1982-09-09-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
; SEPTEMBER 9 ,^eie Elu" nr. 36 (1697) 1982 •00 YANCOUYERI EESTI ÜHENDATUD KOGUDUS ^ Torontb äike" Viis kö Edgar V, Saks THE ESTONIAN VIKINGS Varicouveri Eesti, Ühendatud Koguduse 30, aastapäeva tähistamine kestis 22--:29. augustini, kusjuures eriliselt, nauditava küla-kostiga esines 25liikmeline Toronto Noortekoor '„Fäike" Charles Kipperi juhatusel riii koosolekutel kui käiseseisyate kontsertidega. Külaliskõrielejaid oli mitu, pea igast maailmakaarest, tuues tervitusi kaasusklike koguduste poolt, häid sõnumeid ning tiivustavaid kõnesid tuleviku tegevuse suunamisel eesti üldsuse hiivan, guks, rõhüitades eriliselt noorte kristliku kasvatuse vajadust tänapäeva ühiskonnas. Vancouveri Eesti Ühendatud Ko- jumalatenistusel kahe lauluga. Aja-gudüse algus' oli aeglane-. Esimene loolise ülevaate andis Herbert Kir-koosolekl peeti 1949. aasta Suurel ves. Osavõtjate arv kõikus ,150—200 i Reedel-12 osavõtjaga Mt. OlivetBap- vahel kõikidel koosolekutel. tisti kirikus New Westminsteris. ELUJÕULINE KOGUDUS Jutlustajaks oh Kuresaare prnkogu- . ....^ duse'vanem Osfald Õunpuu. Kogu- Siinjuures ei tohi mooda mmna duse ametlikuks asutamise päevaks tõigast, et Vancouveh Ühendatud sai 11. september 1952, kui kogudus kogudus kuulub nende vaimeste kogu-resistreeriti Victorias B.C. seaduste duste hulka maailmas, kus kiriku-kohaselt Estonian United Church'i li^te arv ületab hi'kmete arvu. See •nimega. Sel ajal oli liikmeid ainult väike 98-liikmeline kogudus on suut- 2r Kogudus" ei kuulu ühegi Kanada ehitada 'pühakoja, mik qn vola-dga Ühendriikide kirikute liitu. vaba, tõhusalt toetada kogudusi ja " - jutlustajaid üle maailma (ka kodu- Oma kiqku ehitamisega alustati maal) ja aktivselt kaasa lüüa Van- 1953. aastat Moodustati ehitustoim- couveri eesti ühiskonnas, koguduse Hond ja ostet^i maatükk 13100 eest orkester Thomas Kirvese ii juhatusel 1645 GrandvieW Hihway'1 ja esimene on ilusa panuse "andnud Vancouveri palvus peeti maatükil 20. mail 1956. eesti ühisüritustel ja paljutõotav Kiriku ehitamine läks ' maksma sopran Evi Kuusk on mitmeid ühis- 127,000 ja mahutab ligi 200 inimest, üritusi soolodega kaunistanud, õpe- •Allruurnidesse mahub ca 150 inimest, tab ka Täienduskoolis ja on olnud - Ävajumalateenistus peeti 23. det-. kauaaegne koguduse raamatupidaja. sembrH 1956. aastal, ^Koguduse juu-res on ::tegiAsenüd;haisring, noorte-^^M^ y: >. ring, pühapäevakool, noorte örkes^^^^M fer- inisjohitoimkond, raadiotoim- „Päike" ja ta energilisse dirigenti kond, segakoor, naiskoor, segäkvar- Charles Kipperisse," siis on nad To-. tett, nais-topeltkvartett; meeskvar- ; rontos hästi tuntud. Koor on ainult ; tett ja solistid.: Koguduse ajakiri .25-liikmeiine, kuidhästi treenitud>- ,,Sidemed''^on ilmunud 1953 aastast Piih^ alates 1—3 korda aastas. Lauluraa-ydoktsioön.- Kahju aimelt, et Vaneou-matutöimkohna töö tulemusena trü- veri eesti;;ühiskonnast aihult;i^ kiti 1954 a. uus lauluraamat v,Kögu- : sai nende esinemisi nautida. Kuid tüd: evangeelsedaaulud", mis on ka- : jutlemisel Charles Kijfperiga selgus,; i ^ - j i , : ; , „ - u w i . ^ ^ . , ^ „ r . et seekordne küllakutse oli Ühendä- 236 llik. Hind §13.9S FRED LIMBERG* SAMM iES 224 Uife. Hind §18,0® S üügii „MEIE ELU" tditus€§ 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 sutusel kõikides.: eesti .vabäkogudus-tes |väljaspool kodumaad. ' Kogudust orijteeninud Osvald Õunpuu, Valdeko ykarigra ja;- dr. Artur Pfoos: . Lugäh,atute ;külaliskoneleja^ tudKögLiduseltjuubeii puhul tiheda kavaga, kuid lubas ; tulevikus kindlasti esineda ka Vahcouverl eesti rahvale, usulisele veendele vaatamata.; Vancouver on siistiees^ üldsusest kaunis eraldatud ja siin tuntak- MÖORE0 VAIMUSTATUD \, Tihedale kavale vaataniata said vaatamisväärsustega. ;; Neile korraldati mitmeid ringreise mi maal kui ka te ja jutlustajate hülgas on jutlus- se suurt rõõmu, kui väljastpoolt cariud- ka luteri õpetajad Helmut kaasmaalased neile külakosti too-; Piir, Bruno Ederma, Oskar.Pastikv;^^^- Vajadus selleks siin on-koguni; Oskar Puus%, ;Rüdolf .Reiriäru, väga suur. ; •; V ; • ; praost Toomas Põld ja peapiiskop .Konrad Veem. Äp. õigeusüHstest on jutlustanud ;dr. Eugen' Ruus.Orga- ^'^J";^ v^cu^uu.... iktidena-klavpängijatena on^^: hikmed tutvuda ka Imna^ ! gutfeenud|Ilniar Aavik, Erli Lepik, i Miivi Bergman, Lehte-Mal Ägi- Tiiu ... . ^ . , . j . , , ^ I T,, T^- • ;i7MT; \ ; : „ i > nierelja:saartel, m Jaager, Thomas Kirves ja Villi Vink. , - , , , ; i. .v ^ ? , j 1 M koguduse, hikmete kodudesse ja neil Praegusse juhatusse kuuluvad: Her- • r i / • * i - ^ • i^ u i . be tJCirve — esimees Heid^^ tuli Vancouveri traditsiooni kohaselt er irces ^^e^ osa saada lugematutest küllakutse-" ger, Richard Kelder, Voldemar i^gf : Kriik; Aare; Kuusk, Peeter Lepik, Hu- v " go Liiva, P r i l d u l ^ k ja V^^^ Kiisitledes hoori, kuidas nMlehn^ Nõinme: Jutlustajaks on dr\ Artur meeidib,- olid: vastused väga vaimus-' ' Proosjä;abijutlustajaks Osvald tavad. Kui äga küsisin, kui mitu teist; Õunpuu .Segakoori juhatab; August siia jääda tahaks, ei tõusnud ühtegi Vanem; Momendil käü! Ilmataat õli samuti harukord-' mei;d 91 Aastate kestel bnsurrnalä-:v selt held^ bi lahkunud. 