisijutt on Tar- gaidide organisatsioonide juures. On Valguspeo osas soovitati näha patu Instituudis teisipäeval, 5. veebrua- oluline spordijuhte leida noorte endi ^mat sidet juhtide ja tegelaste vahel ril keU 7.30 õhtul Kõik teretulnud, hulgast. \ esinemise ajal Väikelaste esinemine „ESTO ESTO" AASTAL Lõppsõnas F. Koop kinnitas, et toimunud nõupäev on oma ülesande täitnud ning andnud soovitusi ja siht-jooni, et järgnevad Ülemaailmsed Eesti Päevad võiksid edasi kesta ning jätkata oma ülesannet eesti omapära ning eestluse elujõu säilitamisel võõrsil. Esitatud mõtted on kahtlemata väärtuslikuks informatsiooniks järgmiste Eesti Päevade korraldajatele. Ülemaailmsetel Eesti Päevadel peaks olema rohkem pidevust. Leiame, et kui toimuvad Ülemaailmsed Eesti Päevad, juba siis peame teadma, kus saavad toimuma järgmised Eesti Päevad, selleks, et sealsed Suurürituste osas esitas kokkuvõtte H. Kasenurm. Laulupidu peab toimuma iseseisva Esto peamiseks eesmäi^ikTntote |"*^sena iseseisva eelarvega Eesti korraldajad saaksid võtta osa ja p^^ alal oleks noorte rahvusliku uhkuse f^™de raames, seda ei tohi jätta jaltolt tutvuda toimuvate Eesh ^ innustamine. Ööklubi „ Ankur" leiti ^'}'^^ ürituste varju. Laulupeo vorm ja yade tooga. See tagaks korraldajaile olevat hea üritus nii noortele kui ka. soovitati jätta samaks. Laulupi- ka pikema aja^ eeltööde labiviimi-vanadele. kus inimesed olid rõõm- ^u on mõeldud eestlastele, kuid rek- seks, muutes Esto ettvalmistustoo aami tuleks teha ka välismaalastele, pidevaks nii, et meie ei korralda kor- Esto'84 laulupeo kestvus hinnati õi- raga mitte ainult ühte Estot, vaid Spordi alal on meil olukord väga geks. Et suurendada noorte osavõttu korraldame samal ajal kahte Estot. kurb. Meie spordivõistlused ei läinud laulupeost, soovitati asutada noorte Sellise pidevuse juures võime julgelt korda, kuna meil puudub kergejõus- laulukoore Esto otstarbel paar aastat kõnelda Estodest kuni „Estode Es-tik, aga veel rohkem, raskejõustik, enne Esto algust. Skaudid lubasid toni" aastal 2000. Meil oli küll käsipall, võrkpall, uju- eesti laulu propageerida omalaagri-mine ja mõningal määral tennis, aga tes. Soovitati, et laulupidu peaks toi-see kõik polnud mitte vägaaktiivne. muma alati viimase Esto üritusena. Tulevikus peame mõtlema spordi- Noorte lauljate järelkasvu otstar-laagrite korraldamisele ja kui sealt ei bei peaks Eesti Täiendusgümnaasiu-saa abi, siis peame palkama maksu- mi õppekavas olema koorilaul ja ees-lisi spordiinstruktoreid, et noorte koorilaulu ajalugu. Laulupidu ei seas sporti populaariseerida. Me või- sohiks langeda järgmisele päevale das juhatuse nimel F. Koop tänas me ka enne Estot korraldada spordi- "^õne teise suurüritusega, näit. va ^^õiki, kes olid ohverdanud terve valikvõistlusi paari aasta jooksul guspidu, kuna siis ei jää küllaldaselt päeva ülemaailmsete Eesti Päevade " ' hüvanguks. (Laudkonnavelusest ja arutlus-gruppidest lähemalt järgmises lehes) Oleme veendunud, et vaba maail- .ma eestlaskond pooldab Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldamist, on valmis korraldama ja on valmis osa võtma esinejaina ja publikuna. Nad juba ootavad järgmisi Eesti Päevi. Sihtasutus Eesti Päevad Kana- August Nõmmik loobus „Võitleja" toimetamisest Kuni $500 saatkonnamaja I remondiks Londonis Sihtasutus Võitleja" aastakoosolek peeti Toronto Eesli Majas pühapäeval, 27. jaanuaril. Juhatas esimees August Jurs, protokollis sekretär Endel Lindaja. Uue juhatuse valimisel loobus kandideerimast senine juhatuseliige August Nõmmik, kes ühtlasi palus end vabastada ajaleht ,,Võitleja", tegevtoimetaja kohalt. Põhjuseks ta luges oma kõrget vanadust, mis ei võimalda temal edukalt täita tegevtoimetaja ülesandeid. Pärast i^itmekülgseid