Meie Elu = Our life, November 13, 1980

              N E U Ä P Ä E V A L , n. NOVEMBRH^ - THURSDAY, N O V E M B E R 13 ,^eie Elu" nr. 46 (1604) 191^
Jaesch®
IMEARST HAÄDEMEESTELT
ts tegevus ajagamine. Foto — 0. Haamer
la-ii=aiwi»«w«<tti«g««[iiC
Gaidide-skautide malevate orfen-teerumis-
võistlus laupäeval, 8; nov.
Morninsside Parais tõi kokku 126
noort Yõistlejat. Võistluste üldju­hiks
oli skautmaleva spordijuht dr.
Jaan Roos. •Orienteerumise raja pik­kuseks
oli hellakestel ja gaididel 2
km ning vanemgaididel 2,6ikm. Hun-
St. Catharinesi kaasmaalastele
hästi tuntud Alfred Äasma sai 2. lio-vembril
70, aastat vanaks. Ta on ko­hapeal
, tuntud tõsise ja energilise
töömehena nii kiHklikus kui ka selts­kondlikus
töös. Üle 20 aasta oh ta
olnud St. Catharinesi Eesti Ev. Lut-heriusu
Pauluse koguduse esimees,
0 0
0 © (5
dude raja pikkuseks oli 2 km, skauti- kelle väsimatuil püüdeil koos kogu­del
2,3 km ning vanemskautidel 3
km. kokku võistles.40 gruppi.
Hellakestest tuli esikohale Tiina
Lomax'i grupp, 2. Linda Roosipuu
grupp. Gaididest tuli esikohale Lee
Metsalo grupp, ^2. Karin Jürmani
grupp, 3. Maimu Nõmmiku grupp.
Hundudest sai esikoha Yeikko
duse nõukogu ja juhatusega kogu­duse
väline elu on alati olnud rahul­davalt
korraldatud;
Alfred Äašma sündis 2/ novembril
1910 aastal Räpina vallas, Võrumaal,
kus ta sai alghariduse ja käis Räpi­na
gümnaasiumis. Sõjaväe sundaega
teenis. Auto Tanki rügemendis, mille
Karhunen'i grupp, 2. Erik Naav'i • järele jäi üleajateenijana Piirivaive
grupp, 3. Paul Kängsepp'a grupi)..
Skautidest tuli rekordilise ajaga
esikohale Älred^ Meipoom'i grupp,
2. Ilnnär föti grupp, 3. Peeter Lõu-:
gaše grupp.
Vanemskautidest sai esikoha Hen-ry
Raud'i grupp, 2. Erik Konse grupp
ja 3. Peeter Kivioja grupp.
Peipsi jaoskonda Alatiskiviile. Ta õli^
hiljeni Tartu prefektuuri teenistuses
autojuhina ja konstaablina Iir po­litsei
jaoskonnas Tartus. Kodumaalt
lahkuniisel siirdus ta abikaasa Erika­ga
Saksamaale "ning oli emigreeru­miseni
Kanadasse Geislingeni laag­ris.
Kanadasse jõudes täitis ta töö"
kohustust koos teiste kaasmaalaste­ga
Hydro juures Rolphtonis puuse-
Ganadian National Railway (C.N.R.)
Füsiolklubi korralisel peakoosolekul
-valiti kaheks aastaks sekretäriks Ed­gar
Rände. Varem oli sama klubi esi­meheks
Urmas Tooming. :).
