Meie Elu = Our life, November 13, 1980

              ' Collection Development
395 Wellington Str» Order s
JOA OJJi
i 9
L
Secosid: Clasp Mail RegistratioB No. 1354.
1^/ 46 (1604) 1980
1 •
r " " " " ' ' i i n i i r
NELJAPÄEVAL, 13. NOVEMBRIL - THURSDÄY, NOVEMBER 13
i:i»«iWJ,iaii^ffn;T,wii,'ir,'f'rtiii.vnTMJVgii
XXXI aastakäik
[f^- •• . r , -'".«y .,-.,.•">»',:
sajanda sünniaasta tähistamise kontserdilt Torontos. Vasakult: Peter P
Laikve, Irene Loosberg> Rosemarie Lindani, Uno Kook, Dr. Roman Toi • ja
—^ Altematiivkosive-rents
Madriidis algab 13. nov. ja sel­le
peamiseks organiseerijaks on Vla­dimir
Biikowski koos rea teiste ni­mekate
N. Liidu vastupanuliikumise
esindajatega USA-st ja teistest maa­dest.
See avab uue platvormi Mäd-nidi
aktsioonideks. Lätlased saatsid
7* nov. Madrildi charter-lennukigia
suurema arvu oma esidajaid ja vaat­lejaid.
Madriidis asub aktiivselt te­gevusse
ka Frankfurtis asuva Mm'
õiguste Ühingu poolt loodud Euroo»
pa Helsingigrupp, kes on toetanud
wmond jnajanduslikult ka läti informatsioo-
Lauljate jnikeskuse ellukutsumist Madriidis.
Foto —.0. Haamer-. Võrreldes eelmise Belgradi jätku-konverentsiga
esinevad eksiilorgani-satsioonid,
vastupanuliikumiste ja
Ihimvabaduste grupid Madriidis hoo­piski
jõulisemalt ja paremini orga-iiiiseerituinai
• , :
0 0
• K
;: •:; G E I S L I N G E M („Mele Elu" kaastööliselt) - . Juba enne
Lätlaste Maailmaliitavaiiudseal^o võtnud kontaktid lääneriikide
danud aktiivsust, mis juba kajastunud saksa massimeediumides.
kar-Zeitungi" arvamisel häirib baltimaalaste kohalolek Madnidis venelasi.
Belgrad konverentsi puhul välja, mis Hispäariias kui mittekommunistlikus
delegatsioonidega ja nat­is
ilmuva „Rhein-Mec-
Baltimaalased pukseeriti
riigis ei
Sama ajalehe arvamusel kahjusta­vad
baltimaalaste sihte koostöö
Frankfurdis tegutseva Inimõiguste
Settsiga, keda loetakse ..kahtlaseks" ^
samuti ühe eksiilvenelaste organisat­siooniga,
keda leht nimetab pro-fashistlikuks.
Edasi olevat lehe and­meil
nähtud lätlaste poolt antud
pressikonverentsil hispaania fas'histe.
Paljude sakslaste arvamisel on anti­kommunist
identne fashistig^.
LÄTLASED; PROTESTEERIVAD -
Lätlased protesteerisid nõukogude
kojoniaalvalitsuse vastu Balti riiki­des.
Oma dokumentatsioonis juhivad
lätlased tähelepanu inimõiguste rik­kumisele
okupeeritud Balti riikides.
Nende rikkumiste hulka kuulub ka
nõukogude vabariikide handpsn^
nistrite otsus, mille kohaselt tohib
tulevikus kõigi vabariikide lasteae­dades
rääkida ainult vene keelt. Et
nõukogude vähemusrahvaste ident­sust
yälja suretada, peavad lapsed
ka kodus vene keelt rääkima.
Edasi teatas Vabade Lätlaste Maa­ilmaliidu
büroo Madriidis, on vahe­peal
35.000 balti kodanikku oma all­kirjadega
protesteerinud Hitler-Sta-lini
sõjaroimarliku pakti veel praegu
jõušolemiše vastu. Ka vene rezhiimi-,
kriitikud, eesotsas Andrei Sahharovi-ga
on sellele protestile alla kirjuta­nud.
Viis esimestena allkirja andnut,
ori vahepeal vahistatud. Vabade Lät-
,4aste;,;Maailmaliit nõuaberiti. Sak§a^^
Liiduvabariigilt, et ta vähemalt omaif '
poolt sellest paktist distantseeriks,
nii nagu Bonn tühistas seoses idale-,
pingütega Müncheni kokkuleppe, mis
sõlmiti 29. sept. 1938 Hitleri, Musso-lini,
Chamberlaini ja Daladier'i all­kirjadega,
et vältida sõda sudeedi-sakslaste
küsimuse pärast.
Esmaspäeval pidas Eestlaste Kesk»
nõukogu Kanadas uus juhatus koos­oleku,
kus jaotati juhatuse liikmete
ametid. Esimees Laas Leivat (üld­koosoleku
poolt eraldi valitud), abi­esimeesteks
Torontost Hans Lupp,
Mati Epner ja Avo Kittask. Abiesi­meesteks
kohtadel August Jurs
(Brantford), Enno Lepnurm (Van-Ä
v a r P e e t e r : Möldre^. (Mönts^al),^
Ja Walter Pent (Ottawa).