kõnelusi valiti Sihtasutus „Võitleja" esimeheks August Jurs (endine) ja juhatuseliik-meiks Enn Salurand (endine), Endel Reinas, Elmar Silm, Aleks Käng-sepp, Lembit Pihlberg, Endel Lindaja (endine) ja M. Pihlak (endine). Uue tegevtoimetaja leidmine jäi juhatuse ülesandeks. Aruanded ja tegevuskava koos uue eelarvega kinnitati esitatud kujul. Eriarvamusi tekkis endise juhatuse sooviavaldusest, määrata $500 Londonis asuva Eesti Vabariigi saatkonnahoone iremonteerimiseks. Juhatusele anti volitus määrata selleks kuni $500, selgitades selle juures, kuivõrd kindel on, et Londoni linnavalitsus seda maja ei omanda'või Inglismaa valitsus seda ei riigista, nagu Eesti kullatagävara Inglise pangas.. liililtiilllllltllilliillllllillllilllllillllllilllllillllilillllillH^ PLUMBING, HEATING andREPAIRS i-, gaasi-ja elektriahjud, korstna? voodrid (chimney linings). Ahjude puhastamine • Eesti 'm ROLAND KULUK Tel. (416) :^75-1280 ISIIIIÜIIIIIIIIllillliiilliHüilitSItSIfSilUlliHllillllH^
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 31, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-01-31 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850131 |
Description
Title | 1985-01-31-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Bitt'* nr.5 (1822) 198g kl esid vahetevahel vägi-rgeteks, nagu õhusild i, siis oli nendega seo-niduslike kahjusid. Va-ustatu| d- plaanid jäeti Igaüks i hoolitses vaid d territorosa eest, kus-e esimene miire ko-damine Mirx-Lenin'i. vastaste kiõFvaldami-as alles siis võtma ve-käiku panna rahvus-üsteem hädaliste abis-utud laene kasutati ata sellele, 'et laenu-kõrgem senituntust. Id ka seal lahkarvamu-eeste kasu'ahnus põr-naja majandusliku a^- nase debetpoolega.' tal juba 1954, a. mais ivusvahelised raha-ja Ijase nõupidamise Os-land), Bilderbergi ho-koos juhtivaid ame- Ameerikast ja Euroo- I tlandi Liitu ühes Eu-gä.. Järgmine s.o. tei-korraldati juba Kana-o's (Que.),ja see algas JPG andmetel oli selle kkukutsujaks Hollan-ni ülikooli prof. Vik- It, kelle ettepanekul ulutati täiesti salaja-ks ka vastavalt julgesid oli kogund üle saja juhtkonnast — polii-, .pankureid ja ajakir-ealkõneldijaotsusta-iipalju on vaid teada, oli: a) Ida-Läähe va-tente või konfrontat-düslik kaitsesüsteem, id ja e) rahandus^pan-itsile ilmusid kõigile [t Paul Volker, David' [enry Kissinger, Eu- Ivelyn de Rothschild . kposolijatest küsid ifilt kuuldava hääle- ^ngi see kauaoodatud lismi-kommünismi f—'M,uideMontebel-liladaend. peäminster Iheiyälisminister A l - 'i. ja majändusminis-. )onald'iga. Peatoime-jeal. Henry A. Grun- ^ork Times) ja Lise bntreali „Le Devoir") atud„Bilderbergid" je, mWeetud ka Oak- 3n Woodis, siis palju-ia selge, et rahvaste je on omale haaranud raha- ja ärimeeste Itikud neile vaid abi- |nde salaplaanidest aastate pärast ja siis lisse või tekib ainult leemika. [UND. ; • ; . . ' [ttekäig,u lõpetamisel, leie uus konservatii- Iminister Brian Mutiks ennast mõjutada; Jtrahäkuningatestja tee Kanada rahva jisel. Valitsuse seni- [davad tervitamist ja Kanadal vabaneda |tud raskustest. Küll jidä, et viimasel de- Ima majanduses tul- Imdatusi. Rahvad on lalisse võitlusse kau- |tj kus kaupa paku-vpi koguni antakse et, sooritada kauba-jaalne narkootiliste llamine halvab suu-toostööd kaubandu- . . ' • / ^ • • veel märkima, et [stusstrateegia ei so- Smith'i„sterling-lubandüse jätkami-püüdšetele maailma ijäävad püsima ai- , kes ehitavad oma |e hoopis uuele — le ühes telekommu- ^npuuteritega, nagu Jaapanis, kust kau-judelehääde jaodä-. jXanadal ja teistel \lei teha veel suuri 3t,elda Jaapani .kau- [urgudel. - A.M.. : liHiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiinitniinnii ipital Kanadas lendi-pärandused Ja |«i tulumaksuvabad, letused