25 liiget.. Osavõtjate;^;::siiski tunda 'ka -ii^ancouveri aradit-keskmine oh kõikunud 80 ja 100 va-;; sioonilist ilma, mida saab laulda liel.; V / ; j viisil:„Hall on taevas Ja roheline • i* : - : / m a a , sajab ja sajab lõpmata;'' >NÄDAL;MOSOLEpro,; ;: ;-^ ... . .F. ., Kölmekümnenda aastapäeva köos- "olcl^uid peeti kogu nädal, väljaarvatud teisipäev jä reede. Jutlustasid dr. Ä.' Proos, H. Mäemets, E, Mänd, y. Krabi ja P.Kaups, Tervitusi tõid: V; Krabi Töränto Baptisti koguduselt, Lembit Pütsep Vancouveri Peetri koguduselt, Enno Lepnurm Vancouveri Eesli Seltsi poolt, Peeter Kaups Ontario ja Quebeci Baptistide Liidult ja Baptistide Füderatsioonüt, Enctel Siitam Los Angelese eesti usk-. 1 ike poolt) H. Mäemets Eesti Ey. kristlaste jä Baptistide nimel, Char- Eesti keskkooli õppetöö T.E.S. lp 'Kipper Toronto Eesti Baptisti; Täienduskoolis algab Eesti Majas, Vkogudusc .Noortekoori poolt; J.t; Kõi-: 958 BroädvieW Ave. Toronto, reedel, rkidel'juubeliköosolekutel esines . T ö - ; n . septembril;si.M ronto Nobrtekopr :,;Päike'' nii junia^ ]: • : latccnistust kaunistades kui ka ise-i,; Keskkooli võetal«se .vastu noori, scisvatp kontsertidega. Koor esines kes on.lõpetanud T.E.S. Täiendušalg-kontscrdig^ ka Bürnaby Baptisti k i - ; kooli kursuse voi mõne teise täien- ; rikus nii vecs.ti-kui ka ingliskeelse duskooU kuus klassi. Registreerimine kavaga: Solkirdena kooriga'esinesid . ja vastu võtmine toimub esimesel Marika;Wi]biks,;Henry Piil, kes mui^ koolipäeval kohapeal/: ' • de laulis neegri spirituaal laulu soo- : V ; ' • ; cl • lo, ja Lena Pumbcr. Ühehäkoori^ so- Toronto Eesti Keskkool listiks oli Eyi Kuusk. Soololauludega esinesid nädala kestel: Marika Wilbiks,: •Herbert Kirves jä .Ast,a • Kaups. Koore juhatasid Gharlcs Kipper ja AüguU Vanem. Klaverisaade koorile oU ;Hclcn Auväärt'ilt.: Vari-.: couveri Segakoor' esines 22. augusti Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatus pidas möödunud nädalal koosoleku, kus arutati EKN sügisese tegevuskava küsimusi. Kuna EKM, endise RVN (Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu) tegevuse alustamisest möödus suvel 30 aastat, korraldatakse koos sügisese üldkoosolekuga ja sellega ühenduses oleva peoõhtuga ka EKN 30i aastapäeva-tähistamine. 30. aastapäeva tähistamine, tounub aktusega õhtusel koosviibimisel Eesti Majas reedel, 29. oktoobril, millele järgneb EKN sügisene üldkoosolek laupäeval^ 30. oktoobril. Uudse üritusena kon-aldab EKN 2. ja 3. oktoobril sümpoosioni (se- .miharij EKŽ liikmeile EKN tegevuse arendamise küsimuste lähemaks införmaalsekse. aruteluks. Eriti tahetakse sümpoosionil käsitada kogu EKN liikmete: koosseisu. EKN tegevusest osavõtu aktiviseerimist Ja nooremate liikmete osavõtu .aktiivsemalt tegevuse rakendainist.' Kokkutulekul võetakse lähema vaatluse alla ka KGB taktika :'pagulaskondade sl^htes, mille kohta esineb ettekan-degaA üks Nõukogude Liidu olude lähemalt tundja mitte-eestlane. Ka käsitatakse vaba eestlaskonna suhtes esinevaid väliseid ja sisemisi hädaohte ja eesti ühiskonna perspektiive Kanadas. \ EKN sümpoosionist^ mis toimub ühes Toronto ja Montreali vahel Kingstoni lähedal asuvas, motellis Jones Falls'is, Ont., võtab osa ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees L. Savi New Yorgist. Juhatuse koosolekul koostati -3KN liikmete kahepäevaseks kokkutulekuks üksikasjalik töökava. Sümpoosionist osavõtuks on end/juba registreerinud arvukalt ' E K N liikmeid. , Juhatuse koosolekul mälestati surma- läbi lalikunud kauaaegset EKN liiget August Kala ja tema asemele • kutsuti EKN koosseisu esimene kandidaat Ülo Jürimä. .Uue ex öfficio liikmena kutsuti EKN koosseisu ^praost; Andres; Taul. Koosolekul olid kohe all New Yorgis 11. septembril toimuva Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu koosoleku päevakorra: küsimused. Koosolekul tuleb kinnitamisele ka Ülemaailmse Eesti Vabadusfondi (Estonian World Freedom Fund) põhikirj a ja kodukorra kava, mis on välja töötatud ÜEKN poolt moodustatud ; erikomisjoni (M. Kari,; "K. Popp,-:P.. Kiik) jä Marylandi osariigi advokaadi C. Zacharski. poolt. Kava järgi in-korporeeritakse ÜEKN Marylandi osariigi seaduste alusel ja ÜEKN juures on ülemaailmne Eesti Vaba-dusfond; mis saab õiguse maksuvaba toetusi vastu võtta. EKN juhatus ühines väljatöötatud ÜEKN inkor-vpöreerimise ja Ülemaailmse Eesti Vabadusfondi loomise kavaga. .Kitärrikunstnik Boris Bagger at . 1 :". 20.se reede õhtuti Eesti Majas taiendus-kooHIe kohandatud keskkooli õppekavade alusel ja ulatuses, mida võimaldab kasutadaoley aeg. Kursuse pikkuseks on kolm aastat. KOOLIKOMITEE' Algkooli õppetöö T.E.S. Täienduskoolis algab Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, esmaspäeval, 2Ö. ' septembril s.a. kell 19.00. Esimene koolipäev ja avaaktus on ühine kõikidele õpilastele. Edaspidi toimub Õppetöö esmaspäeva ja teisipäeva õh- ,:tüti,-:^-^-^:: •;';:.:;. Eesti algkooli õppetöö toimub koostöös Toronto linna koolivalitsusega. Kooliealised on kõik Torontos ja ümbruskonnas elunevad^ lapsed, kes oii vähemalt seitsmeaastased. Võetakse vastu ka vanemaid õpilasi, kes veel senini ei ole käinud eesti algkoolis. Saimuti on ka tänavu kavas vastu võtta uusi ja jätkata tööd seniste eesti keelt mittevaldavate õpilastega^ Kooliaasta sujuva alguse huvides on vajalik, et esünesel koolipäeval oleksid kohal nii uued kui ka senised õpilased. Lühikesest avaaktusest võivad lastevanemad soovikorral osa võtta. Aktusele järgneb uute Õpilaste registreerimine ja esünesed koolitunnid teistes klassides. j Palume kõiki selle teadaande lüge-jkd omapoolselt kaasa aidata, et käesolev teadaanne levineks igasse kodusse kus leidub kooliealist Hoori, kuna senised kogemused näitavad, et lastevanemail on tahet, aega ja või" maiusi oma lastele eestikeelse hari duse pakkümisdcs* Kohaliku omavalitsuse haridusosakonna ja provintsi nhig föderaalvalitsuse toetuste abil