Praegune uus esimees J. E. Pea-cock
on C.N.R.- ametkonnast nagu
suurem osa klubi j.uliatusest ja^väik­sem
osa liikmeskonnast. Klubi töö­tab
Union Station'is, kus on kümne
kphaline laskerada ja võimaldab ka
suuremakaliibriliste püstolite kasu­tamist,
kuid ainult. tinakuulidega,s.o.
ilma nikkel kestata. Praegu on sel­les
100 liikmelises klubis vabu kohti
ja mõne kaasmaalase saaks ka • liik­meks
aidata.- Peamiselt vaadatakse
liiknieid raudtee. ametkonnast. Püs-päna,
kust ta hiljem toodi Niagära, Soovituskirja annab Chief Raüee Õf-
Fallsi. Viimaks töötas ta 16 aastat ficer, pärast kolmekuulist prö^viae-
.TALVIMAIMETS" •
lõpetas möödunud kevadeL Toronto
ülikooli arstiteaduskonna. Õpib
praktikaaastal peinekonna-arsti eri-»
alal Mount Sinal haiglas Torontos.
AkadeemiliseR kuuMb Eesti (Mais^
tolite loa saamiseks on vaja tunnus- üliõpilaste Seltsi. > -
tatud'klubi soovitus (ehk teise yõi-
•maiüsena n.n. „Col]ector's Licence").
siiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiHiiiiiiHiiiniiiniiiiiiiniiiii
iMniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiJiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiM^
Forster Wheeleri vabrikus. Need ük­sikud
read on nagu juubilari ametlik
teenistuskiri. Sellele lühikesele elu­käigu
kirjeldusele tuleb aga veel
mõndagi juurde lisada. Silmapaistev
on Ä. Aasn^a huvi olnud koorilaulu
vastu. Ta on laulnud kodumaal maa-
'koorideSi Tartu Meestelaulu Seltsi
kooris Tubina taktikepi all, Geislin­geni
meeskooris ja Helene Lamberti ronto^politsei, kuigi viimane ei tee
vaimulikus, segakooris, Rolphtonis^^^ takistusi arvuliselt laskeriistade os
ga ja vähemalt 12 laskeraja harju­tust
klubi püstoliga Range ()fficer'i
järelvalve all. Lisaks kaunis ulatus­lik
kirjalik küsimusleht täita.
Nõuded on rüldiselt valitsuse ja po^
litsei poolt tehtud äärmiselt tülikaks
ja aegäviitvaks. Õnt. Prov. Politsei
on tavaliselt vastutulelikum^ kui To-
Reedel, 14. no^. Püssi- jä püstoll-klubi
pidu Eesti Majas algusega M.
^ Laup., 15. nov; Võrulaste Koondise
Sügispidu Eesti Majas algusega k l
1 õ.-,
-jlr Pühap., 16. nov. Eesti Rahvuslaste
Kogu kõnekoosolek Eesti Majas al­gusega
kl. 6.30 ^.
Puhap., 16. nov. Elmar
. kumentaalfilm- Esto:;'80 Eesti. Majas
algusega-M. 3 p.
^ Pühap.; 16—23. nov.
näitus Peetri kiriku näitustesaalis,
-^Reedel, 21. nov. Rahvusliku Kuns­ti
õhtu Eesti Majas algusega kl. 7.3©
1^ Laup., 22. nov. Kala- ja jahimeeste
sügispidu Eesti Majas algusega kl.
lör Laup., 22. nov. St. tathärinesi
Eesti Seltsi ja Soome Klubi ühine
sügispidu, 185 Bunting Rd. alguse­ga
kl. 7.30 õ.
: W Reedel 28.,; 29., 30.: nov.: Ärvllle
Puströmi kunstinäitus Eesti Majas,
ižr Laup., 29. nov. Vabadussõja algu­se
tähistamise koosviibimine Eesti
Majas algusega ^kl. 7 õ/
^ Teisip., 2. dets. Tartu Ülikooli aas­tapäeva
tähistamine Tartu CoUegeIs
algusega kl. 7.30 o.
. Kolmap.^ 31. dets. uiue-aasta vastni"
võtu ball Eesti Maja
ga kl. 7.30 õ.
eestlaste meeskooris, St, Catharinesi
segakooris ning on Toronto Mees­koori
toetaja liige.