noortele Ja ;anisatsiooiüdele ^phal Kanadas fvaba kviitungi Äaa° ti Maja, 958 Broad° fto, Ont M4K 2Rf iiiiiHiuiiiiniiiintHHniiiiiiiii MELIÄPÄEVÄL, n. JMMUÄKIIL - "^URSDÄY, I Ä N U ÄM SH HenrikVisnapuu-nimeline Eesti Kirjanduslik Fond andis auhinna 1983/1984.aasta eest Eesti Kirjani" ke Kooperatiivi kirjastusel ilmunud Aili Helmi romaanile „Rez-hiim —see kõlab uhkelt. Zhüriisse kuulusid prof. dr. Felix Oinas, dr. Viktor Kõressaar, dr. Alfred Kur-lents ja kirjandusloolane Eti Sirg. Kuni oma elutee lõpuni töötas zhü-riis kaasa ka mag. Mall Jürma. H. Visnapuu-nimelise Eesti Kirjandusliku Fondi auhind anti tänavu välja 31. korda. Selleks kogutud summad bn kokku pandud peamiselt ÜSA-s tegutsevate eesti organisatsioonide ja mõnede üksikisikute poolt eesotsas H. Visnapuu vennapoja arhitekt Herk Visnapuuga. . ZHIfRir PÕHIEND,US AUHINNA Aili Helmi ,^,Rezhiim" ion krooni-kaline ülevaade poliitWngide elust ühes naislaagris Võrgutas Stalini lõppaastail, alatesa. 1949 ja lõppedes varsti pärast Stalini surma 1953.a. Meed laagrid olid nimetatud ümber „rezhiimlaägreikis", et näidata, nagu oleks sunnitöö Venemaal kaotatud. Helmi poolt tuntud antud üldpilt laagrielust on raske, masendav ja hall, aga ometi juhtub seal midagi, mis nagu värvijuga purskub sellest hallusest välja. Selliste sündmuste kirjeldamises näitab „Rezhiimi" autor oma tugevat kirjanikuannet. Väljatõstmist väärib kõigepealt salajane lapseristimine pesuruumis, mis oma suursuguses harduses on ületamatu zhanripilt. Naised olid selles koguduses, kus neil kellelgi ei olnud enam isiklikke muresid; üksainus suur, ühine ja üldine oma jõusl'teadlik ja võidukindel rahvas seisis s e a l . . . '' Suurepäraselt on kirjeldatud ka naiste kireva kavaga kontserti, mille jaoks poliitvangid-nais|ed õieti mitte-millestki — kartulikottidest ja paki-riideist — olid valmistanud imetlusväärsed rahvariided. Oma oskuse ja fantaasiaga olid nad loonud nii toreda ja kireva maailma, mi^ oli puhkenud niisuguseks värvide ja vormide mänguks, et pani rezhiimlaagri lausa ehmatama, Raamatus leidub teisigi unustamatuid episoode, nagu töö kirjeldus si-bibrigaadis, millele Mari — teose peategelane — annab kõrgluulelise tõlgenduse; kirjeldus kohutavast marust ning tuisust, mis murdis läbi lund röökivate naiste viletsaist hilpudest kogu keha ulatuses;ja need kehad olid luised ja kõhnad, kühmus ja kõveras"; naiste ulgumine huntide koprina ühe kaasvangi tapmise järel — õudne meloodila, mis paisus ja vaibus tundra madala taeva all; ja Stalini surm:ateatega kuni viimse varbaotsani vallaridunud vägev ning imeline rõõmulaine, kuna naisvangidele oli Stalini isik olnud alati punase julmuse, vene rumaluse ja kau-' kaasia salakavala mõrtsuklikkuse kokkuvõte". ', - Et selles ,,vabaõhu-gaasikambris" 25 -I- 5 aastat vastu pidada, selleks pidi õhutama ning tugevdama psühholoogilist vastupanu. Nagu autor rõhutab, tuli ka kõige lootusetumas olukorras sugereerida endale ja teistele: „ Ü l e saame, üle saame, üle Aasta alguse VÄLJAMÜÜK! Marlmekko kleidid ja trikoo esemed BINNÄALANDUSED MasterCöats $120-170 110Cumberland'St Avatud esmbsp.-iaup. 10-5.30 FInnIsh Deolgn Imports Ltd. saame!" Abi oli ka naerust: ,,Naer mängis laagris maarohu osa, oli nagu mingi palderjanijuure tee, mis lihaseid lõdvastas ja närvipinget maha laadis." Et tuju ei langeks, selle eest hoolitsesid eriti mõned optimistliku maailmavaatega naisvangid, enne kõike Mari. Kuigi teoses püütakse optimismi ülal hoida kõigi vahenditega, võtab vahetevahel siiski maad sügav noru-tunne ühes lootusetusega. Seda kuuleme teose lõpus pärast streigi metsi-kut mahasurumist meeste laagris: „Ühe Stalini asemele tuleb üheksa, ühe mõrtsuka asemele tuhat." Helmi teose otstarbeks on (samuti