püütakse õpilase eesti kooli saatmise kulud hoida nii madalad kui võimalik. Õppevahendid ja õpikud on ka sel aastal kooli poolt tasuta, ^ .:\ I n kodüäasta teemal Kaua aega tagasi läbis ajalehti sõnum nõupäevast Londonis, Ontarios laupäeval, 18. septembril algusega kell 10 hommikul. Nüüd veel mõned järgnevad read meeldetuletuseks. Londoni Eesti Seltsi juhatus loodab^ et mitte üksnes kohapealsed vaid ka kaugemate keskuste eestlased leiavad põhjuse selleks puhuks kokku tulla ja sePifejga seda esmakordset üritust oma osavõ.tu ja mõtetega, rikastada. Hommikupoolikul on kavas ära kuulata kaks referaati kodu teemal .Londoni oma pedagoogilt Tiina Hansenilt ja psühhiaater dr. Arvo Sauk-silt North- Bayst. See. peaks küllaldaselt tagapõhja andma diskussiooniks eesti kodu olukorrast ja sidemetest laiema ühiskonnaga. On ju eriti väikestes keskustes: noorte' eestlasteks kasvatamisel suuri muresid. Nõupäevast osavõtt mitmetest keskustest aitab ehk mõningaid uusi ..teid leida. kodumiljöö tugevdamiseks. Sellepärast on diskussiooni mode-raatoriks palutud "Torontost Vello Hubel, kellel Ees^ti Liit Kanadas esimehena' laiem; kontakt teiste eesti keskuste ja. Eesti Seltsidega.. ; Pärast lõunasööki motelli restoranis jätkub nõupäev Ülemaaailmsete Eesti Päevade teemal. On ju Esto õnnestumine Torontos. 1984 meie kõikide sooviks. Suurüritus nagu ÜEP : toöb.,mitte üksnes; eestlasi üle maailma kokku vaid seal toimub ^a vastastikune ^üksteise virgutamine üha ^jätkuvaks eestluse viljelemiseks. Esto Peakomitee esimees on lubanud esindaja kohale saata. Sõna on vaba aga igaühel.-; Üritus toimub Lamplighter Innis,. mis on kerge üles leida igaühel. Väljastpoolt tulijail sõita 401 maanteelt sisse Wellington Roadiga. Motelli number õn 591, Wilkinsl jä Com-inissioners Roadi vahel lääneküljel. Telefon ('519) 681-^151. Muu informatsioon; Lembit Tönnis, 53 Stanley St:, Löndon,:tel: 432-9228. ;GE5SLINGEN(,,Meie: Elu''; kaa^^ tööliselt) Saksamaal öii endale kunstnikuna nime teinud kitarristi Boris Bagger, kes tuntud ka publikule Kanadas, kus andis esimese kontserdi 1^72. a. Arvukad ja menuV kad kontserdid kogu Saksamaal, Soomes ja Rootsis on toonud talle ainult kiitvaid ja tunnustavaid arvustusi pressis. Kõik see pole tulnud iseenesest. Selle taga seisab 14 aastat mtensiivset õppetööd rööbiti harjutuste ja esinemistega. Boris Bagger on sündinud 1955, a. Karlsruhes. Ta põlveneb perekonnast,' kus ;koduseks keeleks eesti keel. Juba 13-aastase gümnasiastina alustas tundide võtmisega Karlsruhe muusikaülikoolis. • Samas alustas regulaarset õppetööd kitarri äial pärast abitüuri tegemist. Edasi õppis veel kuulsate meistrite Juhan Brea-rrii ja Närciisoi Yepese juures, kuuludes • samaaegselt Badeni riigiteatri orkestn koosseisu. Aastal 1978 asutas koos teiste noortega, kammermuusika ansambli „Camerata Karlsruhe" nirfg alustas duetiharjutusi laniga, k . :: 3080 :TONGE §T.:(§UITE 5064 ; ; LawrcnceH allniaaraudteejaama juures Toronto M4N3N3 Tel. 482-6181 , Erlangeni ülikoolis peetakse aktus Tartu -ülikooli 350a-aastasc juubeli puhul 12. novembril." ^ ,::: Dr. Andreas vonWeiss räägib Tar-tu ülikooli ajaloost, prof. Wilhelm Kahle peab ettekande teoloogia teaduskonnast Tartus. : Dr. Hans von; Rimscha peab ettekande Tartu ülikooli tänapäevast ja .sellega seoses olevatest probleemi- ' dcst. 1 Lüncburgisj toimuvad 24—26. septembril Baiti-Saksa kultuuripäevad. Nende' raamides on ettenähtud prof. Heinrich Seesemanni ettekanne 350- aastasest Tartu ülikoolist. Johannese kirikus peetaval kontserdil: esinevad orelikunstnik Carl- : Qito Märtson ja tema abikaasa laul- : janna Eva Märtson,' Augusti eelviimasel laupäeval kü- . lastas üle paari tosina- aiandushuvi-lise Suur-Torontos Scarboros asuvat perekond F, Kaljuste koduaeda, mis on võitnud aläridusvõistlustel auhindu. Kokkutuleku avas esimees M. Lepik, millele järgnes väikese aga eeskujulikult korraldatud koduaia vaatlus" peremehe F. Kalluste juhtimisel. Peremees andis ülevaate aia kujundamisest. Kaheksa aasta eest maja ostes moodustas elamu esise muruplats ühe keskel kasvava kuu- •sega Kiviktaimla kivid maksid sns kolm senti nael. Nüüd asub maja. ees kiviktaimla ja elamu lähedal arvukalt suvelilli. Muru keskel õitseb puu hortensia (Hydrangca P.G.). Maja taga asub köögiyiljaaed ja nurk maasikatega. Üle viiekümne erineva taime esineb selie.s aias. Su-velilledest olgu nimetatud päsmas-lilled (Ageratum),. kilbirohud (Alys- .šum), alati õitsevad begooniad (Begoonia Semperklorens), pelargoo-niumid (Geranium), lemmaltsad (Impatience), lehtertapud (Morning lory), petuuniad, suveleeklilled . (Phlox Drummondi), portulakid (Portulac.a), salveid (Salvia), peiulilled (Marigolds), pruudisõled (Zin-nia) jt. Kaheaastastest olid lõosilmad — meelespead (Forget-Me-Not), kannikesed (vidla) jt. Püsihllede valik oli: samuti avar — raudrohud (Ächiella), kurekellad .