EKN peasekretäriks kinnitati eda­si
Enn Salurand ja juhatuse sekretä­rideks
endised sekretärid Eneri Taul
Ja Tõnu Tõsine. Laekuriteks on Mai-do
Musta ja Johannes Pahapill Ame­tita
liikmeteks juhatuses on l^aljü
Jõgi (Vabadusfondi esimees) ja m-dine
esimees Udo Peteršoo.-
toronto Eesti
0
•: -il
Eesti Majas laupäeval, 22. novembril 1980 algusega kl. 7 õ.
Baltimaalaste küsimuses oli Boimi
välisministeerium mÕni nädal tagasi
Vabade Lätlaste Maailmaliidule tea­tanud,
et.Saksa Liiduvabariik ei tun­nusta
Balti riikide annekteerimist N.
Liidu poolt. SamaS' kirjas taetatakse
aga, et Saksa peakonsuli Leningradis
kompetentsi kuulub Riia ümbrus­kond,
mitte aga linn ise. Lätlased
olid esitanud küsimuse, miks Saksa
peakonsul Leningradis Jirka sooritas
ametliku külaskäigu Riiga.
Pääse 16.00. Laudade
Kõigile teretulemast!
alates 10..nov. tel 9978
Juhatus
rahvad peavad pfaegu oma
üleelamise eest võitlema, seletasid
lätlased. Koolinoorte rahutused Tal­linnas
ja teistes balti linnades olevat
meeleheitlik vastus nõukogude sur-vepoliitikale.
Läti elanikkonnast ole­vat
veel ainult 53 protsenti lätlasi.
kuna samal ajal aga venelaste juur­devool
j ä t k u b '
Kõneluses Bonni suurlehe „Bie
Welt" koi respondendiga, küsis lät­laste
delegatsiooni esindaja Kadelis,
et miks ei astu sakslased vabas lää­neosas;
Euroopa julgeoleku- ja koos­töökonverentsidel
energilisemalt väl­ja
Saksamaa taasühendamise eest,
samuti oma vendade inimõiguste
kaitseks Saksamaa idatsoonis. Balti­maalaste
kui ka teiste oma eksistents
si eest võitlevate rahvaste arvamusel
aitavat Saksa Liiduvabariigi „nõrk
hoiak" N. Liidul kindlustada status
quo oma .impeeriumis ka ilma rahu­lepinguta.
S
RONALD REAGANI LUBADUSED
Valimiseelses teadaandes Balti riikide kohta ütles Ronald
Reagan: 40 aastat on Balti riikide elanikud, eestlased, lät^
lased ja leedulased elanud usus ja lootuses, et Baid riigid
kord saavutavad tagasi oma iseseisvuse^ See Balti rahvaste
kõikumatu usk on pälvinud kogu ameerika rahva imetluse.
Selle kolme rahva vägivaldne anastamine ei ole leidnud ku­nagi
tunnustamist Ameerika poolt. Jätkates Ameerika polii­tikat
Balti riikide amiektsiooni mittetunnustamises kinni­tan,
et Ameerika jääb ka edaspidi väikerahvaste kaitse­jaks
nende vabaduse taotlemises ja kaitsemises.
s
i
R. Reagani tõekspidamised nü
poliitilisel kui ka majanduse
ülesehitamisel erinevad endise
presidendi omadest.
Oma valimiseelsetes kõnedes
selgitas ta oma seisukohti mil­lest
on tähtsamad:
R. Reagan loodab, et seisine
sõbralik vahekord püsib kahe
riigi vahel ja tahab seda veel
enam süvendada, kuid ei näita
mingit järelandmist praegu käi-masolevate
kala&tusõiguste lä­birääkimisel
Ameerika poolt.
Soovib, et Kanada peaminister
võtaks osa mõningast Ameerika
valitsuse koosolekust, mis käsi­tavad
kahe rngi vahelist olukor-
•da. . -
Tulumaksu lubab vähendada
10% aastas järgneva 3 aasta kes­tel.
Selle tasategemiseks vähen­dab
valitsuse väljaminekuid ja
lubab riigi eelarve tasakaalusta­da
1983 aastaks. Ta tahab vähen­dada
kohuistuslikku töötasu ala­määra
noortele, kuid ei .poolda
töötasude ja hindade kontrolli.
B
Tühistab Salt II kokkuleppe
venelastega ja sõlmib uue, mis
kindlustab tasakaalustatud jõu­dude
vahekorra. Ta ütleb, et
praegune kokkulepe annab vene­lastele
kõik eeldused oma sõja­jõudude
suurendamiseks ja üles­ehitamiseks,
mida Moskva ka
teeb. Ta tahab enam aidata pa­rempoolseid
riike, keda ähvaT-dab
kommunistlik ülevõtmine.