kui kirja oma, mille Mari kirjutab), et 2 Soovitav abielupaar, kellel teatud vilumus olemas. Lähemaid andmeid saab EESTI KODU kontorist, tel. 281-1792 teisip.,kotoap., neljap. kell 10— 12-ni või kirjalikult: EESTI KODU, 50 Kingston Rd., Scarborough, Ont. MlE 4Y1. itlejate Ühingu hoogne aastapäevapidu Kuldrinnamärgid A. Nõmmikule ja . Ulpile, tunnustuskiri Leili Kirsile ,Esto Esto ii s esi Esto '84 ajal toimusid 19 näitust. seda tehti siin, kui samal ajal toi-musid„ Mosaiikide" teatri ja rahvatantsu lavastused. Tulevikus peame nendest 7 Cöllege Park stuudios, ^tulevastele põlvedele peab säilita- mõtlema\ kas on meil kõik need üri- Soovitav oleks korraldada rohkem ma mingi informatsioon sellest, kui- tused vajalikud? das tibla kommunismile sammus ja töörahva huve kaitses." On tõenäoline, et A i l i Helmi pseudonüümi taga peitub isik, kes selles kui kä oma varasemais teoseis on kirjeldanud isiklikke elamusi. Ta on andekas kirjanik — terava tähelepanuvõime ja vaheda sulega. Ta oskab kiiritada laagrielu eri vaatekoh-y tadest, nii et saame sellest reljeefse üldmulje. Tema teoses saab omapärane sunnitöölaagri maailm elavaks,. nagu Dostojevskil tema Siberi sunni-tööraamatus „Surnud majad"; viimasega ongi „Rezhiimir' mõningaid kokkupuutekohti. Aili Helmi teos näitab meie rahva kohutavaid kannatusi me põlisvaenlase haardes, aga ka usku meie õiglusse ning meie lõplikusse võidusse. See on sama idee, mis kajastus Henrik Visnapuu viimaseaegses isamaaluules. Meie möödunud aasta kirjandusetoodan-gus on ,,Rezhiim" selliseks teoseks^ millele Visnapuu annaks kõigepealt oma õnnistuse ja oma-nimelise auhinna. / PEOD JA LÕBUSTUSED Esimesena vaadeldud Esto Ball oli näitusi ühe katuse all, kuna raske on käia paljudes näituspaikades. Näituste kavaraamatud peaksid olema eesti ja kohalikus keeles. Näituste Toronto Eesti Võitlejate Ühing tähistas oma 32. aastapäeva hoogsa peoga Toronto Eesti Majas laupäeval, 26. jaanuaril. Hästikorraldatud peost võttis osa koos kutsutud külalistega ligemale 200 isikut. Külaliste seas oli aupeakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo abikaasaga, Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse esimees August Jurs, Kanada EVÜ Liidu esimees Kalju Tori abikaasaga, leedu Vabadusvõitlejate Liidu esimees S. Jokupaitis abikaasaga, Läti Daugavas Vanagi esindaja E. Osols ja kaugema külalisena Raimond Tralla Detroitist. Eeskavalises osas esines sopran Tamara Norheim nelja lauluga ja Kai Käärid tantsutrupp. Tantsuks mängis Georg Iltali orkester. ühingu 32. aastapäeVapeo avas sissejuhatavate sõnadega Ühingu abiesimees Raffi Moks. Pikema tervitusega esines aupeakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo, märkides, et Toronto EVÜ on töötanud edukalt 32 aastat ja aidanud hoida ära vaenlase sissetungid siinsesse eestlaste ühiskonda. Ühing olgu tugev ning valvel, et meie vaenlasel kunagi ei lähe korda meie ühiskonda lõhestada. KEVÜ Liidu esimees Kalju Tori õn-mõeldud intiimse ballina küünlaval- korraldamine nõuab pikemat aega gel, mida see aga polnud, kuna küla- eksponantide sorteerimise ja ruumide lisi oli liiga palju ja saal oli liiga suur reserveerimise tõttu, mis saab toimuja pime. Tulevikus võiks korraldada da ainult lõpliku valiku järel. Kas balli nii nagu seda tehti Stokholmis Esto juhatus peaks võtma vastu eri- — kahel korral ä 1000 külalist. Hää- näitusi, mis ei toimu Esto raames? lekõvendussüsteemile tuleb tulevi- Töögrupi soovitus oli, et neid näitusi kus rohkem tähelepanu pöörata. näidata küll kavaraamatus, aga mitte Sõduriõhtu oli hästi korraldatud, neid kokku panna Esto raames toi- Noortepidu oli täielik fiasko. See muvate näitustega. Kuna paljud näi-oli mõeldud noortele 16—18 aastani, tused