(Aquilegia), hanerohud (Arabis), pärismerikan-nid (Armerianiaritima)i astrid, krii-santeemid, hostad (Hosta), kääbus võhumõõgad (Iris pumila), kukehar- • jad (sedum), kullerkupud (Globe Flower), nõeljaslehised leeklilled (Phlox subuläta) jt. Järgnevalt huvi-: tavale ringkäigule aias pakkus perenaine Asta Kaljuste osavõtjaile elumajas kohvi, kooke, küpsiseid ja karastavaid jooke. Vestiuses veedeti mugavas kodus sõbraliku pererahva juures üsna mitmed hubased tunnid. Tänusõnad pererahvale koosolijate nimel ütles M. Lepik. • T.E. Aiandüsklubi sügisene sisete- • gcvus algab 28. oktoobrirHilja Juk-kumi loenguga, novembris on lektoriks aiandusarhitekt J, Marten. Loengule teemad selguvad lähemal ajal.' sopran Elisabeth lega hiljem 'andis menukaid kontserte ka,ringhäälingus. Järgmisel aastal alustas, meistrikursust Siegfried Behreni juures. Samal aastal teostas „Camerata Karlsruhe" koosseisus kontsertturnee Saksamaal ja Skandinaavias. Järgmisena tegi diplomeeritud muusikaõpetaja eksamid riiklikus muusikaülikoolis Karlsruhes: Edasi oli kontsertturnee Saksamaal ja Skandinaavias ja duokontserdid Elisabeth Stephaniga Soomes. Alustas muusikateaduse stuudiumi Freiburgis. • Tänavu esines menukalt solistina „Camerata Karlsruhe" "koosseisus Liidupresidendi lossis Berliinis ning tema ja Elisabeth Stephaniga teliti ülesvõtteid TV jaoks; •; Tuleval aastal esineb; „Camerata Karlsruhe" Kanadas ja' USA-s, ka kuulsas Carnegic Hallis. . Paljudest kiitvatest arvustustest avaldame mõned väljavõtted. „Tagcsspiegel Berlin": „Brasiiliä komponisti Heitpr Villa-Loböse kahe soolopalaga, ühe tundeküllase, veidi salongliku prelüüdi ja ägeda-tempolise etüüdiga, esitas musikaalselt vaimukas kitarrist, kes õppinud Julian _ Breami,. Narciso Yepese ja Siegfried Behrendi juures, ennast hiilgavalt." : „Lingener tagcspost": „Väljapa1s- • tev oli ka kitarrist Boris Bäggeri esinemine; kas solisti, saatjana, duos või sefetetis. Boris Bagger,teeb alati muusikat totaalselt, nii nagu näiteks Villa-Lobose -etüüdides 6 ja 12 ja Boccherini. Fandangos kitarrile ja tse \,,Mittelbayerische Zeitung''; : ,,Ki-tarrist Boris Bagger pole üksnes ansambli asutajaliige, vaid ka oluline musikaalne tugi ja teatud ekstra ..Canierata Karlsruhele". Ta võiks solistina kogu programmi täita, mida ta brasiillase Villa-Lobose kahes raskes; etüüdis virtuooslikult esitas." lä-Suomen $anomat", Lahti: „Tuntud D-duur kitarrikontserti (Vi-väldi) võisim.e ka võimsalt nautida. Boris Bagger solistina ei jätnud midagi soovida. Pärast esimest energilist osa muutus aeglane, osa luuleli-kuks täiuslikkuseks. 'I Mida Boris Bagger oma südamesse tungiva esinemisega meie pakkus, näitab tema sügavat muusikalis^t siduvust tema õpetaja Julian Breamiga." ,j^ele Elu" nr. 36 (1697) im Bm reisikiri (3) mm M Lõuna-Lapünaal on metsa, siis põhjas on tundra täielik. Väikesed kääbusmännid ja samblaga kaetud kääbuskased kasvavad sambla-^ sel phmal. Kilomeetrite kaupa laiiib igat värvi sammal käabusmetsa all ja mägede külgedel. Rohelist ei näe kusagil. Bussireis YUäsist Inarisse oh hu- :vitav, millele ei ole võtdset. Ei väsinud vaatamisest, väsisin ainult istumisest. E i oska n|iatka Lapimaale et-tundrat nägemata, laneb rohkem me-, kui mõelda lainc-on jäiT eriti täh-i .kodusaar ja ohv pu lubati ka mei maa, QV suutnud te kujutada ilma Inari järv sar; reie kui järvele, tele. Laplastele tis, seal asus nejide jumala „Ukko" ikvi. Saare mäetip- 3 grupi rahval roni- -Rännates kiirel sõidul läbi Lapi-ära imestada, kui suure töö on te-inud ..Finnair" selle^ ainulaadse Soome osa avamiseks maailma turismile'. Kõigis peatuskohtades on ehitatud moodsad ho-tellid ja motellid erinevates hinnaklassides; Igaüks võib valida ööbi-mis- ja toidukoha vastavalt tema kandejõule. Asja-ajamine toimub soome, rootsi, saksa jä inglise kec^ - le§. . • • , "Saariselkä's on valmimas moodne . hotellikompleks ..Kclohovi", kus jällegi pidin imetlema puu kasutamist Äsjaavatud ärist ostsin lambanahasi vesti, mida minu reisikaaslased tahtsid ka. aga ei leidnud teist kohta kus neid oleks saada, ..Kclohovi' on ka kuulus talispordi keskus La pimaal. ' V Omaette põnevaks kujunes Tanko vaara külastamine, kus igaüks sa jalga kumraisäärikud.. Läksime ku da otsima. See on koht, kus 1930 aas tal soomlased kulda pesid jõest. K mind valdas kullapalavik ja nag alati, mul oli õnne. Leidsin kukk mitte palju, aga leidsin. Sodankylä on keskus rulluva lai maastiku keskel. Peamised elatu alad on põllundus, nii palju kui kii ma. lubab, metsandus ja põhjapc rade kasvatamine. -Sodankyla pii könd on kuulus turistide külastami koht nii suvel kui.talvel oma valgu tatud mäekülgedega. * Vaevalt 'leidub kohta Lapimac • kuhu turiste ei oodata. Laplased c uhked.; oma maa 'ainulaadsusele 1 : nende sooviks on, et keegi seda i ei rikuks. ^ ,.• ROVANIEMI : Jällegi p.ärast päevast sõitu jdu< sime Rovaniemi, lapi pealinna, jki ees ootas mugav öömaja ,,PolarjH .tellis". Rovaniemi teiseks nimele^ (j ..Arvar Aalto Linn". Kuulus soon ; arhitekt Alvar Aalto kujundas ter selle linna, kuna vana hävines Tei: maailmasõja lõpus sakslaste käe 1 bi. Räägitakse, et: arhitekt kavandi isegi linna tänavad põhjapõtra sa vede kuju järgi, mis olevat lini : kaardil ilus, kuid nüüd inimesi ek: tav. „Alvar Aalto Lappia House" ( koht, mida iga luri.st peaks kü 1 ast ma, et saada pilti laplastest ja Laf . maast. Meie lõunasöök toimus Poi; Ounasvaaras", mis jällegi, ilus hott mäe otsas kust haruldane .vaade te : vele ümbrusele. • " Matkaks Lapimaale soovitan da midcl võtta soe vest, kampsun tuulejakk, kaks või kolme paari pi ki pükse, sama palju pluuse kõ sübivates toonides I vahetamiseks; mugavad kingad mis ci libise. Kai kleiti pidulikkudeks õhiusöökidek Lisada pearätt, öösärk ja harabaha ja need kõik pakkida ühte hästi kc gesse kohvri või kandekotil ja si võib vilistada kui mõni vähem kog nu sikutab oma mitut rasket kohi rit. •:',:;•• \ Mis on sobiv Helsingile, ei ole s biv Lapimaale. Helsingi hotellid v tavad suurema osa ülejäänud kra mi hoiule ilma maksuta, lennuja mas on see/vaikese tasu eest. Kui : .1M' etsakirik Lapimaal on üks üle tee. ',:
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 9, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-09-09 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E820909 |