Seltskondlikul alal on ta alati abi­valmis
olnud. Oli St. Catharmesi
Eesti Seltsi juhatuse liige,'aidanud
kaasa Seedrioru ülesehiiamisel. Ta­on
üks paljudest meie keskelt, kes
ustavalt koos teistega on vedanud
meie rahva isetegevuse vankrit olgu
see kirikus või seltskonnas.-
Oma isiklikus elus. peab ta väikest olla minimumkorä kuus ehk jääb
puuvilja farmi:St. Catharinesi külje nõuetavaks. Raskusi on suuremaga-all.
tunneb rõõmu ilusast viljapuu-- ibril^se tinakuuliga harjutus-laske-de
õitseajast ja sügisel rikkaliku saa- moona (relöads) hankimiseaa, kuna
gi koguinisest. • äridel pole luha seda müüa,\iill aga
Talle soovivad^sünnipäeval ta söb-; uut nikkel kuuliga ja harilikku s^ja-tu
puhul, Need tpimivad vaid RCMP
esindajana kes lõpliku loa annab
kandmiseks, pikendades iga aasta.
Kogu protseduur on üsna tülikas. Ar­vatavasti
hakatakse ka rohkem'jäl­gima
harjutustel käimise arvu ja
mitteaktiivsete liikmete lufede uuen­damisel
siis takistusi teha. Sama
nõue on esile kerkinud ka kliibi' ju­hatuses
et näit. liige peaks kohal ole­ma
12 kuni 25 korda aastas: — võib-
Fämumaal Häädemeestel oli kM-kuõpetajaks
Ernst Gottlob Jaesche,
sünd. 12. okt. 1867 Tartus, Ordineeri­tud
õp. ametisse 17. sept. 1899 Hää­demeeste
kogtiduse peale. Ta laUkus
Häädemeestelt minnes emerituuri
12. okt. 1932.
Jaesche oli tmitud oma erilise !me>
võimuga haiguste ravimise alal. Ta
ravis mitmeid baigusi heade tagajär­gedega.
Haiged tema Juurde tulid
abi otsima üle Eesti igast seltskonna­kihist.
Isegi praost Lattiku abikaasa
oli tema patsient. Paljud haiged, kes
olid juba mitme arsti ravil olnud il­ma
abi saamata^ paranesid Jäesch®
juures täiesti.
Iga uue patsiendi saabumisel la^
kis ta sellel lahti riietuda kuni pesu--
ni ja diivainile heita, kattes haige val­ge
linaga ja „kbmpas" oma kätega
üle haige keha ilma teda puudutama­ta.
Haige pidi ütlema, kus kohal ta
tunneb kas sooja või külma. Selle
põhjal määras ta haiguse asukoha,
selle liigi või iseloomu ja haiguse le­vimise.
Paljudel haigetel, nagu ope­ratsiooni
vajaduse puhul, soovitas ta-arsti
poole pöörata. Ka nakkushaigu­si
ja päritavaid vaiitiuhaigusi tai ei
ravmud, öeldes, et siin ta ei saa ai­data.
REUMAHAIGEP PARANESID
Jaesche ravivüš oli lihtne. Eriti hea
mõjuga ravis ta reuma või artriitise
all kannatajaid sõrmeotsi allapoole
hoides ja neid üle patsiendi haige
köha libistades. Reumahaiged para­nesid
täielikult, visates oma kepi või
kargud minenia ja mõnest sai isegi
tantsija. Toon sün ühe näite: Mina,
allakirjutanu, olen ise tantsinud ühe
kohaliku noormehega, kes varem ei
olnud suuteline lükuma, kuid para­nes
Jaesche ravikäte all täiesti.
Patsiendi haigeid kohti ravis ta ks^
masseerides, tan^itades määrimiseiks
eukalüptuse-õli. Haigetele soovitas
ta ainult ravimtaimede teed. Ta ravis
haigeid igapäev hommikust hilise
õhtuni ilma tasuta, väljaarvatudüau-päevad
ja pühapäevad. Nendel päe­vadel
nähti õpetajat tihti peale kiri-
, kuteenistuse koos abikaasaga kraavi-
. kallastel, koplites ja aasadel ravitai-mi
korjamas, miliest ta ravimeid
valmistas.