olid õhtuti suletud, siis töö-kuid sinna tulid vanemad sülelaste- grupp leidis, et näitused peaksid nitles Ühingut aastapäeva puhul ja soovis, et ühing lööb kindlalt tagasi kõik vaenlase rünnakud. Michigani EVÜ esindajana tõi Raimond Tralla tervitusi sealse ühingu ja Ameerika Eesti Vabadusvõitlejate Ühingute Liidu poolt. Oma pikemas sõnavõtus ta rõhutas vajadust töötada koos teiste ikestatud rahvaste organisatsioonidega ja teatas, et Ameerikas lööb laineid dr. Ed.Rubeli kiri, milles ta tõi esile sionistide tegevuse [asi Järvlepä helind parlamendi kellatornis Ottawa ajalehe „The Sunday Herald" teatel kanti Jan Järvlepa helind „EveningMusiG", mis on tello-mistöö parlamendihoone kellatornis mängimiseks, 1. jaanuaril ette Gordon Slateri poolt. Tshellist-komponist Jan Järvlepp on saanud kolm noortele heliloojatele määratud auhinda. Ta omab teaduslikud kraadid muusika alal California ülikoolilt San Diegost ja McGilli ülikoolilt. Mo LiMu president tõsiselt haige Nagu Reuter teatab Moskvast, on N. Liidu president Konstantin Tshernenko tõsiselt haige Kremli haiglas. Esimese võimukandjana N. Liidu ajaloos olla temal kavatsus oma ameti kohalt tagasi tõmbuda ja koht vabastada nr. 2 mehele Kremlis, Mihhaiil Gorbatshevile. Viimane on Tshernenkost 20 aastat noorem, oli kaugida N. Liidu vägede ülemjuhataja, kui Lõuna- Korea reisilennuk alla tulistati Sah-halihi saare läheduses, viibis hiljuti külaskäigul Inglismaal ja mõned päevad tagasi nimetati Lääne-Eu-roopa sõjatandri ülemjuhatajaks. See nimetamine üllatas lääne vaatlejaid, sest kellelgi ei olnud aimu, et N. Liidus selline ametikoht eksisteerib. Peale Lääne-Euroopa sõjatandri ülemjuhataja ollaN. Liidul veel viis sellist sõjatandrite ülemjuhatajat. ga, mistõttu pandi isegi politsei uk- olema õhtuti avatud nii kaua sele, et keegi ei saaks sinna viina võimalik, sisse viia. vn Rahvapidu, kus oli üle 6000 inime- KONGRESSID JA se, läks üldiselt hästi korda. Kahe KOOSVIIBIMISED orkestri kasutamine oli hea mõte. Töögrupp „Kongressid ja koosvli-seda soovitaks kasutada ka rahva-.bitised" kokkuvõtte luges ette pidudel tulevikus. Toitlustamine oli Lupp . kohaliku kompanii poolt hästi kor- Koosviibimised moodustavad um-raldatud. Transport oli korralik ja bes ühe neljandiku möödunud Esto saalivalgustus pii küllaldane sel- üpi^ygtgg^ j^ygjyyj.gg j^gig^ p^ij^^d leks, et tuttavaid leida. Eeskava ei ole mitte Esto raames. Need olid aga rahvapeol eriti oluline. _ väga olulised ja arvuka osavõtuga. Ööklubi „Ankur" ei kujunenud n^ispärast neid ei tohiks arvuliselt majanduslikult rahuldavaks, kuigi püpata. Koosviibimised võiksid aga seda külastati rohkearvuliselt, kok- toimuda enne või parast Eesti Päevi, ku umbes 4500 külalist. Puuduseks ^eed võiksid olla koordineeritud kui oli kindla lepingu puudus peakomi- noorte laagrid, kuid mitte noorte teega ja viinaloa varajane lõppemine jg^gpijg gj.yg| kella 1.00 ajal. Väga vajalikud on ka üldiselt see töögrupp pooldas Ees-kindlad lepingud esinejatega ning ti Päevade pikendamist teatud arvu mälestusesemete müük ei sobi sinna, pgevadega ja paremat koordineeri-kuna osa asju varastati. Võibolla on ni\st; Eesti Päevade ajal on meil ol-kohasem korraldada ööklubi mõnes nud väga vähe aega kasutada ja viinaloaga restoranis, nagu see toi- sellepärast peaksime otsustama, mis mus Stokholmis. Tulevikus on soovi- meil tähtis ülemaailmses ulatuses tav, et ööklubil oleks üks peakorral- jg ^^^^ ^^^^^ jäbi viima. Kõige daja, kui korraldus toimub peakomi- olulisemaks on noorte küsimuse lä-teega pooleks, siis see ei tööta välja, bipõimimine Eesti Päevadega. Ööklubi korraldamine Esto raames Kongresside osas töögrupp leidis, on ka tulevikus soovitatav. et rahvuskongress, sõjameeste kong- Einelaua