Description
Title | 1982-09-09-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ; SEPTEMBER 9 ,^eie Elu" nr. 36 (1697) 1982 •00 YANCOUYERI EESTI ÜHENDATUD KOGUDUS ^ Torontb äike" Viis kö Edgar V, Saks THE ESTONIAN VIKINGS Varicouveri Eesti, Ühendatud Koguduse 30, aastapäeva tähistamine kestis 22--:29. augustini, kusjuures eriliselt, nauditava küla-kostiga esines 25liikmeline Toronto Noortekoor '„Fäike" Charles Kipperi juhatusel riii koosolekutel kui käiseseisyate kontsertidega. Külaliskõrielejaid oli mitu, pea igast maailmakaarest, tuues tervitusi kaasusklike koguduste poolt, häid sõnumeid ning tiivustavaid kõnesid tuleviku tegevuse suunamisel eesti üldsuse hiivan, guks, rõhüitades eriliselt noorte kristliku kasvatuse vajadust tänapäeva ühiskonnas. Vancouveri Eesti Ühendatud Ko- jumalatenistusel kahe lauluga. Aja-gudüse algus' oli aeglane-. Esimene loolise ülevaate andis Herbert Kir-koosolekl peeti 1949. aasta Suurel ves. Osavõtjate arv kõikus ,150—200 i Reedel-12 osavõtjaga Mt. OlivetBap- vahel kõikidel koosolekutel. tisti kirikus New Westminsteris. ELUJÕULINE KOGUDUS Jutlustajaks oh Kuresaare prnkogu- . ....^ duse'vanem Osfald Õunpuu. Kogu- Siinjuures ei tohi mooda mmna duse ametlikuks asutamise päevaks tõigast, et Vancouveh Ühendatud sai 11. september 1952, kui kogudus kogudus kuulub nende vaimeste kogu-resistreeriti Victorias B.C. seaduste duste hulka maailmas, kus kiriku-kohaselt Estonian United Church'i li^te arv ületab hi'kmete arvu. See •nimega. Sel ajal oli liikmeid ainult väike 98-liikmeline kogudus on suut- 2r Kogudus" ei kuulu ühegi Kanada ehitada 'pühakoja, mik qn vola-dga Ühendriikide kirikute liitu. vaba, tõhusalt toetada kogudusi ja " - jutlustajaid üle maailma (ka kodu- Oma kiqku ehitamisega alustati maal) ja aktivselt kaasa lüüa Van- 1953. aastat Moodustati ehitustoim- couveri eesti ühiskonnas, koguduse Hond ja ostet^i maatükk 13100 eest orkester Thomas Kirvese ii juhatusel 1645 GrandvieW Hihway'1 ja esimene on ilusa panuse "andnud Vancouveri palvus peeti maatükil 20. mail 1956. eesti ühisüritustel ja paljutõotav Kiriku ehitamine läks ' maksma sopran Evi Kuusk on mitmeid ühis- 127,000 ja mahutab ligi 200 inimest, üritusi soolodega kaunistanud, õpe- •Allruurnidesse mahub ca 150 inimest, tab ka Täienduskoolis ja on olnud - Ävajumalateenistus peeti 23. det-. kauaaegne koguduse raamatupidaja. sembrH 1956. aastal, ^Koguduse juu-res on ::tegiAsenüd;haisring, noorte-^^M^ y: >. ring, pühapäevakool, noorte örkes^^^^M fer- inisjohitoimkond, raadiotoim- „Päike" ja ta energilisse dirigenti kond, segakoor, naiskoor, segäkvar- Charles Kipperisse," siis on nad To-. tett, nais-topeltkvartett; meeskvar- ; rontos hästi tuntud. Koor on ainult ; tett ja solistid.: Koguduse ajakiri .25-liikmeiine, kuidhästi treenitud>- ,,Sidemed''^on ilmunud 1953 aastast Piih^ alates 1—3 korda aastas. Lauluraa-ydoktsioön.- Kahju aimelt, et Vaneou-matutöimkohna töö tulemusena trü- veri eesti;;ühiskonnast aihult;i^ kiti 1954 a. uus lauluraamat v,Kögu- : sai nende esinemisi nautida. Kuid tüd: evangeelsedaaulud", mis on ka- : jutlemisel Charles Kijfperiga selgus,; i ^ - j i , : ; , „ - u w i . ^ ^ . , ^ „ r . et seekordne küllakutse oli Ühendä- 236 llik. Hind §13.9S FRED LIMBERG* SAMM iES 224 Uife. Hind §18,0® S üügii „MEIE ELU" tditus€§ 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 sutusel kõikides.: eesti .vabäkogudus-tes |väljaspool kodumaad. ' Kogudust orijteeninud Osvald Õunpuu, Valdeko ykarigra ja;- dr. Artur Pfoos: . Lugäh,atute ;külaliskoneleja^ tudKögLiduseltjuubeii puhul tiheda kavaga, kuid lubas ; tulevikus kindlasti esineda ka Vahcouverl eesti rahvale, usulisele veendele vaatamata.; Vancouver on siistiees^ üldsusest kaunis eraldatud ja siin tuntak- MÖORE0 VAIMUSTATUD \, Tihedale kavale vaataniata said vaatamisväärsustega. ;; Neile korraldati mitmeid ringreise mi maal kui ka te ja jutlustajate hülgas on jutlus- se suurt rõõmu, kui väljastpoolt cariud- ka luteri õpetajad Helmut kaasmaalased neile külakosti too-; Piir, Bruno Ederma, Oskar.Pastikv;^^^- Vajadus selleks siin on-koguni; Oskar Puus%, ;Rüdolf .Reiriäru, väga suur. ; •; V ; • ; praost Toomas Põld ja peapiiskop .Konrad Veem. Äp. õigeusüHstest on jutlustanud ;dr. Eugen' Ruus.Orga- ^'^J";^ v^cu^uu.... iktidena-klavpängijatena on^^: hikmed tutvuda ka Imna^ ! gutfeenud|Ilniar Aavik, Erli Lepik, i Miivi Bergman, Lehte-Mal Ägi- Tiiu ... . ^ . , . j . , , ^ I T,, T^- • ;i7MT; \ ; : „ i > nierelja:saartel, m Jaager, Thomas Kirves ja Villi Vink. , - , , , ; i. .v ^ ? , j 1 M koguduse, hikmete kodudesse ja neil Praegusse juhatusse kuuluvad: Her- • r i / • * i - ^ • i^ u i . be tJCirve — esimees Heid^^ tuli Vancouveri traditsiooni kohaselt er irces ^^e^ osa saada lugematutest küllakutse-" ger, Richard Kelder, Voldemar i^gf : Kriik; Aare; Kuusk, Peeter Lepik, Hu- v " go Liiva, P r i l d u l ^ k ja V^^^ Kiisitledes hoori, kuidas nMlehn^ Nõinme: Jutlustajaks on dr\ Artur meeidib,- olid: vastused väga vaimus-' ' Proosjä;abijutlustajaks Osvald tavad. Kui äga küsisin, kui mitu teist; Õunpuu .Segakoori juhatab; August siia jääda tahaks, ei tõusnud ühtegi Vanem; Momendil käü! Ilmataat õli samuti harukord-' mei;d 91 Aastate kestel bnsurrnalä-:v selt held^ bi lahkunud. 