IMEVESI
Jaesche „tegi" harilikust kaevu-veest
imevett, peamiselt seedimisri-^
kete parandamiseksv Kord nägin ma
ise haigete vastuvõturuumis pealt se­da
imevee „tegemist". Jaesohe hoi­dis
veepange kohal oma käed, sõrme­otsad
allipool. Ma julgesin vaevalt
hingata, kartes teda segada. Arvasin
oma nooruse rumaluses^ et-' ta loeb
salasõnu vee peale või palvetab, kuid
ta vaatas üksisiinüvkiraiisui oma toi­mingule,
ainult ta käed liikusid ühelt
pangelt teisele. Veepangi reas pingil
oli 3—4 tükki korraga. Seda imevett
|uli hoida pudelis, mis oli kaetud
musta suka või niusta riidega, ©t
kaitseda valguse eest.
Teine imeravi objekt oli õhuke ne­linurkne
padi, mida Jaesche valmis­tas
samuti nagu vettki. Patja tuli val­guse
eest hoida, see pidi olema samu­ti
kaetud musta riidega. Sel padjal
oli valu äravõtmise võim^ parandas
pealeasetamisega valutavaid ham­baid,
peavalu, valu Uigetes, haavades
jne. Olen unustanud, mis materjalist
oli see padi, kuid arvatavasti suiige'
dest.
haavatu sõduri valutavale kohale, on
sealt kadunud valu.
RAHAST EI HOOUNIÜD
Jaesche oli väga usklik ja heasü­damlik,
rahast ta ei hoolinud. Vae­valt,
et talle koguduse liifcmemaksu-gi
korralikult tasuti, Jaesche heataht­likkust
kasutati vahest kurjalt. Oli
juhuseid, kus joodikul puudus raha.
Olles mitte tema patsient, läks ta
õpetaja.juurde ja palus rohuraha.
Saades raha, tarvitas ta seda viina
ostmiseks ja peaparandamiseks.
Kirikumõisa-^a oH rendil, i ^ ta
ei olnud huvitatud majapidamisest
ega aiandusest.. Kirikumõisat ümb­ritses
suur õunapuuaed. Jaesche tee­nijal
Saaremaa vanatüdruk Idal' oli
õpetaja poolt range keeld: Mitte aias
õunavargaid külapoisse hirmutada,
nad võivad aia vahelt välja pugedes
endale haiget teha. Oma patsienti­delt
ravi eest tasu ei võtnud, kuid
kingitusena viidi kööki vana Ida kät­te
toitaineid värsket liha, kala, võid,
mune jm.
ELAS LIHTSALT
Jaesche elu oli sama lihtne kui ta
raviviiski. Rentnik sõidutas teda pü­hapäeviti
kirikusse harilikus töö-vankris,
kuna endine õpetaja saksla­ne
Redlich sõitis kiriku kahehobuse-tõllas-
kütsar pukis.
Kirikumõis, kuš elas Jaesche, oli 1
km. kaugusel Häädemeeste alevist.
Kirikumõisapiir oli koos taluomani-ku
Karl Martinsoni talupiiriga. Selle
talu perepoeg August Martinson,
(eestitatud nimega August Martveli)
oli'minu abikaasa, kes oli Tartu Muu­sikakoolis
kantselei ametnik ja õp­pis
ülikoolis ioomaarsti-teadust.
Meie elasime Tr^-tus ja käisime suve­ti
Häädemeeste! minu mehevanema-te
talus heinal, esimest korda 1926.