korraldamine Eesti Maja ress, kirikukongress ja võibolla mõ-suures saalis kujunes väga vajati- y^gd'teised omavad ajaloolise taga-kuks, kuigi esinesid mitmed puudu- põbjg. ja on seetõttu nagu institutsi-sed tingituna Eesti Maja juhatusele o^^id, mis peavad jätkuma samas jäänud lühikesest ettevalmistusajast. ^^^^ on senini üles töö- Rohkearvulisist külastajaist tingitu- tatud. Rahvuskongressil üles võetud na lõppes toit vahel varakult, lõppe- manifestatsioonid toimuvad kogu sid laudlinad ja eeskava polnud kül- rahvusgrupi nimel ja need otsused laldane. Idee oli aga hea ja tulevikus, gg^i kogu meie vaba eestlaskonda kusiganes ka Estot peetakse, tuleks esindavad otsused. Noorte sidumine Eesti Maja kasutada eestlaste kogu-nemiskohana, kui sellist peaks kohapeal leiduma. Koosolijailt esitati soovitus, et rah-võiks toimuda eraldi suurematest. Võõrmaalaste esinemise üle mingit otsust langetada ei saadud, kuna see töögrupp oli liiga väike selle probleemi lahendamiseks. Rongkäik on väga tähtis osa Esto ürituste sarjas. Orkestreid peaks olema rohkem ning rohkem peaks mängitama eesti marsiviise. Rongkäigu lõppedes peaks olema varutud teadustaja ja ka mõned esinejad, kui peaks tekkima viivitus peakõneleja kohaleilmumisega, nagu see juhtus viimasel korral Torontos. Peakõne- Vene revolutsioon ajast kuni käes oleva ajani Ühendriikide poliitilise elus. Soomepoiste Klub esindaja Edgar Marten tõi tervitusi avaldas head-meelt, et viimasel ajal on Klubi ja Toronto Võitlejate Ühing leidnud ühist keelt ja arusaamist ühiste aktsioonide korraldamisel vabadusvõit-luslikul alal. Oleme võidelnud erinevatel maadel, aga ühise eesmärgiga, kaitsta oma kodumaad. Edasi tõid tervitusi Leedu ja Läti vabadusvõitluslike organisatsioonide esindajad S. jokupaitis ja E^. Osols, soovides Ühingule head edu eelseisval aastal. Sopran Tamara Norheim esitas neli laulu Georg Iltali muusika saatel ja Kai Kääridi tantsutrupist esinesid kolm näitsikut kahe ettekandega, mis oma originaalsuse poolest jäid vaatajaskonnale kindlasti meele. Traditsioonikohaselt ka sellel aastapäeval Toronto EVÜ vääristas kuldrinnamärgiga oma Ühingu liikmeid. Sellel aastapäeval kuldrinna-märgi saajaiks olid August Nõmmik ja Elmar Ulp. Kuldrinnamärgid koos vastava diplomiga andis üle aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Erilise tunnustuskirja sai ühingu kauaaegne perenaine Leili Kirs. Temale plaksutati eriliselt, sest ka sellel peol olid maisevad võileivad tehtud tema poolt. Ametliku osa lõpetas Ühingu esimees Ülo Tambre, tänades õnnestunud peo korraldajaid, esinejaid, tervitajaid ja kohaletulnud pidulisi, kes selle õhtu aitasid kordaläinuks teha. Pidulisetele ta soovis head tuju tantsimiseks G. Iltali orkestri saatel. Loterii oli rikkalik. Loosinumbrid müüdi kiiresti ja õnnejumalanna naeratas 20-le võitjale. Tantsu vaheajal August Nõmmik teatas, et ühele lauale on pandud vaatamiseks foto „ Võitleja" toimetuse kolleegiumi kirjast paavst Johannes Paulus II, mille kunstnik joann Saarniit kunstipäraselt illustreeris 12 tundi enne oma surma. See kiri jäi tema viimaseks ning mälestusväärseks elutööks. Samale lauale olid välja pandud ostmiseks Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Keskuse poolt Rootsist saadetud raamatud Jüri Kuke ja Eesti vabadusvõitlejate põrandaaluste väljaannete kogud, koos allkirjade plankettidega Mart Niklusele vabaduse nõudmiseks. lejaks peaks olema kohaliku riigi Raamatute ostmiseks anti lubadusi. tuntuim poliitik, nagu see meil õn- Vabadusenõudlüse allkirju anti igalt nestus Diefenbakeri ja Mulroney lauaU, kuni viimased read olid täide rahvuskongressi, et siis noortekong-ressi esindajad võiksid osa võtta rahvuskongressi tööst. Rahvuskongres-siga ei lole soovitav siduda väljas-vapeol võiks olla külaliste nimekiri pod meie ühiskonda kuuluvaid po-tähestikuhses järjekorras koos lau- lütikuid. nende jaoks võiks olla er-dade numbritega, kuna 6000 küläli- iüritused sega peol onpeaguvõimatu tuttavaid Akadeemiliste organisatsioonide leida. A. Vahtra vastas sellele, et see kokkutulekud on väga olulised, kuid nimekiri oli küll raali sisse söödetud, ngg^ ^^jj^g.