25 liiget.. Osavõtjate;^;::siiski tunda 'ka -ii^ancouveri aradit-keskmine oh kõikunud 80 ja 100 va-;; sioonilist ilma, mida saab laulda liel.; V / ; j viisil:„Hall on taevas Ja roheline • i* : - : / m a a , sajab ja sajab lõpmata;'' >NÄDAL;MOSOLEpro,; ;: ;-^ ... . .F. ., Kölmekümnenda aastapäeva köos- "olcl^uid peeti kogu nädal, väljaarvatud teisipäev jä reede. Jutlustasid dr. Ä.' Proos, H. Mäemets, E, Mänd, y. Krabi ja P.Kaups, Tervitusi tõid: V; Krabi Töränto Baptisti koguduselt, Lembit Pütsep Vancouveri Peetri koguduselt, Enno Lepnurm Vancouveri Eesli Seltsi poolt, Peeter Kaups Ontario ja Quebeci Baptistide Liidult ja Baptistide Füderatsioonüt, Enctel Siitam Los Angelese eesti usk-. 1 ike poolt) H. Mäemets Eesti Ey. kristlaste jä Baptistide nimel, Char- Eesti keskkooli õppetöö T.E.S. lp 'Kipper Toronto Eesti Baptisti; Täienduskoolis algab Eesti Majas, Vkogudusc .Noortekoori poolt; J.t; Kõi-: 958 BroädvieW Ave. Toronto, reedel, rkidel'juubeliköosolekutel esines . T ö - ; n . septembril;si.M ronto Nobrtekopr :,;Päike'' nii junia^ ]: • : latccnistust kaunistades kui ka ise-i,; Keskkooli võetal«se .vastu noori, scisvatp kontsertidega. Koor esines kes on.lõpetanud T.E.S. Täiendušalg-kontscrdig^ ka Bürnaby Baptisti k i - ; kooli kursuse voi mõne teise täien- ; rikus nii vecs.ti-kui ka ingliskeelse duskooU kuus klassi. Registreerimine kavaga: Solkirdena kooriga'esinesid . ja vastu võtmine toimub esimesel Marika;Wi]biks,;Henry Piil, kes mui^ koolipäeval kohapeal/: ' • de laulis neegri spirituaal laulu soo- : V ; ' • ; cl • lo, ja Lena Pumbcr. Ühehäkoori^ so- Toronto Eesti Keskkool listiks oli Eyi Kuusk. Soololauludega esinesid nädala kestel: Marika Wilbiks,: •Herbert Kirves jä .Ast,a • Kaups. Koore juhatasid Gharlcs Kipper ja AüguU Vanem. Klaverisaade koorile oU ;Hclcn Auväärt'ilt.: Vari-.: couveri Segakoor' esines 22. augusti Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatus pidas möödunud nädalal koosoleku, kus arutati EKN sügisese tegevuskava küsimusi. Kuna EKM, endise RVN (Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu) tegevuse alustamisest möödus suvel 30 aastat, korraldatakse koos sügisese üldkoosolekuga ja sellega ühenduses oleva peoõhtuga ka EKN 30i aastapäeva-tähistamine. 30. aastapäeva tähistamine, tounub aktusega õhtusel koosviibimisel Eesti Majas reedel, 29. oktoobril, millele järgneb EKN sügisene üldkoosolek laupäeval^ 30. oktoobril. Uudse üritusena kon-aldab EKN 2. ja 3. oktoobril sümpoosioni (se- .miharij EKŽ liikmeile EKN tegevuse arendamise küsimuste lähemaks införmaalsekse. aruteluks. Eriti tahetakse sümpoosionil käsitada kogu EKN liikmete: koosseisu. EKN tegevusest osavõtu aktiviseerimist Ja nooremate liikmete osavõtu .aktiivsemalt tegevuse rakendainist.' Kokkutulekul võetakse lähema vaatluse alla ka KGB taktika :'pagulaskondade sl^htes, mille kohta esineb ettekan-degaA üks Nõukogude Liidu olude lähemalt tundja mitte-eestlane. Ka käsitatakse vaba eestlaskonna suhtes esinevaid väliseid ja sisemisi hädaohte ja eesti ühiskonna perspektiive Kanadas. \ EKN sümpoosionist^ mis toimub ühes Toronto ja Montreali vahel Kingstoni lähedal asuvas, motellis Jones Falls'is, Ont., võtab osa ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees L. Savi New Yorgist. Juhatuse koosolekul koostati -3KN liikmete kahepäevaseks kokkutulekuks üksikasjalik töökava. Sümpoosionist osavõtuks on end/juba registreerinud arvukalt ' E K N liikmeid. , Juhatuse koosolekul mälestati surma- läbi lalikunud kauaaegset EKN liiget August Kala ja tema asemele • kutsuti EKN koosseisu esimene kandidaat Ülo Jürimä. .Uue ex öfficio liikmena kutsuti EKN koosseisu ^praost; Andres; Taul. Koosolekul olid kohe all New Yorgis 11. septembril toimuva Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu koosoleku päevakorra: küsimused. Koosolekul tuleb kinnitamisele ka Ülemaailmse Eesti Vabadusfondi (Estonian World Freedom Fund) põhikirj a ja kodukorra kava, mis on välja töötatud ÜEKN poolt moodustatud ; erikomisjoni (M. Kari,; "K. Popp,-:P.. Kiik) jä Marylandi osariigi advokaadi C. Zacharski. poolt. Kava järgi in-korporeeritakse ÜEKN Marylandi osariigi seaduste alusel ja ÜEKN juures on ülemaailmne Eesti Vaba-dusfond; mis saab õiguse maksuvaba toetusi vastu võtta. EKN juhatus ühines väljatöötatud ÜEKN inkor-vpöreerimise ja Ülemaailmse Eesti Vabadusfondi loomise kavaga. .Kitärrikunstnik Boris Bagger at . 1 :". 20.se reede õhtuti Eesti Majas taiendus-kooHIe kohandatud keskkooli õppekavade alusel ja ulatuses, mida võimaldab kasutadaoley aeg. Kursuse pikkuseks on kolm aastat. KOOLIKOMITEE' Algkooli õppetöö T.E.S. Täienduskoolis algab Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, esmaspäeval, 2Ö. ' septembril s.a. kell 19.00. Esimene koolipäev ja avaaktus on ühine kõikidele õpilastele. Edaspidi toimub Õppetöö esmaspäeva ja teisipäeva õh- ,:tüti,-:^-^-^:: •;';:.:;. Eesti algkooli õppetöö toimub koostöös Toronto linna koolivalitsusega. Kooliealised on kõik Torontos ja ümbruskonnas elunevad^ lapsed, kes oii vähemalt seitsmeaastased. Võetakse vastu ka vanemaid õpilasi, kes veel senini ei ole käinud eesti algkoolis. Saimuti on ka tänavu kavas vastu võtta uusi ja jätkata tööd seniste eesti keelt mittevaldavate õpilastega^ Kooliaasta sujuva alguse huvides on vajalik, et esünesel koolipäeval oleksid kohal nii uued kui ka senised õpilased. Lühikesest avaaktusest võivad lastevanemad soovikorral osa võtta. Aktusele järgneb uute Õpilaste registreerimine ja esünesed koolitunnid teistes klassides. j Palume kõiki selle teadaande lüge-jkd omapoolselt kaasa aidata, et käesolev teadaanne levineks igasse kodusse kus leidub kooliealist Hoori, kuna senised kogemused näitavad, et lastevanemail on tahet, aega ja või" maiusi oma lastele eestikeelse hari duse pakkümisdcs* Kohaliku omavalitsuse