Jaesche ristis Häädemeestel 1929
meie poja Heiki Martveli, kus on ala­tes
1959 USA sõjaväednsener, osakon­najuhataja.
Mina kannatasin aegajalt pimesoo­le
valude all, arst ütles, et operatsi­oon
on möödapääsematu. Kuuldes
ikirikuõpetaja imeravist, palusin te­malt
abi, mida ma ka sain heade ta­gajärgedega,
s.t, pääsesin valudest ja
operatsioonist kogu eluajaks, pime­sool
pole mind pärast Jaesche ravi
enam mitte kordagi häirmud.
SIIRDUS SAKSAMAALE
Ümbruskonna elanikkudele olid
Jaesche patsiendid teretulnud, andes
lisa sissetulekuid korterite ja toitai­nete
tarvitamisel, samuti andsid abi­tarvitajad
head sissetulekut kohali­kule
apteegüe eukalüptiõli ja ravitai-meteed.
Sel ajal tekkis alevisse ka
turg. - Ja^^iit^ita^äid meelitas Hääde-meeltele
ilus liivane mererand, mis
asetses otse alevi taga.
Et Jaesche abitarvitajate majuta­misega
oli raskusi, kavatsesid provii­sor
Kiiri ja üks alevikaupmees ehita­da
hotelli, kuid sellest tõmbas kriip­su
läbi Häädemeeste jaoskonnaarst
dr. Vaba. Dr. Vaba nõudel kaebas
Maavalitsus Jaesche Pärnu kohtusse
kui kutseta arsti. Kohus leidis, et
Jaesche haigete abistamisel ei ole mi­dagi,
seadusevastast, mõistis ta õi­geks,
lubades tal edasi tegutseda.
Varstipärast kohut lahkus Jaesche.
Häädemeestelt Tartu minnes emeri­tuuri.
Tartust siirdus ta Saksamaale.
Eesi Martveli (EPL)
rad ja kaasmaalased edaspidiseks
eluks:ja tööks :Jumala-rohket abiv
•:• • •'•O.G;-':
väe laskemoona. Seda ei saa sisemi­sel
laskerajal - harilikult .kasutada
Praegu klubi ehitab uue terasest
kaitseseipa, ka kavandab uut venti-tilatsiooni
niiig valgustust. Võimalik
bt ka musta püssirohuga laskniist
alustatakse^
SYLVIÄ SIITAM •, ; v
lõpetas 1979. a.-juunis York.Ülikooli
nelja-aastase kursuse psühholoogia
ja sotsioloogia alal spetsialiseerudes
kriminoloõgias. Ta edukat õppimist
ja Isiklikku panust ülikoolile huma-
. tl kahe väärtusliku auhinnaga. Jät­kab
õpingiüd Toronto ÜlikooUs (The
Faculty of Education) kasvatuse alal.
Akadeemiliselt kuulub Eesti 'Maisüli-õpilaste
Seltsi. V
ugejad, ärge unustage oma
' e soovitamast *
..MEIE ELU"
iSIHIIIIinilillllllllllSllliililillltlillilillSSIHIilGilllBiiiWiii
laupäeval 29; novembril, Tartu Golle°
ge kohvikus (Master's Buffeteria)
310 Bloor St. W., sissekäik BJoöri täi-navait.
Algus kell 6.00 s.t. kokteilid,
millele järgneb õhtusöök. '
Kuna „Nipernaadi" muusikajuht _
tuleb koos orkestriga, on ettenäha^^^^^^.. ^ .. .
üks proov improvisatsiooni korras. linud> lubas suski, uhe kõrvalhüppe
Kõik kes eelmisel suvel nägid Gaili- teatn suunirituse puhul:
ti „Nipemaadi" Seedriorül, nõuavad K:üuldu jargi olevat ka Jouluva-tüki
kordamist. Nii et. näitlejad, • ettevahnistus käimas, et
hoidke endid vormis. õigel ajal kohale jõuda. Koosviibimi-
: nO«o data on ' Vk a NipernaaJdi.t . ^is i.k,li-s e lõpp, ^si is kui tuleb.
kult, kuigi ta on oma suvised seik- EESTI RAHVUSTEATRI
ludja talvekörterissekö-' .' JUHATIJS' '
ÄI
Nõukogude Liidu valitsus teatas,
et vene väed jäävad Afganistam nii-kauaks
kui vastuseis kommUinistli-kule
valitsusele on maha surutud.