^ toimuda nende kesk-näol. Rongkäigus oleks soovitav laulda eesti marsilaule. Avatseremooniat soovitati korraldada kohaliku maa rahvale hästi kättesaadavas kohas välispropaganda otstarbel. Skautide ja gaidide maailmalaag-rid peaksid ka tulevikus toimuma koostöös Ülemaailmsete Eesti Päevadega, milleks skaudid ja gaidid on oma nõusoleku andnud. Lõpuks H. Kasenurm teatas, et kõikide toimkondade juhatajad on nõustunud oma kogemusi edasi andma järgmiste Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldajaile, kaasaarvatud soovitused tänasest nõupäevast. tud.. kuid seda saada. oli sealt võimatu kätte NOORED lA LAPSED „Noored. ja lapsed" töögrupi kokkuvõtte kandis ette T. Metsala. organisatsiooni raamis ja eriti noorte omavahelise tutvustamise otstarbel. Maakondlik kokkutulek, üks paremini õnnestunud üritus, peaks ka edaspidi toimuma Eesti Päevade raames. Eesti Päevade juhtkonna ettevalVõibolla oleksime vajanud noorte mistamine noorte seas tuleks vära-grupijuhte, kes võinuks väljaspoolt kult planeerida ja läbi viia. tulnud noori linnaga tutvustada. Oli kõne all ka noorte või laste päeva SUURÜRITUSED korraldamine ning lahendamatu probleem, kuhu jätta õhtuste pidude ajal lapsi. Käsitati ka noorte „mõtte-kolde" korraldamise ideed Esto ajal. sad, kuid mitte purjus. St Els Greenside'il on sees veel vana gaidi matkavaim. Ta korraldab kuidagi nii, et ta abikaasa leiab töökoha kusagil Aafrikas. Mees õpetab seal mõnes koolis või kolledžis oma paar aastat, selle järele tullakse Torontosse vanasse kooli tagasi jälle aastaks või kaheks, et uuesti mõnda teise Aafrika riiki minna. Nii on nad olnud Nigeerias, Keenias ja viimati Zimbabwe's (end. Rhodesia). Els on siis kodune perenaine, vahel üsna väikeküla olukorras, teeb mõnda vabatahtlikku ühiskonnatööd ja plaanitseb lühemaid ja pikemaid reise sellest baasist ja tagasisõiduks. Mõni aasta tagasi, peale võimu üleminekut mustade kätte, värvati Kanadast õpetajaid Zimbabv\7e maa-koolidesse. Sinna nad siis läksid, kaugele linna särast ja kärast. Külastati ka Lõunr- Aafrikat, Namiibiat jne. Tagasitee Esto nime all. Õlaks ka soovitav, et aega laululava õigeks ülesseadmi-tõi neid üle Lõuna-Ameerika. Tore- spordijuhid eksiteeriksid skautide ja ^eks.samades ruumides, date valguspiltidega reisijutt on Tar- gaidide organisatsioonide juures. On Valguspeo osas soovitati näha patu Instituudis teisipäeval, 5. veebrua- oluline spordijuhte leida noorte endi ^mat sidet juhtide ja tegelaste vahel ril keU 7.30 õhtul Kõik teretulnud, hulgast. \ esinemise ajal Väikelaste esinemine „ESTO ESTO" AASTAL Lõppsõnas F. Koop kinnitas, et toimunud nõupäev on oma ülesande täitnud ning andnud soovitusi ja siht-jooni, et järgnevad Ülemaailmsed Eesti Päevad võiksid edasi kesta ning jätkata oma ülesannet eesti omapära ning eestluse elujõu säilitamisel võõrsil. Esitatud mõtted on kahtlemata väärtuslikuks informatsiooniks järgmiste Eesti Päevade korraldajatele. Ülemaailmsetel Eesti Päevadel peaks olema rohkem pidevust. Leiame, et kui toimuvad Ülemaailmsed Eesti Päevad, juba siis peame teadma, kus saavad toimuma järgmised Eesti Päevad, selleks, et sealsed Suurürituste osas esitas kokkuvõtte H. Kasenurm. Laulupidu peab toimuma iseseisva Esto peamiseks eesmäi^ikTntote |"*^sena iseseisva eelarvega Eesti korraldajad saaksid võtta osa ja p^^ alal