haridusosakonna ja provintsi nhig föderaalvalitsuse toetuste abil püütakse õpilase eesti kooli saatmise kulud hoida nii madalad kui võimalik. Õppevahendid ja õpikud on ka sel aastal kooli poolt tasuta, ^ .:\ I n kodüäasta teemal Kaua aega tagasi läbis ajalehti sõnum nõupäevast Londonis, Ontarios laupäeval, 18. septembril algusega kell 10 hommikul. Nüüd veel mõned järgnevad read meeldetuletuseks. Londoni Eesti Seltsi juhatus loodab^ et mitte üksnes kohapealsed vaid ka kaugemate keskuste eestlased leiavad põhjuse selleks puhuks kokku tulla ja sePifejga seda esmakordset üritust oma osavõ.tu ja mõtetega, rikastada. Hommikupoolikul on kavas ära kuulata kaks referaati kodu teemal .Londoni oma pedagoogilt Tiina Hansenilt ja psühhiaater dr. Arvo Sauk-silt North- Bayst. See. peaks küllaldaselt tagapõhja andma diskussiooniks eesti kodu olukorrast ja sidemetest laiema ühiskonnaga. On ju eriti väikestes keskustes: noorte' eestlasteks kasvatamisel suuri muresid. Nõupäevast osavõtt mitmetest keskustest aitab ehk mõningaid uusi ..teid leida. kodumiljöö tugevdamiseks. Sellepärast on diskussiooni mode-raatoriks palutud "Torontost Vello Hubel, kellel Ees^ti Liit Kanadas esimehena' laiem; kontakt teiste eesti keskuste ja. Eesti Seltsidega.. ; Pärast lõunasööki motelli restoranis jätkub nõupäev Ülemaaailmsete Eesti Päevade teemal. On ju Esto õnnestumine Torontos. 1984 meie kõikide sooviks. Suurüritus nagu ÜEP : toöb.,mitte üksnes; eestlasi üle maailma kokku vaid seal toimub ^a vastastikune ^üksteise virgutamine üha ^jätkuvaks eestluse viljelemiseks. Esto Peakomitee esimees on lubanud esindaja kohale saata. Sõna on vaba aga igaühel.-; Üritus toimub Lamplighter Innis,. mis on kerge üles leida igaühel. Väljastpoolt tulijail sõita 401 maanteelt sisse Wellington Roadiga. Motelli number õn 591, Wilkinsl jä Com-inissioners Roadi vahel lääneküljel. Telefon ('519) 681-^151. Muu informatsioon; Lembit Tönnis, 53 Stanley St:, Löndon,:tel: 432-9228. ;GE5SLINGEN(,,Meie: Elu''; kaa^^ tööliselt) Saksamaal öii endale kunstnikuna nime teinud kitarristi Boris Bagger, kes tuntud ka publikule Kanadas, kus andis esimese kontserdi 1^72. a. Arvukad ja menuV kad kontserdid kogu Saksamaal, Soomes ja Rootsis on toonud talle ainult kiitvaid ja tunnustavaid arvustusi pressis. Kõik see pole tulnud iseenesest. Selle taga seisab 14 aastat mtensiivset õppetööd rööbiti harjutuste ja esinemistega. Boris Bagger on sündinud 1955, a. Karlsruhes. Ta põlveneb perekonnast,' kus ;koduseks keeleks eesti keel. Juba 13-aastase gümnasiastina alustas tundide võtmisega Karlsruhe muusikaülikoolis. • Samas alustas regulaarset õppetööd kitarri äial pärast abitüuri tegemist. Edasi õppis veel kuulsate meistrite Juhan Brea-rrii ja Närciisoi Yepese juures, kuuludes • samaaegselt Badeni riigiteatri orkestn koosseisu. Aastal 1978 asutas koos teiste noortega, kammermuusika ansambli „Camerata Karlsruhe" nirfg alustas duetiharjutusi laniga, k . :: 3080 :TONGE §T.:(§UITE 5064 ; ; LawrcnceH allniaaraudteejaama juures Toronto M4N3N3 Tel. 482-6181 , Erlangeni ülikoolis peetakse aktus Tartu -ülikooli 350a-aastasc juubeli puhul 12. novembril." ^ ,::: Dr. Andreas vonWeiss räägib Tar-tu ülikooli ajaloost, prof. Wilhelm Kahle peab ettekande teoloogia teaduskonnast Tartus. : Dr. Hans von; Rimscha peab ettekande Tartu ülikooli tänapäevast ja .sellega seoses olevatest probleemi- ' dcst. 1 Lüncburgisj toimuvad 24—26. septembril Baiti-Saksa kultuuripäevad. Nende' raamides on ettenähtud prof. Heinrich Seesemanni ettekanne 350- aastasest Tartu ülikoolist. Johannese kirikus peetaval kontserdil: esinevad orelikunstnik Carl- : Qito Märtson ja tema abikaasa laul- : janna Eva Märtson,' Augusti eelviimasel laupäeval kü- . lastas üle paari tosina- aiandushuvi-lise Suur-Torontos Scarboros asuvat perekond F, Kaljuste koduaeda, mis on võitnud aläridusvõistlustel auhindu. Kokkutuleku avas esimees M. Lepik, millele järgnes väikese aga eeskujulikult korraldatud koduaia vaatlus" peremehe F. Kalluste juhtimisel. Peremees andis ülevaate aia kujundamisest. Kaheksa aasta eest maja ostes moodustas elamu esise muruplats ühe keskel kasvava kuu- •sega Kiviktaimla kivid maksid sns kolm senti nael. Nüüd asub maja. ees kiviktaimla ja elamu lähedal arvukalt suvelilli. Muru keskel õitseb puu hortensia (Hydrangca P.G.). Maja taga asub köögiyiljaaed ja nurk maasikatega. Üle viiekümne erineva taime esineb selie.s aias. Su-velilledest olgu nimetatud päsmas-lilled (Ageratum),. kilbirohud (Alys- .šum), alati õitsevad begooniad (Begoonia Semperklorens), pelargoo-niumid (Geranium), lemmaltsad (Impatience), lehtertapud (Morning lory), petuuniad, suveleeklilled . (Phlox Drummondi), portulakid (Portulac.a), salveid (Salvia), peiulilled (Marigolds), pruudisõled (Zin-nia) jt. Kaheaastastest olid lõosilmad — meelespead (Forget-Me-Not), kannikesed (vidla) jt. Püsihllede valik oli: samuti avar — raudrohud (Ächiella), kurekellad .