See teadaanne avaldati Afganistani
presidendi Babrak Karmani lahku­misel,
kes: viibis Moskvas külaskäi­gul.
Lubati vabastada Afganistani
vangiates '6^4 kinnipeetavat poliiti­list
\'angi. Vabadusvõitlejate ütluse
järgi tehakse. seda, et võita rahva
poolehoidu. Millal toimub vangide
vabastamine, seda teates ei ole mai­nitud.'
Mul seda ravivee-pudelit ei olnud,
aga oli ravipadi. ^Selle padja vakivõt-misemõju
sain ma tunda samal su­vel,
Kord, kui ma olin vümane sau­nast
tulija, olid söed saunaahjus põ­lema
hakkanud, ma sain karmumü^,
gituse, hakkasin oksendama ja mu
pea lõhkus õudselt valutada. Siis tu­li
mulle meelde kapipõhjas olev ime-ravipadi,
mida võis valutaval kohal
hoida ainult 1 minut. Tegin Jaeschõ
käsu järgi ja minuti jooksul oli'mu
peavalu kadunud, oUn äkki sama
terve kui sauna minnes. ^Ka mu abi­kaasa
onul oli niisugune padi olemas.
Onul võttis see padi samuti 1 min.
jooksul ära hambavalu. Padja head
mõju kiitsid kõik • Jaesche patsien­did,
samuti oli kuulda kiitust ime-veepudeli
heast mõjust.
RAHVUSELT SAKSLANE
Natuke Jaesche isikust ja minust
endast kui tema patsiendist: Ernst
Gottlob Jaesche oli pika kasvuga,
kõhn, lõuahabemega mees. Rahvuselt-oli
ta sakslane, samuti tema abikaa­sa.
Lapsi neil ei olnud, oli amult ka­sutütar.
Vaimulikud toimingud küri-kus
sooritas ta tugeva saksa aksen-diga,
ka hääldan ta mõningaid eesti­keelseid
sõnu valesti. Selt^ondli-kult
peale ametlikkude toimingute
ei olnud tal ümbruskonna elanikku­dega
mingisugust läbikainust peale
Häädemeeste apteegi omfmiku pro­viisor
Karl Kiini perekonna, kdle
majasõber ta oli oma abikaasaga.
Jaesche on rääkinud Karl Kiinile, et
ta pn olnud Vehe-Jaapani sõjas sõja-väeõpetaja,
ka olevat ta paar aastat
arstiteadust õppinud. Sõjaväehaiglas
olevat ta avastanud oma käte imevõi-med.
Kui ta ön asetanud oma käe
MAiJAD
Tõusik tuleb esimesest ratsutamis-tunnist.-
Naaber küsib:
,,Noh, kuidas ka läks?"
,Musa sohk ja pettus. Ma ei oleks
uskunud, et heintega täidetud loom
on kõva."
Shvaabi talxmaine ostab oma me­hele
lugemislambi. l ees kurjustab:
„Naistel pole üleüldse aru peas.
'Selle tobeda lambi pärast pean ma
BÜüd omale veel raamatu ostma."
Härra Mustmari jalutab tänaval,
krokodill lõa otsas. Vastutulija soo­vitab:
„Peaksite selle looma loomaaeda
viima."
,3eal olime eile. Täna läheme ki­nosse.
li
,^ik9 tõi M. Liit enne olümpiaadi
mõned sõdurid Afganistanist N. Liitu
tagasi?'
„Kuna nad kuulusid täpsusküttide-na
ölümpiameeskonda."
[illega on seletatav, et vabapüs-tolist
laskmises võitis kuldjnedaii ve­nelane?"
„0n ülimalt tõenäoline, et ta viibis
juba kuus kuud Afganistanis tiree-n
ris