oleks noorte rahvusliku uhkuse f^™de raames, seda ei tohi jätta jaltolt tutvuda toimuvate Eesh ^ innustamine. Ööklubi „ Ankur" leiti ^'}'^^ ürituste varju. Laulupeo vorm ja yade tooga. See tagaks korraldajaile olevat hea üritus nii noortele kui ka. soovitati jätta samaks. Laulupi- ka pikema aja^ eeltööde labiviimi-vanadele. kus inimesed olid rõõm- ^u on mõeldud eestlastele, kuid rek- seks, muutes Esto ettvalmistustoo aami tuleks teha ka välismaalastele, pidevaks nii, et meie ei korralda kor- Esto'84 laulupeo kestvus hinnati õi- raga mitte ainult ühte Estot, vaid Spordi alal on meil olukord väga geks. Et suurendada noorte osavõttu korraldame samal ajal kahte Estot. kurb. Meie spordivõistlused ei läinud laulupeost, soovitati asutada noorte Sellise pidevuse juures võime julgelt korda, kuna meil puudub kergejõus- laulukoore Esto otstarbel paar aastat kõnelda Estodest kuni „Estode Es-tik, aga veel rohkem, raskejõustik, enne Esto algust. Skaudid lubasid toni" aastal 2000. Meil oli küll käsipall, võrkpall, uju- eesti laulu propageerida omalaagri-mine ja mõningal määral tennis, aga tes. Soovitati, et laulupidu peaks toi-see kõik polnud mitte vägaaktiivne. muma alati viimase Esto üritusena. Tulevikus peame mõtlema spordi- Noorte lauljate järelkasvu otstar-laagrite korraldamisele ja kui sealt ei bei peaks Eesti Täiendusgümnaasiu-saa abi, siis peame palkama maksu- mi õppekavas olema koorilaul ja ees-lisi spordiinstruktoreid, et noorte koorilaulu ajalugu. Laulupidu ei seas sporti populaariseerida. Me või- sohiks langeda järgmisele päevale das juhatuse nimel F. Koop tänas me ka enne Estot korraldada spordi- "^õne teise suurüritusega, näit. va ^^õiki, kes olid ohverdanud terve valikvõistlusi paari aasta jooksul guspidu, kuna siis ei jää küllaldaselt päeva ülemaailmsete Eesti Päevade " ' hüvanguks. (Laudkonnavelusest ja arutlus-gruppidest lähemalt järgmises lehes) Oleme veendunud, et vaba maail- .ma eestlaskond pooldab Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldamist, on valmis korraldama ja on valmis osa võtma esinejaina ja publikuna. Nad juba ootavad järgmisi Eesti Päevi. Sihtasutus Eesti Päevad Kana- August Nõmmik loobus „Võitleja" toimetamisest Kuni $500 saatkonnamaja I remondiks Londonis Sihtasutus Võitleja" aastakoosolek peeti Toronto Eesli Majas pühapäeval, 27. jaanuaril. Juhatas esimees August Jurs, protokollis sekretär Endel Lindaja. Uue juhatuse valimisel loobus kandideerimast senine juhatuseliige August Nõmmik, kes ühtlasi palus end vabastada ajaleht ,,Võitleja", tegevtoimetaja kohalt. Põhjuseks ta luges oma kõrget vanadust, mis ei võimalda temal edukalt täita tegevtoimetaja ülesandeid. Pärast i^itmekülgseid kõnelusi valiti Sihtasutus „Võitleja" esimeheks August Jurs (endine) ja juhatuseliik-meiks Enn Salurand (endine), Endel Reinas, Elmar Silm, Aleks Käng-sepp, Lembit Pihlberg, Endel Lindaja (endine) ja M. Pihlak (endine). Uue tegevtoimetaja leidmine jäi juhatuse ülesandeks. Aruanded ja tegevuskava koos uue eelarvega kinnitati esitatud kujul. Eriarvamusi tekkis endise juhatuse sooviavaldusest, määrata $500 Londonis asuva Eesti Vabariigi saatkonnahoone iremonteerimiseks. Juhatusele anti volitus määrata selleks kuni $500, selgitades selle juures, kuivõrd kindel on, et Londoni linnavalitsus seda maja ei omanda'või Inglismaa valitsus seda ei riigista, nagu Eesti kullatagävara Inglise pangas.. liililtiilllllltllilliillllllillllilllllillllllilllllillllilillllillH^ PLUMBING, HEATING andREPAIRS i-, gaasi-ja elektriahjud, korstna? voodrid (chimney linings). Ahjude puhastamine • Eesti 'm ROLAND KULUK Tel. (416) :^75-1280 ISIIIIÜIIIIIIIIllillliiilliHüilitSItSIfSilUlliHllillllH^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-31-03