(Aquilegia), hanerohud (Arabis), pärismerikan-nid (Armerianiaritima)i astrid, krii-santeemid, hostad (Hosta), kääbus võhumõõgad (Iris pumila), kukehar- • jad (sedum), kullerkupud (Globe Flower), nõeljaslehised leeklilled (Phlox subuläta) jt. Järgnevalt huvi-: tavale ringkäigule aias pakkus perenaine Asta Kaljuste osavõtjaile elumajas kohvi, kooke, küpsiseid ja karastavaid jooke. Vestiuses veedeti mugavas kodus sõbraliku pererahva juures üsna mitmed hubased tunnid. Tänusõnad pererahvale koosolijate nimel ütles M. Lepik. • T.E. Aiandüsklubi sügisene sisete- • gcvus algab 28. oktoobrirHilja Juk-kumi loenguga, novembris on lektoriks aiandusarhitekt J, Marten. Loengule teemad selguvad lähemal ajal.' sopran Elisabeth lega hiljem 'andis menukaid kontserte ka,ringhäälingus. Järgmisel aastal alustas, meistrikursust Siegfried Behreni juures. Samal aastal teostas „Camerata Karlsruhe" koosseisus kontsertturnee Saksamaal ja Skandinaavias. Järgmisena tegi diplomeeritud muusikaõpetaja eksamid riiklikus muusikaülikoolis Karlsruhes: Edasi oli kontsertturnee Saksamaal ja Skandinaavias ja duokontserdid Elisabeth Stephaniga Soomes. Alustas muusikateaduse stuudiumi Freiburgis. • Tänavu esines menukalt solistina „Camerata Karlsruhe" "koosseisus Liidupresidendi lossis Berliinis ning tema ja Elisabeth Stephaniga teliti ülesvõtteid TV jaoks; •; Tuleval aastal esineb; „Camerata Karlsruhe" Kanadas ja' USA-s, ka kuulsas Carnegic Hallis. . Paljudest kiitvatest arvustustest avaldame mõned väljavõtted. „Tagcsspiegel Berlin": „Brasiiliä komponisti Heitpr Villa-Loböse kahe soolopalaga, ühe tundeküllase, veidi salongliku prelüüdi ja ägeda-tempolise etüüdiga, esitas musikaalselt vaimukas kitarrist, kes õppinud Julian _ Breami,. Narciso Yepese ja Siegfried Behrendi juures, ennast hiilgavalt." : „Lingener tagcspost": „Väljapa1s- • tev oli ka kitarrist Boris Bäggeri esinemine; kas solisti, saatjana, duos või sefetetis. Boris Bagger,teeb alati muusikat totaalselt, nii nagu näiteks Villa-Lobose -etüüdides 6 ja 12 ja Boccherini. Fandangos kitarrile ja tse \,,Mittelbayerische Zeitung''; : ,,Ki-tarrist Boris Bagger pole üksnes ansambli asutajaliige, vaid ka oluline musikaalne tugi ja teatud ekstra ..Canierata Karlsruhele". Ta võiks solistina kogu programmi täita, mida ta brasiillase Villa-Lobose kahes raskes; etüüdis virtuooslikult esitas." lä-Suomen $anomat", Lahti: „Tuntud D-duur kitarrikontserti (Vi-väldi) võisim.e ka võimsalt nautida. Boris Bagger solistina ei jätnud midagi soovida. Pärast esimest energilist osa muutus aeglane, osa luuleli-kuks täiuslikkuseks. 'I Mida Boris Bagger oma südamesse tungiva esinemisega meie pakkus, näitab tema sügavat muusikalis^t siduvust tema õpetaja Julian Breamiga." ,j^ele Elu" nr. 36 (1697) im Bm reisikiri (3) mm M Lõuna-Lapünaal on metsa, siis põhjas on tundra täielik. Väikesed kääbusmännid ja samblaga kaetud kääbuskased kasvavad sambla-^ sel phmal. Kilomeetrite kaupa laiiib igat värvi sammal käabusmetsa all ja mägede külgedel. Rohelist ei näe kusagil. Bussireis YUäsist Inarisse oh hu- :vitav, millele ei ole võtdset. Ei väsinud vaatamisest, väsisin ainult istumisest. E i oska n|iatka Lapimaale et-tundrat nägemata, laneb rohkem me-, kui mõelda lainc-on jäiT eriti täh-i .kodusaar ja ohv pu lubati ka mei maa, QV suutnud te kujutada ilma Inari järv sar; reie kui järvele, tele. Laplastele tis, seal asus nejide jumala „Ukko" ikvi. Saare mäetip- 3 grupi rahval roni- -Rännates kiirel sõidul läbi Lapi-ära imestada, kui suure töö on te-inud ..Finnair" selle^ ainulaadse Soome osa avamiseks maailma turismile'. Kõigis peatuskohtades on ehitatud moodsad ho-tellid ja motellid erinevates hinnaklassides; Igaüks võib valida ööbi-mis- ja toidukoha vastavalt tema kandejõule. Asja-ajamine toimub soome, rootsi, saksa jä inglise kec^ - le§. . • • , "Saariselkä's on valmimas moodne . hotellikompleks ..Kclohovi", kus jällegi pidin imetlema puu kasutamist Äsjaavatud ärist ostsin lambanahasi vesti, mida minu reisikaaslased tahtsid ka. aga ei leidnud teist kohta kus neid oleks saada, ..Kclohovi' on ka kuulus talispordi keskus La pimaal. ' V Omaette põnevaks kujunes Tanko vaara külastamine, kus igaüks sa jalga kumraisäärikud.. Läksime ku da otsima. See on koht, kus 1930 aas tal soomlased kulda pesid jõest. K mind valdas kullapalavik ja nag alati, mul oli õnne. Leidsin kukk mitte palju, aga leidsin. Sodankylä on keskus rulluva lai maastiku keskel. Peamised elatu alad on põllundus, nii palju kui kii ma. lubab, metsandus ja põhjapc rade kasvatamine. -Sodankyla pii könd on kuulus turistide külastami koht nii suvel kui.talvel oma valgu tatud mäekülgedega. * Vaevalt 'leidub kohta Lapimac • kuhu turiste ei oodata. Laplased c uhked.; oma maa 'ainulaadsusele 1 : nende sooviks on, et keegi seda i ei rikuks. ^ ,.• ROVANIEMI : Jällegi p.ärast päevast sõitu jdu< sime Rovaniemi, lapi pealinna, jki ees ootas mugav öömaja ,,PolarjH .tellis". Rovaniemi teiseks nimele^ (j ..Arvar Aalto Linn". Kuulus soon ; arhitekt Alvar Aalto kujundas ter selle linna, kuna vana hävines Tei: maailmasõja lõpus sakslaste käe 1 bi. Räägitakse, et: arhitekt kavandi isegi linna tänavad põhjapõtra sa vede kuju järgi, mis olevat lini : kaardil ilus, kuid nüüd inimesi ek: tav. „Alvar Aalto Lappia House" ( koht, mida iga luri.st peaks kü 1 ast ma, et saada pilti laplastest ja Laf . maast. Meie lõunasöök toimus Poi; Ounasvaaras", mis jällegi, ilus hott mäe otsas kust haruldane .vaade te : vele ümbrusele. • " Matkaks Lapimaale soovitan da midcl võtta soe vest, kampsun tuulejakk, kaks või kolme paari pi ki pükse, sama palju pluuse kõ sübivates toonides I vahetamiseks; mugavad kingad mis ci libise. Kai kleiti pidulikkudeks õhiusöökidek Lisada pearätt, öösärk ja harabaha ja need kõik pakkida ühte hästi kc gesse kohvri või kandekotil ja si võib vilistada kui mõni vähem kog nu sikutab oma mitut rasket kohi rit. •:',:;•• \ Mis on sobiv Helsingile, ei ole s biv Lapimaale. Helsingi hotellid v tavad suurema osa ülejäänud kra mi hoiule ilma maksuta, lennuja mas on see/vaikese tasu eest. Kui : .1M' etsakirik Lapimaal on üks üle tee. ',: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-09-04