On sõbralik Taiwanile, kuid ta­hab
edasi arendada nii kauban­duslikke
kui sõjalisi sidemeid
Funa-Hinaga, et vastu seista ve^
neläste agressioonile. Ta tahab
Ameerika prestüshi ülesse vüa
inaailina silimia, kuna usaldus
niis va^em eksisteei-is otf^
nud endise presidendi ametis­oleku
ajal.
Reagani arvamise järgi oleks
Ameerika t)hendriigid pidanud
toetama shahhi ja peale tema ku­kutamist
kindla hoiaku võtma
Khomeini valitsuse suhtes. Sa­muti
oleks valitsus pidanud sul­gema
saatkonna Iraanis ja amet­konna
välja tooma juba vaiem,
kuna ameerika vastased de­monstratsioonid
andsid järgne­vaist
sündmustest eelhoiätuse.
Kui aga pantvangid olid võetud,
oleks tulnud esitada Iraani va­litsusele
ultimaatium nende va­bastamiseks.
Toetab Iisraeli ja
soovitab pealinna ja valitsuse .
asutuste üleviimist Jeruusalem­ma.
Ei poolda Palestiina terro­ristide
organisatsiooni.
SÕJAVÄGI
Lubab tõsta sõjamaterjäli ja
varustuse kulutusi. Sõjaväelaste
palkasid suurendatakse. Ei pool­da
sundteenistust ja on vastu
naiste sõjaväkke värbamisel ka
sõja ajal; Pooldab uute relvade;
edasiarendamist ja kasutusele
võtmist.
Reagani arvates on Ameerika
energiarikas maa, kuid selle ka­sutusele
võtmiseks on takistusi
teinud igasugused kitsendused
mis tulevad tühistamisele. Pool­dab
aatomienergiat ja selle ka­sutusele
võtmist kus vähegi või­malik.
LOODUSKAITSE
Reagani arvates on looduskait­seks
kõik vastavad seadused ole­mas.
Keskvalitsuse kasutuses
olevad millionid aakrid metsa
antakse osariikidele tagasi kes
saavad seda kasutada tööstusli­kuks
otstarbeks.
Osariikide, mitte keskvalitsu­se
otsustada on kuidas ja kuhu
kasutada sotsiaalseks hoolekan­deks
määratud summad. Toetab
era'koolide asutamist ja lubab
anda vanematele tagasimaksu
tulumaksu arvel, kes oma lapsi
erakoolides lasevad õppida.
HAIGUSKINDLUSTUS
On vastu .riiklikule haiguse-kindlustiisele.
Ta ütleb, et see
on mitmes riigis viinud alaväär­tuslikule
arstlikule abile.
Toetab rüklikult olemasole­vaid
erahaiguskindlustuse plaa­ne.
, - • . • .
Tema ütluse järele ei olnud
rassivahesid, enne kui valitsus
need ise esile-tõi. On vastu rassi
kvootale töölepalkamisel ja ha­riduse
andmisel. Lõpetab sega-koolidesse
õpilaste transportee-rimise.
Taastab surmanuhtluse raske­mate
kuritegude eest.
HANS KIVI
03
M M 1
a i
S3
S
3
E
lillillilllllilllilllillllllllllliililllilllllliilHIIIilüllBlIlllllllillllllllliilll^
väliseestlaste rekordi ketta- 49,98 meetriga Amie Kärneri (Aust-heites
naistele püstitas 19-aasts^ne raialia) nbneL Maie Pulst kuulub sak-
Maie Pulst Düsseldorfis^ saavutades sa kuulitõukajate ja kettaheitjate, pa»
50,12 meetrit. Senine rekord seisis remiku hulka.
toimub Eesti Majas reedel, 21. nov, 1980" kell 7.30 ®,
Eesti Seltsi ja Soome klubi ühine
S Ü O l S P I D ü
aupäeval, 22. nov. kell 7.30 õ. s.a. 185 Bunting Rd.
EESKAVA ®^^^T^ ® BAAR
Laudade! suupisted, kohvi ja joogid saadaval
Leo ja Toomas Säägi akordeöM
Etnograafilised diapositiivid
^ Pääsmed: $4.00, lapsed 50c.
pühapäeviti 2—10 õhtul,
neljap., H"eede ja laup. 6—10
Avab hr. H Ä M S L U P F
VABADUSSÕJA ALGUSE TÄHISTAMISE
E E S T I
<r9
kl. 2—9,
.eval, .7. ae^s.'algusega, kell 12
Eesti Maja keskmises saalis.:
Palutakse tuua rikkalikult asju tulu läheb puhkekodu
- EHATARE heaks. — Vastuvõetakse tänuga Abistamiskomitee
' äris lahtioleku aegadel, hiijemalt 6^^
Pensionärideklübi poolt korraldatud rikkalik kohvllau
toimub T.E.V.Ü. korraldusel 29. nov. 1980
algusega kell 7 õ. Toronto Eesti Majas
: avasõna H. Kivi — T.E.V.Ü. eshnees
vabadussõjast osavõtnute austamin®
kõne — Ü. Anson US
ettekandeid — R. Tralla
Sissepääs koos toiduga |12.—
, Registreerimine H. Kivi tel. 4664813
U. Tamre - tel. 491^998 1